Obsah (6)

§ 299§ 66§ 288§ 30§ 16§§57

1-17-6831 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2018, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati 22.05.2018, 23.05.2018, 24.05.2018, 25.05.2018, 28.05.2

§ 299

lg 1 järgi, üldmenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Liina Pikma Süüdistatav V.S Elukoht x, Narva; isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodanik; kõrgharidus; emakeel – vene keel; töökoht x Varasem karistatus: puudub Tõkendit pole kohaldatud Kaitsja Lepinguline kaitsja Aleksandr Gamazin RESOLUTSIOON Tunnistada V.S süüdi

§ 299

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 200 päevamäära ulatuses (lähtuvalt isiku keskmisest päevasissetulekust kuulub kohaldamisele päevamäär 15,60 eurot), s.o summas 3120 (kolm tuhat ükssada kakskümmend) eurot.

§ 66

lg 1,3 alusel anda V.S-ile õigus tasuda rahaline karistus summas 3120 (kolm tuhat ükssada kakskümmend) eurot ositi 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Igakuine makse peab olema 520 (viissada kakskümmend) eurot. 1 1-17-6831 Rahaline karistus tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr SEB pangas nr EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUMINOR BANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918400003991 ning selgitus „V.S , 1-17-6831 rahaline karistus“. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: - CD-plaat 21.02.2017.a sideettevõtjalt saadud andmete protokolli lisadega, mis asub kriminaalasja materjalides – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - V.S ülekuulamise protokolli lisa nr 2 - nimekiri ja lisa nr 5 - tasaarvelduslehed (7-l lehel) – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - OÜ x 19.11.2016.a. registreerimisleht Õppereis: “Ida-Viru Kultuurilugu“ 1 -l lehel – tagastada kohtuotsuse jõustumise järel nende algupärastele omanikele; - KVK arve nr 1063 x summas 300 eurot 19.11.
2. õppereisi eest – tagastada kohtuotsuse jõustumise järel nende algupärastele omanikele; - November 2016 X töötajate tööajatabel 5-13/17 22.11.
3. 2-l lehel – tagastada kohtuotsuse jõustumise järel nende algupärastele omanikele; - November 2016 X töötajate tööajatabel 1-23/20 22.11.2016 1-l lehel – tagastada kohtuotsuse jõustumise järel nende algupärastele omanikele; - 05.12.2016 X käskkiri nr 2-P 1-l lehel – tagastada kohtuotsuse jõustumise järel nende algupärastele omanikele; - 05.12.2016 X käskkiri nr 1-P 1-l lehel – tagastada kohtuotsuse jõustumise järel nende algupärastele omanikele; - November 2016 X töötajate tööajatabel 1-23/22 05.12.2016 1-l lehel – tagastada kohtuotsuse jõustumise järel nende algupärastele omanikele; - November 2016 X töötajate tööajatabel 5-13/19 05.12.2016 1-l lehel – tagastada kohtuotsuse jõustumise järel nende algupärastele omanikele; - November 2016 X töötajate tööajatabel 1-23/21 01.12.2016 1-l lehel – tagastada kohtuotsuse jõustumise järel nende algupärastele omanikele. Mõista V.S-ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot. Määrata, et V.S-il on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700033030 ning selgitus „V.S , 1-17-6831, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jätta V.S õigusabikulud tema endi kanda. Edasikaebamise kord 2 1-17-6831 Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu Käesolevas kriminaalasjas on V.S süüdistus esitatud selles, et tema olles ametiisik

§ 288

lg 1 mõistes ning mis tuleneb: Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonna põhimääruse alusel, mis on kinnitatud Narva Linnavolikogu poolt

1. mai 2004.a määrusega nr 29/35 pt 2.10 järgi on Kultuuriosakonna ülesandeks tingimuste loomine õppeasutustes alg -, põhi- ja keskhariduse ning huvihariduse saamiseks. Sama määruse pt 6.4 järgi Kultuuriosakond kontrollib ametkondlikult alluvate asutuste finantsmajanduslikku tegevust, analüüsib ja prognoosib nende arengut. Koolieelse lasteasutuse seaduse § 9 lg 1 järgi lasteasutus juhindub nimetatud seadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest õigusaktidest ja oma põhimäärusest. Sama seaduse § 9 lg 2 pt 4 järgi lasteasutuse põhimääruses märgitakse hoolekogu ja direktori pädevus. Vastavalt koolieelse lasteasutuse seaduse § 21 lg 3 direktor kab vastutust lasteasutuse arengu ning rahaliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest. Narva Lasteaia X põhimääruse (vastu võetud 23.02.2011.a nr 212, jõustunud 26.02.2011.a) § 4 lg 1 alusel on lasteasutus Narva Linna haridusasutus, mille kõrgemalseisvaks ametiasutuseks on Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakond. Vastavalt sama põhimääruse § 13 lg-le 1 juhib lasteasutuse tööd direktor, kes koordineerib ja korraldab lasteasutuse eesmärkide ja ülesannete täitmist vastavalt põhimäärusele. Sama paragrahvi lg 2 alusel direktor kab vastutust lasteasutuse üldseisundi ja arengu rahaliste õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. Tulenevalt sama põhimääruse § 13 lg 7 pt 3 kohaselt korraldab ja juhib lasteasutuse finantsmajanduslikku tegevust ning vastutab selle õigsuse eest direktor. Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonna juhataja V L ja V.S sõlmisid 05.10.2016.a töölepingu nr
2. Vastavalt töölepingu pt 2.2 töötaja töö põhisisuks on koolieelse lasteasutuse juhtimine, esindamine, õppe- ja kasvatustegevuse ning majandus- ja finantstegevuse juhtimine ja kontroll, koostöö tegemine pedagoogilise nõukogu ja hoolekoguga õigusaktidega sätestatud ulatuses, kooli asjaajamise korraldamine, kooli arendamine (arendustegevus), tulemusliku töö ning kodukorra tagamine. Konkreetne töötaja tööülesannete kirjeldus on näidatud koolieelse lasteasutuse direktori ametijuhendis, mis on töölepingu lahutamatu lisa. Vastavalt koolieelse lasteasutuse direktori ametijuhendile ja selle pt 3.1.4, mille V.S allkirjastas 07.10.2016.a., on direktori töö põhieesmärkideks lasteaia finants- ja majandustegevuse tulemuslik juhtimine; pt 3.1.16 koostab ja esitab igakuiselt raamatupidamisele lasteaia töötajate tööaja arvestuse tabeli, vastutab nendes sisalduvate andmete õigsuse eest; pt 5.1 direktor vastutab ametijuhendis sätestatud ülesannete õigeaegse, kvaliteetse ja nõuetekohase täitmise eest ning pt 5.3 järgi tema poolt esitatud dokumentide, projektide ja andmete õigsuse ning õigeaegse edastamise eest. Korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) § 2 lg 1 on ametiisik füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud 3 1-17-6831 ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Vastavalt KVS § 2 lg 2 p 1 ametiseisund seisneb õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku ülesande täitmisel, kui teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt. KVS § 2 lg 2 p 2 alusel tuleneb ametiseisund lisaks õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku ülesande täitmisel, kui teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või viivituses. Vastavalt

§ 288

lg 1 on ametiisik karistusseadustiku eriosa tähenduses füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Tulenevalt eeltoodust omab V.S ametiseisundit ja on ametiisik

§ 288lg 1 ja KVS § 2 lg 2 p 1 ja 2 mõistes.

V.S-i süüdistatakse selles, et tema olles ametiisik

§ 288lg 1 mõistes, t es 09.11.2016.a.

KVK-lt koolituse, mille rahastamiseks SA Innove 11.10.2016.a käskkirjaga nr 1.1-4/172 määrati üle 10 aasta keelekümblusprogrammis edukalt osalenud lasteasutustele mitmekeelse õppekeskkonna teemalise õppereisi korraldamiseks toetus 300 (kolmsada) eurot. SA Innove määras toetuse Narva Lasteaiale X. 09.11.2016 saatis V.S KVK müügiesindajale, M K –S , koolitusel osalejate nimekirja. Enne koolituse toimumist 19.11.2016 selgus, et paljud osalejad, kes olid märgitud V.S poolt KVK-le saadetud nimekirjas, ei saanud 19.11.2016 Kukruse polaarmõisas koolitusel osaleda, vaid pidi olema kusagil mujal. 19.11.2016 toimus keelekümblusrühmade õpetajatele ettenähtud koolitus-õppereis Kukruse polaarmõisas. Uut osalejate nimekirja V.S eelnevalt ega ka koolituse päeval kohapeal koolituse läbiviijale ei esitanud, teades, et varasemalt saadetud nimekirjas märgitud osad isikud koolitusel ei osale ja nende asemel osalevad koolitusel teised inimesed. KVK esindajale Kukruse polaarmõisas 19.11.2016 enne koolituse algust väitis V.S, et kõik need, kes tunnistused saama pidid on kohal. Peale koolituse toimumist V.S koostas, allkirjastas ja andis välja SA-le Innove õppereisi aruande, märkides koolitusel osalejateks tema poolt KVK-le saadetud nimekirjas olnud ja KVK poolt tunnistused saanud osalejad, mis ei vastanud tegelikkusele. Samuti lasi V.S l/a X asjaajaja ja majandusjuhataja O.B koostada, allkirjastas ja andis välja töötajate tööajatabeli 22.11.2016 nr 5-13/17 ja nr 1-23/

1. Nimetatud dokumendid esitati Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonna raamatupidamisele, kus need registreeriti 24.11.2016.a. nr 2.3-8/1558 ning nr 2.3-8/
2. Nimetatud töötajate tööajatabelites ei olnud koolituse nimekirjas märgitud töötajatel laupäevane päev 19.11.2016 tööajana märgitud. Peale selle, lasi V.S O.B 05.12.2016.a. koostada käskkirjad nr 1-P ja 2-P ja töötajate tööajatabelid nr 1-23/22 ning 5-13/19 ning viia sisse parandused 2016.a novembrikuu tööaja tabelitesse seselt, et koolituse registreerimislehel olevatel osalejatel märgiti 19.11.
3. päev tööpäevana, jättes käskkirjale lisamata töötajate avaldused puhkepäeval lähetusse saatmiseks. 4 1-17-6831 V.S allkirjastas 05.12.2016.a lähetatud töötajate ja pedagoogide parandatud tööajatabelid nr 1-23/22 ning 5-13/19 ning käskkirjad 1 -P ja 2-P. Tegelikkuses ei ole käskkirjades nimetatud töötajad avaldust kirjutanud, et neid töölähetusse saaks saata ning puudub ka vastav märge käskkirjadel nr 1-P ja 2-P. Eelpool nimetatud käskkirjad registreeriti Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonna raamatupidamises 05.12.2016 nr 2.3-6/7079 ning nr 2.3-6/
4. V.S poolt kinnitatud parandustega töötajate tööajatabelid registreeriti Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonna raamatupidamises 05.12.2016 nr 2.3-8/1633 ning nr 2.3-8/
5. Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonna raamatupidamiseosakond maksis V.S korraldusel koosatatud, tema poolt kinnitatud ja välja antud tööajatabelite nr 1 -23/22 ning nr 5-13/19 ja käskkirjade 1-P ja 2-P alusel 19.11.2016.a. lähetatud töötajatele ja pedagoogidele 29.12.2016.a töötasu koos ületunni - ja lähetustasudega kokku summas 400,61 eurot. Tegelikkuses osalesid 19.11.2016.a registreerimislehel oma nime järgi allkirja pannud töötajatest ja pedagoogidest Kukruse mõisas E K ja V.S. Teised töötajad, kes tegelikkuses osalesid 19.11.2016.a. koolitusel puhkepäeval selle eest lähetus- ega lisatasu ei saanud. Oma teoga pani V.S toime ametiisiku poolt dokumendi võltsimise ja võltsitud dokumenti väljaandmise, s.o.

§ 299lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Kohtuistung Süüdistatav V.S ei tunnistanud kohtuistungil oma süüd. Kohtuistungil olid ülekuulatud ka tunnistajad ja olid uuritud kirjalikud tõendid. Kohus ei pea vajalikuks taasesitada kohtuotsuses nimetatud ütluste ning kirjalike tõendite sisu kuna Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohtuliku arutamise käigu talletamiseks on seadusandja KrMS § 155 kohaselt pannud kohtutele kohtuistungi protokolli pidamise kohustuse ning kohtuistungi protokolli kantu veelkordseks kajastamiseks kohtuotsuses puudub igasugune vajadus ja põhjendus. Tõendite refereerimine kohtuotsuses ei ole käsitatav tõendite analüüsina ega otsuse põhjendustena. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. mai
2. a otsus asjas nr 31-1-22-10 ja
3. juuni
4. a otsus asjas nr 3-1-1-46-10). III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas 3.1 Vastavalt KrMS § -le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. 3.2 Kuulanud ära süüdistatava, tuunistajad, uurinud kriminaalasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et V.S süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises - ametiisiku poolt dokumendi võltsimise ja võltsitud dokumenti väljaandmise - on tõendamist leidnud. 3.3 Esmalt peab kohus vajalikuks analüüsida, kas V.S näol oli tegemist ametiisikuga

§288mõttes.

Kohus vastab sellele küsimusele jäätavalt järgmistel põhjustel. 5 1-17-6831 3.3.1 Vastavalt

§ 288

lg 1 on ametiisik karistusseadustiku eriosa tähenduses füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. 3.3.2 Narva Lasteaia X põhimääruse (kriminaaltoimiku lk 138-139) § 4 lg 1 alusel on lasteasutus Narva Linna haridusasutus, mille kõrgemalseisvaks ametiasutuseks on Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakond. Vastavalt sama põhimääruse § 13 lg 1 juhib lasteasutuse tööd direktor, kes koordineerib ja korraldab lasteasutuse eesmärkide ja ülesannete täitmist vastavalt põhimäärusele. Vastavalt § 13 lg 2 alusel direktor kab vastutust lasteasutuse üldseisundi ja arengu rahaliste õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. Põhimääruse § 13 lg 7 p 3 kohaselt korraldab ja juhib lasteasutuse finantsmajanduslikku tegevust ning vastutab selle õigsuse eest direktor. Vastavalt koolieelse lasteasutuse seaduse § 21 lg 3 direktor kab vastutust lasteasutuse arengu ning rahaliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest. 3.3.3 05.10.2016.a Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonna juhataja V L ja V.S vahel oli sõlmitud tööleping nr 200 (vt kriminaaltoimiku lk 120-122). Selle lepingu p 2.1 alusel asus V.S tööle Narva Lasteaia X direktori ametikohale. Antud töölepingu juurde on lisatud ka direktori ametijuhend (vt kriminaaltoimiku lk 123-125). Järelikult süüdistuses märgitud ajal oli V.S ametiisik

§288mõistes.

3.4 Edasi kontrollib kohus, kas süüdistatav V.S pani süüdistuses kirjeldatud teod toime või mitte. Kokkuvõtlikult süüdistatakse V.S-i selles, et tema, lasteaia direktorina, saades SA-lt Innove toetust summas 300 eurot keelekümblusprogrammis osalenud pedagoogide õppereisi korraldamiseks, edastas Kersti Võlu Koolituskeskuse (edaspidi – KVK) müügiesindajale, M K –S , koolitusel osalejate nimekirja. Seejuures juba enne koolituse algust teadis V.S , et nimekiri ei vasta olulisel määral tegelikkusele kuna nimekirjas märgitud osalejate asemel sõitsid õppereisile hoopis teised, keelekümblusega mitteseotud isikud. V.S aga ei teavitanud sellest õppereisi korraldajat. Peale koolituse toimumist V.S koostas, allkirjastas ja andis välja SA-le Innove õppereisi aruande, märkides koolitusel osalejateks tema poolt KVK-le saadetud nimekirjas olnud ja KVK poolt tunnistused saanud osalejad, mis ei vastanud tegelikkusele. Samuti lasi V.S l/a X asjaajaja ja majandusjuhataja O.Bl koostada, allkirjastas ja andis välja töötajate tööajatabeli. Nimetatud dokumendid esitati Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonna raamatupidamisele, aga nendes tööajatabelites ei olnud koolituse nimekirjas märgitud töötajatel laupäevane päev 19.11.2016 tööajana märgitud. Peale selle, allkirjastas V.S käskkirjad nr 1P ja 2-P ja töötajate tööajatabelid nr 1-23/22 ning 5-13/19, et viia sisse parandused 2016.a novembrikuu tööaja tabelitesse seselt, et koolituse registreerimislehel olevatel osalejatel märgiti 19.11.

1. päev tööpäevana, vaatamata sellele, et valdav osa nendest isikutest koolitusest osa ei võtnud. Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonna raamatupidamiseosakond maksis nende tööajatabelite alusel lähetatud töötajatele ja pedagoogidele töötasu koos ületunni - ja lähetustasudega kokku summas 400,61 eurot. 3.4.1 Selles osas, kas V.S tegutses süüdistuses kirjeldatud viisil või mitte, puudub igasugune vaidlus. Kohtuistungil süüdistatav V.S sisuliselt tunnistas, et ta käitus süüdistuses kirjeldatud moel, aga süüdistatav ja tema kaitsja on asunud seisukohale, et taoline tegevus ei moodusta mingi süüteo koosseisu. 3.4.2 Ka järgmised tõendid kinnitavad süüdistuse tekstis märgitud faktide olemasolu. 6 1-17-6831 Nii, kohtuistungil ülekuulatud tunnistajate ütlustest ja kirjalikest tõenditest nähtub, et koolitusel osalejate nimekirja (vt kriminaaltoimiku lk 2) nimetatud 11 isikutest osalesid 19.11.2016.a registreerimislehel (vt kriminaaltoimiku lk 3) oma nime järgi allkirja pannud töötajatest ja pedagoogidest Kukruse mõisa koolitusel vaid E K ja V.S. Tunnistaja E K kinnitas kohtus, et ta osales 19.11.2016 õppereisil ning sai selle eest nii tunnistuse kui ka töötasu. Registreerimislehel pani ta allkirja enda nime kõrval. Nimekirjas märgitud teised isikud, nimelt J H, V I, K J, J N, V S, T T, J S, A V ja E L, andsid kohtus ütlusi, et mõjuvatel põhjustel ei saanud nad 19.11.2016 õppereisis osaleda, direktor V.S aga ütles nendele, et reisi korraldamine mingil teisel päeval ei ole võimalik. Aga peale õppereisi nad kõik said nii õppereisil osalemist kinnitavad tunnistused, kui ka töötasu puhkepäeval ehk 19.11.2016-l töötamise eest (välja arvatud A V) vaatamata sellele, et nõusolekut puhkepäeval lähetuses viibimiseks nad ei ole andnud ega esitanud ka vastavat avaldust. Hiljem nad tagastasid nii tunnistused, kui ka alusetult saadud töötasu. 3.4.3 Nimetatud tunnistajate ütlusi kinnitavad palgalehed (vt kriminaaltoimiku lk 33-88), kust tuleneb, et nendele isikutele (välja arvatud A V) maksti töötasu lähetuse eest, milles nad tegelikult ei osalenud. Neid ütlusi kinnitavad ka MTÜ Viru Konverentsid väljastatud tunnistuste koopiad A V, T T, V I, K Ji, L E, J H, V S, E K ja J N nimele (vt kriminaaltoimiku lk 14-18, 24), kust tuleneb, et nimetatud isikud õppisid 19.11.2016 8-tunnilisel koolitusel. Alusetult väljamakstud töötasu tagastamist kinnitavad 07.02.2017 käskkiri nr 3-1/1 ning tasaarvelduse lehed (vt kriminaaltoimiku lk 130-139). Tunnistajate V I, K Jˇi, L E, J H ja J S mitteosalemist 19.11.2016 koolitusel Kukruse mõisas kinnitavad ka dokumentaalsed tõendid, kust nähtub, et V I, K J ning L E osalesid 19.11.2016 õpingutel Tartu Ülikoolis, J H osales 19.11.2016 Narvas Psühhodraama enesearengu grupi sessioonil ning J S osales inglisekeelse nimetusega koolitusel ajavahemikus 19-20.11.2016 (vt kriminaaltoimiku lk 4-11). 3.4.4 Kohtuistungil on samuti tuvastatud, et punktis 3.4.2 nimetatud 9 õpetajate asemel osalesid õppereisil keelekümblusega mitteseotud isikud, nende hulgas olid nii teiste gruppide õpetajad kui ka lasteaia tehnilised töötajad, nimelt N B , A V , J P , A L , T K , G K , M O , J J , S S . Nende tunnistajate ütlustest tulenevalt, mõned tunnistajad panid oma allkirju registreerimislehele koolitusel mitteosalenud isikute nimede taha. Nii, tunnistaja M T andis kohtus ütlusi, et ta pani oma allkirja registreerimislehele K Ji nimele kuna direktor V.S ütles temale, kuhu oma allkirja pa, V.S näitas seda näpuga. 3.4.5 19.11.2016 Kukruse mõisale õppereisi korraldamist direktor V.S poolt on tõendatud nii tunnistajate ütlustega, kui ka dokumentaalsete tõenditega. MTÜ Virumaa Konverentsid 16.11.2016 arvega nr 1063 ja 28.11.2016 maksekorraldusega nr Q4416 (vt kriminaaltoimiku lk 12,13) on tõendatud, et MTÜ Virumaa Konverentsid esitas korraldatud õppereisi eest arve ning direktor V.S kinnitas seda, kirjutades arvele, et 19.11.2016 toimus õppereis lasteaia töötajatega. Arve summas 300 eurot oli tasutud Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonna poolt. Direktor V.S ja KVK töötaja M K meilivahetusega (vt kriminaaltoimiku lk 90-102) on tõendatud, et direktor V.S leppis KVK töötajaga kokku õppereisi eesmärgist, sihtkohast ja ajakavast ning samuti seda, et juba 09.11.2016 edastas V.S K nimekirja nendest isikutest, kellele on vaja koolitusel osalemise eest vastavat tunnistust. Tunnistaja M K –S (KVK esindaja) ütlustega on tõendatud, et direktor V.S ei teavitanud teda sellest, et nimekirja pandud isikud tegelikult ei tulnud kohale, st Kukruse mõisale aga ise ta ei kontrollinud, kes pani allkirju registreerimislehele. Direktor V.S ütles talle, et mõned inimesed on haigeks jäänud, aga need, kes tunnistused peavad saama, need on kõik kohal. 7 1-17-6831 Kohus asub seisukohale, et nimetud tõenditega on kinnitatud, et direktor V.S tahtlikult viis koolitusfirma esindajat eksitusse eesmärgiga vältida õppereisi tühistamist. 3.5 Ütlusi andes, nimetas süüdistatav V.S 19.11.2016 õppereisi „ekskursiooniks“, aga samal ajal esitas ta 22.11.2016 SA-le Innove aruande, kus kinnitas, et 19.11.2016 toimus õppereis Kukruse Polaarmõisale (vt kriminaaltoimiku lk 1). Sellele aruandele on lisatud ka õppereisi osalemise eest tunnistusi saanud isikute nimekiri (vt kriminaaltoimiku lk 2), mis langeb kokku varem nimetatud KVK registreerimislehega, mis tähendab seda, et V.S esitas SA-le Innove dokumendi, mis ei vasta sisuliselt tõele kuna 11-st seal märgitud isikutest osalesid õppereisil vaid kaks – V.S ja E K. Kohtu hinnangul tähtis on see, et direktor V.S ei maininud, et valdav osa tunnistusi saanud isikutest tegelikult ei osalenud õppereisil, et nende asemel osalesid hoopis teised isikud, st süüdistatav edastas SA-le Innove võltsitud dokumendi. 3.5.1 Kohus on seisukohal, et ka töötajate ja pedagoogide parandatud tööajatabelide nr 1-23/22 ning 5-13/19 ning käskkirjade 1-P ja 2-P puhul on tegemist direktor V.S poolt võltsitud dokumentidega, kuna nad sisuliselt ei vasta tegelikkusele. Nii, käskkirjades 1-P ja 2-P (vt kriminaaltoimiku lk 29,30) ning tööajatabelides nr 1-23/22 ning 513/19 (vt kriminaaltoimiku lk 31,32) on kirjas, et J H, V I, K J, J N, V S, T T, J S, E L ja E K viibisid 19.11.2016 lähetuses. Tegelikult nende isikute hulgast viibis lähetuses ehk õppereisis vaid E K, nagu on juba mainitud antud otsuse p-s 3.4-3.4.
2. Need käskkirjad ja tööajatabelid olid allkirjastatud direktor V.S poolt ning edastatud Narva Linnavalitsuse Kultuurosakonda, mis on tõendatud tunnistajate S L ja R T ütlustega ning samuti väljatrükiga Narva Linnavalitsuse Kultuurosakonna raamatupidamisregistrist (vt kriminaaltoimiku lk 105), kust nähtub, et ülalnimetatud dokumendid olid edastatud Kultuurosakonda 05.12.
3. Süüdistatav V.S väited, et ta lasi koostada ja edastada need dokumendid Narva Linnavalitsuse Kultuurosakonna raamatupidajad T ja L käsul, ei ole asjakohased. Tunnistajad R T ja S L andsid kohtuistungil ütlusi selle kohta, et nad ei teadnudki, et käskkirjades 1-P ja 2-P ning tööajatabelides nr 1-23/22 ning 5-13/19 kajastatud andmed ei vasta tegelikkusele, nad said sellest teada alles hiljem. Ka lasteaia X asjaajaja O B kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et need käskkirjad ja tööajatabelid olid koostatud tema poolt direktor V.S ülesandel, kõik selleks vajalikud andmed on saadud V.S käest. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et ka käskkirjade 1-P ja 2-P ning tööajatabelide nr 1-23/22 ning 5-13/19 puhul on tegemist süüdistatav V.S poolt võltsitud ja väljaantud dokumentidega. 3.5.2 Dokument on kirjalik akt, mis sisaldab inimese mõtteväljendust, mis on mõeldud õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega asjaolusid ning millest selgub selle väljaandja. SA-le Innove edastatud 22.11.2016 õppereisi aruande oli koostatud V.S poolt tõendamiseks, et sellest SA-lt saadud raha summas 300 eurot oli kasutatud sihipäraselt. Käskkirjad 1-P ja 2-P ning tööajatabelid nr 1-23/22 ning 5-13/19 olid koostatud süüdistatava poolt ja edastatud Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonda tõendamaks, et seal nimetatud lasteaia töötajad viibisid 19.11.2016 lähetuses ja neil on õigus saada selle eest töötasu. See tähendab, et nii SA-le Innove edastatud 22.11.2016 õppereisi aruanne kui ka käskkirjad 1 -P ja 2-P ning tööajatabelid nr 1-23/22 ning 5-13/19 vastavad dokumenti definitsioonile. 3.5.3 Süüdistatav V.S vormistatud dokumendid on vormilt autentsed ja väljastatud pädeva isiku poolt aga nad on sisult valed selles osas, mis puudutab isikute osalemist õppereisil. See tähendab, et antud juhul on tegemist dokumentide intellektuaalse võltsimisega. Intellektuaalne võltsimine tähendab dokumendi koostajana näidatud ja koostamiseks õigustatud isiku poolt seste andmete kandmist dokumenti, mis ei ole sisult õiged (vt RKKK 3-1-1-40-11 p 13). 8 1-17-6831 3.5.4 Võltsitud dokumendi väljaandmise all tuleb mõelda võltsitud dokumendi andmist ametiisiku poolt õiguskäibesse ehtsa dokumendi pähe. Dokumendi väljaandmine on dokumendi andmine kasutamiseks teistele isikutele. Sellega seoses väär on kaitsja seisukoht, et kuna nimetatud käskkirjad ja tööajatabelid olid edastatud sama osakonna ehk Narva Linnavalitsuse kultuuriosakonna töötajatele, siis ei moodusta V.S tegevus

§ 299ettenähtud kuriteo koosseisu.

Kuriteokoosseisu täitmine ei ole antud juhul seotud asjaoluga, kellele edastatakse võltsitud dokument. Järelikult, olles edastanud SA-le Innove 22.11.2016 õppereisi aruanne ja olles edastanud Narva Linna Kultuuriosakonda ülalnimetatud käskkirjad ja tööajatabelid, pani süüdistatav V.S toime võltsitud dokumentide väljaandmise. 3.5.5 Erinevalt

§-s 344 käsitletud dokumendist ei ole

§ 299

seisukohalt oluline, et võltsitud dokument oleks kohane õiguse omandamiseks või kohustusest vabanemiseks. Ametialase võltsimisena on seega karistatav iga dokumendi tunnusele vastava akti võltsimine. Seega puudub kohtul igasugune vajadus analüüsida, kas süüdistatav V.S vormistatud ja edastatud dokumendid on kohased õiguse omandamiseks või kohustusest vabanemiseks. 3.6 Kohus on seiskohal, et küsimus, mis eesmärgil l asteaia töötaja K Jurgens edastas prokuratuuri avalduse seoses direktor V.S poolt väidetavalt toimepandud dokumentide võltsimisega, ei oma antud asjas mingit juriidilist tähendust . Kohus möönab, et avaldus oli esitatud seoses sellega, et direktor V.S ja mõnede lasteaia töötajate vahel olid pingelised töösuhted. Sellele viitavad nii süüdistatava enda ütlused kui ka näiteks tunnistaja T T ütlused. Aga kohus on seisukohal, et see asjaolu ei puutu direktor V.S toimepandud tegude hindamisse. Seetõttu kohus sellel küsimusel rohkem ei peatu. 3.6.1 Tuleb nõustuda kaitsja seisukohaga, et süüdistatav V.S tegevusega tekitatud kahju käesolevaks ajaks puudub kuna lasteaia X töötajatele alusetult makstud töötasu oli tagastatud Narva LV Kultuuriosakonna eelarvesse. Samuti nõustub kohus kaitsja väitega, et V.S tegude motiivid ja eesmärgid olid kaugel „omakasupüüdlikest või muudest isiklikest huvidest“. Samal ajal need asjaolud ei saa olla süüdistatava õigeksmõistmise aluseks kuna sesed tunnused (kahju tekitamine või omakasu või muu madal motiiv) ei kuulugi

§ 299lg 1 ettenähtud kuriteo objektiivsesse külge.

3.6.2 Kaitsja on seisukohal, et V.S kuulub õigeksmõistmisele

§ 30alusel kuna antud juhul on tegemist kohustuste kollisiooniga.

Kaitsja väidab, et antud juhul pidi V.S-i eavitama raamatupidajaid sellest, et tema edastatud dokumendid ei kajasta õigesti õppereisiga tekkinud olukorda ning samal ajal pidi V.S täitma Kultuuriosakonna raamatupidamise korraldusi parandatud tööajatabeli koostamiseks, mistõttu V.S-il ei olnud võimalik mõlema kohustuse täitmisel rikkumist vältida. Kohus taolise väitega ei nõustu ja seda järgmistel põhjustel.

§ 30

sätestab, et tegu, millega rikutakse õiguslikku kohustust, ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita, kuid ta teeb kõik endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline kui rikutav kohustus. Kohus peab vajalikuks märkida, et jääb täiesti arusaamatuks, mis takistas V.S-i teavitamast raamatupidajat sellest, et tunnistuste saanud isikute hulgast osalesid õppereisil tegelikult vaid kaks isikut. Kui raamatupidaja oleks teadlik sellest asjaolust, siis ta ilmselt ei olnudki palunud koostada tööaja parandustabelid kõikide tunnistusi saanud isikute suhtes. Kui isegi nõustuda kaitsja seisukohaga, et V.S-il puudus igasugune võimalus kahe kollisioonis oleva kohustuse täitmiseks, siis

§30

mõttes iga takistav kohustus eraldi võetuna peab olema vähemalt sama oluline kui rikutud kohustus. 9 1-17-6831 Antud juhul aga rikkus V.S oma tegevusega seadust, pannes toime

§299lg 1 ettenähtud kuriteo.

Kohus ei saa nõustuda sellega, et väidetav kohustus täitma Kultuuriosakonna raamatupidaja korraldusi on võrdne kohustusega mitte rikkuda seadust. 3.6.3 Süüdistatav V.S on seisukohal, et SA-le Innove edastatud aruanne ei saa lugeda võltsituks kuna aruandes oli märgitud, et lasteaia töötajad käisid ekskursioonil mõisas, ja tegelikkuses see oligi niimoodi. Süüdistatav on seisukohal, et aruanne ei olnud võltsitud ka selles osas, mis puudutas isikuid, kes sõitsid sinna. Tegelikult seal on mainitud, et see on nende isikute nimekiri, kes hiljem said tunnistusi ja see vastab tegelikkusele. See tähendab, et need ei olnud need isikud, kes sõitsid, aga need olid need isikud, kes said tunnistusi. Kohus taolise seisukohaga nõustuda ei saa. Tõepoolest, see dokument koosneb kahest osast. Esimene osa on aruanne, kus on kirjas, et lasteaia X töötajad käisid Kukruse Polaarmõisas. Tuleb nõustuda süüdistatavaga, et see vastab tõele. Teine osa on isikute nimekiri, kus on kirjas, et „tunnistusi said järgmised töötajad“ ning edasi tulevad 11 isikute nimed, kes pidi osalema õppereisil (kuid tegelikult reisil osalesid vaid 2 isikut sellest nimekirjast). Aga kui võtta see dokument tervikuna, siis tuleb jõuda järeldusele, et aruande sisu tõele ei vasta. Kohus on seisukohal, et iga mõistlik inimene (kes ei ole aga teadlik, mis tegelikult juhtus selle õppereisiga seoses) saab sellest dokumendist aru niimoodi, et aruandele juurde lisatud nimekiri on just õppereisil osalenud isikute nimekiri, vastaval juhul jääb arusaamatuks, miks need isikud on selles aruandes üldse mainitud. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et selle aruanne puhul on tegemist võltsitud dokumendiga. Kohus arvab, et süüdistatav koostas aruannet ülalkirjeldatud moel selleks, et viia SA Innove eksitusse ning varjata seda, et õppereisiks eraldatud raha oli kasutatud mittesihipäraselt. 3.7 Subjektiivsest küljest eeldab

§299

lg 1 ettenähtud süüteokoosseis tahtlust, kusjuures süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et süüdistatav V.S oli teadlik või vähemalt möönas, et tema koostatud ja AS Innove ja Narva Linnavalitsuse Kultuurosakonda edastatud dokumentide sisu ei vasta tegelikkusele, mistõttu tuleb kohus järeldusele, et V.S pani

§ 299lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime otsese tahtlusega.

Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. IV Kohtu seisukoht karistuse osas 4.1 Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava puhul karistust raskendavaid või kergendavaid asjaolusid

§§57ja 58 mõttes ei esine.

Kohus on seisukohal, et V.S süüaste on alla keskmise. Süüdistatav o n varem kohtu poolt karistamata. 4.2 Arvestades süüdistatava puhul karistuse eesmärkide saavutamist, süü astet, karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist ning süüdistatava isiksust, peab kohus 10 1-17-6831 põhjendatuks mõista süüdistatavale rahaline karistus alla

§ 299lg 1 ettenähtud karistuse keskmise määra.

4.3 Kohtupraktika on asunud seiskohale, et lisakaristus mõistetakse siis, kui põhikaristust ilmselt ei piisa selleks, et mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Prokuratuur on seisukohal, et lisaks põhikaristusele tuleb kohaldada süüdistatav V.S suhtes ka lisakaristust teataval ametikohal töötamise keelu näol kuna V.S oma süüd ei tunnistanud ja kohtuistungil õigustas enda seadusevastast käitumist. Kohus möönab, et käesoleva ajani ei suutnud süüdistatav vajalikul määral saada aru oma tegude keelatusest ning seetõttu süüdistatav ei tunnistanudki ennast süüdi. Aga pelgalt see asjaolu ei a veel alust lisakaristuse määramiseks. Kohus on seisukohal, et põhikaristuse ehk rahalise karistuse kohaldamist piisab selleks, et mõjutada V.S-i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. V Menetluskulud 5.1 KrMS § 180 lg 1 alusel loeb kohus põhjendatuks mõista süüdimõistetult välja menetluskulud. KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 1 alusel kuulub V.S-ilt väljamõistmisele sundraha summas 750 eurot ehk 1,5 kuupalga alammäära seoses süüdimõistmisega teise astme kuriteo toimepanemises. 5.2 Vastavalt KrMS §-le 180 lg 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seetõttu tuleb jätta V.S õigusabikulud tema endi kanda. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 311, § 313, § 315. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov Kohtunik 13.06.2018 kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 16.01.2019 kohtuotsusega. 11