← Eesti

1-21-5901/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. oktoober 2021 Kohtuasja number 1-21-5901 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Kohtuasi kriminaalasi kokkuleppemenetluses L.I (XXX) süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 423 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
  2. septembri 2021 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik L.I kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa, apellatsioon Menetluse vorm kirjalik menetlus 1 RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Viru Maakohtu
  4. septembri 2021 otsus ja saata kriminaaltoimik prokuratuurile.
  5. Apellatsioon rahuldada.
  6. Jätta rahuldamata kaitsja taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, L.I advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
  7. Viru Maakohtu
  8. septembri 2021 otsusega tunnistati L.I kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 4231 järgi ning teda karistati.
  9. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni L.I kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja kriminaaltoimiku tagastamist prokuratuurile, põhjendades seda järgmiselt.
  10. L.I kokkuleppes kirjeldatud tegu ei pruugi olla kuritegu. Seadusandja näeb selgelt ette võimaluse esitada apellatsioon kokkuleppemenetluses ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu. Seetõttu on menetlusökonoomiliselt ratsionaalne läbida vastav vaidlus ennekõike esitades apellatsioonkaebuse kokkuleppemenetluses tehtavale kohtuotsusele, kui läbida eelnevalt suuremas osas menetluskulusid nõudev kriminaalasja menetlus üldises korras.
  11. L.I on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et omades
  12. juuli 2017 kohtuotsusega KarS § 4231 järgi mõistetud kehtivat karistust, juhtis ta taas vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata
  13. augustil 2021 kell 11.58 mootorsõidukit. Viru Maakohtu viidatud
  14. juuli 2017 otsusest nähtuvalt on L.I-d väärteokorras karistatud
  15. jaanuaril 2017 liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi ja seejärel, omamata jätkuvalt vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis ta taas mootorsõidukit
  16. juunil ja
  17. juunil
  19. Süstemaatilisuse näol on tegemist erilise isikutunnusega KarS § 24 lg 1 tähenduses, mis KarS § 4231 koosseisu kontekstis kirjeldab toimepanija isikuomadusi, milleks on liiklusseadusega kehtestatud regulatsiooni sarnane ja pidev eiramine. Seega eeldab mootorsõiduki süstemaatiline juhtimisõiguseta juhtimine, et isik on enam kui korduvalt, s.o vähemalt kolmel korral juhtinud sõidukit juhtimisõiguseta. Ajalisele faktorile ei saa omistada küll iseseisvat õiguslikku tähendust teo kvalifitseerimisel KarS § 4231 järgi, kuid see on teiste tunnuste hulgas üks reaalne ja mõõdetav kriteerium, mille kaudu tuvastada tegude vaheline sisemine seos või selle puudumine. Lähtuda tuleb põhimõttest, et mida pikem on periood üksikute rikkumiste vahel, seda väiksema tõenäosusega moodustavad need rikkumised n-ö sisulise süsteemi ning seda kaalukamad peavad süstemaatilisuse jaatamiseks olema muud seda toetavad argumendid.
  21. augustiks 2021, st praegu menetletava teo toimepanemise hetkeks oli L.I eelmisest teost möödunud 4 aastat ja 2 kuud. Vahepealsel ajal L.I õigusrikkumisi toime ei pannud. Kahetsusväärselt toimus küll tagasilangus, kuid niivõrd pika aja möödudes ei saa asuda seisukohale, et L.I pani viimase rikkumise toime süstemaatiliselt – ehk uus rikkumine ei moodusta enam sisulist süsteemi eelnevate rikkumistega. Üle 3 aasta möödumisel eelnevast teost peaks süstemaatilisuse sedastamine olema põhjendatud üksnes erandlikel asjaoludel. Seda põhjusel, et seadusandja on karistusõiguse vallas sätestanud ka muudel juhtudel 3 aasta möödumisel õiguslikud tagajärjed (KarS § 82 lg 1 p 2, karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 5). Samuti võib tekkida vastuolu määratletuse põhimõttega. Isik ei saa eeldada, et eelnenud tegude tõttu võidakse teda uue teo toimepanemisel lugeda erisubjektiks ning et seeläbi võib kaasneda kriminaalvastus. Määratletuspõhimõtte kohaselt peab nii tegu, mille eest seadus karistuse ette näeb, kui ka karistus olema selgelt määratletud, et igaühel oleks võimalik ette näha, milline käitumine on keelatud ja karistatav ning milline karistus selle eest ähvardab, et ta saaks oma käitumist vastavalt kujundada. Ringkonnakohtu seisukoht 1
  22. Kokkuleppe kohaselt pani L.I toime KarS § 423 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas
  23. juuni 2021 otsuses asjas nr 1-20-3067 p-s 11, et KarS §-s 423 1 ette nähtud kuriteo puhul on kolm eraldiseisvat sõidukorda üksnes esmane eeldus, mille tuvastamise järel tuleb anda teo süstemaatilisuse kohta tervikhinnang ehk lahendada küsimus, kas tegemist on liiklusseaduse sarnase ja pideva rikkumisega. Isikule süüksarvatava teo sisemist seost eelmiste asjassepuutuvate tegudega tuleb hinnata terviklikult, võttes arvesse tegude tehiolusid. Seejuures on menetluslikust aspektist oluline, et kõik faktilised asjaolud, millest prokuratuuri arvates järeldub juhtimisõiguseta juhtimise süstemaatilisus, peavad olema karistusõigusliku vastutuse eeldustena süüdistuse tekstis kajastatud. Süüdistuses nimetamata vastutuse eeldustele ei saa kohus tugineda. 2

(4)
  1. Eelmises punktis märgitust lähtudes tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas kokkuleppe tekstis kajastatud faktiliste asjaolude pinnalt saab järeldada L.I juhtimisõiguseta juhtimise süstemaatilisust.
  2. Nagu öeldud, eeldab KarS § 423 1 kuriteokoosseis esmalt vähemalt kolme eraldiseisvat juhtimisõiguseta juhtimiskorda. L.I kokkuleppe tekstis kajastatud faktiliste asjaolude pinnalt saab selle eelduse lugeda iseenesest täidetuks. Nimelt viidatakse sellele, et L.I-d on karistatud KarS § 4231 järgi – see aga eeldab möödapääsmatult, et L.I on juba eelnevalt juhtinud ilma juhtimisõiguseta mootorsõidukit vähemalt kolm korda. Samas aga ei nähtu kokkuleppe tekstist seda, kui palju neid eelnevaid juhtimisi oli: kas kolm korda või enam. Ka ei ilmne kokkuleppest, millal need varasemad juhtimised aset leidsid. Järeldada saab üksnes seda, et nad toimusid millalgi enne
  3. juulilt 2017 – sest sel kuupäeval nende eest L.I-d karistati. Juba selline info puudulikkus on viidatud Riigikohtu lahendi valguses problemaatiline: pole ära toodud ei varasemate rikkumiste arvu ega aega. Seega jääb kokkuleppe teokirjeldus sellest aspektist napiks – lisaks kokkuleppele on tarvis lugeda
  4. juuli 2017 otsust.
  5. Lisaks ülaltoodule on oluline seegi, et ainuüksi vähemalt kolmest juhtimisõiguseta juhtimisest KarS § 423 1 kuriteokoosseisu jaatamiseks ei piisa – tuleb hinnata sedagi, kas erinevate juhtimiste vahel on sisemine seos.
  6. Üks tunnus, mille abil seda hinnata, on üksiktegusid lahutav ajavahemik. Õige on kaitsja viide, et kuigi ajalisel kriteeriumil pole iseseisvat õiguslikku tähendust, tuleb lähtuda põhimõttest, et mida pikem on periood üksikute rikkumiste vahel, seda väiksema tõenäosusega moodustavad need rikkumised n-ö sisulise süsteemi ning seda kaalukamad peavad süstemaatilisuse jaatamiseks olema muud seda toetavad argumendid. L.I varasemad juhtimisõiguseta juhtimiskorrad jäävad
  7. juuli 2017 otsuse kohaselt enam kui nelja aasta taha: korra
  8. aasta jaanuaris ja kaks korda
  9. aasta juunis. Seega räägib ajaline kriteerium pigem L.I tegevuse süstemaatiliseks lugemise kahjuks. See ei ole küll automaatselt välistatud – aga seda peaksid toetama mingid täiendavad asjaolud.
  10. Enne praeguse menetluse esemeks olevat tegu pani L.I toime kolm juhtimisõiguseta juhtimist. Seega on ta selliseid rikkumisi sooritanud kokku neli ehk ühe võrra rohkem kui on KarS § 4231 jaatamiseks minimaalselt tarvilik. Riigikohtu eelnevalt viidatud lahendis märgitakse, et mida rohkem kordi on isik juhtimisõigust omamata sõidukit juhtinud, seda suurema tõenäosusega saab tema käitumist hinnata KarS § 4231 mõttes süstemaatilisena. Siiski leiab ringkonnakohus, et ainuüksi miinimumi ületamine (neli juhtimist) ei saa tingida automaatselt süstemaatilisuse jaatamist – seda kasvõi tulenevalt pikast kolmanda ja neljanda juhtimise vahele jäänud ajast. Süstemaatilisusest kõnelemiseks peaks esinema veel mingisuguseid argumente, mis näitavad üksiktegude vahelist sisemist seost. Nagu öeldud, saavad need argumendid tuleneda vaid kokkuleppe tekstis kajastatud faktilistest asjaoludest. L.I kokkuleppes aga mingisuguseid täiendavaid relevantseid faktilisi asjaolusid ei esine. Neid ei esine isegi
  11. juuli 2017 otsuses: sealgi pole erinevate juhtimiste kohta mingeid üksikasju (mis võimaldaksid mingi süsteemi tuvastamist) välja toodud. Seega ei saa vähemalt praeguse kokkuleppe tekstis kajastatud faktiliste asjaolude pinnalt L.I tegu kuriteona käsitleda. Ei saa välistada, et tulevikus koostatakse uus kokkulepe (süüdistus), kus tuuakse välja asjaolud, mis võimaldava süstemaatilisust (ja seega ka kuritegu) jaatada.
  12. Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 341 1 p-st 1 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu
  13. septembri 2021 otsuse ja tagastab kriminaaltoimiku prokuratuurile. L.I kaitsja vandeadvokaat A. Aasmaa apellatsiooni ringkonnakohus rahuldab. 3
(4)
  1. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et maakohtu otsusega tutvumisele kulus tal 30 minutit ja apellatsioonkaebuse koostamisele 90 minutit. Selle eest soovib ta riigi õigusabi tasu 108 eurot, millele lisandub käibemaks 21,60 eurot.
  2. Lähtuvalt riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7 peab kohus kontrollima riigi õigusabi korras määratud advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrama advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud, riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Seejuures võib advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 3 kohaselt kohus advokaadi tasu vähendada või jätta tasu määramata, kui advokaat ei ole oma kohustusi õigusabi osutamisel täitnud nõuetekohase hoolsusega. Üheks hoolsuskohustuse rikkumise ilminguks on ringkonnakohtu hinnangul seegi, kui advokaat ei osuta õigusteenust vastavalt advokatuuriseaduse § 40 lg-le 2 õigeaegselt ja asjatundlikult.
  3. Praeguses asjas osales vandeadvokaat A. Aasmaa riigi õigusabi korras määratud kaitsjana ka 1 kokkuleppe sõlmimisel, mida aluseks võttes tunnistas maakohus L.I KarS § 423 järgi süüdi. Kaitsja apellatsioonist järeldub, et kahtlus, kas kokkuleppes kirjeldatud tegu on kuritegu, oli tal olemas juba eeltoodud kokkuleppe sõlmimise ajal. Menetlusökonoomilistel põhjustel ei pidanud kaitsja aga ratsionaalseks vaielda selle üle kriminaalasja menetlemisel üldises korras, vaid sõlmis siiski kokkuleppe arvestusega, et kokkuleppe alusel kohtuotsuse tegemisel vaidlustab ta otsuse hiljem apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaitsja selline käitumine juba eetiline (kaitsja aktsepteerib süüdimõistva otsuse tegemist, ehkki leiab ise, et kuritegu ei toimunud), ent lisaks sellele tuleb öelda – ja just see on määrav –, et kaitsja ei osutanud õigusteenust asjatundlikult. Kui kaitsja oleks kahtlused kokkuleppes kirjeldatud teo vastasuses KarS § 423 1 koosseisule avaldanud juba kokkuleppe läbirääkimistel ning kokkulepe oleks seetõttu jäänud sõlmimata, ei oleks praegust apellatsioonimenetlust toimunudki ja kaitsjal ei oleks põhjust selles menetluses riigi õigusabi tasu kindlaksmääramist taotleda. Et kaitsja selliselt ei toiminud, ei suhtunud ta oma kohustuste täitmisesse nõuetekohase hoolsusega. Seda järeldust ei muuda ka apellatsioonis viidatu, et kokkuleppega mittenõustumise ja kriminaalasja menetluse jätkumisega üldises korras oleks kaasnenud suuremad menetluskulud. Isegi kui kaitsja arvestas maakohtu otsuse tühistamisega ringkonnakohtus, ei saanud ta siiski arvestada sellega, et pärast ringkonnakohtu poolt kriminaaltoimiku tagastamist prokuratuurile ei tule prokuratuur kriminaalasjaga uuesti kohtusse – ja seda üldises korras. Sel juhul aga esialgne kokkuleppe sõlmimine mingisugust menetlusökonoomilist kasu ei toonuks. Olukord oleks hoopiski vastupidine: lisanduksid sellised menetlustoimingud, mida kokkuleppest kohe keeldudes ei oleks pidanud tegema.
  4. Toodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et kaitsja taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna see taotlus ei ole põhjendatud. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.