KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. märts 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-6894 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuus

§ 299lg 1 subjektiivne koosseis.

Kohus leidis, et isegi kui asuda seisukohale, et kannatanu ja kahtlustatava teineteise ülekuulamise juures viibimise varjamiseks jättis J.Z tahtlikult selle asjaolu ülekuulamise protokollides fikseerimata, oleks see ebapiisav täitmaks KarS § 299 lg 1 objektiivset koosseisu. Kohus leidis, et ka antud minetused eelduslikult ei kahanda oluliselt menetlusdokumentide tõenduslikku väärtust. 7 Kohus tuvastas, et

1. septembril 2018 kandis J.Z kannatanu L.K. i ülekuulamise protokolli ütlused, mida viimane ülekuulamise käigus ei andnud, kuid mille sisu oli uurijal kannatanuga varem telefonitsi läbi räägitud. Ülekuulamise kui menetlustoimingu eesmärk on koguda tõendeid ülekuulatava ütluste näol. Sellest eesmärgist tulenevalt tuleb ülekuulamise protokolli kirja panna ülekuulatava enda ütlused. Ülekuulamist ei saa läbi viia ülekuulatavata ning eelnevalt ette valmistatud ütlused võivad ülekuulatava seada teatud surve alla allkirjastada juba ametniku poolt ette valmistatud ütlused (isegi kui nende mõte on õige). Käesoleval juhul on ka see nii olnud, sest tunnistaja L.K. i kohtuistungil avaldatust tuleneb, et ise oleks ta tahtnud ütlused teisiti sõnastada. Kohus leidis, et kajastades
2. septembril 2018 toimunud kannatanu L.K. i ülekuulamise protokollis kannatanu ütlusi, mida kannatanu sellel hetkel ja kohas ei öelnud, on J.Z toime pannud võltsimise vähemalt kaudse tahtlusega. Arvestades süüdistatava ametiseisundit, pikaajalist staaži ning eeldades sellega seoses ka tema piisavaid teadmisi süüteomenetluse reeglitest, mis puudutavad just tõendite kogumist, ei ole mingit alust rääkida koosseisueksimusest ning tahtluse puudumisest. APELLATSIOONID Prokuratuuri apellatsioon Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni prokuratuur, kes palub Tartu Maakohtu otsuse osaliselt tühistada, s.o J.Z-i õigeksmõistmises L.K. i ja R.T. u ülekuulamise protokollides ülekuulamise juures viibinud isikute märkimata jätmise osas. Apellatsiooni kohaselt tuvastas maakohus, et kannatanu viibis kahtlustatava ülekuulamise juures ja kahtlustatav kannatanu ülekuulamise juures ning seetõttu pidanuks uurija KrMS § 146 lg 1 p 6 mõttest tulenevalt seda protokollides märkima. Kuna J.Z seda ei teinud, nõustus kohus süüdistuses esitatud etteheitega, et kannatanu ja kahtlustatava ülekuulamise protokollides kajastatu (et ülekuulamise juures kedagi ei viibinud) ei vasta tegelikkusele. Samas leidis kohus, et nende asjaolude ülekuulamise protokollides fikseerimata jätmine on ebapiisav täitmaks KarS § 299 lg 1 objektiivset koosseisu. Prokurör ei nõustu maakohtuga selles, et juuresviibijate protokollis märkimata jätmine on ebapiisav täitmaks KarS § 299 lg 1 objektiivset koosseisu ning et J.Z-il puudus tahtlus selles osas protokolle võltsida. Prokurör on seisukohal, et kohtuistungil kogutud tõenditest nähtub, et J.Z jättis protokollides tahtlikult kajastamata, et kannatanu L.K. i ülekuulamise juures viibis kahtlustatav R.T. ja kahtlustatav R.T. u ülekuulamise juures viibis kannatanu L.K. . Prokurör on seisukohal, et objektiivne pilt näitab, et ülekuulamise protokollide võltsimisel on olnud kindel eesmärk – varjata kahtlustatava ja kannatanu üheaegset viibimist uurija juures, mis peab olema elementaarse menetluse loogika juures välistatud. Selline olukord saab seaduslikult aset leida ainult juhul, kui viiakse läbi KrMS § 77 ettenähtud menetlustoimingut- vastastamist. Kandes ülekuulamise protokolli ebaõigeid andmeid toimingute aegade ning juuresviibijate kohta, on uurija ise väga hästi mõistnud sellise toimingu lubamatust ning seda dokumendi võltsimise teel varjanud. Kui uurimistoimingu protokolli jääb märkimata kahe vastandliku menetlusseisundiga isiku osalemine ühes toimingus, on tegemist teadliku valikuga ja järelikult ei ole tegemist juhusega 8 või eksimusega. Kõnealune valik asetub võltsimise skeemis teiste teadlike valikute kõrval kindlat mustrit järgivale kohale. Antud juhul ei ole protokollidega tutvujal võimalik aru saada, et lisaks protokollis märgitud ülekuulatavale ja uurijale oleks selle toimingu juures keegi veel viibinud, mis ei moonuta ainult menetlusdokumentide formaalset külge, vaid kogu toimingu sisulist olemust. Prokurör on seisukohal, et juuresviibijate ülekuulamise protokollis kajastamata jätmine on kantud samast soovist – varjata ülekuulamiste üheagset läbiviimist. Tõsiseltvõetavaks ei saa pidada J.Z-i selgitusi, et ta ei pidanud juures viibinud isikuid protokollides kajastama, kuna tema arvates ei olnud nad uurimistoimingus osalejad. Prokurör on seisukohal, et J.Z , olles pikka aega töötanud uurijana ning omades seeläbi põhjalikke teadmisi kriminaalmenetluse regulatsioonist ja praktikast, oli teadlik sellest, et uurimistoimingu protokollist peavad nähtuma selle tingimused ja käik, sh kes viibisid uurimistoimingu juures. Jättes juuresviibijad protokollides kajastamata, kandis J.Z tahtlikult protokollidesse ebaõigeid andmeid ning ta tegutses seejuures vähemalt otsese tahtlusega. Kaitsja apellatsioon Apellatsioonis palub kaitsja tühistada maakohtu otsus osaliselt s.o osas, millega J.Z tunnistati KarS § 299 lg 1 järgi süüdi ja teda karistati ning mõista J.Z õigeks. Kuivõrd kaitsja taotleb J.Z-i täielikku õigeksmõistmist temale KarS § 299 lg 1 järgi esitatud süüdistuses, siis palub kaitsja õigeksmõistva otsuse korral õigusabi kulu J.Z-i kasuks välja mõista Eesti Vabariigilt. Maakohus asus seisukohale, et J.Z , kajastades
3. septembril 2018 toimunud kannatanu L.K. i ülekuulamise protokollis kannatanu ütlusi, mida kannatanu sellel hetkel ja kohas ei öelnud, on toime pannud võltsimise vähemalt kaudse tahtlusega. Ka leidis kohus, et J.Z on ametiisikuna toime pannud dokumendi võltsimise, mis seisnes selles, et J.Z märkis
4. septembril 2018 toimunud kahtlustatava R.T. u ülekuulamise protokolli ülekuulamise ajana kell 15.10-15.20, kuigi tegelikult toimus R.T. u ülekuulamine kell 15.02-15.
5. Kaitsja ei nõustu maakohtu käsitlusega osas, mis puudutab L.K. i ülekuulamisprotokollis talletatud ütlusi. Kohus on otsuses märkinud, et peab äärmiselt taunitavaks ülekuulamise protokolli ütluste osa ettevalmistamist kuna see võib ülekuulatava seada teatud surve alla allkirjastada juba ametniku poolt ette valmistatud ütlused. Kohtu hinnangul käesoleval juhul see nii ka oli. Kaitsja on kategooriliselt sellise lähenemise vastu ning leiab, et selline tegevus ei ole kohtus uuritud tõenditega tõendamist leidnud. Eeltäidetud protokoll oli nähtav üksnes uurijale, L.K. il puudus ülekuulamise ajal igasugune info selle kohta, milline protokoll on J.Z-il arvutis avatud ning milliste andmetega ja millises mahus on see juba ette valmistatud. Tegemist oli J.Z-i poolt koostatud mustandiga. Videosalvestiselt nähtub, et J.Z küsib isikutelt midagi, mille peale viimased noogutavad. Seadus ei reguleeri, millises vormis peab menetleja ülekuulamisel küsimusi esitama. Kaitsja leiab, et on täiesti tavapärane, et ülekuulamise protokollid on eeltäidetud. Lisaks formaalsustele (kuupäev, asja nr, kellaaeg jmt) on võimalusel täidetud ankeet, formuleeritud küsimused ja mõnikord ka vastused. Seda näiteks juhul, kui isik on üle kuulatud väärteomenetluses ning kus 9 on tekkinud vajadus vormistada samad ütlused kriminaalmenetluses. Aja säästmise mõttes on sellisel juhul ütlused protokollis juba olemas ning menetleja parandab ja täpsustab neid toimingu käigus. Käesoleval juhul oli kõigile asjaosalistele teada, millisel eesmärgil sel päeval kokku saadakse. Nn kokkuleppe saavutamisest teavitas uurijat L.K. ise. Keegi teda selleks ei survestanud. Midagi ebaseaduslikku ei ole selles, kui J.Z , eelnevat infot teades, valmistas selle lühikese ütluste osa ette. L.K. seda ei näinud, mistõttu ei saanud ta ka kuidagi sellest ettevalmistatud protokollist mõjutatud olla. Käesolevas asjas tõendina uuritud videosalvestist ja J.Z-i kohtus antud ütlusi (kohtuistungi protokolli lk 23) analüüsides saab kaitsja arvates üheselt järeldada, et J.Z esitas R.T. ule ja L.K. ile küsimuse, mille peale viimased noogutasid, mis üldteada tähenduses on jaatus. Seega mõistsid isikud üheselt ja selgelt, mida neilt küsiti ega teinud omapoolseid täpsustusi. R.T. ja L.K. olid menetlustoimingu ajal täisealised ja igati arusaamisvõimelised isikud. Mõlemad lugesid enda protokolli läbi, täitsid omakäeliselt märkuste lahtri ja kinnitasid enda allkirjaga protokolli sisuga nõustumist. Mingeid täiendusi või ümbersõnastusi kumbki ei teinud. Maakohtu otsusest ei nähtu kohtu poolt selgesõnalist ja arusaadavat hinnangut L.K. i eelnevale tegevusele, st hinnangut sellele, miks jättis L.K. kasutamata enda seadusliku õiguse juba kirjapandud ütlusi täpsustada, parandada või muuta. Kohtu hinnang L.K. i survestamisele eeltäidetud protokolliga ei ole asjakohane, sest L.K. protokolli mustandit ei näinud. Dokumenti välja printides on seal aga juba ütlused, mida isikul on võimalik täpsustada ja muuta. Videosalvestiselt ei nähtu, et L.K. i oleks survestatud peanoogutusega uurija küsimusele vastama või kuidagi teisiti nõustuma sellega, mida ta tol hetkel õigeks ei pidanud. Maakohtu arvates viitab L.K. i ja R.T. u ülekuulamise protokollides näidatud kellaaegade järjestus J.Z-i teadlikule, mitte juhuslikule kellaaegade valikule, varjamaks asjaolu, et ülekuulamised toimusid koos, mida menetlusseadustik ei luba. Kohus leiab, et J.Z on ülekuulamisprotokolli tegelikkusele mittevastavad kellaajad märkinud tahtlikult. Kaitsja leiab, et asjas kogutud tõenditega ei ole ümber lükatud J.Z-i selgitused selle kohta, kuidas toimus protokollidesse kellaaegade kandmine. Toimingu lõpu kellaaega ei märkinud J.Z protokollidele ülekuulamisruumis, vaid hiljem kabinetis. Mittemärkimise põhjuseks on J.Z nimetanud unustamise, mis eluliselt on usutav. Ka videosalvestiselt ei nähtu, et J.Z oleks need kellaajad märkinud ülekuulamisruumis. J.Z-i ütlusi kinnitab ka asjaolu, et menetlustoimingu lõpu kellaajad mõlemas protokollis on kirjutatud käsitsi. Erinevalt kohtust, on kaitsja seisukohal, et menetlustoimingu saab lugeda lõppenuks alles selle allkirjastamisega. Seega pole sisuliselt korrektne, kui ülekuulamise lõpu kellaaeg märgitakse protokolli enne dokumendi väljaprintimist ja isikule tutvumiseks andmist. Peale dokumendi printimist loeb isik enda protokolli ja teeb vastavad märkused. Seega toiming sellel hetkel veel kestab. Videosalvestiselt on näha, et toimingu lõppedes ja L.K. i lahkumise järel jääb R.T. veel J.Z-iga rääkima, mis tõenäoliselt juhtis eemale ka J.Z-i tähelepanu kellaaja fikseerimise vajadusest. Olukorras kus kellajad olid protokollile märkimata, ei jäänud J.Z-il muud üle, kui märkida need nö mälu järgi. Kuivõrd tegemist ei olnud pikkade ja sisuliste ülekuulamistega, siis tuletas 10 ta need toimingu algusaega ja kabinetti jõudmise ja protokollide kontrollimise aja seisu arvestades. Apellant on seisukohal, et antud juhul ei oma kellajas eksimine sellist sisulist tähendust, mille tõttu oleks toimingu pidanud uuesti läbi viima. Samuti ei ole kuidagi tõendatud J.Z-i tahtlus varjata kellaaegadega isikute üheaegset ülekuulamist. Soovides varjata isikute üheaegset ülekuulamisel viibimist, oleks J.Z pidanud L.K. i ülekuulamise lõpuajaks märkima vähemalt 15.09, sest protokollide kohaselt toimus kell.15.10 mõlema ülekuulamine (L.K. i ülekuulamine lõppes ja R.T. u ülekuulamine algas). Eluliselt on usutav, et J.Z, alustades menetlustoiminguid ja märkides ära toimingu alguse kellaajad, pidas silmas asjaolu, et protokollid vormistatakse siiski eraldi kummagi isiku jaoks ja need allkirjastatakse samuti eraldi. J.Z on tuletanud toimingule planeeritava aja, samuti hiljem toimingu lõpu aja vastavalt enda ajatajule. Arusaadavalt teadis J.Z , et ülekuulamisruumis toimuvat salvestatakse, mistõttu on oletus sellest, et J.Z soovis varjata isikute üheaegset ülekuulamist, ebaloogiline ega haaku tegelike asjaoludega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide, maakohtu otsuse ja esitatud apellatsioonidega leiab, et Tartu Maakohtu otsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel tühistada täies ulatuses. KrMS § 340 lg 2 p 1 alusel tuleb J.Z talle KarS § 299 lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista. Prokuratuuri apellatsioon Maakohus mõistis J.Z õigeks talle KarS § 299 lg 1 järgi esitatud süüdistuses, milles teda süüdistati L.K. i ja R.T. u ülekuulamise protokollides ülekuulamise juures viibivate isikute märkimata jätmises. Kohus leidis, et J.Z-i taolises käitumises pole tõendamist leidnud KarS § 199 lg 1 ettenähtud teokoosseis. Maakohtu taolise otsustuse vaidlustas prokuratuur. Apellatsioonis ei nõustu prokuratuur maakohtuga selles, et toimingu juures viibivate isikute protokollis märkimata jätmine on ebapiisav täitmaks KarS § 299 lg 1 objektiivset koosseisu ning et J.Z-il puudus tahtlus selles osas protokolle võltsida. Prokuratuur leiab, et tulenevalt KrMS § 146 lg 2 p 6, peab protokolli märkima uurimistoimingus osalenud muu isiku menetlusseisundi. Prokurör on seisukohal, et objektiivne pilt näitab, et ülekuulamisprotokollide võltsimisel on olnud kindel eesmärk varjata kannatanu ja kahtlustatava üheaegset viibimist uurija juures. Kandes ülekuulamise protokolli ebaõigeid andmeid juuresviibijate kohta, on uurija mõistnud sellise tegevuse lubamatust ning seda dokumendi võltsimise teel varjanud. Tegemist on teadliku valega ning järelikult ei ole tegemist juhuse või eksimusega. Hinnates prokuratuuri apellatsioonis esitatud väiteid, märgib ringkonnakohus esmalt järgmist. Ringkonnakohus möönab, et lahendades J.Z-i süüküsimust nimetatud kuriteoepisoodis on maakohus, analüüsides J.

§ 299

lg 1 ettenähtud kuriteo objektiivse külje esinemist, esitanud vastuolulisi seisukohti. 11 Esmalt leiab maakohus kohtuotsuses (tl 92 p), et kriminaalasjas on tõendamist leidnud R.T. u ja L.K. i üheaegne ülekuulamine, s.o L.K. viibis R.T. u ülekuulamise juures ja vastupidi. Kuivõrd J.Z nimetatud asjaolu ülekuulamisprotokollides ei kajastanud, siis nõustus maakohus süüdistuse etteheitega, et kannatanu ja kahtlustatava ülekuulamise protokollides kajastatu ei vasta tegelikkusele. Eeltoodust nähtuvalt on maakohus seega sisuliselt tuvastanud, et J.Z dokumendi koostajana kandis autentsesse dokumenti (ülekuulamise protokolli) sisult ebaõiged andmed (märkis, et L.K. i ei viibinud R.T. u ja R.T. ei viibinud L.K. i ülekuulamise juures). Seega on maakohus ringkonnakohtu arvates tuvastanud J.Z-i käitumises võltsimise objektiivse teokoosseisu. Samas kohtuotsuse alajaotuses, kus kohus annab omapoolse õigusliku hinnangu J.Z-i tegevusele, on maakohus leidnud, et “isegi kui asuda seisukohale, et kannatanu ja kahtlustatava teineteise ülekuulamise juures viibimise varjamiseks jättis J.Z selle asjaolu ülekuulamise protokollis fikseerimata, oleks see ebapiisav täitmaks KarS § 299 lg 1 objektiivset koosseisu“. Seejuures on maakohus piirdunud vaid eelnimetatud deklaratiivse väitega ega ole esitanud omapoolseid põhistusi, miks nimetatu fikseerimata jätmine ei ole piisav täitmaks KrS § 299 lg 1 ettenähtud kuriteo objektiivset teokoosseisu. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et L.K. ja R.T. viibisid ülekuulamisruumis üheaegselt. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et KrMS § 146 lg 2 p 6 mõttest tulenevalt tulnuks J.Z-il ülekuulamise protokolli märkida, et L.K. viibis R.T. uga läbiviidava toimingu juures ja vastupidi. R.T. u kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuvalt (tl 34) on J.Z kandud ülekuulamise protokolli reale, kuhu protokollis märgitakse uurimistoimingus osalejad (punkt 4) „ei osale kedagi“. L.K. i kannatanuna ülekuulamise protokollist nähtuvalt (tl 33) on J.Z ülalnimetatud rea jätnud tühjaks ning reale, kus tulnuks fikseerida kannatanut saatva isiku hoiatus märkinud „-„, s.o kriipsu. Seega on ringkonnakohtu arvates J.Z ka L.K. i ülekuulamise protokollis üheselt märkinud, et L.K. i ülekuulamise juures kedagi peale tema ja L.K. i ei viibinud. Ülaltoodust saab ringkonnakohtu arvates teha tõsikindla järelduse, et kuivõrd L.K. viibis R.T. uga läbiviidava toimingu juures ja vastupidi ning kuivõrd J.Z märkis toimingute protokolli, et nende läbiviimise juures teisi isikuid ei viibinud, siis kandis J.Z protokollidesse ebaõiged andmed. Seega esineb J.

§ 299lg 1 ettenähtud kuriteo objektiivne teokoosseis.

Küll aga ei nõustu ringkonnakohus prokuratuuri seisukohaga, nagu jätnuks J.Z ülekuulamisprotokolli juures viibinud isikud märkimata vähemalt otsese tahtlusega ning teinud seda eesmärgiga varjata kannatanu ja kahtlustatava üheaegset ülekuulamist. J.Z on prokuröri küsimustele vastates selgitanud, et tema arusaama kohaselt ta kannatanu ja kahtlustatava suhtes sisulist ülekuulamist läbi ei viinudki. Ta vaid vormistas kirjalikult L.K. i ja R.T. u vahel saavutatud kokkuleppe ja selle fikseerimiseks kasutas ta ülekuulamise protokolli vormi ja seda prokuröri soovitusel. Seetõttu ei pidanud ta vajalikuks kanda L.K. i ülekuulamise protokolli R.T. ku ja R.T. u ülekuulamisprotokolli L.K. i, kui ülekuulamistel osalenud isikuid. Kuna sisulist ülekuulamist ei toimunud, siis ei pidanud ta neid ka osalejateks. 12 Ringkonnakohus, nõustuvalt maakohtuga, leiab samuti, et J.Z-i ütlustest tulenevalt puudus tal tahtlus ülekuulamisprotokollide võltsimiseks nimetatud osas. J.Z-i ütlustest tulenevalt ei pidanud ta

1. septembril 2018 toimunud L.K. i ja R.T. uga toimunud vestlust sisuliseks ülekuulamiseks, vaid ainult L.K. i ja R.T. u vahel saavutatud kokkuleppe kirjalikuks fikseerimiseks. Taolisest arusaamast lähtuvalt on igati loogiline järeldada, et J.Z ei pidanud L.K. i ja R.T. ku ka KrMS § 146 lg 2 p 6 nimetatud „menetlustoimingus osalenud muuks isikuks“. Seetõttu ei pidanud J.Z vajalikuks L.K. i ja R.T. ku juuresviibijatena ülekuulamisprotokollis märkida ning märkis, et kedagi peale tema ja toimingule allutatud isiku selle juures ei viibinud. Ringkonnakohtu arvates ei ole, arvestades selleks hetkeks kriminaalasja nr 18261000777 menetlemisel kujunenud olukorda, alust kahelda J.Z-i nimetatud ütlustes. Otsus kriminaalasja lõpetamise kohta oli ju selleks hetkeks sisuliselt juba vastu võetud ning prokuröri soovitusel vajas kirjalikku vormistamist üksnes L.K. i ja R.T. u vahel saavutatud kokkulepe. Seega leiab ringkonnakohus, et kuivõrd J.Z ei pidanud L.K. i ja R.T. uga
2. septembril 2018 toimingut nende ülekuulamiseks, kuigi kasutas selleks ülekuulamisprotokolli vormi, vaid toiminguks mille käigus ta fikseeris kirjalikult L.K. i ja R.T. u vahel saavutatud kokkuleppe, siis on J.Z-i taoline arutluskäik igati loogiline. Eeltoodust aga järeldub, et J.Z-il puudus tahtlus kanda ülekuulamisprotokolli sisult ebaõigeid andmeid. Ringkonnakohus ei suuda esile tuua ka ühtegi tõsiseltvõetavat põhjust, miks pidanuks J.Z soovima kanda ülekuulamise protokollidesse ebaõigeid andmeid. Teisisõnu, miks pidanuks J.Z teadvalt, s.o tahtlikult jätma L.K. i ja R.T. u nimed ülekuulamisprotokolli kandmata. L.K. i nime märkimine R.T. u ülekuulamisprotokollis ja R.T. u nime märkimine L.K. i ülekuulamise protokollis ei omanud kriminaalasjas nr 18261000777 selleks hetkeks vastuvõetud otsuse suhtes ju mingit kaalu (otsus asja lõpetamiseks oli vastuvõetud). Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonis toodud väitega, nagu jätnuks J.Z juuresviibijad ülekuulamise protokollis märkimata soovist varjata kannatanu ja kahtlustatava ülekuulamise üheaegset läbiviimist. Ringkonnakohtule on mõistetamatu, miks oli J.Z-il
3. septembril 2018 L.K. i ja R.T. uga toimingut läbi viies vaja varjata kannatanu ja kahtlustatava ülekuulamise üheaegset läbiviimist. Kuigi kahe isiku samaaegne ülekuulamine ei ole mõistlik ja seda tuleks vältida, ei välista kriminaalmenetluse seadustiku sätted sõnaselgelt sellist võimalust. Sama mõistetamatu on, mida soovis J.Z võltsimise hetkel oma teoga saavutada. Ei ole eluliselt usutav, et J.Z , kartes saada ülekuulamise läbiviimise reeglite rikkumise eest ametkondlikult võib-olla kunagi karistada, oli valmis selle vältimiseks riskima kuriteo toimepanemisega. Seda enam, et väidetava võltsimisteo toimepanemise hetkeks oli prokuratuuri poolt vastuvõetud otsus, et kriminaalasjas nr 18261000777 menetlus lõpetatakse (mida ka tehti ja mida ei vaidlustatud). Prokuratuuri poolt J.Z-ile omistatud eesmärk, varjata ülekuulamise üheaegset läbiviimist, on ringkonnakohtu jaoks seda arusaamatum, et J.Z oli teadlik L.K. i ja R.T. u suhtes läviidud toimingu videosalvestamisest. 13 Seega ei oleks ülekuulamise protokolli teadlik võltsimine prokuratuuri poolt esile toodud eesmärgil J.Z-i kuidagi „aidanud“, sest kannatanu ja kahtlustatava üheaegne ülekuulamine oli ju videosalvestise alusel hõlpsasti kontrollitav. Eeltoodu annab ringkonnakohtu arvates aluse järelduseks, et lähtudes oma arusaamast ei pidanud J.Z K.K. i ja R.T. uga läbiviidud toimingut nende sisuliseks ülekuulamiseks ning sellest tulenevalt ei pidanud ta ka vajalikuks neid ülekuulamise protokollidesse juuresviibijatena kanda. Seega puudus J.Z-il tahtlus võltsida L.K. i ja R.T. u ülekuulamise protokolle, märkides nendes, et R.T. u ülekuulamise juures kedagi ei viibinud ning L.K. i ülekuulamise protokolli sellekohasesse lahtrisse kriipsu. Ülaltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus prokuratuuri apellatsiooni rahuldamata. Kaitsja apellatsioon Ütlused L.K. i ülekuulamise protokollis Apellatsioonis leiab kaitsja, et maakohus on J.Z-i põhjendamatult KarS § 299 lg 1 järgi süüdi tunnistanud selles, et ta kandis L.K. i ülekuulamise protokolli ütlused, milliseid L.K.
4. septembril 2018 läbiviidud toimingu käigus sellel hetkel ja kohas ei andnud. Kokkuvõtvalt põhjendab kaitsja oma taotlust väitega, et mitte midagi ebaseaduslikku ei ole selles, et J.Z , eelnevat informatsiooni teades, valmistas ette ülekuulamise protokolli mustandi, millesse kandis ka L.K. i ja R.T. u vahel saavutatud kokkuleppe sisu. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli
5. septembriks 2018 kriminaalasja nr 18261000777 menetlemisel kujunenud olukord, kus J.Z oli teostanud vajalikud uurimistoimingud ning teinud nende tulemused teatavaks prokurörile. Ühise nõupidamise käigus asus prokuratuur seisukohale, et kriminaalasjas puudub kohtuperspektiiv. Kriminaalasjas ei ole vaidlust, et enne kriminaalasja lõpetamise määruse koostamist, teatas esmalt L.K. ja seejärel R.T. telefoni teel J.Z-ile , et nad on leppinud ning neil ei ole üksteise vastu pretensioone. L.K. i ja R.T. u vahel saavutatud kokkuleppest andis J.Z teada ka prokurörile, kes soovitas saavutatud kokkuleppe protokolli vormis fikseerida. Kokkuleppe fikseerimiseks leppis J.Z L.K. i ja R.T. uga
6. septembril 2018 kokku kohtumise, selgitades seejuures mõlemale, et kokkusaamine toimub kokkuleppe vormistamiseks. J.Z-i ütluste kohaselt oli L.K. i ja R.T. u vahel saavutatud kokkuleppe sisu talle teada ja kuivõrd mõlemaga oli selles osas läbiräägitud, siis valmistas ta enne nendega toimingu läbiviimist ülekuulamise protokollid ette. Protokolli kandis ta ka kokkuleppe sisu, et L.K. ja R.T. on saavutanud kokkuleppe ja neil teineteise vastu pretensioone ei ole. Toimingu käigus lugesid nii L.K. kui ka R.T. protokollid läbi ja kinnitasid selle õigsust. J.Z-i taolisi ütlusi kinnitavad ka L.K. ja R.T. . Nii on L.K. kinnitanud, et peale seda, kui nad olid R.T. uga saavutanud kokkuleppe, helistas ta J.Z-ile ja andis viimasele sellest teada. Kuskil kaks nädalat hiljem kutsuti ta uurija juurde. Uurija (J.Z ) andis neile mõlemale (ka R.T. ule) protokollid läbi lugeda. Ta luges protokolli läbi, seal oli kõik õigesti kirjas ja ta kirjutas alla. 14 Vastates prokuröri küsimusel, millise viimane esitas L.K. i ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks, kinnitas L.K. , et kohtueelsel uurimisel toimunud ülekuulamisel ta tõepoolest väitis, et
7. septembril 2018 toimunud ülekuulamisel ei rääkinud ta uurija juures midagi. L.K. kinnitas, et kohtueesel uurimisel ütlusi andes mäletas ta paremini. R.T. on sarnaselt J.Z-ile ja L.K. ile andnud ütlusi, et nad saavutasid L.K. iga kokkuleppe. Ta andis sellest telefoni teel teada ka J.Z-ile . Neid kutsuti uurija juurde. Seal küsiti, kas nad on omavahel kokkuleppele jõudnud. Anti mingi paber, kus oli kirjas, et neil pretensioone ei ole. Luges selle läbi, nõustus seal kirjas olevaga ja kirjutas alla. Seega on kriminaalasjas tõendamist leidnud, et J.Z oli teadlik L.K. i ja R.T. u vahel saavutatud kokkuleppest ja selle sisust. Nimetatud kokkuleppe sisu kandis J.Z oma sõnadega ülekuulamisprotokolli. L.K. i ja R.T. uga kohtumisel esitas J.Z ettevalmistatud protokolli L.K. ile tutvumiseks. L.K. luges selle läbi, nõustus protokolli kantu sisuga ning kirjutas protokollile alla. Kohtupraktikas on omaksvõetud seisukoht, et intellektuaalse võltsimisega (milles J.Z-i süüdistatakse) on tegemist juhul, kui dokumendi koostajana näidatud ja selle koostamiseks õigustatud isik kannab formaalselt autentsesse dokumenti sisult ebaõigeid andmeid (vt RKKKo otsus asjas nr 1-16-5757). Ringkonnakohus leiab, et J.Z ei kandnud
8. septembril 2018 L.K. i ülekuulamise protokolli ebaõigeid andmeid. L.K. on oma ütlustes kinnitanud, et J.Z-i poolt ülekuulamise protokolli kirjutatu vastas tegelikkusele. Nad olid tõepoolest R.T. uga saavutanud kokkuleppe ning mingeid pretensioone tal tol hetkel R.T. u vastu ei olnud. Ka on L.K. kinnitanud, et kuivõrd protokolli kantu oli õige, siis ta ka allkirjastas protokolli. Ringkonnakohtu arvates, erinevalt maakohtust, ei anna asjaolu, et L.K.
9. septembril 2018 toimunud toimingu käigus J.Z-ile konkreetselt oma sõnadega R.T. uga saavutatud kokkulepet ei väljendanud, alust väiteks, et J.Z kandis ülekuulamisprotokolli sisult ebaõigeid andmeid. Ringkonnakohus leiab, et KarS § 299 lg 1 ettenähtud võltsimise objektiivse teokoosseisu jaatamiseks on oluline isiku poolt ebaõigete andmete kandmine dokumenti. Käsitletava süüdistuse kontekstis saab ringkonnakohtu arvates ebaõigete andmetena, mille sisu on kas õige või vale, vaadelda L.K. i väiteid R.T. uga saavutatud kokkuleppe kohta s.o kas L.K. ja R.T. leppisid kokku, et neil ei ole teineteisele pretensioone. Antud juhul on L.K. ja ka R.T. kinnitanud, et nad saavutasid
10. septembriks 2018 kokkuleppe ning neil teineteisele pretensioone ei olnud. Seega ei ole J.Z kandnud ülekuulamise protokolli L.K. i ütlusi, mis oleksid oma sisult ebaõiged. Ringkonnakohus leiab, erinevalt maakohtust, et asjaolu kuidas jõuab dokumendi koostamiseks õigustatud isikuni informatsioon, millise ta kannab dokumenti, ei oma dokumendi sisu õigeks või valeks hindamisel tähtsust. Teisisõnu ei oma antud juhul võltsimise objektiivse teokoosseisu tuvastamisel tähtsust asjaolu, kas L.K.
11. septembril 2018 läbiviidud toimingu käigus kinnitas R.T. uga saavutatud kokkulepet seda suuliselt J.Z-ile väljendades või kinnitas saavutatud kokkuleppe õigsust ainult peanoogutusega. 15 Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kuivõrd KarS § 299 lg 1 ettenähtud dokumendi võltsimise objektiivne külg näeb ette vastutuse dokumenti sisult ebaõigete andmise kandmise eest, J.Z aga kandis L.K. i ülekuulamisprotokolli andmed, mis vastasid oma sisult L.K. i varem antud ütlustele, siis ei esine J.Z-i tegevuses dokumendi võltsimise teokoosseisu objektiivset külge. R.T. u ülekuulamise protokolli selle toimumise alguse ja lõpu kohta tegelikkusele mittevastavate kellaaegade märkimine. Kriminaalasjas pole vaidlust selles, et R.T. u ülekuulamisprotokolli kandis J.Z toimingu alguse kellaajaks 15.10 ja lõppemise kellaajaks 15.
12. J.Z on selgitanud, et R.T. u ülekuulamisprotokolli valmistas ta ette enne R.T. u tegelikku ülekuulamist. Ta kandis eelnevalt ülekuulamisprotokolli nii selle toimumise alguskellaaja, R.T. u ankeetandmed, kui ka ülekuulamise sisu (saavutatud kokkuleppe sisu). J.Z-i ütluste kohaselt küsis ta ülekuulamisruumis üle, kas L.K. ja R.T. kinnitavad saavutatud kokkulepet ja saanud vastava kinnituse, printis need ettevalmistatud protokollid arvutist välja ning andis L.K. ile ja R.T. ule tutvumiseks ja allkirjastamiseks. J.Z-i ütluste kohaselt unustas ta protokollidesse märkida nende lõpukellaajad ning lisas need mälu järgi hiljem oma kabinetis. Ka selgitas J.Z , et kuivõrd isikud üheaegselt protokolle ei allkirjastanud, allkirjastamisel oli ajaline vahe, siis on neis märgitud ka toimingute toimumise erinevad kellaajad. J.Z-i eeltoodud ütlusi ei ole asja menetlemisel kahtluse alla seatud ning ka ringkonnakohtul puudub alus neis kahelda. Lähtudes J.Z-i ütlustest saab ringkonnakohtu arvates teha järelduse, et R.T. u ülekuulamisprotokolli kandis J.Z selle alguse kellaajaks 15.10 juba enne tegelikku toimingu algust. Selle lõppemise kellaaja tuletas J.Z , arvestades toimingu kestvust, aga mälu järgi. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et R.T. u ülekuulamise kestvuse kellaajad ülekuulamisprotokollis ei vasta tegelikkusele, seega need on ebaõiged. Vastuseks kaitsja apellatsioonile märgib ringkonnakohus üksnes seda, et kuivõrd J.Z viis toimingud L.K. i ja R.T. uga läbi üheaegselt, siis on põhjendamatu väita, nagu toimunuks protokollida allkirjastamine osalejate poolt erinevatel aegadel. Arvestades R.T. u ülekuulamise protokolli kantud kellaaegu on taoline väide seda enam põhjendamatu, sest videosalvestiselt nähtuvalt allkirjastas R.T. talle läbilugemiseks esitatud protokolli esimesena ning mõned sekundid hiljem tegi seda ka L.K. . Samas leiab ringkonnakohus, et ametiisiku poolt ebaõigete andmete kandmine dokumenti ei saa alati endaga kaasa tuua vastutust võltsimise eest KarS § 299 tähenduses. Otsustamaks, kas tegemist on ebaõigete andmete kandmisega dokumenti, millele peab järgnema kriminaalvastutus, tuleb ringkonnakohtu arvates kaaluda nende ebaõigete andmete kaalukust dokumendi sisu suhtes, s.o kas dokumenti kantud ebaõiged andmed muudavad selle sisu ebaõigeks, võltsituks. Kolleegiumi arvates ei omanud R.T. u ülekuulamise protokolli kantud toimingu alguse ja lõpu kellaaeg mingitki tähtsust selle sisu osas, sest nii L.K. kui ka R.T. kinnitasid ülekuulamise protokolli kantud kokkuleppe õigsust. Teisisõnu, tegelikkusele mittevastavad kellaajad R.T. u ülekuulamise protokollis ei muutnud protokolli kantud R.T. u väiteid ebaõigeteks ega selle sisu 16 valeks. Ka kriminaalasja nr 18261000777 lahendamise osas ei omanud nimetatud kellaajad mingitki tähendust, sest protokolli sisuks, s.o asjaoluks mis omas tähtsus, oli L.K. i ja R.T. u vahel saavutatud kokkuleppe fikseerimine. KarS § 299 lg 1 objektiivne teokoosseis väljendub võltsimises, s.o dokumenti ebaõigete andmete kandmises. Ringkonnakohtu arvates kahjustas J.Z-i poolt R.T. u ülekuulamise protokolli ülekuulamise tegelikule toimumisele mittevastava ajavahemiku märkimine, olemuslikult vähe protokolli adekvaatsust ning taoliste andmete kandmine ülekuulamisprotokolli ei ületa piiri, mis oleks vajalik rääkimaks kuriteo toimepanemisest J.Z-i poolt. Vähemolulistele rikkumistele on võimalik reageerida ka leebemate meetmetega (nt distsiplinaarvastutus). Ringkonnakohus leiab, et väheoluliste ja seega ka dokumendi adekvaatsust olemuslikult vähe muutvate ebaõigete andmete kandmise kriminaalkorras karistatavaks lugemine poleks karistusõiguse ultima ratio-põhimõtet arvestades õigustatud. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et R.T. u ülekuulamise protokolli tegelikkusele mittevastavate kellaaegade kandmine ei ole taolise kaaluga asjaolu, mis täidaks KarS § 299 lg 1 ettenähtud võltsimise objektiivse teokoosseisu. Kohtukulu Tartu Maakohtu
13. novembri 2020 kohtuotsusega on J.Z-i valitud kaitsja A. Vildi kaitsjatasu suuruseks määratud 2592 eurot s.h käibemaks. Nimetatud summa koosneb kohtueelsel uurimisel õigusabi osutamise tasust 480 eurot ja kohtumenetluses osutatud õigusabi tasust 2112 eurot. Kohus leidis, et J.Z-i valitud kaitsja tasu on mõistliku suurusega. Kaitsja näidatud ajakulu pidas kohus asja mahtu ning keerukust arvestades vajalikuks ja põhjendatuks (tl 97). Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsustusega. Esitatud apellatsioonis on valitud kaitsja A. Vilt esitanud ringkonnakohtule taotluse õigusabi tasu ulatuse kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks. Taotluse kohaselt kulutas kaitsja õigusabi osutamisele 5 tundi (tunnitasu 110 eurot + käibemaks), mille eest palub määrata kaitsjatasu suuruseks 660 eurot. Ringkonnakohus leiab, et osutatud õigusabi oli vajalik ja põhjendatud ning see tuleb taotletud summas rahuldada. Arvestades asjaolu, et ringkonnakohus mõistab J.Z-i õigeks ja teeb käesolevas asjas KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, tuleb riigil J.Z-i poolt tehtud kulutused õigusabile KrMS § 181 lg 1 ja § 185 lg 1 ning § 175 lg 1 p 1 alusel J.Z-ile hüvitada. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Ingeri Tamm 17