Kohus KOHTUMÄÄRUS Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 14.05.2019 koht Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-17-9972 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Marina DAVÕDOVITŠ Kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei MATVEJEV Asja läbivaatamise kuupäev 14.05.2019 Kohtuasi Süüdimõistetu Kriminaalhooldusametnik RESOLUTSIOON Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Viru piirkonna kolmanda üksuse kriminaalhooldusametnik Triin TARENDI 22.04.2019 erakorraline ettekanne D KILE Viru Maakohtu 07.11.2017 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks D K sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel vene keel, elukoht xxx, töökoht xxx Triin TARENDI Viru Vangla kriminaalhooldusosakond Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Viru piirkonna kolmanda üksuse kriminaalhooldusametnik Triin TARENDI 22.04.2019 erakorraline ettekanne D KILE Viru Maakohtu 07.11.2017 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada. Pöörata D KILE Viru Maakohtu 07.11.2017 kohtuotsusega mõistetud 5 (viis) kuud vangistust täitmisele. Saata D K karistust kandma vanglasse. D KI karistuse kandmise algus on alates tema 1 karituse kandmisele asumisest. Rahuldada vandeadvokaadi abi Andrei MATVEJEVI taotlus, määrata tema poolt D KILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 78 (seitsekümmend kaheksa) eurot (s.h. ettevalmistamine 25 €, osalemine kohtuistungil 25 €, käibemaks 10 €, sõidukulud 15 €, käibemaks 3 €). Kohtumäärusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud D K tunnistati süüdi Viru Maakohtu 07.11.2017 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.4, 7, 8 järgi ja karistati vangistusega 5 kuud. KarS §74 lg.1, 3 alusel jäeti mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta 6 kuud. Katseaja jooksul pidi D K järgima KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ja §75 lg.2 p.2, 21, 4, 8 sätestatud lisakohustusi. Kohtuotsus jõustus 23.11.
- Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Viru piirkonna kolmanda üksuse kriminaalhooldusametnik Triin Tarendi esitas 08.02.2018 Viru Maakohtule erakorralise ettekande D Kile Viru Maakohtu 07.11.2017 kohtuotsusega määratud katseaja pikendamiseks. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et süüdimõistetu rikkus talle kohtuotsusega pandud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ja lisakohustust mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Viru Maakohtu 12.02.2018 määrusega rahuldati Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Viru piirkonna kolmanda üksuse kriminaalhooldusametnik Triin Tarendi 08.02.2018 erakorraline ettekanne D Kile Viru Maakohtu 07.11.2017 kohtuotsusega määratud katseaja pikendamiseks ja D Ki katseaega pikendati 4 kuu võrra, s.o. kuni 07.09.
- Kohtumäärus jõustus 06.03.
- Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Viru piirkonna kolmanda üksuse kriminaalhooldusametnik Triin Tarendi esitas 14.11.2018 Viru Maakohtule erakorralise ettekande D Kile Viru Maakohtu 07.11.2017 kohtuotsusega määratud katseajaks täiendava kohustuse määramiseks vastavalt KarS §75 lg.2 p.5 – läbida sõltuvusalane nõustamine Ida-Viru Keskhaigla sõltuvusprobleemidega noorukite ravija rehabilitatsioonikeskuses hiljemalt 30.06.
- Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et süüdimõistetu rikkus talle kohtuotsusega pandud lisakohustust mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Viru Maakohtu 15.11.2018 määrusega rahuldati Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Viru piirkonna kolmanda üksuse kriminaalhooldusametnik 2 Triin Tarendi 14.11.2018 erakorraline ettekanne D Kile Viru Maakohtu 07.11.2017 kohtuotsusega määratud katseaja pikendamiseks ja D Kile määrati täiendav kohustus vastavalt KarS §75 lg.2 p.5 – läbida sõltuvusalane nõustamine Ida-Viru Keskhaigla sõltuvusprobleemidega noorukite ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses tähtajaga 30.06.
- Kohtumäärus jõustus 04.12.2018 Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Viru piirkonna kolmanda üksuse kriminaalhooldusametnik Triin Tarendi esitas 31.01.2019 Viru Maakohtule erakorralise ettekande D Kile Viru Maakohtu 07.11.2017 kohtuotsusega määratud katseaja pikendamiseks 3 kuu võrra. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et süüdimõistetu rikkus talle kohtuotsusega pandud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Viru Maakohtu 03.02.2019 määrusega rahuldati Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Viru piirkonna kolmanda üksuse kriminaalhooldusametnik Triin Tarendi 31.01.2018 erakorraline ettekanne D Kile Viru Maakohtu 07.11.2017 kohtuotsusega määratud katseaja pikendamiseks ja D Ki katseaega pikendati 3 kuu võrra, s.o. kuni 07.12.
- Kohtumäärus jõustus 22.02.
- Erakorraline ettekanne Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Viru piirkonna kolmanda üksuse kriminaalhooldusametnik Triin Tarendi esitas 22.04.2019 Viru Maakohtule erakorralise ettekande Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles taotleb D Kile mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramist. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et süüdimõistetu rikkus talle kohtuotsusega pandud lisakohustust mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 10.04.2019 tuvastas kriminaalhooldusametnik Triin Tarendi registreerimise käigus aadressil Kooli 2A Jõhvi kriminaalhooldusalusel indikaatorvahendi MultiDrug 8 Drugs Rapid Test Panel (Urine) (kehtiv kuni 05.2020, seerianr.DOA18050-29) abil positiivse näidu THC suhtes. Kontrollile allutatud isiku seletus: Mina, D K, tarvitasin kanepit
- või
- märtsil omadel põhjustel. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli ka asjaolu, et süüdimõistetu rikkus kohtu määratud lisakohustust läbida sõltuvusalane nõustamine Ida-Viru Keskhaigla sõltuvusprobleemidega noorukite ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses tähtajaga 30.06.
- Kriminaalhooldusametnik märgib, et ta sai 22.04.2019 Ida-Viru Keskhaigla noorukite ravi- ja rehabilitatsioonikeskusest võrgustiku protokolli, millest nähtub, et 03.04.2019 toimunud võrgustiku koosolekul otsustati D Ki suhtes lõpetada raviteenuse osutamine. Põhjuseks on D Ki madal motivatsioon programmis osalemiseks. 10.04.2019 antud kirjalikus seletuses põhjendab D K programmis osalemise katkestamist sellega, et tema jaoks on see aja raiskamine. Esmakohtumine, mille käigus tutvustati kriminaalhooldusalusele talle katseajaks pandud õigusi ja kohustusi toimus 30.11.
- Katseaja jooksul on tehtud D Kile kaks kirjalikku hoiatust: - 21.06.2018, sest D K ei ilmunud 21.05.2018 registreerimisele ega teavitanud mitte tuleku põhjustest. Hiljem väitis, et unustas tulla registreerimisele. Läks peale kooli koju ja jäi magama. 3 - 23.07.2018, sest D K ei ilmunud 16.07.2018 registreerimisele ega teavitanud mitte ilmumise põhjustest. Hiljem selgitas ta, et oli unustanud, et peab tulema registreerimisele. Oli sõitnud xxx õele külla. Kriminaalhooldusametnik lisab, et D K lõpetas 2018.a juunis
- klassi ja omandas põhihariduse. Seejärel asus ta õppima xxx. Ajavahemikus 08.01.2018 – 05.09.2018 osales D K koos emaga mitmedimensionaalses pereteraapias, mis terapeudi hinnangul andis märgatavaid tulemusi. Terapeudi toetusel lõpetas D K
- klassi. Samuti muutus ta rahulikumaks ja avatumaks. D Ki käitumine hakkas muutuma
- aasta sügisest, kuigi probleeme esines ka varem. Kriminaalhooldusametnik nägi teda pidevalt koos kaaslastega Jõhvi kesklinnas hulkumas. Aasta alguses unustas D K korduvalt tulla kokkulepitud ajal registreerimisele ja samuti teatas ta soovist katkestada õpingud xxx. Plaanid edaspidise osas olid segased ja ebareaalsed. Ilma edaspidiseid plaane põhjalikult läbi mõtlemata katkestas ta õpingud. Seega puudub tal juba mitme kuu jooksul igasugune kasulik hõivatus. Üheltki täiskasvanult ta soovitusi kuulda ei võta ega ole valmis nendega arutama tulevikuplaanide teemal põhjalikumalt. Kriminaalhooldusametnik on D Kile korduvalt selgitanud, mis on talle katseajaks pandud kohustuste rikkumise tagajärg, kuid hoolimatus selle kõige suhtes kasvab pidevalt. Kui kriminaalhooldusametnik oli tuvastanud D Kil narkootikumide tarvitamise ja kutsus politsei, siis oli noormehe peamine mure, et politsei ei viiks teda xxx ema juurde, sest temal on plaan hoopis Jõhvis sõpradega jalutada. IdaViru Keskhaigla noorukite ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse protokollist nähtub, et esmalt oli D K teenusele suunatud noorsoopolitsei poolt. Põhilised suunamise põhjused olid seotud tubaka suitsetamise ja narkoainete (kanepi) tarvitamisega. Raviprotsessi käigus ilmnesid probleemid ka agressiivse käitumisega ja raskused kutsekooli õppes. D Ki motivatsioon osaleda programmis oli madal. Protsessi alguses tuli ta määratud aegadeks õigeaegselt kohale. Raskused tekkisid peale 14.12.
- Nooruk ei tulnud vestlusele, telefonile ei vastanud. 18.01.2019 õnnestus D Kiga kokku leppida vestluse aeg ja 23.01.2019 kohtumine toimus, kuid peale seda nooruk enam teenusele ei tulnud. Telefoni teel andis lubadusi, mida kahjuks ei täitnud. Emaga toimusid telefonivestlused, sest ema ei soovinud tulla keskusesse. Kokku toimus ajavahemikul 06.11.2018 - 03.04.2019 D Kil psühholoogiga 6 kohtumist ja emaga 1 kohtumine ning sotsiaaltöötajal emaga 1 kohtumine. Kuna klient ei näidanud üles initsitatiivi, ei käinud vestlusel ja samuti ei toetanud teda pere, siis otsustas ravimeeskond lõpetada teenuse. Rehabilitatsioonikeskuse hinnangul tulenevalt kliendi suhtlusringkonnast ja sõnadest, säilib suur risk narkootiliste ainete tarvitamisele. Ise klient väidab, et tahab lõpetada tarvitamist, kuid tema käitumine näitab, et ta ei ole valmis muutusteks. Risk uuteks õigusrikkumisteks on kõrge, sest D K tarvitab jätkuvalt narkootikume ja tal puudub igasugune kasulik hõivatus. Samuti mõjutab tema elustiili suhtlusringkond. Ta ei tunnista oma probleeme ega ole valmis nendega tegelema. Kahjuks ei ole täiskasvanutest mitte keegi tema jaoks autoriteediks ja senised sekkumised ei ole avaldanud D Kile oodatud mõju. D Ki suhtes esitatakse kohtule juba neljas erakorraline ettekanne. Varasematest ei ole ta teinud vajalikke järeldusi ja ta jätkab vaatamata kõigele talle katseajaks pandud kohustuste rikkumist. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et D K on oma käitumisega näidanud, et ta ei kontrolli oma tegusid ja jätkab katseajal kohustuste rikkumist. Tulenevalt eeltoodust teeb kriminaalhooldusametnik vastavalt KarS §74 lg.4 ettepaneku pöörata D Kile määratud karistus täitmisele. 4 Maakohtu istung Kriminaalhooldusametnik põhjenduste juurde. Triin Tarendi jäi erakorralises ettekandes toodud Süüdimõistetu D K kahetses maakohtu istungil toimepandud rikkumisi ja lubas edaspidi käitumiskontrolli nõudeid järgida. Kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev palus maakohtu istungil karistust mitte täitmisele pöörata, kuna tegemist on alaealisega, kelle suhtes vangla ei pruugi käitumist parandada, küll võib seda teha aga vabaduses viibimine. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et erakorralises ettekandes toodud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §74 lg.4, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS §75 lg.2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §427 lg.1 otsustab KarS §74 lg.4, §75 lg.3, §76 lg.7 või §87-1 lg.4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Süüdimõistetu D Kile on kriminaalhooldusaluse õiguseid ja kohustusi tutvustatud 30.11.2017, millest arusaamist kinnitas isik allkirjaga. Käesoleva erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et süüdimõistetu on rikkunud katseajal lisakohustust lisakohustust mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Nii nähtub asja materjalides olevast narkootikumide tarvitamise kontrolli protokollist, et 10.04.2019 tuvastas kriminaalhooldusametnik Triin Tarendi registreerimise käigus aadressil Kooli 2A Jõhvi kriminaalhooldusalusel indikaatorvahendi MultiDrug 8 Drugs Rapid Test Panel (Urine) (kehtiv kuni 05.2020, seerianr.DOA18050-29) abil positiivse näidu THC suhtes. Kontrollile allutatud isiku seletus: Mina, D K, tarvitasin kanepit
- või
- märtsil omadel põhjustel. Eelpooltoodut arvestades leiab maakohus, et süüdimõistetule Viru Maakohtu 07.11.2017 otsusega määrusega katseajaks Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2 1 alusel pandud lisakohustuse, kohustus mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, rikkumine on tõendatud. 5 Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli ka asjaolu, et süüdimõistetu rikkus kohtu poolt Karistusseadustiku §75 lg.2 p.5 alusel määratud lisakohustust - läbida sõltuvusalane nõustamine Ida-Viru Keskhaigla sõltuvusprobleemidega noorukite ravija rehabilitatsioonikeskuses tähtajaga 30.06.
- Nii nähtub asja materjalides olevast Ida-Viru Keskhaigla noorukite ravi- ja rehabilitatsioonikeskusest 22.04.2019 võrgustiku protokollist, et 03.04.2019 toimunud võrgustiku koosolekul otsustati D Ki suhtes lõpetada raviteenuse osutamine. Põhjuseks oli D Ki madal motivatsioon programmis osalemiseks. Eelpooltoodut arvestades leiab maakohus, et süüdimõistetule Viru Maakohtu 07.11.2017 otsusega katseajaks Karistusseadustiku §75 lg.2 p.5 alusel määratud lisakohustuse - läbida sõltuvusalane nõustamine Ida-Viru Keskhaigla sõltuvusprobleemidega noorukite ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses tähtajaga 30.06.2019 – rikkumine on tõendatud. Kokkuvõttes leiab maakohus seega, et rikkumise alusel on põhjendatud D Ki suhtes esitatud erakorralise ettekande rahuldamine ja Viru Maakohtu 07.11.2017 otsusega tingimisi mõistetud karistuse täitmisele pööramine. Maakohtu hinnangul ei ole D Ki talle määratud kriminaalhooldusesse ja karistuse kandmisesse vabaduses suhtunud tõsiselt ning ei ole kriminaalhoolduse läbi võimeline muutma oma käitumist. Arvestades D Ki käitumist katseajal, puudub kohtul veendumus, et ta suudab edaspidi jätkuvalt täita kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja kohtu poolt määratud lisakohustuse – mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Selline veendumus puudub ka kriminaalhooldusametnikul. Asja materjalide kohaselt on süüdimõistetu pannud järjepidevalt toime õigusrikkumisi ja ei ole soostunud läbima sõltuvusalast nõustamist. Seega nõustub maakohus kriminaalhooldusametnikuga selles osas, et antud süüdimõistetu ei ole kriminaalhoolduse läbi valmis ja motiveeritud muutuma, mistõttu on kriminaalhoolduse jätkamine tema suhtes ebamõistlik. Maakohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse edasine läbiviimine ei ole põhjendatud ja otstarbekas, kuna D K suhtub negatiivselt kohtu poolt määratud lisakohustusesse. Kohus märgib, et olukorras, kus süüdimõistetu kannab vabadusekaotuslikku karistust tingimisi katseajaga, tuleb tal katseajal järgida kohtu määratud käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi. Kui süüdimõistetu näitab oma järjepideva käitumisega, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata talle määratud karistust lõpuni ära kandma. Seda enam, et tegemist ei ole üksikute ja juhuslike rikkumistega ning ta on õigustest ja kohustustest arusaamist kinnitanud oma allkirjaga. Maakohus leiab, et käesolevas kohtumääruses ülaltoodud asjaoludel on põhjendatud ärakandmata karistuse täitmisele pööramine. Süüdimõistetule anti Viru Maakohtu 07.11.2017 otsusega võimalus tõestada, et ta suudab ettenähtud reegleid täita ja seega mõisteti karistuseks vangistus tingimisi katseajaga. Vaatamata sellele ei ole D K korduvalt suutnud talle osutatud usaldust õigustada. Tegemist ei ole ilmselgelt isikuga, kes soovib näidata, et suudab edaspidise elu elada seaduskuulekalt. Seda enam, et varasemalt on kriminaalhooldusametnik esitanud 3 erakorralist ettekannet seoses erinevate rikkumistega, kuid kohtupoolsed reageeringud ei ole tulemusi andnud. 6 Eeltoodu alusel tuleb erakorraline ettekanne rahuldada ja vastavalt KarS §74 lg.4 tuleb pöörata D Kile Viru Maakohtu 07.11.2017 otsusega mõistetud karistus täitmisele. Maakohus ei nõustu kaitsja ettepanekuga pikendada taaskord katseaega. Süüdimõistetu karistuse algus on alates tema poolt karistuse kandmisele asumisest. Kaitsja esitas taotluse kaitsjatasu summas 78 € väljamõistmiseks. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja mõistab selle riigituludest kaitsja kasuks välja. Kuna süüdimõistetu on käesoleval ajal alaealine, jätab maakohus kaitsjatasu Eesti Vabariigi kanda. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus KrMS §387 lg.1, §427, §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 7