Obsah (11)

§ 175§ 314§ 407§ 162§ 173§ 174§ 172§ 138§ 139§ 144§ 4842

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Priit Lember Otsuse tegemise aeg ja koht 13.02.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-134999 Tsiviila

§ 175lg 1 alusel.

1. Välja mõista kostjalt R Melt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
2. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. 1 Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. KOHTU SELGITUSED Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on xxx AS ja kostja vahel 09.12.2022 sõlmitud väikelaenulepingu nr xxx ja 15.06.2023 lepingu nr xxx muutmise, mis alates kokkuleppe sõlmimisest kannab xxx ning 19.04.2023 väikelaenulepingu nr xxx, mille alusel sai kostja krediiti. Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, saatis esialgne võlausaldaja 31.05.2024 kostjale lepingute ülesütlemise hoiatuse (tähtajaga 23.06.2024), milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuste tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevusi ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja lepingu nr XXX 27.06.2024 üles. Leping nr L525509 on lõppenud 11.06.2024 ning lepingu nr XXX ülesütlemise seisuga s.o 27.06.2024 oli kostjal tagastamata märtsi 2024, aprilli 2024, mai 2024 ja juuni 2024 maksed. Esialgne võlausaldaja loovutas 27.06.2024 kostja vastased nõuded Aktiva Finance Group OÜ-le. Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest, mis saadeti kostjale. Hageja esitas 30.09.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mille kohus määrusega lõpetas ning andis üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus tegi kostjale menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse avaliku e-toimiku kaudu nähtavaks ja kätte toimetatavaks alates 07.01.2025, kuid kostja pole dokumente kättetoimetamise portaalis avanud. Kohus saatis menetlusdokumendid ka e-posti aadressile xxx ning luges dokumendid kätte saaduks 3 tööpäeva möödumisel

§ 3141 lg 2 alusel.

Kostjat hoiatati menetlusse võtmise määruses, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohustus hagile vastama hiljemalt 29.01.2025, kuid kohtu poolt määratud tähtajaks ega ka hiljem ei ole kosja vastanud.

§ 407

kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele 2 kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus rahuldab eelnevast tulenevalt hagi tagaseljaotsusega.

§ 162

sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 172

lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõivu 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 527 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 280 eurot. Kohus märgib, et kooskõlas

§ 144p-ga 7 on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud.

Maksekäsu kiirmenetluses on hüvitatavate menetluskulude ulatus piiratud §-ga 4842 ehk 20 euroga.

§ 4842

teise lause kohaselt muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata.

§ 172

lg 9 kolmanda lause kohaselt asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kuivõrd käesolevas asjas läks maksekäsu kiirmenetlus üle hagimenetluseks, siis juhindudes

§ 172

lg-st 9 on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiiremenetluse kulud 20 eurot. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis tsiviilasjas nr 2-18-129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, mille sarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid ning nendes kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate andmetes, summades ja kuupäevades), koostamisel ei ole usutav, et esindaja teeks mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei olevat ringkonnakohtu hinnangul vaja esindajal lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad, mistõttu pidas ringkonnakohus sellise hagi koostamiseks põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks vähem kui ühte tundi. Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 määruses tsiviilasjas nr 2-21-10648 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Kohus märgib, et hageja lepinguline esindaja ei ole advokaat. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse 3 esitamisega. Oma sisult on tegemist samuti nn tüüphagiga. Seega eeltoodust tulenevalt kohus seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele, sh dokumentide komplekteerimisele lugeda kahte tundi tunnihinnaga 100 eurot. Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 200 eurot käibemaksuta. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 500 (200 + 20 + 280) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 500 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Lember kohtunik 4