← Eesti

1-18-927/32

Obsah (5)§ 202§ 68§ 199§ 56§ 44

1-18-927 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. mai 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-927 (18231700533) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär

§ 202

lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Eve Soostar Süüdistatav Y.J Ik: XXX , Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, kesk haridus, töökoht: X OÜ, elukoht: xxx Tõkend: Tõkendit ei ole kohaldatud. Kahtlustatavana kinni peetud 03.04.2018 kuni 04.04.2018. (tl 68-69) Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata. 1 kehtiv väärteokaristus Advokaat Madis Piirla Kaitsja RESOLUTSIOON 1. Y.J süüdi tunnistada

§ 202

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 100 (sada) päevamäära, päevamäära arvestusega 14 eurot ja 40 senti päevamäär, s.o 1440 (tuhat nelisada nelikümmend ) eurot. 2.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistuse hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 03.04.2018 kuni 04.04.2018, s.o 2 (kaks) päeva arvestusega, et üks eelvangistuse päev vastab kolmele rahalise karistuse päevamäärale, lugedes tasumisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks rahalise karistuse 94 (üheksakümmend neli) päevamäära ulatuses, s.o 1353 (tuhat kolmsada viiskümmend kolm) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti.

  1. Rahaline karistus tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu - ja Tolliameti arveldusarvele, märkides sliku kohustu viitenumbri ja selgituse: „ Y.J, 1-18-927 , rahaline karistus“.
  2. Asitõendid : Y.J-i poolt 03.04.2018 Lääne -Harju politseijaoskonnale vabatahtlikult välja antud neli velge Volvo R17, velgedel olevad neli rehvi Champiro 225/50/17, neli velge Saab R16, velgedel olevad kaks rehvi Pirelli 215/55/16 ja kaks rehvi Continental 215/55/16 , tolmuimeja Kärcher A2204 koos otsikutega, mis on 30.04.2018 antud vastutavale hoiule R. K.le, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja omanikule R. K.le. 1
  3. Y.J-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 1 ja 9; § 179 lg 1 p 2 § 180 lg-te 1 ja 3 alusel • teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot; st. kokku menetluskulu 810 (kaheksasada kümme) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Y.J, 1-18-927, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Y.J-ile tema elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1 ja § 319 lg 2 alusel kohtumenetluse pool, kui ta esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. KrMS § 319 lg 4 kohaselt jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg -le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
  4. SÜÜDISTUSE SISU Y.J ’it süüdistatakse selles, et tema omandas
  5. aasta lõpus A. P.ilt xxx asuvast garaažiboksist nr x varastatud R. K.’le kuulvat vara, s.o 4 suverehvi koos valuveljega Saab 95, 16 tolli, 2 rehvi Pirelli, 2 rehvi Continental maksumusega 450 eurot; 4 suverehvi koos valuveljega Volvo S80, 17x75 tollised valuveljed „Volvo Orestes“, rehvid GT-Radial Champiro 228 maksumusega 550 eurot; tolmuimeja Kärcher A 2204 maksumusega 300 eurot, ning hoidis neid angaaris aadressil xxx ning samuti püüdis varastatud esemeid 03.04.2018 kella 14.00 ajal turustada temaga kontakteerunud isikule, kuid oli kinni peetud politseinike poolt. Seega Y.J pani toime süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise, s.o

§ 202lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate ütlused, kaitsja ja prokuröri seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud ning kohtule esitatud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.

§ 202

lg 1 objektiivne koosseis eeldab süüteo tulemusena saadud vara omandamist, hoidmist või turustamist. Nimetatud teod on võimalikud ainult vahetult eelte ost pärineva vara suhtes. Seega tuleb käesoleval juhul süüdistusest lähtuvalt objektiivse koosseisu täitmiseks tuvastada, kas Y.J omandas esemed, mis pärinevad vahetult õigusvastasest eelteost , s.t kas süüdistusaktis nimetatud esemete puhul oli tegemist süüteo toimepanemise tulemusena saadud varaga. Edasi analüüsib kohus, kas süüdistatav teadis, et tegemist oli süüteo toimepanemise tulemusena saadud varaga , mida ta remonditöökojas, kus ta töötas, hoidis ja turustada proovis. 2 Kannatanu R. K. ütluste kohaselt avastas ta

  1. detsembril, et tema garaažiboksist aadressil Järveotsa tee on varastatud rehvid, veljed ja tolmuimeja. Tema sõnul olid rehvid kindlasti garaažis
  2. novembril kui ta rehvid sinna pärast rehvi vahetust kuivama viis. Tema ema käis gara ažis vahemikus
  3. november kuni
  4. detsember, aga ta ei suutnud meenutada, kas ta toona kontrollis ainult garaažiust või käis garaažis sees. Garaažiboksi uksel tuvastas ta vigastuse luku kinnituskoha juures. Ta hakkas ust avama, kuid see ei tulnud hästi välja, siis liigutas ust ja sai aru, et tegelikult oli uks juba lahti. Kinnitusaas oli sõrgkangi või millegi muuga ukse küljest lahti murtud ja samuti oli vigastatud luku kinnituskoht. Garaažiboksi saab sisse ukse kaudu, kas siis tõs teukse või jalakäija ukse kaudu. Uks on tavapäraselt lukustatud. Jalakäija uks on magnetlukuga ja tõsteuks käib puldist väljastpoolt tulles. Pärast
  5. detsembrit paigaldati garaažile v ideovalve ja kuna seal on vahepealsel ajal veel vargusi toimunud, siis on näha, et sisenemine käi b sama ukse kaudu, kangi abil. Ta ei mäleta, kas ka
  6. detsembril oli välisuksel kangi jälgi või iseloomulikke muukimistunnuseid, kuna ta sõitis sinna autoga ja autost vajutades puldil nuppu tuleb uks lahti ja saab otse garaaži sõita. Varastatud oli kahe sõiduauto veljed koos rehvidega, ühed Saabi omad ja teised Volvo omad. Tegemist oli suverehvidega. Valuveljed olid originaalid, ühed Saabi 16 tollised valjuveljed, mille peal suverehvid ja teised 17 tollised Volvo veljed, mille peal samuti suverehvid. Kannatanu sõnul ei suutnud ta varguse avastamise hetkel rohkem meenutada, mis garaažis oleks võinud veel kadunud olla, kuna seal oli üksjagu palju asju. Mõni aeg hiljem avastas, et kadunud oli ka Kärcheri tolmuimeja. Tolmuimeja kadumine selgus tal hiljem, kuna ta ei mäletanud, kas oli tolmuimeja jätnud maakodusse või oli see garaažis. Maakoju minnes selgus, et tolmuimejat seal ei ole ning seega pidi tolmuimeja garaažis olema, mis samuti varastati. Tolmuimeja kadumisest teavitas kannatanu politseid 03.01.2018 (tl 52 pöördel - 59). Kirja kohaselt oli garaažist kadunud tööstuslik tolmuimeja Kärcher A
  7. Tegemist oli kasutatud aparaadiga, millel oli kaasas ka terve uus pakk tolmukotte ning täiesti uus nailonharjasega otsik. Tolmuimeja sees olev kott oli korduvkasutatud ja parandatud teibiga. Lai otsik oli toru ühenduskohast parandatud teibiga, kuna muidu ei seisund korralikult varre otsas. Komplektis oli kaks toru, korfreeritud voolik, tavaline lai otsik, peenike kitsas otsik, spetsiaalne auto vaiba otsik (võrdlemisi uus) ning täiesti uus nailonharjasega otsik. Manusena lisas kannatanu kirjaga kaasa ka pildi konkreetsest tolmuimejast, millel on kannatanu sõnul hästi näha iseloomulikud kriimud, mille järgi aparaadi tuvastada. Lisaks kinnitas kannatanu politseile saadetud kirjas, et 06.11.2017 oli garaažis kõik korras ja alles. Kas tema või ema käisid garaažis ka novembri lõpus, selle kohta on telefoni positsioneerimise andmed segased ning 100% kindel olla ei saa. Enamasti käis ema garaaži visuaalselt kontrollimas, mis tähendab, et sissemurdmine võis olla toimunud juba enne seda, kui ta viimati seal käis. Seega ei pruugi kannatanu ema viimane käimine olla varguse täpse aja määramise osas väga täpne, sest seda, millal ta boksis viimati sees käis, ei suuda ta meenutada ja tehniliselt ei ole võimalik ka seda kontrollida. 03.12.2017 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli (tl 48-52) kohaselt vaadeldi xxx garaažiboksi nr x, mis asub välisuksest vasakul pool pika sirge koridori lõpus. Koridori vasakul pool on järjestikus 128 nummerdatud garaažiboksi. Garaažiboksi uks on puidust, mis avaneb käsitsi (manuaalselt) ülesse ja sisse poole, aga mehhanism on metallist ja toimib vasturaskuste abil. Garaaži ukse üleval paremal pool on kaks metallist luku aasa, mis on tabaluku küljes kinni. Tabalukul on kaks võtmetega avanevat lukku. Üks metallist aas on puidust uksepiida küljest lahti. Uksepiida sees aasa kohas on kolm metallist lapikpeaga kruvi. Uksepiida aasa kohas puidu sees on muljumisjäljed ja kruvi auk. Tabalukul ja garaažiuksel vigastusi ei ole. Garaažiukse juures otse vaadates vasakul pool maas vedeleb metallist lapikpeaga puidukruvi. Garaažiboksi keskel ja vasaku seina juures otse vaadates on halli värvi riiulid ja vasakul poolt kaks üks teise taga seisvad kattega kaetud mootorratast. Boksi tagumises osas olid ladustatud valge kile sees rehvid mõõduga 15 tolli. Kevadel, s.o märtsi lõpus ja aprilli alguses hakkas kannatanu R. K. endale internetist uusi rehve ja velgi otsima ning avastas Auto24 müügiportaalist kuulutuse temalt varastatud Volvo rehvide ja velgedega. Müügikuulutuses oli märgitud müüja nimi, milleks vist oli Y.J. Perekonnanime vist ei olnud, telefoninumber ja nimi aga kindlasti. Müügikuulutuses olid ainult Volvo veljed ja rehvid komplektina ja selle sisuks oli, et müüa suverehvid velgedel. Ta teavitas 3 sellest e-maili teel (tl 52 pöördel - 58) uurijat ning saatis müügikuulutusest lingi temalt varastatud Volvo valguvelgede ja rehvidega. Ta tundis enda veljed ära, kuna ei ole neid varem kohanud, ehkki tegemist on standard velgedega ei ole need väga levinud. Samuti tundis ta need ära vigastuste järgi, ta teadis, et veljel on konkreetne suurem laik mutrite keskosas, mida ta väga hästi mäletas. Müügikuulutusele oli lisatud värvilised pildid Volvo velgedest ja rehvidest komplektina. Saabi omasid kuulutuses ei olnud. Ta ei mäleta täpselt, kas fotod olid tehtud lähifotodena või mitte, kuid ta saatis koheselt selle kohta ka politseile kuulutuse lingi. Uurijale saadetud kirja (tl 52 pöördel - 58) kohaselt olid Volvo kõigil neljal veljel GT-Radial Champiro 228 225/50 R17 95V rehvid, millest kaks tükki rohkem kulunud ja kaks tükki vähem. Kaks velge seest rohkem tahmased ja kaks vähem – parema mustriga vähem, kuna need on rohkem tagasilla all olnud. Veljed Volvo Orestas olid mõõduga 17 “x7.5 “ 5x108mm ET49 keskava 65,1mm. Velgedel kergeid kriipse ja kraapse, vähemalt ühel veljel on ka välimine rant kahjustatud. Velgede rummu vastu puutuv osa võis olla määrdega koos kuna kasu tas määret velje ja rummu vahel. Lisaks on ta enda kirjas märkinud, et müügikuulutuses on mudeliks pandud Champiro 238, kuid pildilt on näha, et tegemist on 228 mudeliga. Kannatanu tundis müügikuulutuse pildilt nähtuva velje kahjustuse ära ning saatis uurijale ka kaks pilti, millelt samuti velje tundemärke näha on. Kannatanu tundis enda velje ära velje kahjustuse järgi ning on 99% kindel, et need on tema omad. Kannatanu nendib kirjas, et äkki õnnestub samast kohast leida ka Saabi veljed ja rehvid. Saabi velgedel olid kaks rehvi Pirelli P7 215/55/16 väga hea mustriga ning kaks tükki Michelinid, sama mõõdu ja sama hea mustriga. Kannatanu on kinnitanud, et 06.11.2017 oli garaažis kõik korras ja alles. Kas tema või ema käisid garaažis ka novembri lõpus, selle kohta on telefoni positsioneerimise andmed segased ning 100% kindel olla ei saa. Enamasti käis ema garaaži visuaalselt kontrollimas, mis tähendab, et sissemurdmine võis olla toimunud juba enne seda, kui ta viimati seal käis. Seega ei pruugi kannatanu ema viimane käimine olla varguse täpse aja määramise osas väga täpne, sest seda, millal ta boksis viimati sees käis, ei suuda ta meenutada ja tehniliselt ei ole võimalik ka seda kontrollida. Kohtuistungil sõnas kannatanu, et pärast uurija teavitamist Auto24 müügikuulutusest toimus uurija organiseerimisel külastus kohta, kus velgi koos rehvidega müüdi. Tegemist oli Kadaka tee viadukti kõrval endise autobaasi territooriumiga, kus asub hulgi erinevaid garaaže ja töökodasid. Velgi ja rehve näitas ette talle see sama noormees, kes telefonile vastas ja seda müüki töökojas vedas. Hiljem tuli sinna ka üks vanem meesterahvas, kes oli noormehe isa. Sinna kohale jõudes juhatati neid kõigepealt sinna kus olid Volvo rehvid ja veljed. Kuna Saabi velgede kuulutusi kuskil ei olnud, kuid ta sisetunne ütles, et ka need võivad seal samas töökojas olla, siis küsis ta müüjalt, et ega neil juhuslikult ei ole pakkuda ka midagi Saabile. Selle peale ütles müüja, et midagi on, aga et need on natukene teises kohas. Nad läksid garaaži abiruumist välja ning jalutasid pikki maja teise otsa ja läksid väljas asuvast redelist üles kuskile teisele korrusele, kus oli hulganisti erinevaid rehvi- ja velje komplekte. Müüja näitas Saabi rehve ja velgesid, mille ta samuti kohe ära tundis. Seal tuvastas kannatanu varastatud Volvo veljed koos rehvidega ning lisaks leidis sealt veel varastatud Saabi veljed ja rehvid ning lisaks ka tolmuimeja. Kannatanu sõnul tundis ta enda veljed ära, kuna ei ole neid varem kohanud, ehkki tegemist on standard velgedega, ei ole need väga levinud. Samuti tundis ta enda veljed ära neil olevate vigastuste järgi ning välimuselt, mudelilt ja ka kujult. Ühel veljel oli üks konkreetne suurem laik mutrite keskosas, mida ta väga hästi mäletas. Velgede servade peal olid kraapimise jäljed, mis tekivad kui auto sõidab liiga äärekivi lähedale ning ka mõned muud kriipsud. Tal on pildid ka oma autost, kus need samad veljed all on. Samuti tundis ta ära velgede peal olevad rehvid, millel samuti olid mõningad iseloomulikud tunnused. Enda sõnul oli ta hästi kursis velgedel olevate vigastustega, kuna ta ise on autohuviline ning aastast 2002 alates autoklubi juhatuses ja tema jaoks ei ole auto kõigest tarbeese. Autole midagi ostes pöörab ta alati detailselt tähelepanu sellele ning see jääb meelde enamasti. Kuna olid ka pildid olemas, siis sai neilt koheselt võrrelda. Varastatud Saabi veljed olid 16 tollised, 215 laiusega ja 55 kõrgusega. Taga teljel olid kasutuses Pirelli rehvid, mis olid ostetud Vianorist ja esiveljel olid Continentali rehvid, mis ta oli saanud oma tööandja käest tasuta. Esmastes ütlustes ta ütles, et esimesed rehvid olid Michelinid, aga hiljem selgus, et need olid ikkagi Continentalid. Ta uuris ka töö juurest ja kuna ettevõtte saab alati tuttuued autod ja Saabid tulevad tehasest Continentali 4 rehvidega, siis eksis ta esialgu, kui ütles, et tegemist oli Michelini rehvidega. Volvo velgedel olid ilmselt GT Radiali rehvid mõõduga 225/55/
  8. Volvo velgedel olid kõik rehvid ühte marki. Tolmuimeja oli kasutatud ning tal olid peal iseloomulikud kriipsud-kraapsud. Kaduma läks ka kaasas olnud tolmukottide pakend ning uus pakendis nailonhari. Nailonhari oli tolmuimeja juures, aga juba kasutatuna, aga oli näha, et hari oli sisuliselt peaaegu, et uus. Samuti oli tolmuimeja küljes lai otsik, mida kasutatakse põranda puhastamiseks enamasti ning kuna see otsik kippus ära tulema ja keerlema, siis sinna oli pandud teip, mis samuti oli leitud tolmuimejal. Teibi oli ta sinna ise paigaldanud. Kannatanu sõnul on väga väike tõenäosus, et koht, kust ta leiab enda varastatud Volvo veljed ja rehvid, suudab talle pakkuda täiesti juhuslikult sama rehvi komplektiga Saabi velgesid, mis samast kohast varastati ning lisaks kõigele tuleb välja ka tolmuimeja. Ka tolmuimejal olid eritunnustena peal kriimustused. Kannatanu on 100% kindel, et veljed koos rehvidega ning tolmuimeja kuuluvad talle. Ta mäletab, et Y.J ütles, et ta on need asjad Osta oksjonilt ostnud ja hiljem, kui ta isa sinna tuli, siis ütles noormees enda isale, et rehvid ja veljed on varastatud, mille peale isa küsis, et kas need, mis ta Osta´st ostis. Mis puutub tolmuimejasse, siis mäletab ta, et kui nad hakkasid asju välja tõstma, s.h tolmuimejat, siis noormeest enam seal ei olnud, kuid oli ta isa, kes ütles, et tolmuimeja oli ta just Xst ostnud. Kannatanu kohtuistungil antud ütluste kohaselt tundis t a tolmuimeja ära kriimustuste järgi, mille kohta edastas ka lähifoto tolmuimeja nimest ja mudelist, millelt on näha ka iseloomulikud kriimustused tolmuimeja peal. Kannatanu ei mäleta, kas ta küsis kuulutuse autori käest, kust ta need rehvid ja tolmuimeja sai, aga noormees võis ka ise mainida, et ta sai need Osta oksjonilt. Hiljem kui noormehe isa sinna tuli ja küsis, et mis toimub, siis noormees kannatanu mälu järgi vastas, et rehvid ja veljed on varastatud, mille peale isa küsis, et kas need, mis Osta´st ostsid ja poiss ütles selle peale jah. Kannatanu sõnul, kui nad hakkasid tolmuimejat välja tõstma, siis noormehe isa ütles, et tolmuimeja os tis ta Xst. Kannatanu sõnul on talle nii rehvid, veljed kui ka tolmuimeja tagastatud, mida ühtlasi tõendab ka asitõendi vastutavale hoiule võtmise akt (tl 86). Tõendid esemete kuuluvuses osas saatis kannatanu enda sõnul politseile. Tolmuimeja kohta uuris ta isiku käest, kellelt ta selle ostis, et kas tal on tolmuimeja kohta olemas pilte. Ta sai ühe pildi ja saatis edasi politseile. Saabi veljed ostis ta ilmselt
  9. aastal ja otsis üles interneti foorumist selle teema, kus neid müüdi ning samuti tema ja müüja vahelise vestluse. Volvo velgede osas samamoodi otsis üles nii foorumi kui ka interneti portaali kuulutuse ja kirjavahetuse. Kannatanu sõnul saatis ta menetlejale esemetest müügikuulutuste fotod ning ka enda fotod. Fotod saatis nii ühe kui teise auto velgedest ja rehvidest ning tolmuimejast, lisaks ka müügikuulutuse pildid ja Saabi kohta tehtud pildid velgedest enda auto all. Tunnistaja A. P.i sõnul tunneb ta Y.J-i niipalju kui on autoremondis OÜ käinud C. mingeid autoasju tegemas ja see on olnud paar aastat. Rohkem teda ei tunne ja läbi ei käi. Remonditöökojas on käinud mõned korrad autosid parandamas. On käinud seal Volvoga, Fiatiga ja vist ka mingi Mazdaga. Y.J autode remondiga ei tegelenud, tema tegeleb seal autode varuosadega. Remonditöökojas puutus ta Y.J-iga kokku, kuna ta ikka vaatas, mis varuosasid ta autole tuuakse ja sellepärast suhtles. Autode remontimise eest esitati arve ning enamasti tasus ta sularahas. Enda sõnul pakkus ta ühel korral Y.J-ile mingeid velgesid müügiks. Ta pakkus velgesid müügiks põhjusel, et tal endal ei olnud raha, et auto remondi eest maksta. Ühed olid Volvo veljed ja teised olid mingi teise automargi omad, äkki Mazda. Kokku oli 8 velge koos rehvidega. Ta ei mäleta, kas peale velgede oli veel esemeid, mida Y.J-ile pakkus. Tunnistaja ei soovinud vastata, kust ta 8 velge sai. Samuti ei mäleta tunnistaja, kas Y.J küsis midagi velgede päritolu kohta ja kas tundis selle vastu huvi. Veljed toimetas ta remonditöökotta enda autoga. Tol korral Y.J-i isa V. R. töökojas ei olnud. Autoremont läks talle umbes 400 eurot maksma või natukene peale. Y.J-ile andis ta remondi katteks 8 velge, mis tema hinnangul võisidki maksta umbes 400 eurot. Velgede hinna leppis ta Y.J-iga kokku. Küsimusele, kas Y.J-ile antud velgede puhul on tegemist R. K.le kuuluvate autovelgedega, milles tunnistaja tänaseks päevaks on süüdi mõistetud, ta ei vastanud. Samuti ei soovinud tunnistaja vastata küsimusele, kas ta on mõnel muul korral mingeid esemeid või mingeid tooteid Y.J-ile müünud. C. OÜ-st teab veel Y.J-i isa, kes üldjuhul teeb arveid. Autoremont, mille eest tasus velgedega, toimus 5
  10. aasta sügisel. Tegemist oli punast värvi sõiduautoga Seat Toledo. Ta viis auto remonti, sest sellele oli vaja teostada veermiku remonttöid. Ettepaneku tehtud tööde eest tasuda esemetega tegi ta ise Y.J-ile . Esemed, millega ta autoremondi arvet tasus olid kasutatud. Talle teadaolevalt tasus ta tehtud töö eest ettevõttele, so C. OÜ-le ning Y.J oli lihtsalt isikuks, kes aitas tehingu vahendada. Tunnistaja sõnul viis ta C. OÜ-sse kaks komplekti valuvelgesid koos rehvidega ning ta ei mäleta, kas seal võis olla ka muid esemeid lisaks veel. Talle teadaolevalt ei olnud valuveljed varastatud, kuid ta ei saanud öelda, kust ta need saanud oli. Tunnistaja sõnul sai ta remonditöökojale antud esemed
  11. aasta sügisel talve poole ning need olid olemas juba ajal, kui ta sõiduauto Seati remonti viis. Võib olla kuu aega varem või isegi rohkem. Volvo veljed olid veel kauem olemas. Erinevad velgesid ei saanud tunnistaja ühe tehinguga, vaid mitme erinevaga. Ta ei mäleta, kas rehvid kõigil kaheksal veljel olid peal ühesugused või olid erinevad. Ta ei oska öelda, miks ta arveldamise osas Y.J-iga hakkas asju ajama, kui muidu üldjuhul tegi seda Y.J-i isa V. R.. Rehvid ja veljed tõi ta ära selle sama autoga, siis kui auto oli korda tehtud. Enda sõnul sai ta auto kätte ilma, et oleks tasunud töö eest ja alles siis läks velgedele järgi. Enne oli öelnud, et ta läheb raha järgi, aga kuna keegi kodanik talle raha ei andnud, siis mõtles, et läheb tagasi ja pakub neile hoopis velgesid. Ta ei mäleta, et oleks sellest samast seltskonnast kellegagi midagi vahetanud. Enda sõnul vahetas ta V. R. ka sõidukeid. Ta vahetas Seati Chrysleri vastu, kuid ta ei jõudnud seda enda nimele registreerida, kuna ta peeti enne kinni. Asitõendi vaatlusprotokolli (tl 59 -65) kohaselt on vaadeldud kaheksat sõiduki velge koos rehvidega. Velg koos rehviga ja velje trumlil märge Volvo. Rehvil märge Champiro 225/50 R 17 94 V (foto 2). Velg koos rehviga ja velje trumlil märge Volvo, ventiilist paremale poole jääva teise kodara juures velje välisserval näha kriimustusi. Rehvil märge Champiro 225/50 R 17 94 V (foto 4). Velg koos rehviga ja velje trumlil märge Volvo (foto 5). Rehvil märge Champiro 225/50 R 17 94 V (foto 6). Velg koos rehviga ja velje trumlil märge Volvo (foto 7). Rehvil märge Champiro 225/50 R 17 94 V (foto 8). Velg koos rehviga ja velje trumlil märge Saab (foto 9). Rehvil märge Pirelli 215/55/R16 (foto 10). Velg koos rehviga ja veljel trumlil märge Saab (foto 11). Rehvil märge Pirelli 215/55/R16 (foto 12). Velg koos rehviga ja veljel trumli märge Saab (foto 3). Rehvil märge Continental 215/55/R16 (foto 14). Velg koos rehviga ja veljel trumlil märge Saab (foto 15). Rehvil märge Continental 215/55/R16 (foto 16). Vaadeldud kollast värvi tolmuimejat Kärcher A2204, millel olemas lisaotsikud. Tunnistaja V. R. kohtuistungil antud ütluste kohaselt on ta C. OÜ ettevõtte juhataja ja ainuke juhatuse liige. Ettevõttes töötab neli inimest ning Y.J töötab nimetatud ettevõttes varuosade väljaotsijana ning lisaks teeb diagnostikat ning kui vaja võtab töid vastu ja annab autosid kätte. Varuosadega tegelemise teenus seisneb sellest, et autodel, mis tulevad remonti, tuleb panna kas uued, või kui klient soovib, kasutatud varuosa. On ka neid, kes soovivad lihtsalt varuosa osta. Ettevõte tegeleb ka lisavarustustega – erinevad porikoopa laiendid, maastikuläbivust suurendavad erinevad rehvid ja veljed. Varuosasid hangivad nad hulgikaubanduskettidest, mõned varuosad jätavad inimesed ka ise või kui nende juurde tuuakse avariiline sõiduk, siis sellelt võetakse varuosad ja pannakse uuele autole. Muud varuosad müüvad nad interneti teel või tuttavatele ning klientidele. Müüvad ka valuvelgi nii uusi kui kasutatuid. Kasutatud valuvelgesid ostavad nad tihtipeale ise oksjonitelt, osta.ee-st, Kuldsest Börsist, auto24 müügikuulutustest. On ka inimesi, kes ise jätavad müüki, kui näiteks mõni auto on maha müüdud ja üks jooks velgi on jäänud mingil põhjusel uuele omanikule kaasa andmata. Lisavarustuse müügiga tegelevad nad Y.J-iga koos, mõlemad otsivad internetist kuulutusi, kes tahab müüa või osta midagi. Varuosade ja lisavarustuste müümiseks kasutavad Facebooki, auto24 ja Osta portaali. Portaalides ja sotsiaalmeedias müümisega tegeleb Y.J rohkem, kuna tema arvuti käsitlemise oskus on parem. Kasutatud osasid müüvad nad eraisikutena ning ärinime varuosade müümisel ei kasuta, kuna tegemist on kasutatud osadega, millele käibemaksuseadus ei laiene. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt tunneb ta A. P. it seoses sellega, et isik on 3-4 erineva autoga C. OÜ -s remondis ning hoolduses käinud ning rentinud autot. Suhted A. P.iga on tööalased, sõber ta ei ole. Tunneb A. P. t umbes 4-5 aastat. Tunnistaja sõnul on A. P. käinud remondis Volvo, Opeli, Seati ja Chrysleriga. Seatiga seonduvalt pöördus A. P. ettevõtte poole veermiku remondi ja mingisuguse elektroonilise 6 veaga. Tegu oli erkpunase autoga ning numbrimärk tähtedega „JAP“. Remondiarve oli üle 400 euro ning kuna A. P.il ei olnud tol hetkel sularaha, siis pakkus ta varianti, et toob ühed enda sõiduki rehvid ja veljed ning ühed sõbra rehvid ja veljed ettevõttesse nö pandiks nii kauaks kuni leiab sularaha või siis müüvad need maha, et tasaarveldust teha. Tunnistaja sõnul A. P. sel teemal temaga ei suhelnud, aga teab seda Y.J-i kaudu. Y.J võttis veljed vastu ja need said hoonesse lattu pandud. Üleandmise- vastuvõtmise kohta mingisugust dokumenti ei koostatud, aga Y.J tegi nendest pildid, et need müüki panna. Y.J pani veljed müüki talle teadaolevalt
  12. aasta lõpus. Selliste velgede ja rehvide hinnad algavad 150-st eurost kuni 250 euroni. Talle teadaolevalt oli see A. P.i ettepanek, et raha asemel antakse veljed, kuivõrd A. P. läks väidetavalt raha tooma ja kuna ta õhtuks raha ei saanud, siis tuli ja pakkus velgesid niikauaks kui raha tuleb või siis jätab rehvid, veljed müüki või vahetab tehtud töö eest ning jätab need panti või müüki. Tema hinnangul oli tehing mõistlik, kuna rehvide jooksu hind on 150-250 eurot ja remondi arve oli 400-500 euro vahel, seega võisidki need 400 eurot maksta. Tunnistaja sõnul sellist tehingut iga päev ei tehta, kuid ta julgeb väita, et ühel kümnendikul klientidest on arve tasumisega probleeme ja nii pakutakse tasumiseks erinevaid võimalusi, kes pakub vastu toiduaineid – mett, liha, kala ja varuosasid. Mõni ehitaja pakub maja remontimist auto remontimise eest. Raha müüdud esemete eest pidi minema C. kassasse. Tunnistaja nägi velgi korra laos, kui nad seal virnas seisid ja järgmisel korral siis, kui politsei need ära vedas. Ta mäletab, et ühed veljed olid Volvo ja teised Saabi omad või Fordi omad ning 16 tollised. Veljed olid koos rehvidega. Rehvid võttis politsei endaga kaasa ning mäletab, et kui neid ära viidi, siis politsei nimetas varastatud rehvideks üldse teistsuguse nimetuse võrreldes sellega, mis tegelikult rehvide peal oli. V. R. sõnul viidi veljed ära ilma ühtegi paberit esitamata. Samuti ei andnud ei tema ega tema poeg Y.J ühtegi allkirja selle kohta, et nad olid nõus andma esemed ja tolmuimeja vabatahtlikult politseile. Tema sõnul ei olnud politseinikud vormi riietatud ning lihtsalt ilma töötõendeid esitamata tormasid mööda maja edasi-tagasi ringi ja võtsid põhimõtteliselt asju, mis neile meeldis. Kui rehvid, veljed olid kätte saanud siis laost seina äärest rebisid ka tolmuimeja kaasa. Tunnistaja sõnul oli tolmuimejaid kaks tükki ning tal on selle tõenduseks maaletooja M . AS ostudokument. Tema sõnul asetsesid tolmuimejad kõrvuti suhteliselt väikese vahega. Ära võeti just üks tolmuimeja, mille voolikut oli teibiga parandatud. Tema sõnul on kõikidel Kärcheri tolmuimejate voolikutel klapp, kust on võimalik imemisjõudu reguleerida ja see on tüüpviga, et see klapp läheb katki, kukub ära ja tekib auk ja seda parandatakse teibiga. Klapp asub sisse tõmbamise vooli ku käepideme peal, kust kinni hoitakse. Tunnistaja sõnul oli mõlema tolmuimeja klapid teibitud. Tema sõnul on tolmuimeja vähemalt pool aastat vana, aga ta ei mäleta kust see hangitud oli. Tunnistaja V. R. eitas kohtuistungil kannatanu R. K. poolt esitatud väidet, mille kohaselt olevat V. R. öelnud, et ta ostis tolmuimeja Xst. Tunnistaja sõnul olid kaks tolmuimejat täpselt ühesugused, kuid ta ei oska öelda kumb kaasa viidi – kas see, mille ta oli ametlikult maaletoojalt ostnud või see, mille ta kasutatuna internetist ostis. Tunnistaja ei osanud tolmuimejatel vahet teha, kuna ühte oli ta kaks aastat kasutanud ning ta ei osanud öelda, kui kaua ta teist kasutanud oli. Küsimusele, kellelt tolmuimeja ostetud oli, ei osanud V. R. vastata ning sõnas kohtuistungil, et sellest on üle pooleteise aasta möödas. Samuti juhtis V. R. kohtuistungil tähelepanu sellele, et kannatanu muutis enda ütlusi ning muudeti varastatud rehvide, velgede tootja nimesid. Tunnistaja sõnul käivad xxx territooriumil erinevad isikud kaupu ja teenuseid pakkumas. Näiteks kaks korda nädalas käib üks mees, kes kala suitsetab ja marineerib, siis on suitsuvorsti müüjad, Tartust ja Setumaalt käib üks , kes koduleiba müüb. Samuti müüakse hapukurke ja seeni. On ka neid kes tööriistu pakuvad. Osad on inglise numbrimärgiga kaubikud, kes pakuvad koopiaid originaalvaruosadest ja tõmmitsaid ja erinevaid spetsiaaltööriistu ja selliseid, millel on püütud pakend suhteliselt sarnaseks teha originaalvaruosa või kauba või tööriistapakendiga ja neid siis odavalt müüa. Osad nendest tehingutest on sularahaga, osad aga arvete alusel. Tema sõnul toimub 90% arvete maksmisest ametlikult arvete ja ülekannetega, kuid töökojas on tasutud ka mee ja lihaga. Tunnistaja sõnul peab ta endale koju liha ja mett ja söögiasju ostma, aga võib mitte minna poodi vaid sama asja eest osta inimeselt need asjad sisse ja see raha panna firma kassasse teatud varuosade ja nende katteks. Seda juhtub umbes kümnendik või alla selle nende tehingutest, enamus ikkagi 90% toimub ametlikult arvete ja ülekannetega. Maksmine toimub sularahas või ülekandega kohapeal. Ainult osadele kindlatele klientidele väljastavad nad arveid. 7 Arvete väljastamine toimub kindlatele klientidele, s.o neile, kes on olnud aastaid ja kellel on olnud arved õigeaegselt tasutud, teised enne autot kätte ei saa. Juhul kui teenuse või remondi eest antakse ese ega tasuta sularaha või ülekandega, siis maha müüdud eseme eest saadud raha läheb firma kassasse konkreetse arve või varuosa tasumiseks. Sellist olukorda ei ole olnud, et ei õnnestu maha müüa. Tunnistaja sõnul ebaseaduslike esemete enda valdusse saamise vastu aitab inimese nime või numbri googeldamine. Kui inimese nimi ja perekonnanimi ja telefoninumber on teada ja kuulutusi on rohkemgi kui üks, siis võib eeldada, et tegemist on ausa edasimüüjaga. Enda sõnul googeldas ta ka P.i nime, aga mitte midagi huvipakkuvat ta ei mäleta, et oleks leidnud. Tunnistaja sõnul ei teadnud ta millega A. P. igapäevaselt tegeleb. Kohtuistungil V. R. küsiti , et mis sõidukit Y.J
  13. aastal kasutas, kuid sellele küsimusele tunnistaja vastata ei osanud ning ütles, et Y.J-i nimel on 14 sõidukit ja tal on olnud VW, Opel, Toyota, Chrysler ja Audi. Tunnistaja sõnul ei saanud rehvide ja velgede puhul olla tegu varastatud esemetega, kuna müüki panemise kuupäev ja telefoniga tehtud pilt rehvidest on tehtud varem ega ühti selle kuupäevaga, mil need rehvid ja veljed väidetavalt varastati. Süüdistatav Y.J-i sõnul on tema peamiseks ülesandeks C. OÜ-s varuosade välja otsimine ja toomine, diagnostika ja vajadusel autode vastu võtmine ja kätte andmine. Ta on nimetatud ettevõttes töötanud 6-7 aastat. Varuosade tellimise ja sellega toimetamise kohta sõnas süüdistatav kohtuistungil, et kui mõni auto remonti tuleb, siis kõigepealt tuleb auto üle vaadata, mis tal viga on ja kui nimekiri on koostatud, siis tuleb erinevatest auto hulgimüügi kataloogidest vaadata lao seisu ja tootjate ning tarnijate hindasid ning selle järgi otsustada, mida ja kust kohast tuua. Lisaks varuosadele tegeletakse ettevõttes ka lisavarustuse hankimisega. Tema sõnul tuleb igapäevaselt silma peal hoida margifoorumitel kui ka Facebookil, kas ja mida inimesed otsivad või mida nad müüval turul alla turuhinna. Lisavarustusena otsivad nad peamiselt velgesid ja rehve, mida valdavalt hangitakse uutena, aga rehvid ja veljed kompletis on üldjuhul kasutatud. Mõni klient soovib ka subwoofer helivõimendit, vintsi või snorklit. Üldiselt toimub see edasimüügi eesmärgil. Veendumaks, et tegemist on seaduslikul teel saadud esemetega, vaatab ta varuosade ja lisavarustuse otsimisel internetist ja sotsiaalmeediast tavaliselt inimeste nime. Kui ees- ja perekonnanimi on olemas, siis on juba usaldusväärne. Osta.ee keskkonnas on müüja taga markeering, mis näitab müügitehingute ja positiivsuse suhet. Facebooki autogruppides on ka võimalik näha isikut, kes müüb ning pilte, kuidas veljed auto all on olnud. Süüdistatav Y.J-i sõnul tunneb ta isikut nimega A. P. kliendina, kes on enda autosid C. OÜ-sse remonti toonud. Remonditud autodeks on olnud Seat ja Volvo. Seati remont seisnes veermiku remondis ja hoolduses ning see leidis aset
  14. aastal. Samuti tehti autole diagnostika ja ABS tuli põles, m .h sai arvutiga vaadatud ka mootorisüsteemi. A. P.i auto C. OÜ-sse võttis vastu V. R.. Diagnostikat autole teostas süüdistatav ise, aga remonttöid tegid töömehed. Töid teostati kindlasti kauem kui üks päev ning töö maksumus oli umbes 450 eurot. Seat Toledo remontimise eest esitati tööde akt, arvet kui sellist ei ole, sest firma kassasse raha ei ole tulnud. Vaatamata sellele, et toodi kaks jooksu velgesid rehvidega ja tolmuimeja, ei ole firma kassasse raha laekunud, kuna esemed võeti politsei poolt ära. Ta ei mäleta, kas sõiduki valmimisel võttis ta ise A. P.iga ühendust või tegi seda ta isa V. R. . Tööraha kasseerimine oli selle ülesanne, kes auto kätte annab. Auto andis A. P.ile süüdistatava sõnul ta ise. Kliendina oli ta A. P.it varasemalt ettevõttes näinud, kuid temaga varasemalt arveldanud mitte. Süüdistatava sõnul, kui A. P. autole järgi tuli, siis ta ütles, et tal kohe raha ei ole ning pakkus välja, et ta võib anda kahe jooksu rattad tasaarvelduseks selle katteks. Süüdistatava sõnul ütles ta A. P.ile, et viimane tooks talle näidata, kuid tõenäoliselt sobivad, kuna suurusjärk võiks olla võrdväärne. Velgedega jõudis A. P. süüdistatava juurde mõned tunnid hiljem. Kui süüdistatav veljed vastu võttis, tegi ta neist pildi. Tegemist oli Volvo ja Saabi velgedega. Volvo omad olid 17 tollised ja Saabi omad 16 tollised. Volvo omadel oli ka jooks ühesuguseid rehve ning hiljem selgus, et Saabi omadel olid kaks erinevat (paar ja paar). Süüdistatava sõnul oli d veljed täiesti tavalised mõningaste kahjustustega, näiteks äärekivi närimist natuke ja poldiaukude juures mõnes kohas padrunijälg, mis tekib kui suruõhupüstoliga lasta. Mingeid eritunnuseid, mis viitaks varastatud velgedele süüdistatava sõnul ei olnud. Süüdistatav täpselt ei mäleta, kas tal oli A. P.iga juttu sellest, kust veljed pärit on, aga ühed ütles olevat enda omad ja teised pidid olema sõbra omad. 8 Volvo omad pidavat olema A. P.i enda omad ning Saabi omad siis tema sõbra omad. Küsimusele, et kas süüdistatav tundis huvi, kas A. P.i väidetav sõber oli nõus velgede müümisega sõnas süüdistatav, et kui tema mõne enda sõbra või tuttava asja müüb, siis pole tal samamoodi mingit kirjalikku volitust või midagi. Lihtinimesel, kellel puuduvad teadmised või arusaamad teatud valdkonnas, pöörduvad nende inimeste poole, kes seda oskavad. Näiteks kui inimesel on auto, millest ta ei tea midagi, siis autole vajalike asjade puhul minnakse kellegi juurde, et keegi vajalikud esemed hangiks. Volvoga oli A. P. ka remondis käinud, kuid süüdistatav ei mäleta, kas autol olid siis sarnased veljed all. Lisaks valuvelgedele andis A. P. komplekti peale vastutasuks ka tolmuimeja, kuid see ei olnud neil eelnevalt kokku lepitud. Süüdistatav võttis tolmuimeja vastu. Tegemist oli Kärcheri tolmuimejaga. Tema sõnul oli töökojas lisaks üks Kärcheri tolmuimeja ka varasemast ajast. Ta ei mäleta, et A. P. oleks talle öelnud, kust kohast ta tolmuimeja sai. Tal on meeles, et teibiga oli kinni parandatud käepideme lõpp ning tolmuimeja seinapistik oli teist värvi võrreldes teise tolmuimejaga, mis neil remonditöökojas oli. Veljed ja tolmuimeja paigutas ta lattu. Enda sõnul teavitas ta ka enda isa sellest, et A. P.il ei olnud raha ja sai seega temalt kaks jooksu vastu võetud. Tolmuimejast ta isale ei rääkinud. Süüdistatava sõnul oli tal 2017 aasta lõpus endal Volvo S80 ning A. P. ilt saadud velgi tahtis enda Volvole hoida, aga kui Volvo sai maha müüdud, siis pani ka Volvo rattad müüki. Volvo müüs ta ära Facebooki vahendusel. Tegi ka ostu-müügilepingu, kuid maanteeametis polnud ta käinud ega Volvot enda nimele registreerinud. Müüki pani veljed enda initsiatiivil, kuna nad olid üle ja raha oli vaja nende eest tagasi saada. Enda sõnul hakkas ta velgi müüma Auto24 portaali kaudu ning enda nime ja numbri alt. Ta on ka varasemalt Auto24 portaali sisestanud erinevaid müügikuulutusi autode, velgede ja varuosade kohta. A. P.ilt saadud valuvelgede ja tolmuimeja puhul ei olnud tal mingit aimdust ega sisetunnet, et nende asjadega võib olla mingi probleem, kuna asjad nägid täiesti tavaliselt välja, neil ei olnud eritundemärke. A. P.i nime tema internetist googeldanud ka ei ole. Samuti ei olnud tal A. P.iga mingit diskussiooni, millest võinu ks järeldada, et tegemist on varastatud asjadega. Kui oleks tal mingi vähimgi aimdus olnud, et need asjad võiks olla varastatud, siis ta ei oleks pannud neid enda nime ja telefoni numbri alt Auto24 portaali müüki. Süüdistatava sõnul ei ole A. P.iga olnud ei temal ega ka C. OÜ-l lahendamata õigus- või võlasuhteid ega ka mingisuguseid probleeme. Enda sõnul sai ta alles siis aru, et esemetega on mingi probleem, kui politseinikud tulid ja tal käed raudu panid. Esemed tundis ära R. K., kes temaga kontakteerus ning ise ka kohapeale tuli. Süüdistatava sõnul on see tavapärane, et Tähetorni 21 territooriumil käivad erinevad isikud oma kaupu ja teenuseid pakkumas. Tema sõnul pakutakse kala, liha, tööriistu, käivad inglise numbrimärkidega kaubikud, mis pakuvad tööriistu ja asju. Käivad ka hulgimüügifirma esindajad. Ta on mitteteadaolevatelt isikutelt ostnud liha ja kala. Mõned on need, kes käivad tihedamini ja kelle nime ta ka juba teab. Samuti on neil ettevõttes kliente, kes käivad autosid remontimas ja maksavad liha, kala või hapukurgiga. Süüdistatava sõnul ta 100% ei kinnita, aga tõenäoliselt on ta A. P.i käest ostnud kala või midagi, see juhtus 2018 aasta alguses. A. P. ei öelnud, kust ta kala hankis, aga seda oli omajagu. Kala oli pakendatud vaakumpakendisse ning oli võrreldes poehinnaga odavam. Ta ei mäleta, kas A. P. helistas või käis kohapeal kala pakkumas. Vaakumpakendi peal oli kleeps, ju siis kala sort. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida varguse toimepanemisest kannatanu R. K. garaažiboksis
  15. aasta lõpus ja talle kuuluva vara varguse toimepanemine on tõendatud kannatanu ütlustega ning muude kirjalike tõenditega. Teo aset leidmine on tõendatud kannatanu R. K. ütlustega, mille kohaselt avastas ta
  16. detsembril, et tema garaažiboksist aadressil Järveotsa tee on varastatud rehvid, veljed ja tolmuimeja. Tema sõnul olid rehvid kindlasti garaažis
  17. novembril kui ta rehvid sinna pärast rehvi vahetust kuivama viis. Tema ema käis garaažis vahemikus
  18. november kuni
  19. detsember, aga ta ei suutnud meenutada, kas ta toona kontrollis ainult garaažiust või käis garaažis sees. Varastatud oli kahe sõiduauto veljed koos rehvidega, ühed Saabi omad ja teised Volvo omad. Tegemist oli suverehvidega. Valuveljed olid originaalid, ühed Saabi 16 tollised valjuveljed, mille peal suverehvid ja teised 17 tollised Volvo veljed, mille peal samuti suverehvid. Samuti oli varastatud ka Kärcheri tolmuimeja. Teo aset leidmist kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 48-52), millest nähtub, et tabalukul ja garaažiuksel vigastusi ei ole, kuid tabalukul on kaks 9 võtmetega avanevat lukku, millest üks metallist aas on puidust uksepiida küljest lahti. Uksepiida sees aasa kohas on kolm metallist lapikpeaga kruvi ning uksepiida aasa kohas puidu sees on muljumisjäljed ja kruvi auk. Varguse garaažiboksis avastas R. K.
  20. detsembril 2017 ning enda sõnul olid rehvid garaažis kindlasti
  21. novembril, kuna sel päeval viis ta rehvid garaažiboksi. Ka kannatanu ema käis novembri lõpu poole garaažis, kuid täpsemat aega ei osanud öelda. Enamasti käis kannatanu ema garaaži visuaalselt kontrollimas. Kuna tabalukul ja garaažiuksel vigastusi ei olnud võis kannatanu emale jääda sissemurdmine märkamatuks. Seega ei ole võimalik täpset varguse toimepanemise aega tuvastada, kuid see toimus ajavahemikus 06.
  22. kuni 03.12.
  23. Kriminaalasjas on põhivaidluseks see, kas Y.J-ile üle antud esemed pärin evad vahetult õigusvastasest eelteost ning kas tegemist oli R. K.le kuuluvate esemetega. Kannatanu sõnul varastati tema garaažiboksist kahe sõiduauto veljed koos rehvidega, ühe Saabi omad ja teised Volvo omad. Valuveljed olid originaalid, ühe Saabi 16 tollid ja Volvo omad 17 tollised. Kõigi kaheksa velje peal olid suverehvid. Mõni aeg hiljem avastas kannatanu, et kadunud olid ka Kärcher tolmuimeja. Umbes neli kuud pärast varguse toimepanemist avastas kannatanu Auto24 müügiportaalist kuulutuse ning tundis ära temalt varastatud Volvo veljed koos rehvidega. Ehkki kannatanu sõnul oli tegemist standard velgedega, ei olnud ta neid varasemalt kohanud ning seega teadis, et need kuuluvad talle. Lisaks sellele tundis ta veljed ära vigastuste järgi, sh suurema laigu järgi mutrite keskosas. Kohe, kui kannatanu oli müügikuulutuse avastanud teavitas ta sellest ka uurijat. Ka uurijale saadetud kirjas kirjeldas kannatanu, et Volvo kõigil neljal veljel olid GR-Radial Champiro rehvid. Velgedel esines erinevaid kriime ning ühel veljel oli ka välimine rant kahjustatud. Lisaks müügikuulutuses olnud fotole saatis kannatanu kaks pilti, millel samad tundemärgid võrreldes kuulutuse fotol oleva veljega. Uurijale saadetud kirjas kirjeldas kannatanu ka varastatud Saabi velgi, millel olid erinev paar rehve. Lisaks kirjeldas kannatanu temalt varastatud ning kaduma läinud tolmuimejat Kärcher. Tolmuimeja oli kasutatud ning tal olid peal iseloomulikud kriimud. Tolmuimeja juures oli uus nailonhari ning põranda puhastamiseks kasutatava laia otsiku küljes oli teip. Kannatanu on olnud enda ütlustes järjepidev ning igal võimalikul viisil aidanud kaasa temalt varastatud esemete leidmisele, andes võimalikult ülevaatliku ning täpse kirjelduse varastatud esemete kohta. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ütlustes, et vargus leidis aset ja varastati Volvo ja Saabi veljed koos rehvidega ning Kärcheri tolmuimeja. Kohtu hinnangul esinevad lahknevused süüdistatava ja tunnistaja A. P.i ütlustes selles osas, mis rehvid A. P. Y.J-ile remondiarve tasumiseks viis. Y.J-i sõnul oli tegemist Volvo ja Saabi velgedega. Volvo omad olid 17 tollised ja Saabi omad 16 tollised. Volvo omadel oli ka jooks ühesuguseid rehve ning hiljem selgus, et Saabi omadel olid kaks erinevat (paar ja paar). A. P.i sõnul olid aga ühed Volvo veljed ja teised olid mingi teise automargi omad, äkki Mazda. Samuti on A. P. öelnud, et mäletab, et Volvo velgede komplekt oli koos samasuguste rehvidega, kuid ta ei mäleta, kas ka teiste velgede peal oli kõik ühesugused rehvid või mitte. Samuti on süüdistatav Y.J öelnud, et lisaks velgedele koos rehvidega andis A. P. kaubapeale ka tolmuimeja Kärcher. A. P. aga ei mäleta, kas peale velgede oli veel esemeid, mida ta Y.J-ile pakkus. Tunnistaja A. P.i ütlustesse, mille kohaselt Y.J-ile müügiks pakutud veljed ei olnud varastatud ning osad rehvid olid tal olemas juba enne varguse toimepanemist ning seda, et ta ei mäleta, kas peale velgede oli veel esemeid, mida ta Y.J-ile pakkus, suhtub kohus kriitiliselt. A. P. on isik, keda on süüdistatud

§ 199

lg 2 p 8, 9, § 424 lg 2 ja § 4231 järgi ning kelle kriminaalasja arutati algselt koos Y.J-i kriminaalasjaga. Harju Maakohu 16.11.2018 määrusega eraldati A. P.i süüdistus eraldi menetlusse, kuivõrd süüdistatava A. P.i ja tema kaitsjaga sõlmiti kokkulepe kriminaalasja kohtulikuks arutamiseks kokkuleppemenetluses. Harju Maakohtu 14.12.2018 kohtuotsusest nähtuvalt mõisteti A. P. süüdi R. K. garaažis toimunud vargu ses. Samuti nähtub, et vargusele eelneval ning ka järgneval perioodil pani A. P. toime teisigi kuritegusid ning tegi seda üsna intensiivselt, mistõttu võib tegemist olla A. P.i poolt eksimusega faktilistes asjaoludes. Samuti ei ole välistatud, et A. P. 10 käis garaažiboksis velgesid varastamas kahel korral. Ehkki seda tuvastatud ei ole, lubab ajavahemik seda pidada võimalikuks. Lisaks on A. P. kohtuistungil ütlusi andnud tunnistajana, kuid teinud seda valikuliselt ning kasutanud KrMS §-ist 71 lg- st 2 tulenevalt õigust keelduda ütluste andmisest kui need võivad teda ennast süüstada. Tunnistaja A. P. on kohtuistungil antud ütlustes olnud napisõnaline, samuti ei kinnita tema ütlused kas velgede, rehvide ja tolmuimeja näol oli tegemist süüteo toimepanemise tulemina saadud varaga, kuna tunnistaja sõnul ta kas ei mäleta rehvide ja velgedega seonduva osas teatud asjaolusid või ei taha neid avaldada ja Y.J-i süüstada. Mis puudutab heri Kärc tolmuimejat, siis selles osas selgitas s üüdistatav Y.J kohtuistungil, et Kärcheri tolmuimeja sai ta A. P.i käest, kes lisaks valuvelgedele pakkus kauba peale ka Kärcheri tolmuimejat, mille süüdistatav vastu võttis. Tunnistaja A. P. ise ei mäleta, kas peale velgede oli veel esemeid, mida Y.J-ile autoremondi eest pakkus. Tunnistaja V. R. sõnul oli tegemist aga hoopis tolmuimejaga, mis oli remonditöökojas juba mõnda aega olnud. Tema sõnul oli tolmuimejaid remonditöökojas kaks, ühe oli ta ostnud uuena kauplusest ning teise soetas kasutatuna internetist. Nagu eeltoodust nähtub esineb nii süüdistatava kui ka tunnistajate V. R. kui ka A. P.i kohtuistungil antud ütluste vahel vastuolu, mis puudutab remonditöökojast juhuslikult leitud tolmuimejat Kärcher. A. P.i kohtuistungil antud ütluste kohaselt ta ei mäleta, et muid esemeid peale velgede koos rehvidega Y.J-ile pakkunud oleks. V. R. sõnul kui rehvid, veljed oli politsei kätte saanud, siis võttis politsei seina ääres seisnud kahest tolmuimejast ühe tolmuimeja kaasa. Kohtuistungil andis tunnistaja V. R. kolm erinevat vastust küsimusele, mis ajal ta väidetavalt tolmuimeja hankis. Esmalt ütles V. R., et hankis tolmuimeja üle poole aasta tagasi, hetk hiljem sõnas tunnistaja, et tolmuimeja ostmisest on üle pooleteise aasta möödas. Kannatanu R. K. sõnul oli V. R. öelnud, et ostis tolmuimeja Xst, kuid tunnistaja ise eitab seda. Ka kannatanu ise ei ole enda väites olnud kuigi kindel, kuna sõnas kohtuistungil, et mälu järgi V. R. seda väitis, kuid ta ei saa 100% kindel olla . Sellest tulenevalt jätab kohus tähelepanuta kannatanu väite , mille kohaselt A. P. tolmuimeja X kauplusest soetas. V. R. sõnul oli tal vähemalt ühe tolmuimeja ostmise kohta ka dokument alles, aga seda keegi ei küsinud. Tema sõnul võeti kaasa tolmuimeja, mille voolikut oli teibiga parandatud. Kohtuistungil selgitas ta, et kõikidel Kärchei tolmuimejate voolikutel on klapp, kust saab imemisjõudu reguleerida ja see on tolmuimejate tüüpviga, et nimetatud klapp läheb katki ja kukub sealt ära ning tekib auk. Süüdistatav Y.J on aga kohtuistungil öelnud, et Kärcheri tolmuimeja sai ta A. P.i käest, kes lisaks valuvelgedele pakkus kauba peale ka Kärcheri tolmuimejat, mille süüdistatav vastu võttis. Kohtu hinnangul V. R. väide, et politsei võttis remonditöökojast kaasa talle kuulunud tolmuimeja Kärcher, mille ta ise internetist kasutatuna ostnud oli, ei ole usaldusväär ne ega ole kooskõlas muude kohtueelses menetluses kogutud tõenditega. Kohus leiab, et V. R. on andnud teadvalt valeütlusi tolmuimeja Kärcher päritolu kohta, püüdes tõendada seda, et tolmuimejad on omandatud legaalsel teel, teades üheselt seda, et ta ei saanud ühte nendest tolmuimejatest osta maaletoojalt ja teist interneti kaudu, kuivõrd tegelikkuses sai tal olla vaid üks tolmuimeja ja teise tõi sinna A. P.. Seega isegi juhul, kui Y.J ei avaldanud V. R. vaidlusaluse tolmuimeja päritolu, ei saanud V. R. mõlemat tolmuimejat ise soetada. Seega vaatamata sellele, et Y.J kinnitas seda, et vaidlusalune tolmuimeja on saadud A. P.ilt, pidas V. R. vajalikuks kohut veenda selles, et ta on ise selle tolmuimeja ostnud, mäletamata seejuures, kust, millal ja kelle käest, püüdes kohut teadlikult viia eksitusse asjaolust, mille kohta olid juba kogutud muud ja tunnistaja V. R. versiooni ümber lükkavad tõendid . Kohtul ei ole alust kahelda süüdistatava kohtuistungil antud ütlustes tolmuimeja soetamise asjaolude osas. Lisaks süüdistatava öeldule, et tolmuimeja sai ta A. P.i käest, ei olnud äravõetud tolmuimejal parandatud voolikul olevat imemisjõudu reguleerivat klappi nagu väitis tunnistaja V. R.. Tolmuimejal oli parandatud hoopiski põrandaharja otsiku ning tolmuimeja toru ühenduskoht, mis muidu kippus kannatanu sõnul keerlema ja pöörlema ning toru küljest lahti tulema, mis on ka vaatlusprotokolli fotodelt üheselt näha (tl 59-65). Seega püüdis V. R. kohut eksitusse viia ka vaidlusaluse tolmuimeja eritunnustes, kuigi toimikus olid fotod ära võetud tolmuimejast ning fotodelt oli teibiga parandamise koht näha. Samuti on näha ka seda, et tolmuimeja vooliku ühenduskohta õhuklapi kohalt parandatud ei ole. Lisaks oli kannatanu 11 sõnul tolmuimeja juures uues pakendis nailonhari, mis remonditöökojast leides oli põrandaharja otsiku küljes, kuid mis endiselt nägi välja peaaegu, et uus. Kuna tunnistaja ütlused ei riimu teiste kogutud tõenditega tolmuimejat puudutavas osas , leiab kohus, et tunnistaja V. R.ütlused tuleb selles osas tõendikogumist kõrvale jätta ning lahendada süüküsimus kriminaaltoimikus leiduvate teiste tõendite pinnalt. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et C. OÜ remonditöökojast leitud velgede ja tolmuimeja puhul oli tegemist R. K.le kuuluvate esemetega. Kannatanu R. K. on nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses nimetanud temalt varastatud esemed ning üksikasjalikult toonud esile esemete iseloomulikud tunnused. Kannatanu sõnul avastas ta

  1. detsembril, et tema garaažiboksist on varastatud kahe sõiduauto veljed koos rehvidega, ühed Saabi omad ja teised Volvo omad. Tegemist oli suverehvidega. Valuveljed olid originaalid, ühed Saabi 16 tollised valjuveljed, mille peal suverehvid ja teised 17 tollised Volvo veljed, mille peal samuti suverehvid. Samuti oli varastatud ka Kärcheri tolmuimeja. Lisaks kirjeldas kannatanu, et Volvo kõigil neljal veljel olid GT-Radial Champiro 228 225/50 R17 95V rehvid ning Saabi velgedel olid kaks Pirelli rehvi ning kaks Continentali rehvi. Samuti kirjeldas kannatanu temalt varastatud tolmuimejat Kärcher. Tolmuimeja oli kasutatud ning tal olid peal iseloomulikud kriipsud-kraapsud. Iseloomuliku tunnusena nimetas kannatanu tolmuimejal olevaid kriime ning samuti teipi, mille ta ise oli kinnitanud põranda puhastamiseks kasutatava laia otsiku külge, et vältida selle ära tulemist toru küljest. C. OÜ-st leitud esemed fotografeeriti ning leitud esemete kohta koostati asitõendi vaatlusprotokoll (tl 59-65), mis vastavad samuti kannatanu R. K. kirjeldustele temalt varastatud esemete kohta. Y.J-i kaitsja sõnul jääb uuritud tõendite pinnalt ebaselgeks, kas Y.J-ile üleantud esemed kuulusid R. K.le ja seda põhjusel, et üleantud esemete (valuvelgede) näol oli tegemist levinud sõidukite velgedega, mida linnapildis kui järelturul esineb massiliselt. Asja materjalidest nähtub, et kannatanu R. K. saatis uurijale kirja kohe, kui oli mitmeid kuid pärast vargust leidnud auto24 portaalist müügikuulutuse Volvo velgede ja rehvide komplekti kohta ning kirjeldas temalt varastatud Volvo rehve, sh rehvi mõõte, mis vastasid temalt varastatud rehvidele ja velgedele. Vastupidiselt kaitsja öeldule ei olnud kannatanu varem samasuguseid velgi kohanud, kuna tegemist oli velgedega, mis ei olnud väga levinud ehkki tegemist oli standard velgedega. Enda sõnade kinnitamiseks esitas kannatanu R. K. fotod oma autost, kus Volvo veljed all on (tl 52-58 ) ning need ühtivad velgedega, mi da Y.J müüs (tl 59 65). Samuti ei ole vaja kaitsja arvates eriteadmisi mõistmaks, et sõiduki valguvelgedel ja rehvidel esinevad kasutamisest tulenevad tundemärgid on sarnast laadi, mis samuti välistab võimaluse väita, et tegemist on R. K.le kuuluvate rehvide ja velgedega. Kohus ei nõustu kaitsja sellekohaste väidetega. Valuvelgede peamised vigastused tulenevad enamasti löökaugust läbi sõitmisel ning parkimisel manööverdades velje servaga vastu äärekivi sõites ning selle tulemusel võib velje serv kõverduda, tekkida mõlgid ja muljumised ning täkked. Kuigi vigastuste tekkepõhjus (nt velje servaga mööda äärekivi sõitmine) võib olla sarnane, siis vigastus ise võib veljel olla erinev ning kogumis moodustada iseloomuliku(d) tunnuse(d), mille järgi asja omanik suudab endale kuuluvuse tuvastada. Kannatanu oli enda sõnul hästi kursis velgedel olevate vigastustega, kuna ta on olnud pikka aega autohuviline ning aastast 2002 alates autoklubi juhatuses ja autole midagi ostes pöörab ta alati detailselt tähelepanu. Ise autodel suveja talverehve vahetades märkab vahetaja ka velgedele ja rehvidele tekkinud vigastusi ning kulumist. Seega on igati põhjendatud ja usutav, miks kannatanu tundis enda veljed ära neil olevate vigastuste järgi ning oskas velgi ka kirjeldada nii välimuselt, mudelilt kui ka kujult. Kannatanu poolt rehvide ja velgede iseloomulike tunnuste kirjeldamine ning pildimaterjali lisamine lükkab ümber kaitsja väite, et leitud esemed lihtsalt sarnanevad kannatanult varastatud esemetele. Süüdistatava kaitsja hinnangul välistab esemete R. K.le kuulumise ka asjaolu, et asitõendi vaatlusprotokoll ei k ajasta kannatanu poolt esemetele viidatud tundemärke, so määret velje rummu vastu puutuval osal. Kannatanu R. K. on tõepoolest kirjavahetuses uurijaga nentinud, et velgede rummu vastu puutuv osa võib olla määrdega koos, kuid samas ei ole ta seda tõsikindlalt väitnud. Samuti võis määre olla velje ning rummu vahel hõõrdumise tagajärjel või 12 velgede transportimisel veljelt eemalduda või pühiti see kaubandusliku välimuse parandamiseks veljelt tahtlikult. Seejuures on varguse ja müüki paneku vahel ka mitmekuine ajavahemik. Seega ei ole määrde puudumine veljel või rehvil asjaolu, mille tõttu saaks väita, et tegemist ei olnud R. K.le kuulunud velgedega. Süüdistatava kaitsja sõnul tekitab kahtluse esemete kuuluvuse osas ka asjaolu, et kannatanu on menetluse kestel enda ütlusi muutnud. Kannatanu R. K. kohtuistungil antud ütluste kohaselt olid varastatud Saabi veljed 16 tollised, 215 laiusega ja 55 kõrgusega. Taga teljel olid kasutuses Pirelli rehvid, mis olid ostetud Vianorist ja esiveljel olid Continentali rehvid, mis ta oli saanud oma tööandja käest tasuta. Samuti selgitas ta, et esmastes ütlustes ta ütles, et esimesed rehvid olid Michelinid, aga hiljem selgus, et need olid ikkagi Continentalid. Ta uuris ka töö juurest ja kuna ettevõtte saab alati tuttuued autod ja Saabid tulevad tehasest Continentali rehvidega, seetõttu eksis ta esialgu, kui ütles, et tegemist oli Michelini rehvidega. Kohtu hinnangul on kannatanu R. K. selgitanud, miks enda ütlusi muutis ning kohus peab kannatanu selgitusi usutavaks. Seega puuduvad kannatanu ütlustes kõrvaldamata vastuolud ning kohtul puudub alus kannatanu selgitustes kahelda. Lisaks kinnitab Y.J-i mobiiltelefoni salvestatud foto Saabi velgedest kuupäevaga 15.11.2017, et vargus R. K. garaažiboksist pandi toime enne nimetatud kuupäeva ning mis omakorda ühtib kannatanu ütlustega, et vargus garaažiboksis pandi toime ajavahemikus 06.11.2017 kuni 03.12.
  2. Ehkki C. OÜ poolt koostatud arvel (tl 71) puuduvad töö tellija ja teostaja allkirj ad, võib eeldusel, et A. P. tasus auto remondi eest velgedega lugeda samuti tõendatuks, et vargus garaažiboksist pandi toime ajavahemikul 6.11.2017 kuni novembri keskpaik. Eelosutatud tõendikogumit analüüsides tuleb nentida, et tõendikogumi pinnalt on täielikult sedastatav, et süüdistuses märgitud rehvide, velgede ja tolmuimeja näol oli tegemist kannatanu R. K.le kuuluvate esemetega, millede valdus läks üle A. P.ile nende seadusliku omaniku ja valdaja R. K. nõusoleku ja heakskiiduta ehk õiguslikus mõttes oli kõnealuste esemete näol tegemist A. P.i poolt süüteo toimepanemise tulemina saadud varaga. Lisaks on käesolevas kriminaalasjas tunnistajana kohtuistungil ütlusi andnud A. P. isikuks, kes Harju Maakohtu 14.12.2018 otsusega nr 1-18- 19334 on süüdi mõistetud R. K.le kuuluva vara, s.o kaheksa suverehvi koos valuveljega ning Kärcheri tolmuimeja varguse toimepanemises. Kuigi süüdistatava kaitsja on seisukohal, et A. P.i suhtes jõustunud kohtuotsus kokkuleppemenetluses ei tõenda eeltegu , peab kohus vajalikuks märkida, et ehkki kohtuotsusega ei ole võimalik tuvastada faktilisi asjaolusid, kinnitab jõustunud kohtuotsus üheselt seda, A. P. varastas R. K.lt viimasele kuuluvad veljed, rehvid ja tolmuimeja ning temale on selle kuriteo toimepanemise eest mõistetud aristus. ka kKohtuistungil antud A. P. i ütlused, et Y.J-ile pakutud veljed ja tolmuimeja ei olnud varastatud, ei saa ümber lükata jõustunud kohtuotsusega tuvastatud asjaolusid. Süüdistatav Y.J ei eita, et A. P. talle veljed rehvidega ning tolmuimeja Kärcher üle andis. Süüdistatava sõnul andis P. A. nimetatud esemed Y.J-ile teostatud remondi katteks ning tolmuimeja andis peale kauba. Kuivõrd C. OÜ ja A. P.i vahel ei ole sõlmitud esemete ü leandmise-vastuvõtmise akti, siis puuduvad andmed, et esemed läksid C. OÜ vara hulka. Y.J-i ütluste kohaselt võttis ta A. P.ilt veljed koos rehvidega vastu C. OÜ poolt osutatud teenuse katteks, kuid sealsamas ta kinnitas, et plaanis Volvo velgi rehvidega kasutada enda poolt kasutatava auto küljes. Samuti sõnas süüdistatav kohtuistungil, et kavatses Volvo velgede ja rehvide müügi eest saadud raha kanda ettevõtte kassasse. Andmed selle kohta, et ta oleks seda teinud, puuduvad. Eeltoodust tulenevalt suhtub kohus süüdistatava Y.J-i ütlustesse selles osas kriitiliselt. Kui lähtuda Y.J-i ütlustest, mille kohaselt olid veljed mõeldud remonditööde katteks, siis oleks olnud loogiline, kui veljed oled kohe müüki pandud pärast nende omandamist, kuivõrd varuosade ja hankimiseks ja töö tegemiseks oli kulunud rahalisi vahendeid. Müügikuulutuse ning Y.J-i enda sõnul pani ta müüki ainult Volvo veljed rehvidega ja seda alles
  3. aasta aprillis, kui vargusest oli möödas umbes neli kuud. Y.J tõi müükipaneku põhjuseks selle, et vajadus Volvo velgi kasutada langes ära, 13 kuna ta müüs enda sõiduauto Volvo maha. Kohtu hinnangul on tegemist ebausutava väitega, kuna sellisel juhul oleks Y.J müünud sõiduauto koos Volvo velgedega. Juhul, kui aga Y.J oleks velgi ja rehve kasutanud oma Volvo jaoks, siis ei oleks saanud neid kuidagi äriühingu kulude katteks võõrandada ja raha äriühingu kassasse maksta, kuivõrd sellisel juhul olnuks veljed ja rehvid kasutuses. Seejuures ei pidanud süüdistatav A. P.ilt saadud Saabi velgi nelja kuu jooksul vajalikuks müüa ega saada C. OÜ kassasse rahalisi vahendeid teostatud remonditööde katteks. Kriminaalasjas üle kuulatud tõendiallikate ütluste kohaselt vedelesid need Saabi veljed ja rehvid remonditöökoja laos teisel korrusel teiste velgede ja rehvide hulgas. Selline asjaolu viitab üheselt sellele, et velgede müügist saadav raha ei pidanudki jõudma äriühingu kassasse äriühingu kantud kulude katteks. Pigem viitab velgede ja ka tolmuimeja turustamis es t loobumine sellele, et Y.J aimas, et tegemist oli ebaseaduslikul teel saadud esemetega ning ta soovis minimaliseerida võimalust, et esemete tegelik omanik satub müügikuulutustele peale ning tunneb esemed fotode järgi ära. Ühtlasi on õiguslikus mõttes selline tegevus, s.o varastatud asjade hoidmine C. OÜ-le kuuluvas laos, vaadeldav süüteoga saadud vara omandamise ja hoidmisena, s.t et selliselt tegutsedes realiseeris Y.J

§ 202lg 1 objektiivse koosseisu.

Samuti on tuvastatud, et Y.J püüdis varastatud esemeid 03.04.2018 turustada temaga kontakteerunud R. K.le, kuid süüdistatav peeti politseinike poolt kinni.

§ 202

lg 1 subjektiivne koosseis on täidetud kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ehk piisab kui süüdistatav peab võimalikuks, et esemed, mida ta hoiustab, on süüteolist päritolu. Süüdistatava ja tunnistaja V. R. sõnul tegelesid nad lisaks autode remontimisele ka auto varuosade ostmisega. Lisavarustusena on levinumad veljed, rehvid, hooajaline kaup, mida valdavalt hangitakse uutena, aga rehvid ja veljed komplek tis on üldjuhul kasutatud. Kasutatud valuvelgesid ostavad nad oksjonitelt, osta.ee-st, Kuldsest Börsist, auto24 müügikuulutustest ning ü ldiselt toimus varuosade ostmine edasimüügi eesmärgil. Süüdistatav ise väidab, et ei teadnud, et tegemist on varastatud asjadega. Samas ei pidanud süüdistatav vajalikuks täpsemalt uurida, kust A. P. esemed sai, vaid jäi väidetavalt pimesi uskuma, et esemed kuuluvad A. P.ile endale ja tema tundmatule sõbrale . Y.J Y.J sõnas kohtuistungil, et ta on A. P. it remonditöökojas näinud vaid mõned korrad ning et tegemist on kliendiga, mitte sõbraga. Samuti ei osanud Y.J kohtuistungil öelda, millega A. P. muul ajal tegeleb. Asjaolu, et võõras isik, kellest väidetavalt süüdistatav midagi ei teadnud tuleb ja pakub töötasu katteks üsna kalleid esemeid oleks pidanud süüdistatavas tekitama kahtlusi vara päritolu osas. Samuti ka asjaolu, et isik kellel ei ole raha maksta teenuse eest annab niisama heast tahtest pealekauba lisaks ka tolmuimeja, oleks pidanud süüdistatav as tekitam a küsitavusi. Süüdistatav Y.J Y.J on ise öelnud, et A. P.i isiku kohta internetist informatsiooni otsimist ta ei pidanud vajalikuks, kuna esemetel ei olnud mingeid tunnuseid, mis viitaks nende varastamisele. Kohus leiab, et üldjuhul ei olegi varastatud esemetele lisatud märget nende varastamise kohta. Vastasel juhul poleks võimalik varastatut müüa ja varastamine kui tulu saamise viis kaotaks varga jaoks mõtte. Kohus leiab, et kõige lihtsam ongi müüa koheselt märgatavate eritunnusteta esemeid, kuivõrd selliste esemete puhul on tegemist tavakäibes olevate esemetega, mida on kergem turustada. Silmatorkavate eritunnuste esinemisel on selliste esemete edasimüümine kas raskendatud või üldse välistatud, kuivõrd on oht, et omanik tunneb temale kuuluva ja varastatud asja koheselt ära. Samuti ei meenunud A. P. ile, kas Y.J tundis huvi, kust kohas esemed pärit on ja Y.J piirdus A. P.i esitatud versiooniga, soovimata selle paikapidavust kontrollida. Süüdistatava Y.J-i ning tunnistaja V. R. ütlustest tulenevalt püüavad mõlemad isikud A. P.ilt esemete vastuvõtmist teatud määral õigustada ning minimaliseerida toimepandut, sõnades, et nende ettevõttes oli tavapärane olukord, kus kliendid, kellel raha ei olnud, tasusid tehtud töö eest toiduainetega – liha ja kalaga, mida ettevõtte platsil teatud isikute poolt müümas käidi. Kohtu hinnangul ei ole see aga eluliselt usutav, kuna sellisel juhul ei ole võimalik tasuda töötajatele nende tehtud töö eest ning sellisel moel ettevõtte ülevalpidamine kaotab igasuguse mõtte. Samuti nähtub V. R. ütlustest, et ettevõte pigem tegeleb suuremahuliste remonttöödega 14 ning seega ei tule kõne alla, et nende tööde eest tuleb keegi maksma vorstilati või kalaga. Samuti ei ole eluliselt usutav, et üks teadlik ettevõtja on nõus tegema aega ning teadmisi nõudvat tööd saamaks selle eest vastutasuks ainuüksi t oitu, mida koju perele lauale viia. Äriühingul on raamatupidamiskohustus ja äriühing peab esitama ka deklaratsioone ja majandusaasta aruande ning nimetatud dokumendid kajastaksid sel juhul vaid andmeid naturaalmajanduse kohta ning selline ettevõtlus ei oleks jätkusuutlik. Võttes arvesse asjaolu, et Y.J töötab remonditöökojas, kus tema igapäevaste tööülesannete hulka kuulub varuosade hankimine ning ka erinevate varuosade müümine, on tal kohustus kontrollida inimese ning ettevõtte tausta, kelle käest ta erinevaid esemeid omandab, et veenduda, et tegemist on seaduslikul teel saaduga. Samuti tegeledes varuosade müügiga peab ta tagama, et klientidele müüdavad või siis autodele paigaldatavad varuosad ning lisavarustus ei oleks ebaseaduslikul teel saadud. Samuti pidi Y.J enda 6 aasta pikkust töökogemust ning ka elukogemust arvesse võttes aru saama, et töötades sellises valdkonnas võib ta omandada esemeid, mis on saadud süüteo tulemusel. Selle vältimiseks pidi ta rakendama omapoolset hoolsuskohustust ning tegema kõik selleks, et vältida käesoleva juhtumi toimumist. Samuti ei piisa alati ees-ja perekonnanime ning telefoni numbri olemasolust väitmaks, et müügikuulutuses müüdav ese ei ole seetõttu varastatud. Alati on vaja teha kindlaks, kas üldse sellise nimega isik on olemas, kuna internetti ning müügikuulutustesse võib kirjutada ka isikute nimesid, keda üldse olemaski ei ole. Kohus peab siinjuures oluliseks viidata ka kannatanu ütlustest tulenevatele asjaoludele, millede kohaselt kui kannatanu ütles Y.J-ile , et need asjad on tema garaažist varastatud, väitis Y.J , et need Volvo veljed ja rehvid, mida kannatanu väidab olevat varastatud ja temale kuuluvat, on ostetud osta.ee kaudu ning ka juurde tulnud V. R. küsis kannatanu juuresolekul Y.J-ilt, et kas need osta.ee kaudu ostetud veljed ja rehvid on varastatud. Seega juba kohe alguses nii Y.J kui ka V. R. püüdsid kannatanut ja politseiametnikke vaidlusaluste asjade päritolu osas eksiteele viia, luues muljet, et need on ostetud osta.ee kaudu, kuigi mõlemad olid teadlikud nende omandamisest A. P.ilt viimasel tehtud töö eest tekkinud võla katteks . Selline objektiivne käitumine viitab üheselt sellele, et nii Y.J kui ka V. R. püüdsid velgede ja rehvide tegelikku päritolu varjata ja soovisid luua muljet nende soetamisest internetikeskkonnas umbmääraselt isikult, mis näitab seda, et nad pidasid võimalikuks, e t A. P.ilt võla katteks saadud vara näol võib olla tegemist süüteo tulemusena saadud varaga ja mõlemad püüdsid seda teadmist varjata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Y.J pidas võimalikuks, et ta omandab A. P.ilt süüteo tulemu sena saadud vara, s.t subjektiivne koosseis on täidetud vähemalt kaudse tahtluse vormis. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Seega pani Y.J toime

§ 202

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise. 3. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt

§ 56lg -le 1 on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on

§ 202

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. 15 Kuna tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava ankeetandmete kohaselt on Y.J varasemalt kriminaalkorras karistamata isikuks. Isikul on üks kehtiv väärteokaristus (tl 69 pöördel) . Kuivõrd väärteomenetluses määratud rahatrahv on tasutud 01.03.2018, siis peaks väärteokaristus kohtuotsuse kuulutamise ajaks

RegS § 24 lg 1 p 1 sätete kohaselt olema registrist kustutatud ja süüdistatavat tuleks lugeda isikuks, kellel kehtivad karistused puuduvad. Samuti nähtub Y.J-i ütlustest, et ta töötab, seega on tal alaline eeldatavasti ja ka legaalne sissetulek. Eeltoodust lähtuvalt peab kohus võimalikuks kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistuse kohaldamist, kuivõrd kriminaalasjast ei tulene asjaolusid, mis peaks eri- või üldpreventiivsetest eesmärkidest tulenevalt tingi ma isiku vabadust piirava karistuse kohaldamist.

§ 44

kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel ning lõike 3 kohaselt arvutatakse keskmine päevasissetulek lähtudes süüdlase suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks ning lõike 4 kohaselt väljendatakse päevamäära suurus kümne sendi täpsusega. Käesoleval juhul on karistuse arvestamisel aluseks võetavaks summaks seega 14 eurot ja 40 senti (tl 70). Hinnates süü suurust

§ 202

lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisel, leiab kohus, et süüdistatava süü on alla keskmise. Aluse selliseks järelduseks annab asjaolu, et süüdistatavale inkrimineeritakse varavastase kuriteo toimepanemist, kuid mingit kasu süüdistatav teo toimepanemise eest ei saanud, kuid samas oli süüdistatava eesmärgiks süüteo tulemusena saadud vara realiseerimine ning sellest kasu saamine. Seejuures on tuvastatud vaid ühekordne kuriteo toimepanemine ning kriminaalasja materjalidest ei tulene, et süüdistatav tegeleks süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja turustamisega regulaarselt või et selline käitumine oleks süüdistatava peamiseks sissetulekuallikaks. Edasi juhib kohus tähelepanu kehtiva le kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Sellise võimaluse arvestamine eeldab süüdlase isikuandmetest tulenevaid asjaolusid, s.o süüdlase varasemat õiguskuulekust või selle puudumist, misjärel tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus kuriteo asjaolusid, s.h omandatud, hoiustatud ja ka turustada püütud esemete väärtust, ja kogust. Kuigi süüdistatav ise oma süüd ei tunnistanud ja väitis, et tema ei teadnud, et tegemist varastatud esemetega, siis kohus tuvastas juba eelpool, et süüteo pani Y.J toime vähemalt kaudse tahtlusega. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole suur. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Lisaks sellele, et süüdistatava puhul on tegemist varem kriminaalkorras karistamata isikuga, peab kohus vajalikuks arvestada ka sellega, et kuriteo toimepanemisest on möödunud üle aasta, mistõttu on avalik menetlushuvi asja vastu langenud. Seega arvestades süü suurust, samuti kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ja teo toimepanemise asjaolusid, leiab kohus, et süüdistatavale on võimalik mõista karistus oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd süüdistatav oli kahtlustatavana kinni peetud kaks päeva (tl 68-69), tuleb eelvangistus

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka arvestusega, et ühele eelvangistuspäevale vasta b kolm rahalise karistuse päevamäära. 16

  1. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks teise astme kuriteo s süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetavate summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks sellele ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võibolla n.öjuhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Kohus leiab, et süüteo toimepanemine on olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Samuti ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis võiksid tingida menetluskulude vähendamis t. Seetõttu tuleb kõik hüvitamisele kuuluvad menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust ja konkureerivat rahalist kohustust rahalise karistuse näol, siis esinevad küllald ased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12).
  2. ASITÕENDID Kohtueelsel menetlusel on Y.J 03.04.2018 Lääne-Harju politseijaoskonnale vabatahtlikult välja andnud neli Saab valuvelge 16“ 215/55R16 rehvidega Continental ja Pirelli, neli Volvo 17“ valuvelge rehvidega Champiro 225/50R17 ja tolmuimeja Kärcher A2204 koos otsikutega (tl 85). 30.04.2018 on nimetatud esemed antud vastutavale hoiule R. K.le (tl 86), kes kinnitas nende esemete hoiule võtmist ka kohtuistungil. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama küsimuse kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Kuivõrd Harju Maakohus ei ole oma 14.12.2018 otsuses A. P.i süüküsimuse lahendamisel vaidlusaluste asitõendite osas seisukohta võtnud, tuleb seda teha käesolevas kriminaalasjas tehtavas kohtulahendis. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd kriminaalasjas kogutud ja uuritud tõenditega on üheselt tuvastatud, et tegemist on R. K.le kuulunud ja A. P.i poolt varastatud ja Y.J-ile võlgnevuse tasaarvestamiseks üle antud ning Y.J-i poolt omandatud ja hoitu d ning osaliselt turustada püütud esemetega, siis on asjade omanik teada ja asjad tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel jätta asjade omanikule R. K.le. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 17

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.