) § 7 kohaselt tuleb riiklikku järelevalvet teostades korrakaitseorgani poolt valida meede, mis isikut ja üldsust kõige vähem kahjustab (p 1); kohaldada ainult sellist meedet, mis on proportsionaalne, arvestades sellega taotletavat eesmärki ja kiireloomulist sekkumist nõudvat olukorda (p 2) ning kohaldada meedet vaid nii kaua, kui eesmärk on saavutatud või seda pole võimalik enam saavutada (p 3).
lg 1 kohaselt võib vahetut sundi kohaldada füüsilise jõu kasutamisega ainult juhul, kui korrarikkumise kõrvaldamiseks pandud kohustuse täitmise tagamine muu haldussunnivahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik. Haldusakt peab olema suunatud ohu väljaselgitamisele, tõrjumisele või korrarikkumise kõrvaldamisele.
lg 2 kohaselt on vahetut sundi lubatud kohaldada ilma eelneva kohustava haldusaktita, kui haldusakti andmine ei ole võimalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kiire vajaduse tõttu. Selline sunni rakendamine saab toimuda ainult väga kiireloomulises situatsioonis, kus ühtlasi eksisteerib kõrgendatud oht, kuna see on haldussunnivahenditest kõige riivavam.
lg 4 kohaselt loetakse kõrgendatud ohuks ohtu isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele, suure väärtusega varalisele hüvele, suure keskkonnakahju tekkimise oht või karistusseadustiku
S § 291 järgi kvalifitseeritava kuriteo (võimuliialdus), s.o ametiisiku poolt füüsilise jõu ebaseadusliku kasutamise. II Kohtuistung 3 1-17-2479 Süüdistatav U.S ei tunnistanud kohtuistungil oma süüd ning seletas kohtule, et 16.09.2016 oli ta teenistuses politseiametnikuna koos politseipraktikandiga ehk siis kadett politsei- ja piirivalve seaduse mõttes xxega öises vahetuses. Nad olid Sillamäe ekipaaž, neile laekus väljakutse juhtimiskeskuselt, et Narva-Jõesuu linnas „Barracuda“ baaris info kohaselt ei soovi klient tasuda tarbitud kauba eest ja sinna jõudes ootas neid ees baaridaam ja G4S ekipaaž. Jõudes sündmuskohale, ootas neid turvatöötaja väljas, ta isiklikult vestles turvatöötajaga, kelle väitel siis kodanik kannatanu tol hetkel ei soovinud maksta kauba eest, kuna G4S patrulliekipaaž tegi märkuse selle kohta ning G4S patrulliekipaaži töötaja ütles veel seda lisaks, et kodanik käitus agressiivselt ega allunud tema ütlustele ehk siis, et tasuda kaup ning ähvardades, et ta lööb turvatöötajat millegagi maha seal. Konkreetselt, millisel viisil kannatanu seda väljendas, seda turvatöötaja talle ei täpsustanud. Turvatöötaja lihtsalt pööras ta tähelepanu sellele, et isik oli agressiivne, ei allunud ja ähvardas. Tema jaoks oli see esimene info kogumine seal sündmuskohal, millest ta ka lähtus, sest kui ta baari sisenes oli näha Xx seisis baarileti ja laua vahel, Xxi sõber istus ning vesteldes eelkõige ka pärast turvatöötajat baaridaamiga, kes kinnitas neid sõnu sellega, et Xx käitus oma seisundi tõttu agressiivselt enne politsei tulekut, Xx häiris ka kolmandaid isikuid seal baaris, kes olid avalikus kohas. See info ja visuaalselt vaadates, kuidas Xx käitub oli signaal sellest, et see kodanik võib ettearvamatult käituda. Pärast seda üritasid Xxiga vestelda, Xxile oli selgitatud, kas Xx soovib selle kauba eest maksta või mitte ja millised teie vahendid on selleks, et tasuda see kaup. Selgitas ta ka Xxi sõbrale Xxgule, et, kas nendel on vahendid, et see kaup ära tasuda ja samuti ka Xxiga oli vesteldud, et kas tal on võimalik see kaup tasuda. Xx ikkagi läks makseterminali poole, see, mis baarileti peal on. Xx oli juba enne politsei tulekut pani rikkumise toime ja ka nende juuresolekul viibides seal jätkas Xx oma rikkumist tarvitades alkoholi. Korrarikkumine ei seisnud vaid selles, et Xx tarvitas seal, korrarikkumine jätkus sellega, et see kvalifitseerus edasi nii ähvardusena ning solvanguga, solvates siis võimu esindajat kui vene keelselt öelda ja tõlkides eesti keelde „mussar,“ ehk prügi, millega ta tundis end solvatuna kui võimu esindaja. Xx ei solvanud ainult teda kui võimu esindajat ja patrullpolitseinikku vaid solvas kogu Eesti riiki. Pärast seda vestlust ta hoiatas Xxit, et kui Xx ei lõpeta baaridaami poole suunatud ähvardamist, siis nad viivad ta kainenema, sest ta käitumine viitas sellele, et Xx tahtis sinna asutusse jääda. Tema politseinikuna ei saanud seada oma tegevusega ohtu kolmandaid isikuid, kui Xx käitus oma seisundi tõttu sellisel viisil, sest negatiivne mõju väljendus ilmselgelt alkoholist. Oli näha ka visuaalselt, et Xx ei anna aru, mida ta teeb, pärast seda kui ta oli kodanikku hoiatanud, et Xx võiks lõpetada oma selle tegevuse, ähvarduse, palus Xxil selle kauba eest tasuda ning nende eesmärk oli antud kodanik toimetada koju, et eemale sellest asutusest, oli proportsionaalne ja lojaalne suhtumine sellesse. Xxil ei olnud vahendeid ja Xx ei täitnud tema haldusakti, mida ta Xxile suusõnaliselt välja andis (et Xx lõpetaks oma selle korrarikkumise tegevuse ehk siis ähvarduse). Palus Xxil, et Xx temaga kaasa tuleks, võttes Xxilt käest kinni, paremast ja hakkas Xxit tõmbama enda poole, et Xx temaga kaasa tuleks, mistõttu keeras Xx tema poole peaga, keeras pea paremale poole ning ähvardas teda maha lüüa. Ta tundis lihasmõju, et Xx ei soovi kaasa minna ja Xx ütles, et ei tule temaga kuskile kaasa. Siis oli ta sunnitud kasutama vahetut sundi selle jaoks ja vahetuks sunniks oli siis füüsxxe jõud, sest ei ole proportsionaalne kasutada ei gaasi, ei nuia ega ka relva. Miks ei kasutanud gaasi, sest seal viibisid kolmandad isikud, teleskoopnuia ei kasutanud ta sellepärast, kuna isikul ei olnud näha mingisuguseid kaikaid või torukangi, midagi sellist, mis oleks lubanud 4 1-17-2479 tall Xxi suhtes teleskoopnuia kasutada ja ilmselgelt ei tohtinud kasutada sellises olukorras relva. Ka videosalvestuses on näha, kuidas Xx tegelikult sikutab oma kätt. Muud võimalust tal üle ei jäänud, sest Xx oleks teda äärmisel juhul rünnanud ja hinnates objektiivselt Xxi ähvardusi ja võttes seda tõsidusega, oleks toimunud rünnak. Ta ei saanud lähtuda praktikandi abist, sest praktikant ei ole politseiametnik, praktikandil ei ole piisavalt seda pädevust. Pärast Xxi maha viimist, istus ta Xxi peale, et saada Xxi rindkere alt käsi kätte, pidi ta tegema Xxile paar lööki, siia, kus on seljalaba, siia, kus on lihas, arvestades lööki intensiivsusega, et mitte kahjustada Xxi tervist, mistõttu pärast seda oli tal ka edaspidi raske Xxi parema käe rindkere alt väljasaamine. See oli tal raskendatud isegi pärast seda, mistõttu tuli paarxxe talle appi ning pärast seda kui oli kõik see vahetu sunni kasutamine lõppenud, Xx pidevalt karjus, Xx karjus ka autos. Nad toimetasid Xxit Narva politseijaoskonda kuna antud isik oma seisundi tõttu negatiivse ärritumise, omameheliku ja agressiivse käitumise tõttu oli ohtlik kolmandatele isikutele, isik ei tajunud sündmuskohal, mida ta teeb, ta ähvardas baaridaami, oli näha, et baaridaam kartis Xxit. Lisaks sellele, baaridaami sõnul Xx koos oma sõbraga häirisid ka kolmandaid isikuid, kes seal baaris olid, kes hakkasid kartma ja lahkusid sealt. Pärast seda kui Xx oli toimetatud Narva politseijaoskonda, kutsus tema isiklikult kiirabi Xxile, sest Xxil oli alumine huul seestpoolt vigastatud. Pärast seda kui Xx oli toimetatud Narva politseijaoskonda, sõitsid nad tagasi „Barracuda“ baari, kus nad siis vestlesid nii turvatöötaja kui ka baaridaamiga. Ta oli ka varem saanud vigastusi, sest isikud võivad olla ettearvamatud. Oli analoogne juhtum, kus kodanik oli joobes ja ootamatult ründas, kus tal oli siis huulevigastus, on tulnud ette veel ohtlikumaid situatsioone, ta sai ka vigastada. Asjatundja selgitas kohtus, et lüüa ei tohi, ta selgitab nüüd, miks tema asjatundja soovitatud valuvõtteid ei tee. Tema selliseid asju ei hakka tegema, sest see on ohtlik alkoholijoobes isikule vajutada siia, ta ei ole meedik, ta ei ole anatoomiat nii põhjalikult õppinud, et sellistesse kohtadesse vajutada. Kui alkoholijoobes isikule vajutada siia (kuhu soovitas vajutada asjatundja), siis kui vajutada väga kõvasti ja sa ei arvesta oma jõu intensiivsust, siis võib teha inimese invaliidiks ja kurdiks. Kui võtta ninast kinni ja seda tõmmates, siis jällegi nina piirkond on nõrk, ta ei saa ninast võtta, sest jällegi võib-olla on varem isikul või kodanikul olnud mingi vigastus. Silmadest täpselt samamoodi, see on ohtlik joobes isiku puhul, sest joobes kodanik ei pruugi tunda seda valu. Ta on arvamusel, et jõu intensiivust ja proportsionaalust hinnates tema pole süüdi võimuliialduse toimepanemises. Ta kasutas meedet, kus oli võimalik vähem tekitada kinnipidamise käigus isikule mingisuguseid vigastusi. Ta lõi Xxit õla ja selja vahel asuvasse piirkonda, kuid kahjuks tema ei saagi tõendada seda, sest kaamera vaatepilt on sellise nurga all. Aga kui tema oleks Xxit pea piirkonda löönud, oleksid Xxi vigastused märksa tõsisemad. Kannatanu Xx selgitas kohtus, et tol õhtul ta tarvitas alkoholi koos Xxuga, nad jõid 0, 5 l konjakit ära kahele, siis jõid igaüks pudelit õlu ja seejärel sattusid Barracudasse. Barracudas jõid 0,5 õlu ja pitsi viina ka. Pangakaardil sai raha otsa, kui nad pidid teisel korral arve maksma. Baaridaam kutsus turvamehe kohale, turvamees tuli kohale ja hakkas nendega juttu ajama. Seejärel kutsus politsei. Kohale tuli politseipatrull, kaks isikut. Ta mäletab, et teda peksti, ta toibus juba põrandal ja mäletab, et teda topiti sõidukisse ja pärast seda on tal mäluga halvasti, ta ärkas kainestusmajas. Huul oli tal paistes ja huul lõhki, marrastusi oli. Kas ta solvas baaris kedagi, ta ei ole kindel, ei hakka väitma. Võib-olla ütles mingeid solvanguid aga mingit ähvardamist ei ole olnud. Enne seda intsidenti mingisuguseid vigastusi tal ei olnud. 5 1-17-2479 Praegu tal ei ole mingeid pretensioone politseitöötaja vastu. Tunnistaja Xx selgitas kohtus, et ta õppis politseinikuks, tal on pooleli Sisekaitseakadeemia, ta läbis ka praktikat. Praktikakoht oli Narvas, U.S oli tema praktikajuhendaja. Ta on käinud praktika läbimise ajal ka patrullides koos U.S-iga. Ta oli väljakutsel Narva-Jõesuu baaris Barracuda. Esialgne info tuli selle kohta, et kaks meesterahvast ei taha baarist lahkuda ja teine info tuli juba see, et üks meesterahvas ei tahtnud arvet tasuda. See oli öine aeg vastu järgmist päeva. Kui tema koos U.S-iga jõudsid baari, kannatanu seisis baarileti ääres, seal oli ka kannatanu sõber, baaridaam ja turvamees. Kannatanult oli tunda alkoholilõhnasid ja visuaalselt oli näha, et Xx oli tarbinud alkoholi. U.S vestles siis Xxiga, kuna tema ise vene keelt ei valda, ainult natukene, sai mõnedest asjadest, sõnadest aru. Siis ta nägi, et U.S lõi Xxile näo piirkonda ja siis peale seda kui Xx maha heitus, siis teist lööki nägi veel. Ta nägi, kuidas U.S Xxit maha viis ja U.S lõi kannatanut selga, kaela piirkonda. Kannatanu ei ole teinud mingeid agressiivseid liigutusi, agressiivselt kannatanu ka ei käitunud. Kui kannatanu oli baari põrandale viidud, kannatanu ei osutanud vastupanu aga muutus vihasemaks. Nad pandid kannatanule käerauad, viisid kannatanut jaoskonda, kutsusid kiirabi kuna kannatanul oli näo piirkonnast katki ja kiirabi tuli välja ja fikseeris vigastuse. Ta ei tea, milleks oli vaja üldse kannatanut lüüa, tema isiklik arvamus on see, et see oli vale tegu, ei olnud vaja kannatanut lüüa. Tunnistaja Xx selgitas kohtus, et hommikul kell 5.45 saabus talle häiresignaal baar Barracuda aadressile. Turvafirma, kus ta töötas, teenindas seda objekti. Oli tegemist ründesignaaliga ehk baari suhtes olid mingisugused rünnakud. Kahe minuti jooksul saabus tema ja nägi sellist pilti, et kaks noormeest seisavad baarileti ääres. Baaridaami juurde tulles nägi, et mingit rünnakut sellel ajal ei toimunud. Tulles baaridaami juurde küsis, mis tal viga on, mille peale vastas baaridaam talle, et noormees tellis endale kaupa - alkoholi, suitsu ja keeldub selle kauba eest maksmast. See süsteem toimib selliselt, et isik tellib midagi baaridaamile ja siis peab klient ära maksma, kuid isik keeldus maksmast ja hakkas ropendama. Selletõttu vajutati häirenuppu ja tema seletas noormehele, et konflikt tuleb klaarida, leida raha, et ära maksta. Sel juhul, kui konflikt jääb lahendamata, siis neil on selline nõue, et nad kutsuvad politsei objektile. Baari kliendid ikka keeldusid tasumast ja selgitasid, et neil ei ole kaasas, toovad hiljem. Siis ta ütles, et ta on sunnitud politsei välja kutsuma, sest on materiaalne kahju olemas. Seda nad ei takistanud. Ütlesid, et neil on ükskõik. Tema viis nad välja ja väljas ootasid politseid. Politsei toimkonna ära oodates, edastas politseile õigusrikkuja ja selgitas politseile olukorda, mis oli toimunud. Andis ühe isiku dokumendid ära, kes oli õigusrikkujaks. Teisel isikul ei olnud sellega tegemist. Turvafirma keskusest lasti teda ära ja politseitöötaja palus talt selgitust kirjutada, sest ta pidi teisele objektile minema ja hiljem tuli kohale. Teistkordselt tulles ei olnud juba õigusrikkuja kohal ja politseitöötajad võtsid klientidelt seletused. Teda ka küsitleti ja tema seejärel läks töövahetusse. Tema ütleks, et need kaks baari kliendid olid niivõrd agressiivsed. Kuid oli selge, et nad olid joobes ja olid pisut vabalt käitunud, kuid ei lõhkunud midagi. Tema palve peale baarist lahkumise kohta väljusid nad ja väga rahulikult rääkisid, nemad allusid rahulikult. Kuna toimkond Narva-Jõesuust sõitis väga kaua, siis palusid nad mõnel hetkel sisse, põhistades, et nemad püüavad ära leppida ja seejärel, kui politsei toimkond jõudis kohale, sisenesid nad baari. 6 1-17-2479 Algul püüdsid politseinikud ka isikule selgitada et kõik see võib lõppeda väärteoga, et parem tuleks maksta. Kuid taaskord toimus vahejuhtum. Nad ei leppinud kokku ja sai aru, et isikut hakati kinni pidama. Tema mäletamist mööda öeldi midagi taolist politsei aadressil, mis oli isiku kinnipidamise ajendiks. Mida täpsemalt, ei mäleta. Kinnipidamisel osutas isik vastupanu politseile. Aga isiku kinnipidamine ei ole hästi meelde jätnud, tal jäi hästi meelde see hetk, kui pandi käed raudu. Isiku käeraudade panemise ta oli baari ukse taga mitte baari ruumis, aga hiljem ta sisenes ja sai näha, et kinnipeetud isik oli pikali ja käerauad olid peal. Tema mäletamist mööda isik takistas kinnipidamist füüsiliselt, selleks et temale oleks võimalik käerauad peale panna, isik püüdis kõrvale lükata, haaras vormiriietusest kinni ja nähtavasti väljendas ebasündsalt, kuid sõnu ta täpsemalt ei mäleta, isik ei allunud korraldustele. Mida konkreetselt ütles isikule politseiametnik, mida politseinik nõudis, ta samuti täpselt ei mäleta. Algul oli nõue, et see konflikt oleks ära klaaritud. Hiljem ei saa ta meenuta, millised nõudmised tulid. Tunnistaja Xx selgitas kohtus, et eelmisel aastal sügisel ta töötas Barracuda kohvikus baaridaamina. Xxi näol on tegemist pideva Barracuda kliendiga. Tol öösel tuli Xx koos sõbraga puhkama ja hakkasid agressiivselt käituma. Tema kutsus turvameeskonda. Nemad ei tahtnud arve eest maksta ja turvameeskond kutsus politsei. Politsei jõudis kohale ja Xx hakkas agressiivselt käituma, solvama. Hakkas teda ähvardama, et tema hakkab kahetsema, et kutsus politsei. Xx käitus ebaadekvaatselt ja peaaegu viskas tema poole suurt klaasi. Hakkas teda solvama ja seejärel Xx ütles midagi politseinikule, tegi midagi ja teda peeti kinni. Kuidas toimus kinnipidamine, ta ei näinud kuna asus baarileti taga. Tunnistaja Xx selgitas kohtus, et Xx on tema hea sõber. Tol õhtul nad koos Xxiga tarvitasid alkoholi ning õhtupoolikul, vastu ööd, ta tuli koos Xxiga baari „Barracuda“ Narva-Jõesuus, tellisid, istusid ja baaridaam palus neil arved ära tasuda ja nad ei ole arvestanud justkui oma kuludega ja arvel ei jätkunud pisut raha. Aeg oli hxxe ja baaridaam kutsus turvamehed. Kohale tuli turvamees, kes rääkis, et makske arved. Ta ütles, et näete ise, tekkis olukord, kuid heameelega oleks tasunud, andke võimalust. Turvamees vastas, et kutsub politsei ja kohale tuli see toimkond. Politseinikud rääkisid ka vastavalt, et makske. Ta ütles neile, et saage meist aru, et väike arusaamatus on, et seal oli väike rahasumma, 14 eurot umbes. Nad Xxiga pakkusid, et võib-olla kirjutavad politsei juuresolekul mingisuguse kirja, et võibolla leiame kompromissi, aeg oli hxxe, võib-olla homme siis, ütles, et võib-olla pandib oma telefoni ja homme toob raha, mille peale ütlesid mulle politseinikud, et pane oma telefon baariletile ja lahku siit. Ta allus politsei käsule, väljus baarist, nägi aknast, et nemad seisid. Aknast nägi, et Xxi poolt ei olnud mingit agressiooni või mingisugust taolist tegevust ja nende vahel vestlust ta ei kuulnud, sest oli väljas. Nägi, et politseinikud hakkavad Xxit juba murdma, jõhkralt käituda Xxi suhtes, kohaldada füüsilist vägivalda ja hakkavad siis kahekesi Xxi maha panema, kuid Xx oli joobes justkui laps, Xx ei osutanud mingit vastupanu absoluutselt. Ta ei näinud, et keegi oleks kedagi löönud seal baaris. Nägi, et politseinikud võtsid Xxit kinni maas ja panid käerauad. Siis kui hakati välja viima, esitas politseitöötajatele küsimuse, millega seoses, mida Xx on teinud, mille peale vastas politseitöötaja, et kui hakkad palju rääkima, võtame sind ka kaasa. Ta pöördus kahe poole, kuid vastas talle ainult üks. Sel õhtul kui nad pidutsesid, mingisuguseid nähtavaid vigastusi kehal Xxil ei olnud. Hommikul nägi Xxil mingisugused kriimustused, marrastused. Xx väljus järgmisel päeval ja 7 1-17-2479 Xx tunneb väga hästi selle baari omanikku, siis sai temaga kokku, andis talle raha ära ja vabandas. Asjatundja Xx selgitas kohtus, et tema ametikoht on politsei turvataktika analüütik. Nende töö sisuks on see, et nad analüüsivad kaasusi, kus politseiametnikud on kasutanud oma teenistuses tulirelva, kus siis politseiametnikud on kasutanud vahetut sundi ja nende selline turvalisus on sattunud ohtu ja samuti on nende luubi all kaasused, mis on politsei ülesanded ja on leidnud suurt meediakajastust. Tema praktika selles valdkonnas on selline, et ta asus tööle korrakaitseüksusesse 27 aastat tagasi, siis oli 10 aastat piirkonnapolitseinik, edasi kiirreageeria ja viimased 4 aastat ta on turvataktika analüütik. Olles vaadanud videosalvestise „Barracuda“ baarist, asub ta arvamusele, et reeglina on selline jõuline kehtestamine lubatud juhul kui politseinikul on ohu kahtlus aga kui tegemist ei ole kehalise ründega ja tegemist on verbaalse solvamisega, siis sellisel juhul ei ole politsei selline käitumine adekvaatne. Sellel konkreetsel juhul kui inimene on juba maha viidud, ta on kontrolli all, ta ei osuta füüsilist, kehalist vastupanu, siis selline löökide tekitamine maaslamava isiku suhtes ei ole kohane. Üldjuhul turvataktikas on löögid küll lubatud aga see on siis lubatud konkreetsete rünnete blokeerimisega ja siis vastu löömisega, aga selles situatsioonis ta seda ohusituatsiooni ei näinud, et politseinike tervis või kehaline puutumatus oleks ohus olnud, sel juhul oli kinnipeetav isik kontrolli all ja ta ei osutanud nähtavat füüsilist vastupanu, siin kaamera nurga all ei ole seda näha. Ja isegi intensiivne rabelemine või visklemine ei anna alust inimese löömiseks. Verbaalne rünnak või verbaalne solvamine ei anna alust selliste löökide sooritamiseks. Nad soovitavad kasutada kui õigusrikkuja osutab tugevat passiivset vastupanu, kasutada kehal teatud survepunkte ehk siis nina, kõrvad silmad, et isik loobuks vastupanust ja lubaks käed raudu panna. Selles kaasuses selle video järgi tema on seisukohal, et politseinik domineeris konkreetselt sellele isikule ja selle kaameranurga alt vaadates tema ei leidnud, et see isik oleks ohtlik. Dokumentaalsed tõendid: Asitõendite toimiku lk 1 - 04.10.2016 videosalvestise väljastamise taotlus, millest nähtub, et baari „Barracuda“ juhataja väljastas videomaterjalid politseitöötajale. Asitõendite toimiku lk 2-9 - 07.11.2016 asitõendi vaatlusprotokoll, asitõendiks on videosalvestis, mis saadi eelnevalt mainitud nõudekirja alusel. Asitõendi vaatlusprotokoll kajastub baaris toimunud sündmusi ja kannatanu kinnipidamise asjaolusid. Asitõendite toimiku lk 10 – ümbrik DVD-R plaadiga, tegemist on ülalnimetatud protokolliga vaadeldud videosalvestisega. Asitõendite toimiku lk 11-38 - Xxi suhtes koostatud väärteoasja materjalid, millest nähtub see, et Xxi suhtes oli koostatud väärteoasja protokoll, et Xx oli alkoholijoobes ning, et pärast kinnipidamist oli tema suhtes tehtud terviseuuring või kiirabi kontroll, millest nähtuvalt oli Xxil leitud suuõõne pindmisi vigastusi. Menetlusalune isik Xx andis ütlusi selle kohta, et ta keeldub selgitustest, kuna ei mäleta midagi. Indikaatorvahendi kasutamise protokollis on kirjas, et Xx ei suutnud järgida alkoholi tuvastamise protseduuri indikaatorvahendiga. Samuti on märgitud, et isikul on verised huuled, tema kõne on segane, isiku aja ja kohatajus esineb häireid, isik on teadvusel, ei mäleta viimase 24 tunni sündmusi, koordinatsioon on häiritud, 8 1-17-2479 käitumine on rahutu ja unine. Samuti on märgitud, et isik on ärritunud, et käitumine on omamehelik ning ründav samal ajal. Asitõendite toimiku lk 39-41 - politseiametniku ametijuhend, kust tuleneb, et U.S on oma ametijuhendiga tutvunud 02.03.2015.a. Asitõendite toimiku lk 42-45 - U.S-i teenistusleht, mis näitab süüdistatava teenistuskäiku ja ametikohti. Seisuga 17.09.2016.a. töötas süüdistatav patrullpolitseiniku ametikohal, ametikoha teenistusaste on vanemspetsialist. Asitõendite toimiku lk 53 - 22.10.2013 käskkirjaga nr 2383t vormistatud tänukiri U.S-i suhtes kus on kirjas, et „konstaabel U.S , tänan Teid teenistuskohustuste silmapaistvalt hea täitmise eest ning seoses politsei ja piirivalve aastapäevaga.“ Allkirjastatud, Vallo Koppel Ida prefektuuri prefekt. Asitõendite toimiku lk 54 - sisekaitseakadeemia rektori 30.09.2017 käskkiri nr 2.1-3/132P, millega U.S oli tunnistatud politsei- ja piirivalvekolledži parimaks praktikajuhendajaks 2013/2014. õppeaastal. Asitõendite toimiku lk 55,56 - tunnistus nr PPK 0260, mis on välja antud Siseakadeemia poolt 19.06.2013 koos hinnetelehega, hinnetelehest tuleneb, et punktis 19 teiste ainete hulgas U.S sai teadmisi enesekaitse osas. Asitõendite toimiku lk 57 - tunnistus nr 6.5-3/4432, mis on välja antud U.S-ile 03.10.2012, et ta läbis patrullimise taktika ja töö turvalisuse koolituse mahuga 24 tundi. Asitõendite toimiku lk 58 - sisekaitseakadeemia 03.12.2014 tunnistus nr PPK 0476, millega Sisekaitseakadeemia tunnistab, et U.S läbis suhtlemiskoolituse mahuga 16 akadeemilist tundi. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas 3.1 Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. 3.2 Kuulanud ära süüdistatava, uurinud kriminaalasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et U.S-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises - võimuliialduses - on tõendamist leidnud. 3.3 U.S ei tunnistanud ennast süüdi ning väitis, et jõu intensiivust ja proportsionaalust hinnates tema pole süüdi võimuliialduse toimepanemises. Ta kasutas meedet, kus oli võimalik vähem tekitada kinnipidamise käigus isikule mingisuguseid vigastusi. Ta lõi Xxit õla ja selja vahel asuvasse piirkonda, kuid kahjuks tema ei saagi tõendada seda, sest kaamera vaatepilt on sellise nurga all. Aga kui tema oleks Xxit pea piirkonda löönud, oleksid Xxi vigastused märksa tõsisemad. 3.4 Kohus asub seisukohale, et süüdistatav U.S-i kohtuistungil uuritud tõenditega. kaitseversioon on ümberlükatud 9 1-17-2479 3.4.1 Nii, nagu nähtub kohtule esitatud videosalvestisest, kell 05:14:47 lõi U.S baarileti ääres parema käega kannatanut paremale poole lõua piirkonda, siis ajavahemikul 05:14:53 - 05:14:54 lõi U.S maas külili lebavat Xx Xx’it kahel korral parema käega pea piirkonda, samal ajal Xx’i maas kinni hoides. Süüdistatav väidab, et ta palus Xxil, et Xx temaga kaasa tuleks, võttes Xxilt käest kinni, paremast ja hakkas Xxit tõmbama enda poole, mistõttu keeras Xx tema poole peaga, keeras pea paremale poole ning ähvardas teda maha lüüa. Ta tundis lihasmõju, et Xx ei soovi kaasa minna ja Xx ütles, et ei tule temaga kuskile kaasa. Siis oli ta sunnitud kasutama vahetut sundi selle jaoks ja vahetuks sunniks oli siis füüsxxe jõud, muud võimalust tal üle ei jäänud, sest Xx oleks teda äärmisel juhul rünnanud ja hinnates objektiivselt Xxi ähvardusi ja võttes seda tõsidusega, oleks toimunud rünnak. Pärast Xxi maha viimist, istus ta Xxi peale, et saada Xxi rindkere alt käsi kätte, pidi ta tegema Xxile paar lööki, siia, kus on seljalaba, siia, kus on lihas, arvestades lööki intensiivsusega, et mitte kahjustada Xxi tervist, mistõttu pärast seda oli tal ka edaspidi raske Xxi parema käe rindkere alt väljasaamine. Kohus on seisukohal, et süüdistatava väited on videosalvestise sisuga ümberlükatud. Nagu nähtub videosalvestisest, kannatanu Xx ei ole süüdistatava kirjeldatud moel agressiivne, ei osutanud mitte mingit vastupanu politseiametnikule. Videosalvestisest on näha, et kell 05:14:47 löömise hetkel tegeleb Xx kaardimakseterminaliga ja terminalis on sees pangakaart. Vastupanu Xx ei osuta. Ajavahemikul 05:14:53 - 05:14:54 löömise hetkel Xx jääb põrandale oma vasakule küljele. Xx’i käed on rindkere juures, küünarnukkidest kõverdatud, rahakott endiselt käes. U.S asub Xx’it kinni hoidma, olles tema peal selliselt, et parema jala põlv toetub vastu Xx’i puusapiirkonda. Vastupanu Xx ei osuta. On näha, et U.S sooritas oma parema käega kaks lööki Xx’i pea piirkonda. Kaamera vaatenurk on selline, et löökide sooritamise sihtpunkt kannatanu kehal otseselt pole nähtav, aga lähtudes süüdistatava ja kannatanu kehade asenditest ja süüdistatava käeliigutuste suunast, asub kohus seisukohale, et U.S lõi kannatanut mitte seljalaba piirkonda, nagu väidab süüdistatav ise, vaid kannatanu pea piirkonda. Kohus on seisukohal, et U.S-i ütlused selle kohta, et Xx ähvardas teda, et ta kutsus Xxit sellega seoses korrale on paljasõnalised kuna need ütlused ei ole kinnitatud teiste asjas kogutud tõenditega. Kohus on seisukohal, et U.S andis ülalnimetatud ütlusi selleks, et õigustada ennast ning tema ütlused kannatanu löömise asjaoludest ei vasta olulisemas osas tegelikkusele. Siinkohal tugineb kohus ka järgmistele tõenditele. Tunnistaja Xxe ütlustega on tuvastatud, et süüdistatav U.S lõi Xxile näo piirkonda ja siis peale seda kui Xx maha heitus, siis teist lööki nägi veel. Ta nägi, kuidas U.S Xxit maha viis ja siis U.S lõi kannatanut selga, kaela piirkonda, seejuures kannatanu ei ole teinud mingeid agressiivseid liigutusi, agressiivselt kannatanu ka ei käitunud. Kui kannatanu oli baari põrandale viidud, kannatanu ei osutanud vastupanu. Sellest, et tema kinnipidamisel ei osutanud Xx mingit vastupanu ega olnud agressiivne, andis ütlusi ka tunnistaja xx, kes selgitas kohtus, et Xxi poolt ei olnud mingit agressiooni või mingisugust taolist tegevust, Xx oli joobes justkui laps, Xx ei osutanud mingit vastupanu absoluutselt. Videosalvesiselt on näha, et salvestises kuvatud aja järgi kell 05:14:53 sooritab süüdistatav parema käega löögi Xx’i pea piirkonda, löögi hetkel on Xx külili asendis ja tema käed on rindkere juures 10 1-17-2479 küünarnukkidest kõverdatud. Löögi hetkel on politseipraktikant xx ja turvatöötaja xx pilgud suunatud baari uksel asuva Xxu suunas. Sellega seoses suhtub kohus tunnistaja Xxe ütlustesse selle kohta, et tunnistaja nägi, et U.S lõi kannatanut selga, kaela piirkonda, kriitiliselt. Kohus on arvamusel, et videosalvestisega on tuvastatud see asjaolu, et süüdistatav lõi kannatanut pea piirkonda. Samal põhjusel suhtub kohus kriitiliselt ka tunnistaja xx ütlustesse selle kohta, et Xx takistas kinnipidamist füüsiliselt, püüdis kõrvale lükata, haaras vormiriietusest kinni. Siinkohal pöörab kohus tähelepanu ka sellele, et peale xx mitte keegi (kaasa arvatud politseinikud U.S ja xx) ei rääkinud sellest, et Xx haaras U.S-i või xx vormiriietusest kinni. Peale selle, annab tunnistaja xx ütlusi selle kohta, et need kaks baari kliendid (st Xx ja xx) olid niivõrd agressiivsed. Samal ajal andis xx ütlusi selle kohta, et tema palve peale baarist lahkumise kohta väljusid Xx ja xx, nemad allusid rahulikult ja väga rahulikult rääkisid, st tunnistaja ütlused on vastuolulised. Ka need asjaolud viitavad tunnistaja xxxi ebausaldusväärsusele. Kohus on seisukohal, et kohtuistungi käigus ei ole ümber lükatud süüdistatava U.S-i ütlused selle kohta, et enne kinnipidamist Xx solvas teda, nimetades süüdistatavat „prügiks“. Kannatanu ise ei eitanud, et on võimalik, et ta solvas baaris kedagi. Ka tunnistaja xx räägib sellest, et Xx ütles midagi politseinikule. Samal ajal asub kohus seisukohale, et, kuna pole tuvastatud, et Xx osutas mingit vastupanu või ähvardas politseinikke, et ta oli ohtlik nendele või teistele baaris viibivatele isikutele, siis löökide sooritamine ei olnud vajalik või otstarbekohane ning süüdistatav U.S ületas oma tegevusega jõu kasutamisel lubatud intensiivsuse piiri. Siinkohal tugineb kohus ka asjatundja arvamusele, et verbaalne rünnak või verbaalne solvamine ei anna alust selliste löökide sooritamiseks ning lähtudes videosalvestisest, ei olnud Xx xx ohtlik baaris viibivatele isikutele. 3.5 Politseiametniku ametijuhendiga (asitõendite toimiku lk 39-41) ja U.S-i teenistuslehega (asitõendite toimiku lk 42-45) on tõendatud, et seisuga 17.09.2016.a. töötas süüdistatav U.S patrullpolitseiniku ehk politseiametniku ametikohal. Tulenevalt Politsei- ja piirivalveseaduse § 34 lg 1 ja § 35 lg 1 sätestatust on politseiametnik Siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluva täidesaatva riigivõimu asutuses töötava ja võimuesindaja ülesandeid täitva riigiametnikuna vaadeldav ametiisikuna KarS § 288 mõttes. 3.5.1 Korrakaitseseaduse (
) § 7 kohaselt tuleb riiklikku järelevalvet teostades korrakaitseorgani poolt valida meede, mis isikut ja üldsust kõige vähem kahjustab (p 1); kohaldada ainult sellist meedet, mis on proportsionaalne, arvestades sellega taotletavat eesmärki ja kiireloomulist sekkumist nõudvat olukorda (p 2) ning kohaldada meedet vaid nii kaua, kui eesmärk on saavutatud või seda pole võimalik enam saavutada (p 3).
lg 1 kohaselt võib vahetut sundi kohaldada füüsilise jõu kasutamisega ainult juhul, kui korrarikkumise kõrvaldamiseks pandud kohustuse täitmise tagamine muu haldussunni-vahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik. Haldusakt peab olema suunatud ohu väljaselgitamisele, tõrjumisele või korrarikkumise kõrvaldamisele.
lg 2 kohaselt on vahetut sundi lubatud kohaldada ilma eelneva kohustava haldusaktita, kui haldusakti andmine ei ole võimalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kiire vajaduse tõttu. Selline sunni rakendamine saab toimuda ainult väga kiireloomulises situatsioonis, kus ühtlasi eksisteerib kõrgendatud oht, kuna see on haldussunnivahenditest kõige riivavam. 11 1-17-2479
lg 4 kohaselt loetakse kõrgendatud ohuks ohtu isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele, suure väärtusega varalisele hüvele, suure keskkonnakahju tekkimise oht või karistusseadustiku
S §291 ettenähtud süüteokoosseis tahtlust. Kohus asub seisukohale, et U.S pani KarS § 291 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et politseiametnik U.S oli teadlik sellest, et olukorras, kus Xx ei osutanud talle mingit vastupanu ega kujutanud temale või kolmandatele isikutele mingit ohtu, intensiivse vägivalla kasutamine polnud taotletava eesmärgi (antud juhul Xxi kinnipidamise) suhtes proportsionaalne ning oli konkreetseid asjaolusid arvestades ebavajalik. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. IV Kohtu seisukoht karistuse osas 4.1 Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava puhul karistust raskendavaid või kergendavaid asjaolusid KarS §§57 ja 58 mõttes ei esine. Kannatanul puuduvad pretensioonid süüdistatava vastu. Kohus on seisukohal, et U.S-i süüaste pole suur kuna kannatanule tekitatud kehavigastused on kerged. Süüdistatav U.S on varem kohtu poolt karistamata, töökohast iseloomustatakse teda positiivselt, tema teenistus politseis oli enne kuriteo toimepanemist laitmatu. 4.2 Arvestades süüdistatava puhul karistuse eesmärkide saavutamist, süü astet, karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist ning süüdistatava isiksust, peab kohus põhjendatuks mõista süüdistatavale rahaline karistus alla KarS § 291 ettenähtud karistuse keskmise määra. V Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel loeb kohus põhjendatuks mõista süüdimõistetult välja menetluskulud. KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 1 alusel kuulub U.S-ilt väljamõistmisele sundraha seoses süüdimõistmisega teise astme kuriteo toimepanemises. 12 1-17-2479 Tulenevalt KrMS §-st 175 lg 1 p 4 peab kohus põhjendatuks mõista süüdimõistetult välja ka määratud kaitsjale väljamakstud tasu. Arvestades menetluskulude kogusummat on põhjendatud võimaldada süüdistataval maksta menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 311, § 313, § 315. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov Kohtunik 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.