Obsah (5)

§ 424§ 50§ 73§ 74§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 25. mai 2017 Kriminaalasja number 1-16-8529 (kirjalik menetlus) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk K

§ 424järgi kaitsja Monica Meristo- RESOLUTSIOON: 1.

Tühistada Viru Maakohtu

1. märtsi 2017 otsus osaliselt, s.o lisakaristuse kohaldamise osas.
2. Jätta V.N-i suhtes lisakaristus

§ 50lg 1 p 1 alusel kohaldamata.

1. Süüdistatav V.N-i kaitsja Monica Meristo-Dmitrijevi apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu
2. Viru Maakohtu 20.03.2017 otsusega karistati V.N-i

§ 424

järgi 1 aasta vangistusega.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud karistus tingimisi kohaldamata ja määrati katseajaks 2 aastat. Katseaja algust arvestati alates 20.03.2017.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võeti V.N-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. 2. V.N-ile esitati süüdistus

§ 424

järgi selles, et tema olles alkoholijoobes juhtis 10.08.2015 kella 23.10 paiku Vinni vallas, Viru-Jaagupi-Simuna mnt

1. km-l sõiduautot Audi A6 registreerimismärgiga XXX , kaotas sõiduki üle kontrolli, mille tagajärjel kaldus sõiduk vastassuunavööndisse, sattus külglibisemisse ja sõitis teelt välja kraavi, põhjustades liiklusõnnetuse. V.N-il tuvastati vereproovi uuringuga etanoolisisaldus veres 1,8 +/- 0,06 mg/g kohta. Sellise käitumisega rikkus V.N LS § 69 lg 1 ja KorS § 36 lg 1 nõudeid.
2. Maakohus leidis, et V.N-i süü

§ 424järgi on tõendamist leidnud.

3.

1. V.N avaldas, et süüdistus on talle arusaadav, kuid ennast süüdi ei tunnistanud ning kasutas õigust ütlusi mitte anda. Isikulise tõendina arvestas maakohus tunnistaja E.N. maakohtu istungil antud ütlusi. Kirjalikest tõenditest võttis maakohus asja juurde sündmuskoha vaatlusprotokolli koos liiklusõnnetuse akti, liiklusõnnetuse skeemi ja fototabelitega; teatise liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku Rakvere Haiglasse saabumisest; V.N-i joobeseisundi tuvastamise saatekiri uuringuakti nr 1932T koos kaaskirja ja saatekirja parandatud koopiaga; asitõendi vaatlusprotokolli (häirekeskuse audiofail) koos CD-plaadiga; V.N-i patsiendikaardi nr R296584 koopia; rahvastikuregistri väljatrüki, mille kohaselt V.N omab juhtimisõigust. Kaitsja taotlusel avaldas maakohus ja uuris kaitsja poolt esitatud ja kriminaalasja juurde võetud kirjalikku tõendit – sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akti 16.08.2015, mille kohaselt registrijärgne omanik V.N andis K.G. FIE-le hävitamiseks ja liiklusregistrist kustutamiseks sõiduki Audi A6 reg.nr XXX , millel on väga tugevalt deformeerunud juhipoolne külg, kõik klaasid katki, juhipoolne esiratas alt ära rebitud, mootor koos käigukastiga ära rebitud, kere täielikult deformeerunud ning auto muutunud taastamiskõlbmatuks. 3.
2. Süüteo toimepanemine V.N-i poolt on täielikult tõendamist leidnud tunnistaja E. N ütluste ja kriminaalasjas maakohtule esitatud ja uuritud kirjalike tõenditega. Maakohus ei nõustunud kaitsja väitega, et tunnistaja E. N ütlused ei ole tõesed ja on kohati vastuolulised, kuna ei ole selge, kas tunnistajal oli telefon kohe kaasas või läks ta majja tagasi seda tooma, kas ta läks auto juurde või jäi tee peale jne. Ka ei saanud tunnistaja kaitsja hinnangul põlevate autotulede tõttu näha, kust ja kes autost välja tuli või kes roolis oli. Lisaks oli auto juhipoolne külg tugevalt deformeerunud, mis ilmselgelt välistas võimaluse juhipoolset ust avada. Oluline on tema hinnangul ka aeg, mille jooksul tunnistaja sündmuskohale jõudis ja tõepärane on, et keegi võis selle aja jooksul sündmuskohalt minema joosta. Nimetatud mitte sisulised ja ebaolulised ebatäpsused tunnistaja ütlustes telefoni kaasa võtmise ja sündmuskohale jõudmise täpsete asjaolude osas on maakohtu hinnangul ilmselgelt seletatavad liiklusõnnetuse kuulmisest põhjustatud stressisituatsiooniga, millesse E.N. ootamatult sattus. Tunnistaja väitis kindlalt, et nägi, kuidas heledapäine naine väljus juhipoolsest esimesest uksest. Maakohus hindas E.N. ütlused usaldusväärseteks, kuna need haakuvad muude kogutud tõenditega, s.o nii sündmuskoha vaatlusprotokolliga kui ka häirekeskusesse tehtud kõne salvestusega. Tunnistaja ei tunne süüdistatavat ja tal puudub igasugune vajadus sündmuste käiku moonutada või kallutada neid süüdistatavale ebasoodsas suunas. Eluliselt usutavaks ei saa pidada kaitsja väidet, et enne seda, kui tunnistaja sündmuskohale jõudis, võis keegi metsa joosta. Sattudes liiklusõnnetusse, tekib selles osalejatel šokk, mille tõttu on vajalik mingi lühikenengi ajaperiood, et ootamatu olukorraga kohaneda ja alles seejärel reageerida ning võimalusel tegutsema hakata. V.N-il tuvastati vasemal pool peahaav, ta oli purjus ja ta sattus ootamatult liiklusõnnetusse. Tunnistaja nägi teda hinnanguliselt 5-10 minuti pärast just auto tulede valguse tõttu auto juhipoolsest uksest väljumas. Häirekeskusesse tehtud kõne salvestuse kohaselt V.N kinnitab E.N. le vastates korduvalt, et oli üksi ja autos kedagi teist ei ole. Seega on tema hilisemad väited võimalikust teisest isikust vaid püüe vabaneda vastutusest. 2 3.
3. Kaitsja poolt esitatud tõend – sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akt 16.08.2015 – ei ole auto tehnilise seisukorra hindamiseks avarii hetkel 10.08.2015 usaldusväärseks tõendiks, kuna auto anti hävitamiseks ja liiklusregistrist kustutamiseks kuus päeva peale liiklusõnnetust. Ilmselgelt kasutati sõiduki teisaldamiseks tehnilisi vahendeid, kuid ei ole tuvastatud, millal ja millisel viisil V.N-ile kuuluv sõiduauto sündmuskohalt ära viidi ja milliseid täiendavaid vigastusi ilmselt taastamiskõlbmatule autole selle käigus tekitada võidi. Sündmuskohal tehtud fotod ei anna alust väita, et juhipoolne külg oleks deformeerunud sellisel määral, et juhipoolsest uksest ei olnud võimalik väljuda. Tunnistaja nägi süüdistatavat autost väljumas just auto juhipoolsest uksest. Kriminaalasja kohtumenetluses keeldus V.N ütluste andmisest, kuid oma viimases sõnas väitis ta kindlalt, et kuriteo, s.o joobes juhtimise, pani toime keegi teine isik. 3.4.

§ 424objektiivne koosseis on maakohtus uuritud tõenditega tõsikindlalt tuvastatud.

V.N, istudes alkoholijoobes sõiduki rooli, pidi aru saama, et ta paneb toime keelatud teo. Isik, kes olles alkoholijoobes otsustab minna mootorsõiduki rooli, tegutseb kavatsetult. 3.5. Karistuse osas märkis maakohus järgnevat. V.N-i tegevuses

§-des 57 ja 58 sätestatud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Süüdistatav on varasemalt kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Maakohtu hinnangul ei ole aga otstarbekas karistada V.N-i rahalise karistusega, kuna tema ei ole mõistnud oma süüteo ohtlikkust ning oma kaitsetaktikaga on püüdnud vabaneda vastutusest, mistõttu kergemaliigiline karistus ei avalda piisavalt mõju isiku suunamiseks õiguskuulekale käitumisele ning seega tuleb rahalist karistust pidada liiga leebeks mõjutusvahendiks süüdistatava suhtes, mõistes karistuseks vangistuse. Arvestades V.N-i poolt toimepandud kuriteo raskust, tema isikut ja seda, et ta on varem karistamata, tuleb pidada põhjendatuks kohaldada vangistusest tingimisi vabastamist ilma käitumiskontrollile allutamiseta, kuna temale reaalse vangistuse määramine teost lähtuva süü suuruse ja isikuomaduste tõttu ei ole põhjendatud. 3.6. Kuna tegemist on raske liiklussüüteoga, s.o mootorsõiduki juhtimisega alkoholi joobes, siis on põhjendatud kohaldada V.N-i suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, kuna ei esine mingeid erandlikke asjaolusid, mis seda välistaksid. Arvestades V.N-i isikut, pidas maakohus piisavaks mõjutusvahendiks kohaldada tema suhtes juhtimisõiguse äravõtmist üheks aastaks, s.o alla lisakaristuse keskmise määra. Apellatsioon 4. Viru Maakohtu 20.03.2017 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav V.N-i kaitsja, kes palub tühistada maakohtu otsuse ja mõista V.N

§ 424järgi õigeks.

Alternatiivselt taotleb kaitsja, kui ringkonnakohus leiab, et V.N on süüdi, kergendada mõistetud põhi- ja lisakaristust. 4.

1. Apellatsioonis märgitakse, et asjaolu, et V.N ei andnud maakohtus ütlusi, ei saa olla süüdimõistva kohtuotsuse aluseks. Arvestades kohtuniku käitumist, hakkas V.N kartma ning ei julgenud ütlusi anda. Lisaks on tunnistaja E.N. ütlused vastuolulised oluliste faktide osas nagu telefon. Kohtuotsuses on ainult kahtlused ja oletused, mis tulnuks tõlgendada süüdistatava kasuks. Puuduvad tõsikindlad väited, et V.N oli roolis ning seda, et V.N oli roolis ei saanud tunnistaja näha, sest autol olid peal kaugtuled. 4.
2. Alternatiivselt leiab kaitsja, et mõistetud karistus on liiga karm. Katseaeg on liiga pikk ning juhtimisõiguse äravõtmine ei ole kooskõlas kohtupraktikaga. V.N on kohtu all esimest korda, kasvatab üksi eelkooliealist last, keda on vaja lasteaeda viia, ta elab linnast väljas ning töötades puhastusteenindaja on juhtimisõigus hädavajalik. Süüteo toimepanemisest on möödas peaaegu 2 aastat ja enne ning pärast seda ei ole V.N süütegusid toime pannud. 3 Vastus apellatsioonile
3. Tartu Ringkonnakohtu 21.04.2017 määrusega võeti süüdistatava kaitsja apellatsioon menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada kirjalikke seisukohti, taandusi ning taotlusi kuni 28.04.
4. Nimetatud ajaks esitas täiendavate tõenditena kaitsja V.N-i iseloomustuse töökohalt, Eesti Perekonnaseisuasutuses registreeritud sünni tõendi ning Vinni Vallavalitsuse arve nr
5. Kaitsja märgib ka, et V.N peab tööl käimiseks ning lapse lasteaeda viimiseks ja toomiseks läbima märkimisväärseid kilomeetreid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse, istungiprotokollide ning esitatud apellatsiooniga, leiab, et Viru Maakohtu 20.03.2017 otsus tuleb tühistada osaliselt, s.o V.N-ile mõistetud lisakaristuse osas, ning tulenevalt sellest kuulub apellatsioon rahuldamisele ka osaliselt.
7. KrMS § 331 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus kriminaalasja apellatsiooni piires ja ringkonnakohtu pädevuses on lahendada kriminaalasju üksnes siis, kui kohtumenetluse pool on seda apellatsioonis taotlenud (RKKKo nr 3-1-1-54-12). KrMS § 331 lg-tes 2 ja 4 sätestatud ringkonnakohtu pädevuse piirang on oluline süüdistatava kaitseõiguse tagamise seisukohalt, sest süüdistatavalt ei saa eeldada valmisolekut süüdistuse oponeerimiseks apellatsioonis vaidlustamata küsimustes (RKKKo nr 3-1-1-31-11). Ringkonnakohus ei pea oma otsuses andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohtu otsuses on ammendavalt ja põhistatult vastatud ning millega ringkonnakohus nõustub (RKKKo-d nr 3-1-1-23-11, p 18; nr 3-1-1-92-11). Siinkohal märgib ringkonnakohus, et võrreldes maakohtuga, ei ole kaitsja apellatsioonis uusi asjaolusid välja toonud, vaid kordab taaskord üle maakohtus väljatoodud väited, millele koosseisu täidetuse osas on maakohus põhjalikult ning arusaadavalt vastanud.
8. Kaitsja taotleb V.N-i õigeksmõistmist, kuna süüditunnistamise aluseks olevad tunnistaja E.N. ütlused ei ole usaldusväärsed ning ei ole tõendamist leidnud, et just V.N juhtis 10.08.2015 sõiduautot Audi A6 reg.nr-ga XXX . Need samad asjaolud tõi kaitsja välja ka maakohtu istungil ning maakohus on kaitsja esitatud väited ümber lükanud. Maakohus vastupidiselt kaitsja leitule ei ole käsitlenud V.N-i ütlustest keeldumist kui tõendit, mis on süüdimõistva kohtuotsuse aluseks. Maakohus on välja toonud, et vaatamata sellele, et süüdistatav keeldus ütluste andmisest, on ta valinud arusaamatult taktika, kus ta oma viimases sõnad on asunud ennast õigustama ning üritanud väita, et tema ei ole süütegu toime pannud. Kaitsja väide, et süüdistatav loobus ütluste andmisest kohtuniku tõttu, on põhjendamatu ja otsitud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et arvestades sündmuse käiku, ei ole alust arvata, et tunnistaja E.N. ütlused on ebausaldusväärsed üksnes seetõttu, et ei ole päris selge, millal E.N. telefoni endaga kaasa võttis. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et tunnistaja ütlused kattuvad muude asjas kogutud tõenditega. Kaitsetaktikaline väide, et süüdistatav ei juhtinud sõidukit, on äärmiselt levinud taktika joobes juhtimiste puhul, kuid jääb ka käesolevas kaasuses edutuks, sest E.N. on näinud, kuidas sõidukist väljub ainukesena just süüdistatav V.N ja seda ka sõiduki juhipoolsest uksest. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda maakohtu poolt analüüsitud tõendites ning nende alusel tehtud järeldustes. Tunnistajal puudub igasugune põhjus süüstada V.N-i kui võõrast inimest süüteo toimepanemises, kui ta ei ole näinud maakohtus antud ütlustes kirjeldatut, seetõttu jääb edutuks ka kaitsja väide kaugtulede peal olemise osas, kui asjaolus, mis seab kahtluse alla E.N. ütlused. Seega jäävad kaitsja väited süüdistatav V.N-i õigeksmõistmiseks edutuks. 4
9. Edutuks jäävad kaitsja väited põhikaristuse liigse karmuse osas.

§ 424näeb karistusena ette kuni 3-aastase vangistuse.

Maakohus karistas V.N-i 1-aastase vangistusega, mis jäeti

§ 73alusel täitmisele pööramata 2-aastase katseajaga.

Seega on tegemist sanktsiooni keskmisest määrast kergema karistusega ning maakohus on seejuures küllaldaselt analüüsinud, miks tuleb süüdistatavale just selline karistus mõista. Ringkonnakohus ei nõustu ka kaitsja väitega, et määratud katseaeg oleks liiga pikk.

§ 73lg 3 võimaldab katseajaks määrata 1 kuni 5 aastat.

Mõistetud katseaeg peab olema pikem kui mõistetud karistus ning maakohus on arvestanud süüdistatava isikut ja tegu ning on põhjendatud käesoleval ajal just 2-aastase katseaja määramine. 2-aastase katseaja määramine on põhjendatav ka asjaoluga, et isikule ei määrata muid nõudeid ega kohustusi peale uute kuritegude toimepanemisest hoidumise nagu see oleks

§ 74puhul.

Põhikaristuse kergendamise taotlus jääb edutuks. 10. Küll leiab ringkonnakohus, et kaitsja väited lisakaristuse liigse karmuse kohta väärivad tähelepanu.

§ 50

lg 1 p 1 võimaldab mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kohtu poolt kuriteo korral kuni kolmeks aastaks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista

§ 56alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele.

Öeldu tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel peab aga arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivseid kaalutlusi, ei tohi need siiski anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (RKKKo-d nr 3-1-1-122-13, p 9; nr 3-1-1-59-15, p 12; nr 3-1-118-17, p 13) Maakohus on lisakaristusena kohaldanud juhtimisõiguse äravõtmist 1-ks aastaks, põhjendades seda asjaoluga, et ei esine erandlikke asjaolusid juhtimisõiguse mitte äravõtmiseks ning tegemist on raske liiklussüüteoga. Sisuliselt maakohus ei ole analüüsinud

§-st 56 tulenevaid karistamise aluseid. Arvestades, et V.N-i jaoks on see esimene süütegu, tal ei ole kehtivaid süütegusid, leiab ringkonnakohus, et üksnes n-ö raske liiklussüüteo toimepanemine, ei anna alust käesoleval ajal kohaldada lisakaristusena kohe juhtimise õiguse äravõtmist juhusesüüteo puhul. Võttes arvesse, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb kohtul lisakaristuse mõistmisel näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb. Üksnes abstraktne võimalus, et isik asub taas alkoholi piirmäära ületades sõidukit juhtima, ei ole lisakaristuse kohaldamiseks piisav. (RKKKo nr 3-1-1-122-13) Käesoleval juhul ei ole tõsikindlalt ka võimalik väita, et süüdistatav jätkaks samaliigiliste süütegude toimepanemist ning ennetavalt oleks vaja juhtimisõigust ära võtta. Käesoleval ajal on piisav kohaldada V.N-i suhtes üksnes põhikaristusena vangistusest tingimisi vabastamist ning maakohus on rikkunud KrMS § 338 p 4 sätet, s.o mõistetud karistuse või muu mõjutusvahendi mittevastavus kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Põhjendatud 5 on tühistada maakohtu otsus lisakaristuse kohaldamise osas ning jätta lisakaristusena juhtimise õiguse äravõtmine kohaldamata. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule või ka tema perele mõjub ehk eristada tuleb harjumus ja juhusesüütegu. Üldpreventiivsed kaalutlused ei tohi anda põhjust kohaldada seda karistust üle süü suuruse ja eripreventiivsete vajaduste poolt määratletud piiri. Käesoleval juhul on maakohus pannud liigse kaalu üldpreventiivsetele kaalutlustele, arvestamata, et süüdistatav on hinnatud töötaja, kes vajab oma tööks juhtimisõigust ning samuti kasvatab ta üksi last, keda on vaja transportida lasteaeda. Veel väärib tähelepanu, et lisakaristus võib osutuda ebaotstarbekaks, kui teo ja süüdimõistmise vahel on pikk aeg, mille jooksul süüdistatav on liikluses käitunud veatult ning kõik karistuse kohaldamise alused on realiseeritavad põhikaristusena. V.N pani kriminaalasja aluseks oleva süüteo toime 10.08.2015, seega on kaitsja põhjendatult väitnud, et süüteost on möödas peaaegu 2 aastat. V.N ei ole enne ega pärast nimetatud rikkumisi toime pannud uusi rikkumisi, mistõttu võib ka praegusel juhul lisakaristuse kohaldamist pidada tarbetuks. Hetkeseisuga võib asuda seisukohale, et tegemist oli juhusesüüteoga. 11. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, KrMS § 338 p 4 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu 20. märtsi 2017 otsuse osaliselt, s.o V.N-ile mõistetud lisakaristuse kohaldamise osas ning rahuldab süüdistatava kaitsja apellatsiooni osaliselt. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas /allkirjastatud digitaalselt/ 6 Maarika Kuusk