26.07.1999, isikukood 39907260267, xxx kodanik, xxx, emakeel xxx keel, elukoht xxx, töökoht xxx, käesoleval ajal kannab karistust Viru Vanglas, varem kriminaalkorras karistatud - Pärnu Maakohtu 31.05.2018 otsusega KarS §263 lg.1 p.2 järgi vangistusega 4 kuud 27 1 - - päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 147 tundi tegemise tähtajaga 5 kuud. Harju Maakohtu 17.01.2019 määrusega pöörati karistus täitmisele Harju Maakohtu 09.05.2019 otsusega KarS §263 lg.1 p.2 ja §423-1 järgi vangistusega 1 kuu 4 päeva Harju Maakohtu 18.11.2019 otsusega KarS §121 lg.2 p.2 järgi vangistusega 1 aasta 1 kuu. Viru Maakohtu 07.05.2020 määrusega vabastati vangistusest tingimisi enne tähtaega Harju Maakohtu 21.09.2020 otsusega KarS §121 lg.2 p.2, 3 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud 26 päeva karistuse algusega 07.07.2020 B.I VENE sünd. 14.03.2001, isikukood XXX, xxx kodanik, xxx, emakeel xxx keel, elukoht xxx, töökoht xxx, käesoleval ajal kannab karistust Viru Vanglas, varem kriminaalkorras karistatud - Viru Maakohtu 24.05.2017 otsusega KarS §263 lg.1 p.2; §121 lg.2 p.3 ja §199 lg.2 p.8, 9 järgi vangistusega 1 aasta 4 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat - Tartu Maakohtu 13.07.2017 otsusega KarS §22 lg.
S §199 lg.2 p.7, 8, 9; §266 lg.2 p.1; §121 lg.2 p.3 ja §274 lg.2 p.3 järgi vangistusega 2 aastat 2 kuud 24 päeva - Viru Maakohtu 16.04.2019 otsusega KarS §327 lg.1 ja §214 lg.2 p.1 järgi vangistusega 2 aastat 10 kuud 20 päeva karistuse algusega 16.04.2019 A D sünd. xxx, elukoht xxx, käesoleval ajal kannab Kannatanu karistust Tartu Vanglas Juhindudes KrMS §306; §309 lg.1, 3; §313; §315; §318 lg.1 ja §319 lg.1, 2, maakohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada Aaleks KOVALENKO Karistusseadustiku §121 lg.1 järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. 2 Karistusseadustiku §65 lg.1 alusel liita mõistetud karistusele 6 (kuus) kuud vangistust Harju Maakohtu 21.09.2020 otsusega mõistetud karistus 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust ning liitkaristuseks mõista Aaleks KOVALENKOLE 2 (kaks) aastat 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. Mõistetud karistusest tuleb lugeda kantuks perioodil 07.07.2020 – 26.04.2021 kantud karistus 9 (üheksa) kuud 19 (üheksateist) päeva vangistust. Alates 27.04.2021 jääb Aaleks KOVALENKOL kanda 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 7 (seitse) päeva vangistust. Süüdi tunnistada B.I VENE Karistusseadustiku §22 lg.
Karistusseadustiku §65 lg.2 alusel liita mõistetud karistusele 6 (kuus) kuud vangistust Viru Maakohtu 16.04.2019 otsusega mõistetud karistus 2 (kaks) aastat 10 (kümme) kuud 20 (kakskümmend) päeva vangistust ning liitkaristuseks mõista B.I VENELE 3 (kolm) aastat 4 (neli) kuud 20 (kakskümmend) päeva vangistust. Alates 27.04.2021 jääb B.I VENEL kanda 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud 10 (kümme) päeva vangistust. Asitõend – CD-R plaat turvakaamera salvestisega – jätta kohtuotsuse jõustumisel Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.1 alusel kriminaalasja juurde. Rahuldada vandeadvokaat Aivar ENNOKI taotlus osaliselt, määrata tema poolt Aaleks KOVALENKOLE osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest ja mõista välja riigituludest 1396 (üks tuhat kolmsada üheksakümmend kuus) eurot 80 senti (s.h. ettevalmistamine ja kaitseakti koostamine 324 €, 30.07.2020 eelistungil osalemine 27 €, 22.03.2021 kohtuistungil osalemine 198 €, 23.03.2021 kohtuistungil osalemine 114 €, 26.03.2021 kohtuistungil osalemine 126 €, käibemaks 157,80 €, 30.07.2020 sõidukulud Tallinn – Jõhvi – Tallinn 102 €, 22.03.2021 sõidukulud Tallinn – Jõhvi – Tallinn 51 €, 23.03.2021 sõidukulud Tallinn – Jõhvi – Tallinn 51 €, 26.03.2021 sõidukulud Tallinn – Jõhvi – Tallinn 51 €, 30.07.2020 tasu sõidule kulutatud aja eest 30 €, 22.03.2021 tasu sõidule kulutatud aja eest 30 €, 23.03.2021 tasu sõidule kulutatud aja eest 30 €, 26.03.2021 tasu sõidule kulutatud aja eest 30 €, käibemaks 75 €). Rahuldada vandeadvokaat Kaido KOOGA taotlus, määrata tema poolt B.I VENELE osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest ja mõista välja riigituludest 794 (seitsesada üheksakümmend neli) eurot 40 senti (s.h. 30.07.2020 eelistungil osalemine 27 €, 27.01.2021 kaitsealuse nõustamine Viru Vanglas 59 €, 01.02.2021 kohtuistungil osalemine 27 €, 22.03.2021 kohtuistungil osalemine 207 €, 23.03.2021 kohtuistungil osalemine 135 €, 25.03.2021 kaitsekõne koostamine 53 €, 26.03.2021 kohtuistungil osalemine 126 €, 26.04.2021 kohtuistungil osalemine 27 €, käibemaks 132,40 €). 3 Välja mõista Aaleks KOVALENKOLT Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega summas 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot ning Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses (vandeadvokaat Aivar ENNOK) 97 (üheksakümmend seitse) eurot 20 senti ja kohtulikus menetluses (vandeadvokaat Aivar ENNOK) 946 (üheksasada nelikümmend kuus) eurot 80 senti riigituludesse. Välja mõista B.I VENELT Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega summas 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot ning Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses (vandeadvokaat Kaido KOOGA) 157 (ükssada viiskümmend seitse) eurot 20 senti ja kohtulikus menetluses (vandeadvokaat Kaido KOOGA) 1086 (üks tuhat kaheksakümmend kuus) eurot riigituludesse. Sundraha ja menetluskulud tuleb Aaleks KOVALENKOL tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor Bank nr EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700018848 ning selgitus „Aaleks KOVALENKO 1-20-3010 kriminaalmenetluse kulud“. Sundraha ja menetluskulud tuleb B.I VENEL tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor Bank nr EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700018851 ning selgitus „B.I VENE 1-20-3010 kriminaalmenetluse kulud“. Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda vahetult peale selle väljakuulutamist. Süüdistused Aaleks Kovalenko on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et ta 30.04.2019 ajavahemikul kell 18.37 – 18.40 Ülesõidu 1 Jõhvi asuvas Viru Vangla R hoone R3 osakonna duširuumis, pärast seda, kui B.I B.I oli teda A Di suhtes 4 kehalise väärkohtlemise toimepanemisele kihutanud, pani kannatanu A Di suhtes toime kehalise väärkohtlemise. Aaleks Kovalenko lõi kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata rusikas käega ühel korral vastu A Di vasakut õlga, pärast mida lõi parema jalaga vastu kannatanu reie väliskülge ja tõukas kahe rusikas käega kannatanut rindekere piirkonda, mille tagajärjel A D taganes. Seejärel haaras Aaleks Kovalenko kannatanu puusade piirkonnast, üritades kannatanut pikali tõmmata, kuid mille tulemusena A D kukkus hooga vastu seina. Kehalise väärkohtlemisega põhjustas Aaleks Kovalenko tahtlikult A Dile füüsilist valu ning tervisekahjustused: rindkere eespinnal punetus mõõtmetega 26 x 15 cm, rinnaku piirkonnas marrastus mõõtmetega 0,5 cm, õlavarre välispinnal paremal pool marrastus mõõtmetega 0,5 cm, kõhu külgpinnal paremal pool marrastus mõõtmetega 1 x 0,3 cm, põlve piirkonnas paremal pool marrastused mõõtmetega 1 x 1 cm ja 1,5 x 0,7 cm. Sellega pani Aaleks Kovalenko toime Karistusseadustiku (edaspidi tekstis KarS) §121 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise. B.I B.I on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema 30.04.2019 kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal hommikupoolikul ja ajavahemikul kell 17.50 – 18.37 Ülesõidu 1 Jõhvi asuvas Viru Vangla R hoone R3 osakonnas kallutas tahtlikult Aaleks Kovalenkot kehalise väärkohtlemise toimepanemisele sellega, et Aaleks Kovalenko peab A Di suhtes toime panema kehalise väärkohtlemise, ähvardades, et vastasel juhul hakatakse Aaleks Kovalenko kohta kinnipidamisasutuses jutte rääkima ja ta on „kusik“. Samuti kallutas B.I B.I Aaleks Kovalenkot korduvale ähvardamisele lisaks kehalise väärkohtlemise teo toimepanemise juhendamisega, millal on õige aeg minna kuritegu duširuumi toime panema ning rõhutades asjaolu, et kehalise väärkohtlemise toimepanemine ei takista Aaleks Kovalenko kandmisel olevalt karistuselt vabanemist. Eeltoodud kihutamise tagajärjel pani Aaleks Kovalenko 30.04.2019 ajavahemikul 18.37 – 18.40 Ülesõidu 1 Jõhvi asuvas Viru Vangla R hoone R3 osakonna duširuumis toime kehalise väärkohtlemise A Di suhtes, põhjustades kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustused: rindkere eespinnal punetus mõõtmetega 26 x 15 cm, rinnaku piirkonnas marrastus mõõtmetega 0,5 cm, õlavarre välispinnal paremal pool marrastus mõõtmetega 0,5 cm, kõhu külgpinnal paremal pool marrastus mõõtmetega 1 x 0,3 cm, põlve piirkonnas paremal pool marrastused mõõtmetega 1 x 1 cm ja 1,5 x 0,7 cm. Sellega pani B.I B.I toime KarS §22 lg.
teise inimese tervise kahjustamisele ja valu tekitavale kehalisele väärkohtlemisele kihutamise. Kohtulik uurimine maakohtus Süüdistatav Aaleks Kovalenko tunnistas end maakohtu istungil talle inkrimineeritavas kuriteos süüdi osaliselt. Süüdistatava ütluste kohaselt tunnistab ta end süüdi kehalise väärkohtlemise toimepanemises kannatanu suhtes, kuid kinnitas, et see oli tema enda otsustus ja 5 B.I B.I teda sellele ei kihutanud. Süüdistatava ütluste kohaselt soovis ta avatud režiimi ajal vaadata ühisruumis televiisorit, kannatanu segas teda ja tõmbas korduvalt juhtme välja. See ärritas süüdistatavat ja ta otsustas kannatanule peksa anda. Kuna ühisruumis on üleval kaamerad, otsustas ta seda teha hiljem duširuumis. Sellest ta B.I B.I-le ei rääkinud. Kui kannatanu oli läinud duširuumi, läks ta järele ja lõi korduvalt. Kannatanu oli maas pikali, süüdistatav tema peal ja lõi. Süüdistatav kinnitas, et konflikt oli ainult tema ja kannatanu vahel. Kaitsja vandeadvokaat Aivar Ennok märkis maakohtu istungil, et süüdistatav ei eita enda tegevust, kuid väitis, et teda sellele ei kihutatud. Süüdistatav B.I B.I end maakohtu istungil talle inkrimineeritavas kuriteos süüdi ei tunnistanud. Süüdistatava ütluste kohaselt on televiisoriga ühisruumis tihti probleeme. Aaleks Kovalenko ja kannatanu vahelist kaklust ta pealt ei näinud. Süüdistatav möönas, et ta võis Aaleks Kovalenkoga enne viimase pesema minekut rääkida, ta rääkis paljude kinnipeetavatega, kuid kannatanust ta Aaleks Kovalenkoga ei rääkinud. Kannatanuga ei suhelnud ta samuti, kui ei olnud vajadust, vahel nad töötasid ja sportisid koos. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga leidis maakohtu istungil, et süüdistus ei ole põhjendatud, kuna ta ei ole kedagi kallutanud. Kannatanu A Di ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta kandis koos süüdistatavatega koos karistust Viru Vanglas, suhteid tal nendega ei olnud, kuid B.I B.I suhtus temasse halvasti. 30.04.2019 otsustas ta õhtusel ajal minna pesema. Kuigi kinnipeetav A ütles, et ära mine duši alla, ta seda ei põhjendanud ning kannatanu ei pööranud sellele tähelepanu. Kui kannatanu oli duširuumis oma asjad ära pannud, sisenes süüdistatav Aaleks Kovalenko, tuli otse kannatanu juurde ja küsis, kas on probleeme. Kui kannatanu ütles, et ei ole, algas kaklus, seda alustas süüdistatav Aaleks Kovalenko. Kannatanu seletas, et ta mäletab rusikatega lööke pea piirkonda, samuti lööke jalgadega. Kannatanu tundis valu. Kaklus lõppes, kui sekkus valvur, kes ilmselt kuulis helisid. Peale kaklust viidi kannatanu ja süüdistatav meditsiiniosakonda, kus fikseeriti kannatanu vigastused. Kannatanu kinnitas, et ei tea, miks Aaleks Kovalenko teda lõi ning kas B.I B.I on asjaga seotud. Probleeme B.I B.Iga kannatanu ei mäleta, peale 30.04.2019 töötasid nad vanglas koos. Tunnistaja T K ütlustest maakohtu istungil nähtub, et süüdistatavaid tunneb ta seoses sellega, et kandis nendega koos karistust, mingisuguseid suhteid nende vahel ei olnud. Samas sektoris kandis karistust ka M L. B.I B.I ja Aaleks Kovalenko plaanisid anda peksa kannatanule. Tunnistaja nägi, kuidas Aaleks Kovalenko tuli verisena duširuumist, kannatanut ta ei näinud. Duširuumis kaklesid kannatanu ja Aaleks Kovalenko, valvur lahutas nad, kuna kuulis kaklust. Tunnistaja kinnitas, et kohtueelses menetluses antud ütlused on õiged. B.I B.I on tunnistajale halvasti öelnud ja sõimanud „kitseks“. Tunnistaja A Ši ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta töötab Viru Vanglas inspektor – korrapidaja abina, süüdistatavaid ta ei tea, kannatanut teab seoses tööülesannetega. Kui kinnipeetavate vahel toimub kaklus, siis tema fotografeerib ja küsitleb. Käesolevas asjas kutsuti tunnistaja meditsiiniosakonda, kus ta fotografeeris ja fikseeris vigastused. Tunnistaja küsis, mis juhtus, Aaleks Kovalenko vastas, et oli 6 kaklus kannatanuga, kannatanu ütles, et on juhtunud mitu intsidenti ja need on seotud tema karistusega. Samuti rääkis kannatanu, et B.I B.I oli palunud Aaleks Kovalenkol teda rünnata ja see oli samuti seotud tema karistusega, tegemist ei olnud füüsilise osalusega. Tunnistaja S Š ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta töötab Viru Vanglas meditsiiniõena, süüdistatavaid ja kannatanut teab seoses tööga. Tunnistaja tööülesannete hulka kuulub tervisekahjustuste fikseerimine dokumentaalselt ja esmaabi andmine. Tõendid nr.2266 ja nr.2267 on tunnistaja koostatud. Aaleks Kovalenko ja kannatanu toodi meditsiiniosakonda fikseerimiseks eraldi. Aaleks Kovalenko ei rääkinud midagi, mis juhtus, kannatanu rääkis, et teda peksti, sest ta on vägistaja. Vigastused ei olnud kummalgi rasked, vaid pindmised. Tunnistaja kinnitas, et vigastused võisid tekkida kakluse käigus, kannatanu neid ise endale tekitada ei saanud. Tunnistaja K K ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta töötab Viru Vanglas valvurina, süüdistatavaid ja kannatanut tunneb tööalaselt. 30.04.2019 läks kannatanu duširuumi, enne seal kedagi ei olnud, paari minuti pärast järgnes talle Aaleks Kovalenko. Kuna tunnistaja ei kuulnud tavapärast pesemisheli ja kuulis mingeid mütsatusi, läks ta vaatama. Isikute vahel toimus kaklus, tunnistaja kutsus raadiosaatja teel abi ja hakkas isikuid lahutama. Aaleks Kovalenko oli kannatanu peal põrandal, toimusid löögid kätega ülakeha piirkonda, lõid mõlemad. Tunnistaja tiris kannatanu maast üles ja pani pingi peale istuma, Aaleks Kovalenko viidi abiväe poolt minema, kuhu, seda tunnistaja ei tea, kuna jäi kannatanuga duširuumi. Tunnistaja küsis kannatanult, mis ja miks juhtus, kannatanu seletas, et sai tappa, aga põhjust ei öelnud ja miks konflikt toimus Aaleks Kovalenkoga, seda tunnistaja ei küsinud. B.I B.It kannatanu ei maininud. Tunnistaja M L ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta kannab Viru Vanglas karistust, B.I B.Iga on sõbrunenud karistuse kandmise ajal, ka Aaleks Kovalenkoga ei ole negatiivseid konflikte olnud. Kannatanut teab samuti seoses karistuse kandmisega, kuid viimasega ta ei suhtle. Tunnistaja ei mäleta täpset aega, kuid toimus vägivald Aaleks Kovalenko ja kannatanu vahel. Tunnistaja ise rääkis algul telefoniga, hiljem teiste kinnipeetavatega. Tunnistaja mäletab sõnelust Aaleks Kovalenko ja kannatanu vahel, põhjuseks oli televiisor. Tunnistaja ei näinud, kas duširuumi läksid nad koos või mitte, sealt oli kuulda lärmi, valvur läks vaatama ja kui ta ukse lahti tegi, siis nägi tunnistaja seda konflikti. Tunnistaja kinnitas, et lõpetas B.I B.I ga suhtlemise umbes 5 minutit enne seda, kui konflikti osapooled läksid duširuumi. Seda, kas süüdistatavad omavahel kannatanust rääkisid, tunnistaja ei mäleta. Tunnistaja ei kuulnud kõike, mida B.I B.I rääkis teiste kinnipeetavatega ja ei mäleta, kus ta pärast oli. Tunnistaja kinnitas, et tema ei kuulnud, et B.I B.I oleks tahtnud kellelegi peksa anda või arutanud, kellele anda. Kohtueelses menetluses kogutud tõenditest uuriti ja avaldati kohtulikus menetluses: - Viru Vangla tõend nr.2266, mille kohaselt toodi Aaleks Kovalenko meditsiiniosakonda tervisekahjustuste fikseerimiseks 30.04.2019 kell 18.50. Välisel vaatlusel tuvastati: vasaku kulmu piirkonnas marrastused mõõtmetega 0,7 x 0,5 cm ja 0,5 x 1 cm; oimu piirkonnas vasakul pool marrastused üldpinna mõõtmetega 9 x 3 cm; rindkere külgpinnas vasakul pool marrastus mõõtmetega 7 - - - - 1,5 x 0,5 cm, marrastused puhastatud, ülejäänud kehal silmaga nähtavaid tervisekahjustusi ei tuvastatud Viru Vangla tõend nr.2267, mille kohaselt toodi A D meditsiiniosakonda tervisekahjustuste fikseerimiseks 30.04.2019 kell 18.50. Välisel vaatlusel tuvastati: vasaku käe kämbla seljal marrastus mõõtmetega 0,5 cm; rindkere eespinnal punased mõõtmetega 26 x 15 cm; rinnaku piirkonnas marrastus mõõtmetega 0,5 cm; õlavarre välispinnal paremal pool marrastus mõõtmetega 0,5 cm; kõhu külgpinnal paremal pool marrastus mõõtmetega 1 x 0,3 cm; põlve piirkonnas paremal pool marrastused mõõtmetega 1 x 1 cm ja 1,5 x 0,7 cm; kinnipeetav kaebas põlvevalu, palpeerimisel valu, ülejäänud kehal silmaga nähtavaid tervisekahjustusi ei tuvastatud, marrastused puhastatud, põlve piirkonnas paremal pool määritud geeliga ja seotud Asitõendi 09.05.2019 vaatlusprotokoll koos fototabelitega ja CD plaadiga, mille kohaselt vaadeldi Ülesõidu 1 Jõhvi asuva Viru Vangla R hoone teisel korrusel R3 osakonnas asuvate valvekaamerate 30.04.2019 salvestised ajavahemikul 18.36.32 – 18.47.28 Tõend isikule tehtud väljamaksete kohta, mille kohaselt puudus Aaleks Kovalenkol 2018 sissetulek Tõend isikule tehtud väljamaksete kohta, mille kohaselt oli B.I B.I sissetulek 2018 13 € Väljatrükk, mille kohaselt Aaleks Kovalenkol distsiplinaarkaristused puuduvad Väljatrükk, mille kohaselt oli B.I B.I-le perioodil 29.09.2017 – 07.02.2019 määratud 33 distsiplinaarkaristust Karistusregistri 01.02.2021 väljavõte Aaleks Kovalenko kohta, mille kohaselt on tal 4 kehtivat kriminaal- ja 23 kehtivat väärteokaristust Karistusregistri 09.05.2019 väljavõte B.I B.I kohta, mille kohaselt on tal 4 kehtivat kriminaal- ja 10 kehtivat väärteokaristust, lisaks 5 arhiveeritud väärteokaristust Lõuna Ringkonnaprokuratuuri poolt 04.05.2017 kriminaalasjas nr.16278001526 koostatud süüdistusakt lühimenetluses, mille kohaselt süüdistati B.I B.It KarS §199 lg.2 p.7, 8, 9 ja §22 lg.
lg.1 p.1 järgi Tartu Maakohtu 13.04.2017 otsusresolutiivosa kriminaalasjas nr.1-17-4421, mille kohaselt mõisteti B.I B.I KarS §22 lg.
S §64 lg.1, §68 lg.1, §65 lg.1 ja KrMS §238 lg.2 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 8 kuud alates 13.07.2017 Vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 60 € spetsialist G M poolt 24.05.2019 koostatud Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrus, mille kohaselt vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus rahuldati summas 60 € Vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 97,20 € abiprokurör Margit Luga poolt 06.04.2020 koostatud Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrus, mille kohaselt vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus rahuldati summas 97,20 € Vandeadvokaat Aivar Ennoki taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 97,20 € abiprokurör Margit Luga poolt 06.04.2020 koostatud Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrus, mille kohaselt vandeadvokaat Aivar Ennoki taotlus rahuldati summas 97,20 € kannatanu A Di 03.05.2019 ülekuulamise protokoll 8 - tunnistaja T K 07.05.2019 ülekuulamise protokoll fototabelid tunnistaja A Ši ülekuulamise protokolli juurde tunnistaja A Ši 10.05.2019 ülekuulamise protokoll kahtlustatav Aaleks Kovalenko 14.05.2019 ülekuulamise protokoll. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtueelses menetluses kogutud ning kohtulikul uurimisel avaldatud tõendid kogumis kinnitavad alljärgnevat. Nii süüdistatavad Aaleks Kovalenko ja B.I B.I kui ka kannatanu A D kandsid 30.04.2019 karistust Ülesõidu 1 Jõhvi asuva Viru Vangla R hoone R3 osakonnas. Tegemist oli avatud režiimiga osakonnaga, kus teatud kellaaegadel oli kõikidel kinnipeetavatel võimalik kasutada ühisruumi. 30.04.2019 hiljemalt kell 18.36.32 olid mõlemad süüdistatavad, kannatanu ning tunnistajad T K ja M L selles ühisruumis. Nende asjaolude osas puudub käesolevas kriminaalasjas vaidlus. Samuti puudub vaidlus selle üle, et peale kannatanu sisenemist duširuumi läks sinna ka süüdistatav Aaleks Kovalenko. Aaleks Kovalenkole on esitatud süüdistus selles, et 30.04.2019 ajavahemikul 18.37 – 18.40 lõi ta Viru Vangla R hoone R3 osakonna duširuumis rusikas käega ühel korral vastu kannatanu vasakut õlga, parema jalaga vastu kannatanu reie väliskülge ja tõukas kahe rusikas käega kannatanut rindkere piirkonnast, mille tagajärjel kannatanu taganes. Seejärel haaras Aaleks Kovalenko kannatanul puusade piirkonnast, üritades kannatanut pikali tõmmata, mille tulemusena kukkus kannatanu hooga vastu seina. Kehalise väärkohtlemisega põhjustas Aaleks Kovalenko kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused. Karistusseadustiku §121 lg.1 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest. Kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve on inimese tervis. Objektiivsest küljest on tegemist kahe erineva teoga – tervise kahjustamise ja valu tekitava väärkohtlemisega. Aaleks Kovalenkot süüdistatakse kannatanule valu tekitavas väärkohtlemises ja samale kannatanule tervisekahjustuste tekitamises. Valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav. Kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu ainult juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu. Kannatanu ütlustest maakohtu istungil nähtub, et Aaleks Kovalenko löökidest tundis ta valu ning hiljem valutas tal kuu aega käsi. Valu taluvuslävi on erinevatel inimestel erinev. Selleks, et hinnata kannatanu ütluste usaldusväärsust valu tundmise osas, pöörab maakohus tähelepanu järgmistele asjaoludele. 9 Nii kannatanu kui ka süüdistatav Aaleks Kovalenko viibisid kohtusaalis. Visuaalselt on nähtav, et tegemist ei ole füüsiliselt võrdsete kinnipeetavatega, kannatanu on selgelt väiksem. Selles osas ei nõustu maakohus kaitsja vandeadvokaat Aivar Ennoki väitega kohtukõnes. Kannatanu, süüdistatav Aaleks Kovalenko ja tunnistaja K K ütlustest nähtub, et kannatanu ja Aaleks Kovalenko olid duširuumi põrandal selliselt, et kannatanu oli all ja Aaleks Kovalenko tema peal, jagades hoope. Tunnistaja K K ütlustest nähtub ka, et Aaleks Kovalenkot ei suutnud ta kannatanu pealt püsti tõsta, mistõttu üritas eemale ja alt ära tõmmata kannatanut. Viru Vangla tõenditest nr.2266 ja nr.2267 nähtub üheselt, et kannatanul oli ilmselgelt rohkem vigastusi ja osad nendest olid mõõtmetelt suuremad. Kohtukõnes märkis kaitsja vandeadvokaat Aivar Ennok, et duširuumist väljudes oli rohkem peksasaanud Aaleks Kovalenko. Kaitsja seda seisukohta ei põhjendanud ning maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Viru Vangla 30.04.2019 tõendist nr.2267 nähtub, et tervisekahjustuste fikseerimise käigus meditsiiniosakonnas kaebas kannatanu põlvevalu ning meditsiiniõde on kinnitanud, et palpeerimisel tundis kinnipeetav valu. Hinnates kõiki neid tõendeid kogumis peab maakohus kannatanu ütlusi valu, selle tekitamise ja tundmise osas usaldust väärivateks ja eluliselt usutavateks. Antud süüdistusele ei vaielnud vastu ka Aaleks Kovalenko. Maakohus leiab, et süüdistus valu tekitamises kannatanule on põhjendatud ja tõendatud. Aaleks Kovalenkole on esitatud süüdistus ka tervisekahjustuste tekitamises samale kannatanule. Viru Vangla 30.04.2019 tõendist nr.2267 nähtub, et samal päeval kell 18.50 tuvastati kannatanul järgmised tervisekahjustused: vasaku käe kämbla seljal marrastus mõõtmetega 0,5 cm; rindkere eespinnal punased mõõtmetega 26 x 15 cm; rinnaku piirkonnas marrastus mõõtmetega 0,5 cm; õlavarre välispinnal paremal pool marrastus mõõtmetega 0,5 cm; kõhu külgpinnal paremal pool marrastus mõõtmetega 1 x 0,3 cm; põlve piirkonnas paremal pool marrastused mõõtmetega 1 x 1 cm ja 1,5 x 0,7 cm; kinnipeetav kaebas põlvevalu, palpeerimisel valu. Maakohus leiab, et tervisekahjustuste olemasolu osas kannatanul 30.04.2019 ei ole käesolevas kriminaalasjas vaidlust, need on tõendatud eelnimetatud tõendiga. Samuti leiab maakohus, et ka nende tervisekahjustuste tekkemehhanismi üle ei ole vaidlust. Omavahelist kaklust ja lööke vastastikku tunnistavad nii kannatanu kui Aaleks Kovalenko. Tunnistaja K K ütlustest nähtub, et kõigepealt läks duširuumi kannatanu, enne seal kedagi ei olnud, paari minuti pärast järgnes Aaleks Kovalenko ja veel paari minuti pärast kuulis ta mütsatusi. Ukse avades nägi tunnistaja, kuidas mõlemad kinnipeetavad olid maas, Aaleks Kovalenko oli kannatanu peal ja toimusid löögid kätega ülakeha piirkonda. Kannatanu seletas tunnistajale, et sai tappa, aga põhjust ei öelnud, samuti ei seletanud kannatanu, miks toimus konflikt just Aaleks Kovalenkoga ja selle konflikti seost B.I B.Iga ta ei maininud. 10 Tunnistaja T K ütlustest maakohtu istungil nähtub, et kannatanu ja Aaleks Kovalenko kaklesid duširuumis, tunnistaja nägi, kui Aaleks Kovalenko tuli sealt verisena välja, neid lahutas valvur. Tunnistaja A Ši ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema fotografeeris mõlema kinnipeetava vigastused. Aaleks Kovalenko ütles, et toimus kaklus kannatanuga, kannatanu ütles, et B.I B.I oli palunud Aaleks Kovalenkol teda rünnata ja see oli seotud tema karistusega. Tunnistaja S Š ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema fikseeris mõlema kinnipeetava vigastused ja väljastas sellekohased tõendid. Samuti kinnitas tunnistaja maakohtu istungil, et ise kannatanu endale neid vigastusi tekitada ei saanud. Tunnistaja M L kinnitas maakohtu istungil, et vägivallaakt toimus kannatanu ja Aaleks Kovalenko vahel ja ta nägi seda, kui valvur avas duširuumi ukse, enne seda oli sealt kuulda lärmi. Hinnates kõiki neid tõendeid kogumis peab maakohus kannatanu ütlusi selles osas, et süüdistuses märgitud tervisekahjustused tekitas talle Aaleks Kovalenko, tõendatuks. Antud süüdistusele ei vaielnud vastu ka Aaleks Kovalenko. Maakohus leiab, et süüdistus kannatanu tervise kahjustamises on põhjendatud ja tõendatud. Vastavalt KrMS §61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Ülaltoodu alusel tuleb Aaleks Kovalenko süüdistuses KarS §121 lg.1 järgi süüdi mõista nii kannatanule valu tekitamises kui ka sama kannatanu tervise kahjustamises. B.I B.I-le on esitatud süüdistus selles, et 30.04.2019 ajavahemikul 17.50 – 18.37 kallutas ta tahtlikult Ülesõidu 1 Jõhvi asuvas Viru Vangla R hoone R3 osakonnas Aaleks Kovalenkot kehalise väärkohtlemise toimepanemises kannatanu suhtes, ähvardades, et vastasel juhul hakatakse Aaleks Kovalenko suhtes kinnipidamisasutuses jutte rääkima. KarS §22 lg.2 kohaselt on kihutaja isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole. Seejuures ei ole oluline, mil viisil kallutamine toimus – meelitamise, palumise, ähvardamise, äraostmise või muus vormis. Kihutamiseks ei piisa vaid soodusolukorra loomisest ja kallutamine tähendab tahtluse tekitamist. Kihutamine on välistatud, kui täideviijal oli põhiteo tahtlus juba olemas. Ringkonnaprokurör viitas kohtukõnes esmalt tunnistaja T K ütlustele (süüdistuskõne lk.5 p.24, tsitaadi algus) Tunnistaja T K ütluste kohaselt juhedas (ilmselt trükiviga, peaks olema juhendas) B.I B.I seejärel Aaleks Kovalenkot A Dile peksa andma. Sh kinnitas tunnistaja meenutatud ütluste tõepärasust, mille kohaselt: „Järgmisel hetkel ütles B.I Kovalenkole, et mine nüüd, vägistaja läks pesema. . . . Kovalenko vaatas veel ringi ja vastas B.I-le, „davai, ma lähen“ (tsitaadi lõpp). Maakohus nõustub siinkohal kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga poolt kaitsekõnes väljatooduga selles osas, et maakohtu istungil ei andnud tunnistaja T K mingeid sisulisi ütlusi, mistõttu tuli ringkonnaprokuröril enamik tema poolt kohtueelses 11 menetluses antud ütlusi talle meenutada. Kuna tõendamiseseme asjaolude meenutamine tunnistajale ristküsitluse käigus on seaduse kohaselt lubatud, siis ei nõustu maakohus vandeadvokaat Kaido Kooga viitega sellise tõendi mittelubatavusele. Seega hindab maakohus järgnevalt tunnistaja T K poolt kohtueelses menetluses antud ütlusi, mille kohta ta maakohtu istungil kinnitas, et need on õiged. T K poolt 07.05.2019 tunnistajana ülekuulamise protokollist nähtub, et (tsitaadi algus) Natukese aja pärast nägin, kuidas Kovalenko läks B.I juurde ja siis kuulsin, kuidas nad arutasid seda, kuidas kellelegi peksa anda (tsitaadi lõpp). Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga tõlgendas sellist tunnistaja ütlust kinnitusena selle kohta, et Aaleks Kovalenkol oli tahtlus kannatanule peksa anda juba B.I B.I juurde tulles, mistõttu kihutamine ei ole võimalik, kuna põhiteo tahtlus on juba olemas. Maakohus nõustub küll selle kaitsja viimase väitega põhiteo tahtluse osas, kuid ei nõustu kaitsja tõlgendusega tunnistaja ütluste osas ja leiab, et vaid selle ühe lause kontekstist esiletõstmine ei ole põhjendatud. Maakohus on seisukohal, et seda ühte tunnistaja poolt kohtueelses menetluses öeldud lauset tuleb hinnata kooskõlas tema poolt järgnevalt öeldu ning teiste tõenditega antud kriminaalasjas. Samast T K tunnistajana ülekuulamise protokollist nähtub, et tema istus diivanil ja vaatas televiisorit. Eelnevalt tsiteeritud lause jätkuks on tunnistaja kinnitanud: (tsitaadi algus) Nende jutuajamine oli siis diivani ja telefoniboksi vahetus läheduses. Kuulsin ka seda, kuidas B.I ütles korduvalt Kovalenkole, et „Mine võta rätik ja kui Š duši alla läheb, siis mine ka!“ Š nimetati siis A Dit ja sellest saingi aru, et B.I juhendas Kovalenkot, kuna Dile peksa peaks andma (tsitaadi lõpp). Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga leidis, et tunnistaja T K ja süüdistatav B.I B.I suhted olid vaenulikud ja seetõttu oli tunnistajal motiiv B.I B.It rõõnata. Maakohus möönab, et maakohtu istungil käitus tunnistaja T K ebaloomulikult ja märkis, et kardab kaudselt isikuid, kes viibivad kohtuistungi ajal kohtusaalis. Samas ei nimetanud tunnistaja ühtegi nime, viidates vaid vihavaenlastele. Ringkonnaprokurör tegi oma süüdistuskõnes järelduse, et tunnistaja viitas süüdistatavatele. Maakohus nõustub antud järeldusega, samas ei saa aga maakohus kuidagi eirata või välja jätta tunnistaja poolt kohtueelses menetluses antud ütlusi, kuna vaatamata oma võidetavale hirmule jäi tunnistaja kindlaks ja kinnitas maakohtu istungil üheselt arusaadavalt, et tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlused on õiged. Tunnistaja A Ši poolt maakohtu istungil antud ütlused on kooskõlas tunnistaja T K ütlustega. Nimelt kinnitas tunnistaja A Š maakohtu istungil üheselt arusaadavalt, et kannatanu rääkis talle, et B.I B.I oli palunud Aaleks Kovalenkol teda rünnata ja et see oli seotud tema karistusega. 12 Tunnistaja A Š oli kutsutud kakluses osalenud kinnipeetavaid vahetult peale intsidenti fotografeerima. Seega oli tegemist olukorraga, kui kannatanu oli veel tajutu mõju all, tema tervisekahjustusi alles fotografeeriti ja fikseeriti, mistõttu puudub alus arvata, et ta mõtles asju või osalenud isikuid välja või moonutas tõde. Tunnistaja A Š töötab Viru Vanglas inspektor – korrapidaja abina, maakohus ei tuvastanud ühtegi sellist asjaolu, mis võimaldab antud tunnistaja ütlused seada kahtluse alla. Tunnistaja S Š ütlustest maakohtu istungil nähtub, et Aaleks Kovalenko ei selgitanud midagi, mis juhtus, kuid kannatanu käest küsis tunnistaja, mille eest teda peksti ja kannatanu vastas, et nad said teada, et vägistamisjuhtumi pärast. Seega viitas ka antud tunnistaja kannatanu ütlustele, kus viimane nimetab tervisekahjustuse tekitajaid mitmuses ning põhjuseks sama asjaolu, mida kinnitas ka tunnistaja A Š, s.t. kannatanu karistuse alust. Nii ringkonnaprokurör kui ka kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga on viidanud tunnistaja M L ütlustele. Kaitsja märkis, et tunnistaja M L välistas igasuguse B.I B.I osaluse kuriteo toimepanemises. Ringkonnaprokurör märkis, et tunnistaja andis mittehaakuvaid ütlusi võimaliku telerikonflikti ja käesoleva kuriteosündmuse aja kohta ning et tunnistaja ei viibinud kogu aeg koos B.I B.Iga. Tunnistaja M L ütlustest nähtub, et täpset kuud ja isegi aastat ta ei mäleta, kuid vägivald toimus kannatanu ja Aaleks Kovalenko vahel. Maakohtu istungil antud ütlustest nähtub, et avatud režiimi ajal rääkis ta algul telefoniga, hiljem suhtles teiste kinnipeetavatega, s.h. ka B.I B.I, Aaleks Kovalenko ja T Kga, nad olid neljakesi koos, mistõttu ta möönab, et viimane kuulis kõigest, millest nad rääkisid. Samas kinnitas tunnistaja, et tema ise kõike seda, mida B.I B.I teiste kinnipeetavatega rääkis, ei kuulnud, kuna lõpetas B.I B.Iga suhtlemise enne, kui teised kinnipeetavad läksid duširuumi. Ajal, mil Aaleks Kovalenko läks pesemisasjadele järele, ei olnud tunnistaja enam koos B.I B.Iga. Eeltoodu alusel ei nõustu maakohus kaitsja vandeadvokaat Kaido Koogaga selles osas, et tunnistaja M L ütluste alusel saab välistada igasuguse B.I B.I osaluse kuriteo toimepanemises. Vastupidi, tunnistaja M L ütlustega on tõendatud, et neljandana viibis nende seltskonnas T K, kes kuulis kõike, mida räägiti. Kuna tunnistaja M L ise kogu aeg B.I B.Iga ei suhelnud ja viibis ka temast eemal, kui suhtles teiste kinnipeetavatega, siis ei ole tema ütlustega kuidagi välistatud asjaolud, mida maakohtu istungil kinnitas tunnistaja T K. Asitõendi 09.05.2019 vaatlusprotokollist koos fototabelitega kinnipeetavate liikumise kohta 30.04.2019 ajavahemikul 18.36.32 – 18.47.24 nähtub, et kell 18.36.32 istus Aaleks Kovalenko diivanil ja B.I B.I jalutas ringi avatud ruumi keskel. Kell 18.36.36 liikus kannatanu duširuumi suunas ja kell 18.36.42 avas duširuumi ukse. Kell 18.36.46 liikus B.I B.I Aaleks Kovalenko juurde ja istus viimase kõrvale. Kell 18.36.53 vaatas Aaleks Kovalenko koroonamängu laua suunas, kus eelnevalt viibis kannatanu, B.I B.I tõusis, võttis seina ääres olevalt toolilt rätikulaadse eseme ja suundus tagasi diivani juurde. Kell 18.37.06 istus B.I B.I tagasi diivanile, Aaleks Kovalenko pöördus tema poole, võttis rätikulaadse eseme ja tõusis. Kell 18.37.18 liikus Aaleks 13 Kovalenko duširuumi. duširuumi suunas ning kell 18.37.28 sisenes Aaleks Kovalenko Ülaltoodu kokkuvõtteks leiab maakohus, et käesolevas kriminaalasjas on põhjendatud tugineda tunnistaja T K ütlustele selles osas, et mõlemad süüdistatavad arutasid tema kuuldes selle üle, kellele peksa anda ning selle isiku valis välja B.I B.I. Neid tunnistaja T K ütlusi toetab ka Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega (CD-plaadi salvestus esitati maakohtu istungil), kust nähtub, et 30.04.2019 ajavahemikul 18.36.46 – 18.37.18, s.t. pooleteise minuti jooksul toimus vestlus süüdistatavate vahel, mille käigus tunnistaja T K ütluste kohaselt juhendas B.I B.I Aaleks Kovalenkot selles osas, et kannatanule tuleb peksa anda ajal, mil ta läheb avatud ruumist duširuumi. Ka selle vestluse sisu on tunnistaja T K kohtueelse menetluse käigus üksikasjalikult ja üheselt arusaadavalt kirjeldanud. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga kaitsekõne kohaselt ei ole juhendamine kihutamine. Maakohus möönab, et see võib nii olla, kuid käesolevas kriminaalasjas tuleb pöörduda tagasi sellest juhendamisest varasemasse aega. Selleks tuleb hinnata Aaleks Kovalenko ütlusi nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses ning B.I B.I ütlusi kohtumenetluses. Kohtueelses menetluses oli Aaleks Kovalenko üle kuulatud kahtlustatavana 14.05.
S §65 lg.1 kohaselt, kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdlane on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus sama seadustiku §64 sätestatud korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et Aaleks Kovalenko on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 21.09.2020 otsusega ja karistatud liitkaristusega 1 aasta 6 kuud 26 päeva vangistust. Arvestades KarS §65 lg.1 sätteid, tuleb Aaleks Kovalenkole liitkaristuseks mõista 2 aastat 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 07.07.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.