← Eesti

2-24-17721/19

Obsah (7)§ 407§ 410§ 162§ 173§ 174§ 138§ 139

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Kädi Vaker Otsuse tegemise aeg ja koht 18.02.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-17721 Tsiviilasi

) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja I vahel 14.08.2017 sõlmitud laenuleping, millest tulenevalt on laenusumma 15 000 eurot, laenu periood 14.08.2017 kuni 14.10.2017, intressimäär 7% laenusumma jäägilt kalendrikuus, viivisemäär 0.2% tasumata võlasummalt päevas. Lepingu punktide 9.5 ja 9.6 järgi käendasid kostja II (kui kostja I juhatuse liige) ning kostja III kõiki lepingust tulenevaid kostja I kohustusi, kumbki maksimaalses määras 18 000 eurot. Hageja taotleb mõista kostjalt solidaarselt välja hageja kasuks laenulepingust tuleneva võlgnevuse põhisumma 15 000 eurot ning lepingujärgsed viivised perioodil 01.04.2024 kuni 22.11.2024 summas 7080 eurot, kokku summas 22 080 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivist lepingujärgses määras, st 0,2% päevas tasumata võla põhisummalt. Hageja palub arvesse võtta, et kostja II ja kostja III vastutuse maksimumsummaks on kummagi puhul eraldi 18 000 eurot. Kohus tegi kostjale III menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse avaliku e-toimiku kaudu nähtavaks ja kätte toimetatavaks alates 25.11.2024. Kostja III on dokumendid kättetoimetamise portaali kaudu võtnud vastu 27.11.2024. Kostjat III hoiatati menetlusse võtmise määruses, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja III kohustus hagile vastama hiljemalt 17.12.2024, kuid kohtu poolt määratud tähtajaks ega ka hiljem ei ole kostja III vastanud. Kohus määras asjas istungi, mille kutse on 2 kostjale III kätte toimetatud avaliku e-toimiku kaudu 03.02.2025. 18.02.2025 algusega kell 10.00 toimunud istungile kostja III ei ilmunud ega teavitanud istungile ilmumata jätmise põhjustest.

§ 407

kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 410

sätestab, et Kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendabkasja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Istungil avaldasid hageja ning kostja I ja II soovi lõpetada menetlus kompromissi sõlmimise ja selle kinnitamisega kohtu poolt. Kohus kinnitas hageja ning kostja I ja II vahelise kompromissi 18.02.2025 määrusega. Hageja esitas 18.02.2025 istungil taotluse lahendada kostja III suhtes hagi tagaseljaotsusega. Kuivõrd kostja III ei ole hagile vastanud ega ilmunud ka kohtuistungile, siis kohus rahuldab eelnevast tulenevalt hageja taotluse ja rahuldab hagi tagaseljaotsusega üksnes kostja III (T V) osas laenulepingust tuleneva kostjast III käendaja vastutuse suuruseks oleva 18 000 euro ulatuses, mõistest kostjalt III hageja kasuks välja põhinõude 15 000 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 3000 eurot.

§ 162

sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on hagiavalduses taotlenud mõista kostjatelt solidaarselt välja hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 1400 eurot. Lisaks taotleb hageja kohustada kostjaid solidaarselt tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 1400 eurot. Kuivõrd kohus on kinnitanud hageja ning kostja I ja II vahel sõlmitud kompromissi, mille käigus on hagejale tagastatud pool riigilõivust, on põhjendatud mõista kostjalt III välja menetluskuluna riigilõiv summas 700 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Vaker kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.