← Eesti

3-25-57/5

Obsah (12)§ 2§ 43§ 176§ 241§ 121§ 152§ 207§ 203§ 204§ 104§ 201§ 46

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa, Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 06.03.2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-57 Haldusasi G.H kaebus k

) § 121 lg 4, § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. G.H esitas 09.01.2025 Tallinna Halduskohtule teistmisavalduse Justiitsministeeriumi vastu järgmiste nõuetega: tühistada Tartu Ringkonnakohtu 22.10.2019 määrus ja Tartu Halduskohtu 26.09.2019 määrus nr 3-19-1379; teha uus otsus, millega rahuldada teistmisavaldus; kohustada Justiitsministeeriumit kõrvaldama kohtuasja nr 3-19-1379 läbivaatamise piirangud; hüvitada kaebajale tekitatud kahju 1000 eurot. Kaebaja taotles kohtuasjas nr 3-19-1379 õigustloova aktiga – vangistusseaduse (VangS) § 44 lg 2 – tekitatud kahju hüvitamist. Õigustloova aktiga alandati väärikust ja kahjustati kaebaja tervist. Kaebuse tagastamiseks selles kohtuasjas ei olnud alust. Halduskohus ei selgitanud, millise kohtu poole peab kaebaja pöörduma ja kelle 3-25-57 pädevusse kuulub asja arutamine. Konventsiooni rikutakse jätkuvalt. Kaebaja inimväärikust alandati märtsist 2011 kuni 14.12.
  2. Kohtuasi nr 3-19-1379 kestis liiga kaua ja kaebajal puudusid tõhusad õiguskaitsevahendid. Põhjendamatu keeluga tekitati kaebajale stressi ja igavust. Kaebajat diskrimineeriti. Kohtulahendite tõlkimisest keelduti põhjendamatult.
  3. Tallinna Halduskohus võttis 13.01.2025 määrusega1 asja juurde kohtuasja nr 3-19-1379 toimiku, tutvudes sellega kohtute infosüsteemi vahendusel (resolutsiooni p 1), tagastas kohtulahendite tühistamise ning teistmisavalduse lahendamiseks ja kohtuasja läbivaatamise piirangute kõrvaldamiseks kohustamise nõuded (resolutsiooni p 2) ning lõpetas menetluse kahju hüvitamise nõuetes (resolutsiooni p 3). Kohus lähtub kaebaja esitatud etteheidetest, mida ta on teinud kohtuasja nr 3-19-1379 osas, ega asu uurima, kas kaebaja etteheited võivad käia mõne muu kohtuasja kohta (

§ 2lg 3).

Kaebaja on sama kohtuasja materjalid esitanud ka kaebuse lisadena. Kohtute infosüsteemist nähtub kohtuasjaga nr 3-19-1379 seoses järgmine: – kohtuasja esemeks oli kaebaja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks, kuna VangS § 44 lg 2 näeb ette, et kinnipeetava isikuarvele kantavatest summadest jäetakse 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks ja 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena; – kohus tagastas kaebuse, kuna kaebaja jättis riigilõivu tähtaegselt tasumata. Kohtuasja lahendamist ei takistanud asjaolu, et kaebajal tulnuks pöörduda oma õiguste kaitseks teise kohtusse. Halduskohus selgitas, et vastavalt

§ 43lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse (dtl 73).

Kaebaja ei vaidlustanud kaebuse tagastamisele eelnenud 29.08.2019 määrust, millega jäeti kaebaja menetlusabi taotlus rahuldamata (dtl 60–62); – lõpplahend toimetati kaebajale kätte 23.10.2019 ning see jõustus 08.11.2019. Kaebaja ei ole ringkonnakohtu määruse peale esitanud määruskaebust ega teistmisavaldust Riigikohtule; – kaebajale tõlgiti kohtulahendid (dtl 36, 66, 75 ja 94). Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et kohtulahendite tõlkimisest on keeldutud; – kohtuasja menetlus kestis kahes kohtuastmes kokku ligikaudu 3 kuud (19.07.– 22.10.2019). Halduskohtu pädevuses ei ole jõustunud kohtulahendite tühistamine ega ka kaebaja teistmisavalduse läbivaatamine. Jõustunud kohtulahendite vaidlustamine on võimalik üksnes teistmismenetluses (

§ 176lg 1, § 179 lg 3 ja 22.

ptk). Teistmisavaldus tuleb esitada Riigikohtule kahe kuu jooksul teistmise aluse olemasolust teadasaamisest arvates (

§ 241

). Samuti ei kuulu halduskohtu pädevusse kohtumenetluse piirangute kõrvaldamise nõue. Kohtuasjade läbivaatamise tingimused, sealjuures piirangud tulenevad seadustest, praegusel juhul ennekõike

-ist. Seaduseid võtab vastu ja muudab Riigikogu. Isikul on ennekõike võimalik vaidlustada kohtumenetluse piiranguid, s.o seadusest tulenevaid takistavaid norme oma kohtuasja läbivaatamisel nii määruskaebust kui ka teistmisavaldust esitades (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 15 lg 2, vt nt Riigikohtu 19.12.2024 määrus nr 5-24-31, p-d 13– 15). Seega tuleb need nõuded tagastada halduskohtu pädevuse puudumise tõttu (

§ 121lg 1 p 1).

Kaebaja on taotlenud ka mittevaralise kahju hüvitamist. Sõltumata sellest, kas kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist seoses vangla poolt VangS § 44 lg 2 kohaldamisega (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7), õigustloova aktiga tekitatud kahju hüvitamist (RVastS § 14) või õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamist kohtuasjas nr 3-19-1379 (RVastS § 15), tuleb kõikide nende nõuete osas menetlus lõpetada

§ 152lg 1 p 2 ja lg 3 ning § 1 Määruses on selle tegemise ajana märgitud kuupäev 13.01.2024, kuid määrus on allkirjastatud 13.01.2025. 2

(4)3-25-57 124 lg 2 alusel. Hüvitamiskaebuse võib esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust. Ka jätkuva toimingu korral võib kaebuse esitamise tähtaeg hakata kulgema enne jätkuva toimingu lõppemist, kui on ilmne, et isik sai või pidi saama kahju lõplikust ulatusest teada varem (Riigikohtu 15.06.2015 määrus nr 3-3-1-20-15, p 12). Jätkuvalt kahju tekitavates tingimustes viibimise korral tuleb hinnata, kas ja millisel hetkel pidi isikul olema piisavalt informatsiooni kahjunõuet õigustavatest asjaoludest. Kohtuasjast nr 3-19-1379 nähtub, et kaebaja möönis endale VangS § 44 lg 2 alusel võimaliku kahju tekitamist vangla tegevuse ja/või õigustloova aktiga hiljemalt 19.07.
  1. Kaebaja pidi möönma samas asjas õigusemõistmisega tekitatud kahju tekitamist hiljemalt 23.10.
  2. Seega lõppes kahjunõude esitamise tähtaeg hiljemalt
  3. aastal. Kaebusest ei nähtu ka ühtegi põhjust, miks kaebaja ei saanud varem kaebust esitada. Põhjendatud pole ka anda kaebajale eraldi tähtaega kaebetähtaja ennistamise taotlemiseks, sest kaebajal ei saa ilmselgelt olla kaebetähtaja ennistamiseks põhjust. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on
  4. aastal esitanud halduskohtutele 6 kaebust ja 27 edasikaebust;
  5. aastal 9 kaebust ja 28 edasikaebust ning
  6. aastal 11 kaebust ja 20 edasikaebust. Kaebaja on ka korduvalt esitanud kaebuseid kahju hüvitamiseks, mistõttu ei ole kohtusse pöördumise kord ega tähtajad kaebajale teadmata.
  7. G.H esitas 21.01.2025 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuses halduskohtu 13.01.2025 määruse peale, milles kordab oma kaebuses esitatud seisukohti ja palub määruskaebus rahuldada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  8. Ringkonnakohus võtab

§ 207

lg 1 alusel määruskaebuse halduskohtu 13.01.2025 määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1, § 121 lg 4, § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud minimaalsetele nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

5. Halduskohus tagastas kaebuse kohtulahendite tühistamise, teistmisavalduse lahendamise ja kohtuasja läbivaatamise piirangute kõrvaldamiseks kohustamise nõuetes õiguspäraselt

§ 121

lg 1 p 1 alusel, sest selliste nõuete lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ilma neid üle kordamata (

§ 201lg 4 ja § 203 lg 2).

  1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude kaebetähtaega ületades. Kaebaja taotles haldusasjas nr 3-19-1379 esitatud kaebuses mittevaralise kahju hüvitamist seoses VangS § 44 lg 2 alusel kinnipeetavale laekuvalt rahalt tehtud kinnipidamistega ja 22.10.2019 Tartu Ringkonnakohtu määrusest selgus, et kaebus tagastatakse. Kaebaja sai 22.10.2019 määruse kätte järgmisel päeval ja määruskaebust selle peale ei esitanud. Seda arvestades järeldas halduskohus põhjendatult, et kaebaja sai või pidi aru saama ka praeguses kaebuses väidetava mittevaralise kahju tekkimise võimalusest juba
  2. aastal. Kuivõrd kaebuse esitamise tähtaeg saabus seega
  3. aastal (

§ 46lg 3, RVast

S § 17 lg 3), ei ole 06.01.2025 esitatud kaebus tähtaegne. Halduskohus jättis kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaja põhjendatult ennistamata. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on esitanud pidevalt erinevaid kaebuseid ja edasikaebuseid haldusasjades vähemalt 2019. aastast alates, mistõttu ei saanud tal olla takistusi ka praeguse kahju hüvitamise nõude tähtaegseks esitamiseks. Vastupidist ei ole kaebaja väitnud ka määruskaebuses. Isegi õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, 3

(4)3-25-57 et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02, p 19; 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17). Eelnevast tulenevalt lõpetas halduskohus kahju hüvitamise nõudes õigesti menetluse

§ 152lg 1 p 2 ja lg 3 ning § 124 lg 2 alusel.

7. Ülaltoodu põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 13.01.2025 määruse resolutsiooni punktid 2 ja 3 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.