1-15-9209/102

1-15-9209 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.08.

1. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-15-9209 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Zemfira Lampmann Kaitsja Kadi Sitska (määratud) Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid X.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu X.H (ik: XXX; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, koht 13.08.
2. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
3. Vabastada X .H karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 05.06.2021.a, millest esimeseks 5 (viieks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
4. KarS § 76 lg 5 alusel allutada X.H 24 (kahekümne neljaks) kuuks KarS §- s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö - või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
5. Kohaldada X.H suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe ) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismi ja narkootikumide vastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 5 (viis) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
6. X.H-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
7. X.H vabastada määruse jõustumisel.
8. KrMS § 180 alusel mõista X.H-lt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 60 € (kuuskümmend eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse X.H-le eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile , kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esindusele, X.H-le ja tema kaitsjale. Viru Vangla Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 1 5 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 07.06.2018.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava X.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu Ringkonnakohtu 03.11.2016.a kohtuotsusega tunnistati X.H süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 järgi ja KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust. Karistuse kandmise algus oli 08.06.
9. a ja lõpp on 05.06.
10. a. X.H kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud üks kord, vanglas viibib esimest korda. Samuti ei ole isikut varasemalt määratud käitumiskontrollile. Vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav tegeleb aktiivselt enda täitmiskava täimisega. Isik osaleb vangistuses olles stabiilselt tööhõives, on läbinud sotsiaalprogrammi „Võida“, lõpetas kutsekooli ning omandas xxx eriala xxx, lõpetas riigikeele kursuse tasemel A1, osales Töötukassa nõustamisel. Kevadel alustas isik osalemist sotsiaalprogrammis „Sotsiaalsete oskuste treening“ ning alustas osalemist riigikeele kursusel tasemel A
11. 2016 jõudis kinnipeetav läbida Convictuse programmist „Tervisegrupp“ 6 kohtumist 10-st, kuna muutus tema staatus süüdimõistetust kohtualuseks. Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on X.H-l olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi vabanedes asuda elama aadressil xxx. Tegemist on heas seisukorras kahetoalise korteriga, mis vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele. Korteris elab isiku vanaema, kes on ühtlasi ka korteri omanik. Vabanemisel puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Iseloomustusest nähtub, et isik on omandanud keskhariduse koos xxx erialaga ning vangistuses olles omandanud xx kategooria xx eriala. Isik suhtub tööalasesse enesetäiendamisesse positiivselt ning tal oleks huvi omandada ka teisi erialasid, kui süsteem lubaks. Enne vangistust on isik töötanud müüjana või olnud arvel Töötukassas. X.H on motiveeritud enda võlgnevuste likvideerimiseks ning talle on lubanud toeks olla tema vanaemad kui ka teised sugulased. X.H taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist elektroonilise järelevalvega. Abiprokurör Andrus Ööbik esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha X.H vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta elektroonilise järelevalve alla (Vangla ei toeta ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kaitsja ei nõustu vangla ega prokuröri seisukohaga. Leiab, et vabastamine on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele lisakohustuste määramisega. Kinnipeetava vanglas käitumine on olnud korrektne ning vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. Isikul on elukoht ning eriala ja ta on kindel, et leiab tööd. Tal on soov õppida ning suhtleb sugulastega, kes teda toetavad. Isikut on esimest korda karistatud. Kuritegu oli raske, kuid isik tegi enda jaoks järeldused, tegeles oma probleemidega vangistuses ning on nõus tegelema ka vabaduses. Kaitsja toetab igati vabastamist. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et X.H võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik X.H isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud rohkem kui 3 aastat vangistust ning selle aja jooksul on aktiivselt osalenud oma täitmiskava täitmisel. Kinnipeetav on osalenud tööhõives, läbinud sotsiaalprogrammi „Võida“, õppinud riigikeelt ning jätkab riigikeele õpingutega, lõpetanud kutsekooli ja omandanud xxx eriala, osalenud Töötukassa nõustamisel. Kinnipidamisasutuse iseloomustuses on välja toodud, et isik osales sotsiaalprogrammis „Võida“ aktiivselt ning töötas kaasa. Kinnipeetav tunnistas, et programm oli talle väga kasulik ning isikul tekkis soov muuta enda elu, minna tööle ning mitte tarvitada narkootikume ega alkoholi. Kohtu hinnangul viitavad sellised asjaolud kinnipeetava soovile ennast parandada ning õppida austama kehtivaid norme ning olema suuteline nendest kinni pidama. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta vangla ega prokurör. Vangla iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 18 %, mis on madal näitaja. Selline tõenäosus ei veena kohust arvama, et isiku ennetähtaegne vabastamine oleks põhjendamatu. Kohtu hinnangul on kinnipeetav täitnud kõik vajalikud kriteeriumid, et vabaneda ennetähtaegselt. Pärast vabanemist on X.H-l olemas kindel elukoht ning isik on omandanud keskhariduse ja mitu eriala, mis tuleb kasuks töö leidmisel. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab X.H tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas X.H-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist ja narkootikumidest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka X.H , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/