, § 268 lg 2 ettenähtud kriminaalasja materjalid Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Ülejäänud osas tagastada kohtutoimikud Põhja Ringkonnaprokuratuurile. W.K Kase suhtes valitud tõkend- elukohast lahkumise keeld- jätta muutmata. N.B suhtes valitud tõkend vahistamine –tühistada. Mõista Eesti Vabariigilt N.B kasuks välja valitud kaitsja tasu 2500 eurot. Mõista Eesti Vabariigilt W.K Kase kasuks välja valitud kaitsja tasu 3214,40 eurot. 1 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu 2.oktoobri 2020.a otsusega mõisteti W.K süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 3 (alates 1. jaanuarist 2015 KarS § 209 lg 2 p 4) ja KarS § 201 lg 2 p 4 järgi süüdi. Sama otsusega mõisteti N.B süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 3 (alates 1. jaanuarist 2015 KarS § 209 lg 2 p 4) ja KarS § 201 lg 2 p 4 järgi süüdi. 2. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatavate kaitsjad. Apellatsioonides on taotletud korraldada eelistung tuvastamaks maakohtu poolt
sätestatud rikkumistele, mida ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Apellatsioonimenetluse ettevalmistamisel tekkisid lisaks kohtunikul kahtlused, et maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust
Nimetatud küsimused peab ringkonnakohus
Sellest tulenevalt korraldas ringkonnakohus eelistungi. 3. Apellatsioonimenetluse eelistungil prokurör asus seisukohale, et kaitsjate apellatsioonides toodu ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks ja kriminaalasja saatmiseks uueks arutamiseks maakohtule. Maakohus ei ole rikkunud kriminaalmenetlusõigust
lg 1 p 2 tähenduses, kuna N.B oli kuulutatud tagaotsitavaks ja valitud tõkend vahistamine. Prokurör möönis, et
sätetele vastavaid kutseid koos selles märgitud tagajärgedega ei ole süüdistatav saanud kätte. Samas kutseid ei ole olnud võimalik isikule edastada ja Soomes toimunud loovutamismenetluse istungil kutset ilmumiseks küll ei antud, kuid üheselt saab teha järelduse, et isik on teadlik kohtumenetlusest ja hoidub kõrvale. W.K Kas ei soovinud ütlusi anda ning süüdistatava taotlust asja ilma temata arutada ei olnud, kuid tegemist on formaalse rikkumisega, kuna oli kaitsja taotlus ja sellest piisab, kuna kaitsja esindab süüdistatava huve.
lg 1 p 3, 4 rikkumise osas asus prokurör seisukohale, et rikkumine on pandud toime ja sellele vastu vaielda ei saa. Maakohus on lahendanud taotlused ilma kohtuistungit korraldamata. 3.1 Kaitsja täpsustas, et kuivõrd esitatud süüdistus ja maakohtu otsus on sellises vastuolus, et ringkonnakohus peaks arutama kriminaalasja sisuliselt uuesti, siis maakohtu menetluse kordamine ringkonnakohtus ei ole otstarbekas, mistõttu on tegemist rikkumisega mida apellatsioonimenetluses ei ole võimalik kõrvaldada. Kaitsja nõustus, et maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust
Puuduvad andmed, et N.B oleks saanud kutse kätte kohtuistungile ilmumiseks ja teadlik ilmumata jäämise tagajärgedest. Maakohus ei oleks tohtinud arutada asja tagaselja ilma N.B osavõtuta. Tõepoolest puudub süüdistatava W.K Kase taotlus asja arutada ilma tema osavõtuta, mistõttu on ka siin tegemist rikkumisega
Maakohus lahendades taotlused ilma istungit korraldamata, siis tuleb nõustuda, et rikutud on kriminaalmenetlusõigust
2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4. Kolleegium võtab seisukoha kas antud asjas on tuvastatav maakohtu poolt kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine
lg 1 p-de 2, 3, 4, 12 tähenduses ja kaitsjate apellatsioonides märgitud
4.1 Kaitsja täpsustas eelistungil, et kuivõrd esitatud süüdistus ja maakohtu otsus on sellises vastuolus, et ringkonnakohus peaks arutama kriminaalasja sisuliselt uuesti, siis maakohtu menetluse kordamine ringkonnakohtus ei ole otstarbekas, mistõttu on tegemist rikkumisega mida apellatsioonimenetluses ei ole võimalik kõrvaldada. Kolleegium seda seisukohta ei jaga ning leiab, et apellatsioonis viidatud rikkumiste näol võib olla tegemist
lg 2 rikkumistega, kuid need rikkumised oleks võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada asja arutamise käigus. 4.2 Kohtukolleegium asub seisukohale, et maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust
Kohtukolleegium põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 24 lg 2 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lg 1 tagavad süüdistatava õiguse osaleda enda kohtuasja arutamisel. Kriminaalmenetluses on see subjektiivne õigus tagatud
Kirjeldatud põhiõigus pole aga absoluutne, vaid sellest on võimalik ette näha ka erandeid. 4.3 Enne 30. detsembrit 2019 kehtinud
lg 2 p 2 järgi võis kohtuasja erandlikult arutada süüdistatava osavõtuta siis, kui tema asukohta Eesti Vabariigis ei suudeta tuvastada, on küllaldane alus arvata, et ta viibib väljaspool Eesti Vabariigi piire ja hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale, tema leidmiseks on tehtud mõistlikke pingutusi ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik. Praegu kehtiv
lg 2 p 2 redaktsioon sätestab, et kriminaalasja süüdistatava osavõtuta arutamine on lubatud, kui ta on kohtukutse kätte saanud, tema asukohta ei suudeta tuvastada, on küllaldane alus arvata, et ta hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale, tema leidmiseks on tehtud mõistlikke pingutusi ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik. Seega on
lg 2 p 2 varasema redaktsiooniga võrreldes lisandunud nõue, et süüdistatav peab olema kohtukutse kätte saanud. Samas ei ole sättes enam tingimust, mille kohaselt peab olema küllaldane alus arvata, et isik viibib väljaspool Eesti Vabariigi piire. Jätkuvalt on tagaselja arutamise eelduseks see, et kohtul on küllaldane alus arvata, et süüdistatav hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale, tema leidmiseks on tehtud mõistlikke pingutusi ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik. Nende asjaolude sedastamine peab põhinema objektiivsetel asjaoludel, mis kinnitavad isiku tahet hoiduda kõrvale kohtulikust arutamisest ja et tema kohtusse ilmumata jäämine pole tingitud üksnes riigi tegematajätmisest (vt RKKKm nr 1-19-8757, p 12-13). 4.4 Kohtukutse kättesaamine on
lg 2 p 2 järgi expressis verbis üks asja tagaselja arutamise obligatoorne eeldus alates
Selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu lahendis nr 1-19-8757, p 15 tooduga. 3 Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, kas esinevad
märtsil 2020 toimunud kohtuistungil ja lähtudes tema avaldustest, oli süüdistatav kohtumenetluse toimumisest vaieldamatult teadlik (kd 2, tl 151). Millised avaldused selliseks järelduseks aluse andsid seda otsusest ei selgu. Seejuures väärib märkimist, et õiendi kohaselt on RR N.B lahutatud abikaasa, kellel erinev elukoha aadress (kd 1, tl 125). Otsusest ega kohtuistungi protokollist ei selgu, et N.B-le oleks antud kutse allkirja vastu ja ta oleks teadlik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast. Tõsikindlat saab RR poolt öeldu alusel väita vaid seda, et N.B on teadlik vahistamismäärusest. Kaitsja on korduvalt märkinud, et kuna süüdistatav ei ole teadlik asja arutamise ajast ja kohast ning kohtukutset ei ole olnud võimalik süüdistatavale edastada, siis põhjendatud ei ole tõkendi vahistamine kohaldamine. Kaitsja on ka märkinud, et asjaolu, et isikul on mitu elukohta ei ole etteheidetav ega tähenda seda, et isiku hoidub kõrvale menetlusest (vt nt kd 1, tl 128-128 pöördel). Ka on hiljem teine kaitsja märkinud, et objektiivse tõe väljaselgitamiseks oleksid üliolulised ka N.B ütlused ning ilma tema kohal viibimiseta tõde ei suuda tuvastada (kd 2, tl 30). 4.5 Kriminaalasjas on tähelepanuta jäetud asjaolu, et N.B-le ei ole allkirja vastu antud kutset ilmuda kohtuistungile mitte ühelgi korral kogu kohtumenetluse jooksul ei enne 13. augustit 2018 kui asja arutas teine kohtunik ning ka peale seda kui asi jagati uuele kohtunikule. Süüdistatavale ei ole õnnestunud
Ka ei ole süüdistatavale proovitud edastada kutseid
Kuigi õiendi kohaselt on RR näol tegemist N.B lahutatud abikaasaga on maakohus asunud seisukohale, et RR on N.B abikaasa ning tema istungil märgitud avaldustest saab järeldada, et N.B on kohtuistungist vaieldamatult teadlik. Samas ei ole maakohus kasutanud võimalust selgitada 2. märtsil 2020 toimunud kohtuistungil välja, kas RR elab koos N.B-ga , et edastada kohtukutse
lg 2 korras (kui kutset ei olnud võimalik kutsutavale kätte anda, antakse see temaga koos elavale täisealisele perekonnaliikmele allkirja vastu teatisel) ning lugeda sellega järgmiseks istungiks N.B-le kutse kätte antuks. Süüdistatava N.B käitumisest loovutamismenetluses Soome Vabariigis (
lg 2 p-s 2 nimetatud olukorras on kõrvuti aresti kohaldamise, trahvimise, sundtoomise ja tagaotsitavaks kuulutamisega, samuti ilmumata jäämise olulise õigusliku mõjuga tagajärg, millest tuleb süüdistatavat kutses teavitada (vt RKKKm 1-19-8757, p 17). Süüdistatav N.B ei olnud teadlik ilmumata jäämise tagajärgedest. Toimikus puuduvad igasugused andmed, et N.B oleks muul viisil olnud 4 teadlik, et kohtuistungile ilmumata jäämisel võib kohus kriminaalasja lahendada tagaselja. Seetõttu loeb kolleegium kriminaalasja arutamise süüdistatava osavõtuta olukorras, kus N.B-le ei olnud antud kätte ühtegi kutsed allkirja vastu ilmuda kohtuistungile ning ka muul moel (nt
lg 1, 165 lg 2 kohaselt) ei olnud süüdistatavat teavitatud võimalusest, et tema ilmumata jäämise korral võidakse kriminaalasja arutada temata, kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks
Kriminaalasja arutamine maakohtus tagaselja ilma süüdistatava osavõtuta ei olnud põhjendatud. 4.7 Ka 27.03.2020 toimunud kohtuistungil rikkus maakohus kriminaalmenetlusõigust
lg 1 p 2 mõttes.
lg 2 p 5 näeb üheselt ette, et kriminaalasja võib erandlikult arutada süüdistatava osavõtuta, kui ta on esitanud kohtule põhjendatud taotluse arutada asja tema osavõtuta ja kohus on veendunud, et süüdistatava õigusi on võimalik kaitsta tema osavõtuta kohtulikust arutamisest, ning süüdistatava puudumine kohtuistungilt ei ole vastuolus avalike huvidega. Seega arutamaks kriminaalasja ilma süüdistatava Enrika Kase osavõtuta tuleb süüdistataval endal esitada kohtule põhjendatud taotlus. Antud juhul on sellise taotluse kohtule esitanud süüdistatava Enrika Kase kaitsja Aivar Ennok (kd 2, tl 52), mitte süüdistatav. Seejuures ei oma tähtsust taotluses märgitu, et süüdistatav on sellega nõus, kuivõrd nõusolek ei ole nõutav, vaid nõutav on süüdistatava enda põhjendatud taotlus. Tegemist ei ole pelgalt formaalse nõudega, vaid expressis verbis üks süüdistatava osavõtuta arutamise obligatoorne eeldus. Maakohus määrates ilma süüdistatava põhjendatud taotluseta asja arutamise ilma süüdistatava osavõtuta, rikkus kriminaalmenetlusõigust
lg 2 alusel kohaldatud tõkend - vahistamine- ei olnud põhjendatud, mistõttu tuleb tõkend tühistada. Maakohtu määruses puuduvad igasugused põhjendused, miks tuleb süüdistatava N.B suhtes kohaldada tõkendit vahistamine, miks on alus arvata, et ta on asunud menetlusest kõrvale hoiduma (kd 1, tl 166-167). Maakohus on viidanud vaid seaduse sätetele ning märkinud, et arvestades seda, et N.B ei ilmu kohtuistungitele teadlikult, ei reageeri kutsetele, Soomest on kutsed tagasi tulnud märkega ei noudettu teeb kohus järelduse, et ta on asunud kõrvale hoiduma asja kohtulikust arutamisest ning tõkendit muutmata ei ole võimalik asja arutada. 5.1 Maakohtu 6. juuli 2018 määruses puudub igasugune põhjendus, miks on alus arvata, et N.B hoiab kohtmenetlusest kõrvale. Puudub põhjendus, millel põhineb kohtu seisukoht, et N.B ei ilmu teadlikult kohtuistungile ja seda olukorras, kus ühtegi kutset isikule allkirja vastu ei ole edastatud. Kutse peale istungile ilmumata jätmises võib väljenduda N.B poolt kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumine, kuid selline järeldus on võimalik üksnes siis, kui eelnevalt on tuvastatud, et N.B on kutse kätte saanud ja oli teadlik enda väljakutsumisest menetleja juurde. Sellised andmed toimikus puuduvad. Kõrvalehoidumine kriminaalmenetlusest võib põhimõtteliselt seisneda nii tegevuses kui ka tegevusetuses (vt RKKKo nr 3-1-1-78-10, p 8.2). Määruses pole ühtegi viidet, milliste isikult nõutavate käitumisaktide tegematajätmist või tegemist saab kõrvalehoidumisena käsitada. Olukorras, kus kutse tagastatakse märkega ei noudettu ei tähenda seda, et see isik hoidub kriminaalmenetlusest kõrvale. Pelgalt fakti põhjal, et isik ei ela menetlejale teadaoleval aadressil ja on lahkunud Soome Vabariiki, ei saa järeldada, nagu hoiduks isik kriminaalmenetlusest kõrvale ja seda enam olukorras, kus isikule tõkendit elukohast lahkumise keeld ei olnud kohaldatud. Seega ei pidanud isik viibima menetlejale teadaoleval aadressil ei Eesti Vabariigis ega ka Soome Vabariigis. Kohtumääruses puudub igasugune 5 analüüs isiku käitumisaktide kohta, mis võiks anda alust järelduseks, et isik hoidub kõrvale kohtumenetlusest. 5.2 Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et võimalus vahistamismäärust omapoolsete põhjendustega täiendada on ringkonnakohtul juhul, kui maakohtu määrus vastab selle põhistamisele esitatud minimaalsetele nõuetele. Kui aga ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määruses puuduvad igasugused põhjendused, ei saa ta põhjenduste lisamisega maakohtu määrust tagantjärele õiguspäraseks lugeda. Sel juhul tuleb maakohtu määrus tühistada (vt nt RKKKm nr 1-19-766, p 11 koos viidetega). Kuivõrd maakohtu määrus ei vasta isegi minimaalsetele põhistamise nõuetele, siis ei saa ringkonnakohus omapoolsete põhjenduste lisamisega maakohtu määrust tagantjärele õiguspäraseks lugeda. Sellest tulenevalt tuleb maakohtu määrus tõkendi vahistamise kohaldamises
Määruse tühistamine ei välista aga prokuratuuri võimalust esitada uus taotlus tõkendi vahistamise kohaldamiseks, tuues välja konkreetsed asjaolud ehk süüdistatava käitumisaktid, mis üheselt näitavad, et isik on asunud menetlusest kõrvale hoiduma ning on teadlik kohtumenetlusest. 6. Kohtukolleegium asub seisukohale, et maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust
18. märtsi 2019 määrusega (kd 1 tl 218-220) on maakohus lahendanud rida süüdistatava esitatud taotlusi. Süüdistatava esitatud taotlused, sh prokuröri taandamistaotlus ei ole lahendatud kohtuistungil, vaid kirjalikus menetluses prokuröri ja kaitsjaid teavitamata ning nende seisukohta küsimata. Kriminaalasjas puuduvad andmed, et kohus oleks saatnud esitatud taotlused prokurörile ja kaitsjatele tutvumiseks ja seisukohtade avaldamiseks.
kohaselt võib kohus tõkendi muutmise või tühistamise otsustamiseks, tõkendi kohaldamise taotluse läbivaatamiseks, kohtumenetluse kiirendamise taotluse läbivaatamiseks, muude kohtumenetluse korralduslike küsimuste otsustamiseks või kohtumenetluse poole taotluse lahendamiseks pidada korraldava istungi, järgides käesolevas seadustikus eelistungi kohta sätestatut, kui neid küsimusi ei ole võimalik mõistliku aja jooksul lahendada kohtuistungil kohtuliku arutamise käigus. 6.1 Kujunenud olukorras oli erinevate esitatud taotluste lahendamine võimalik kas istungil kohtuliku arutamise käigus või kui neid küsimusi ei ole võimalik mõistliku aja jooksul lahendada kohtuistungil kohtuliku arutamise käigus, siis pidanuks maakohus korraldama taotluste lahendamiseks korraldava istungi
alusel, tagamaks kohtumenetluse pooltele õiguse olla ära kuulatud ja anda seisukoht esitatud taotlusele, mitte lahendama taotlusi kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli välja kutsumata. Antud juhul on tegemist üldmenetlusega, kus prokuröri (
lg 1 ) ja kaitsja (
lg 4) osalemine on kohustuslik, mistõttu oleks maakohus pidanud enne taotluste lahendamist kaasama nii prokuröri kui ka kaitsja. Maakohus jättes kohtuistungi või korraldava istungi korraldamata, võttes sellega prokurörilt ja kaitsjatelt võimaluse osaleda kohtuistungil taotluste lahendamisel, rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust
6.2 Maakohus lahendades süüdistatavate taotlused, sh prokuröri taandamistaotluse ilma prokuröri ja kaitsjate osavõtuta, järgimata kriminaalmenetluse seadustiku nõudeid, on rikkunud ka ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtteid, mis on käsitletav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena
Kriminaalasja arutamine peab mitte ainult olema, vaid ka näima õiglane ja erapooletu. 6 Õigusriiklikkuse ja ausa kohtumenetluse põhimõtetest tulenevalt ei ole võimalik lugeda õigeks seda, et menetleja rikub menetlustoimingut tegema asudes teadlikult ja tahtlikult menetlusõigust põhjendusega, et rikkumine pole oluline (vt RKKKo nr 3-1-1-114-04, p 12). Kuid just nii on maakohtus sisuliselt toimitud. 7. Kolleegium tuvastas kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise
lg 1 p-de 2, 3, 4, 12 ja lg 2 mõttes.
lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi on seadusandja hinnanud sedavõrd kaalukateks minetusteks, mille tuvastamise korral ei saa kohtuliku arutamise tulemina kujunenud kohtulahendit ühelgi juhul pidada sisuliselt õigeks ega ka ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõttega kooskõlas olevaks (vt RKKK 3-1-1-7314). Jõudnud kohtuliku arutamise tulemina järeldusele, et maakohtu menetluses on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust
lg 1 tähenduses (absoluutne ehk n-ö kataloogisisene menetlusõiguse rikkumine), tuleb ringkonnakohtul § 341 lg-st 1 juhindudes maakohtu otsus vältimatult tühistada ja saata kriminaalasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Sellisel juhul puuduvad ringkonnakohtul volitused asuda kriminaalmenetlusõiguse rikkumist ise kõrvaldama, kuna tegemist on juba seadusandja poolt niivõrd kaalukateks kohtuliku arutamise üldprintsiipide minetusteks loetud rikkumistega, et taolise kohtuliku arutamise pinnalt kujunenud kohtulahendit ei saa ühelgi juhul sisuliselt õigeks lugeda. Kõnealuste rikkumiste esinedes ei saa maakohtus toimunud kohtulikku arutamist pidada ausa ja õiglase kohtumenetluse nõuetele vastavaks ning seetõttu ei saa rääkida ka eelneva menetluse kohtulahendit legitimeerivast toimest (vt RKKK 3-1-1-37-11). Seega tuleb maakohtu otsus tühistada ja saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. 8. Kolleegiumil tuvastades
lg 1 p 2, 3, 4, 12 ja lg 2 kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise esimese astme kohtu poolt, puudub võimalus analüüsida sisuliselt apellatsioonides tõstatatud küsimusi ja peatuda apellatsioonide ülejäänud väidetel. 9.
lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse üks
N.B kaitsja Robert Sarv esitas taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 2500 eurot, mis koosneb nõupidamisest kliendiga, kliendi poolt edastatud dokumentidega tutvumisest, toimikuga tutvumisest ja apellatsiooni koostamisest. Kaitsja palub see summa N.B kasuks välja mõista. Kolleegiumi hinnangul on kaitsja poolt märgitud õigusabiteenuse tunnihind arutatava kriminaalasja kontekstis mõistliku suurusega ja ka osutatud õigusteenus on olnud tervikuna vajalik ning apellatsiooni koostamiseks kulutatud aeg on mõistlik. Arvestades kõike eelmärgitut tuleb kaitsja taotlus rahuldada ning summa 2500 eurot tuleb Eesti Vabariigilt N.B kasuks välja mõista. 9.1 W.K Kase kaitsja Janar Urres esitas taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 3500 eurot, mis koosneb nõupidamisest kliendiga, kriminaalasja materjalidega tutvumisest, kliendi poolt edastatud videoga tutvumisest, helisalvestise kuulamisest ja apellatsiooni koostamisest ning prokuröri vastusega tutvumisest ja täiendava päringu koostamisest. Kaitsja palub see summa W.K Kase kasuks välja mõista. Kolleegiumil ei ole alust kahelda, et kaitsja osutas W.K Kasele selles kriminaalasjas õigusabi ning kaitsja poolt märgitud õigusabiteenuse tunnihind on arutatava kriminaalasja kontekstis mõistliku suurusega. Samas ei saa taotluses nimetatud apellatsioonkaebuse koostamiseks kulunud aega pidada
Arvestades, et kaitsjate apellatsioonid on oma sisult peaaegu identsed ning kaitsja Robert Sarve 7 apellatsioon on isegi mahukam (18 lehekülje koostamise aeg kokku 9 tundi 28 minutit), on Janar Urrese taotluses märgitud apellatsiooni koostamise aeg võrreldes teise kaitsjaga põhjendamatult suurem. Kohtul on kaalutlusruum, hindamaks apellatsiooni koostamisele kulunud aega. Õigusabi osutamiseks liigselt kulutatud aja eest makstud tasu isikule ei hüvitata (vt RKKKo nr 3-1-1-99-11, p-d 9-12). Kolleegium loeb mõistliku suurusega kaitsjatasuks osutatud õigusabi eest 19 tundi 8 minutit, s.o 2678,67 eurot, millele lisandub käibemaks 535,73 eurot, seega kokku 3214,40 eurot ning see summa tuleb Eesti Vabariigilt W.K Kase (W.K) kasuks välja mõista. 10. Eeltoodu alusel ja juhindudes
lg 2 p 2; § 338 p 3; § 339 lg 1 p 2, 3, 4, 12; § 341 lg 1; § 3431 lg 1 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 2. oktoobri 2020 otsuse tervikuna ja saadab
, § 268 lg 2 ettenähtud kriminaalasja materjalid maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Ülejäänud osas tagastatakse kohtutoimik Põhja Ringkonnaprokuratuurile. (allkirjastatud digitaalselt) 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.