← Eesti

1-22-497/47

Obsah (11)§ 274§ 202§ 385§ 310§ 180§ 7§ 331§ 1631§ 10§ 337§ 2742

1-22-497 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. märtsil 2023. a Tallinn Kriminaalasja number 1-22-497 Kohtukoosseis Kohtuistungisekretär Eesistuja Pavel Gontšarov, l

§ 274lg 5 ja § 202 alusel. 3. Lõpetada kriminaalmenetlus C.T ’i süüdistuses Kar

S § 121 lg 2 p 1 järgi

§ 202lg 1 alusel.

4. C.T peab

§ 202

lg-te 1 ja 2 alusel: • hüvitama kohtumääruse tegemisest viie kuu jooksul X’ile tekitatud kahju summas 4500 (neli tuhat viissada) eurot X arveldusarvele XXX, makseselgitusse märkida kriminaalasi nr 1-22-497; • tasuma kohtumääruse tegemisest viie kuu jooksul 84 (kaheksakümmend neli) eurot ekspertiisikulu isiku kohtuarstliku ekspertiisi teostamise eest; 457 (nelisada viiskümmend seitse) eurot ekspertiisikulu liiklusekspertiisi eest. Jätta kriminaalmenetluse kulud, mis moodustuvad kaitsjatasust, C.T’i kanda. Ekspertiisikulude tasumiseks vajalik makseinfo edastatakse C.T-le kohtumääruse jõustumisel tema avaldatud elukoha aadressile: XXX. Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. Edasikaebe kord Määrus ei ole vaidlustatav (

§ 385p 10). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu 12.01.2023 otsusega tunnistati C.T süüdi Kar

S § 121 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja mõisteti talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti C.T-le mõistetud 1 (ühe) aasta ja 4 (nelja) kuu pikkune karistuseks mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata katseajaga 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. Karistust ei pöörata täitmisele, kui C.T ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Juhindudes

§ 310

lg 1 ja VÕS § -dest 1043; § 1045 lg 1 p 2 rahuldati kannatanu X poolt C.T vastu esitatud tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes osaliselt ja mõisteti C.T-lt X kasuks välja 1000.- (üks tuhat) eurot mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Osaliselt välja mõistetud tsiviilhagi s.o 1000.- (üks tuhat) eurot tuleb C.T-l maksta X arveldusarvele. C.T-lt mõisteti välja riigituludesse menetluskuluna: • teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1087,50.- (üks tuhat kaheksakümmend seitse eurot ja viiskümmend senti) eurot; • ekspertiisikulu isiku kohtuarstliku ekspertiisi teostamise eest (ekspertiisiakt nr 20E-AO10158) summas 84.- (kaheksakümmend neli) eurot; • ekspertiisikulu liiklusekspertiisi (liiklustehnilise ekspertiisi) teostamise eest (ekspertiisiakt nr 20E-LL0020) summas 457.- (nelisada viiskümmend seitse) eurot; Jäeti riigi kanda: • ekspertiisikulu kannatanu X suhtes teosatud toksikoloogiaekspertiisi eest (ekspertiisiakt nr 83I) summas 97.- (üheksakümmend seitse) eurot; • ekspertiisikulu isiku kohtuarstliku täiendekspertiisi teostamise eest (ekspertiisiakt nr 21E-AOI0035) summas 97.(üheksakümmend seitse) eurot; • ekspertiisikulu isiku kohtuarstliku täiendekspertiisi teostamise eest (ekspertiisiakt nr 21E-AOI0096) summas 97.- (üheksakümmend seitse) eurot; • ekspertiisikulu ambulatoorse kohtupsühhiaatria – kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi teostamise eest (akt nr 7.1-3/650) summas 1140.- (üks tuhat ükssada nelikümmend) eurot;

§ 180

lg 1 alusel jäeti C.T kanda õigusabikulud summas 6530 eurot ja süüdimõistetu enda poolt tehtud kulutused psühholoogilistele uuringutele summas 380 eurot.

§ 180

lg 3 alusel määrati, et C.T-lt väljamõistetud menetluskulud (sundraha, ekspertiisikulud) tuleb tal tasuda 12 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. 2. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et C.T , juhtides 10.03.2020 kella 13:20 ajal Tallinnas Jalgpalli tn 21 läheduses mootorsõidukit Nissan Sunny registreerimismärgiga XXXXXX, sõitis tahtlikult otsa kannatanu X-le, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Vastavalt Tallinna Kiirabi kiirabikaardile nr 75019371, oli kannatanule 2

(6)põhjustatud pea vasakpoolsesse oimupiirkonda punetus, turse ja põrutus; vasaku rangluu põrutus ja liikuvuse piiratus; parema jalasääre hüppeliigese ja kanna piirkonna marrastused/kriimustused, punetus, liikuvuse piiratus ja põrutus. AS Ida-Tallinna Keskhaigla ambulatoorse epikriisi nr 1002624382 järgi oli kannatanule põhjustatud õlapiirkonna luude ja õlavarreluumurd, rangluumurd, kinnine. Ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiaktis nr 20E-AO10158 oli X-l 10.03.2020 tuvastatud vasaku rangluu kaugmise otsa murd ning valulikkus vasaku oimu ja mõlema hüppeliigese piirkonnas. Samuti vastavalt ekspertarvamusele ekspertiisiaktis nr 21E-AOI0096 diagnoositi kannatanul 20.04.2021 vasaku õlanuki kildumise sündroom, mille põhjuseks on rangluu murru järgsed õlaliigese anatoomiliste struktuuride põletikulised ja degeneratiivsed muutused ja mille paranemine kestab üle 4 kuu. Seega C.T pani oma tahtliku tegevusega toime raske tervisekahjustuse tekitamise, millega on põhjustatud tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud, see on KarS § 118 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
  1. Maakohus leidis, et kriminaalasjas kogumis uuritud tõendite põhjal ei saa teha ühest järeldust selle kohta, et süüdistuses nimetatud ligi aasta hiljem kannatanul tuvastatud õlanuki kiildumise sündroom s.t selle tekke põhjus on põhjuslikkuses seoses süüdistatava 10.03.2020.a toime pandud kuritegeliku käitumisega. Kohus leidis, et õlanuki kiildumise sündroomi ravi kestvus on või võib – olla pikem kui 4 kuud, kuid käesolevas kaasuses ei ole võimalik kannatanul ligi aasta hiljem tuvastatud tervisekahjustust ette heita süüdistatavale. Kokkuvõtlikult leidis maakohus, et ei ole tõendatud üks KarS § 118 lg 1 p 2 kuriteo objektiivse koosseisu element – tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega on põhjustatud tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud. Kohus leidis, et C.T-le etteheidetud kuritegu tuleb kvalifitseerida KarS § 121 lg 2 p 1 järgi s.o teise inimese tervise kahjustamisena, kui sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat. SÜÜDISTATAVA KAITSJA APELLATSIOON
  2. Apellatsiooni esitas süüdistatava kaitsja, kes palub tühistada Harju Maakohtu 12.01.2023 kohtuotsus C.T süüdimõistmises ja karistamises, tsiviilhagi osalises rahuldamises ning menetluskulude osalises C.T kanda jätmises. Apellant taotleb mõista C.T talle esitatud süüdistuses õigeks ning jätta tsiviilhagi läbi vaatamata; jätta C.T menetluskulud riigi kanda. Kaitsja on seisukohal, et maakohus on osa faktide tuvastamisel jätnud osa tõendeid õiges kontekstis jätnud arvesse võtmata. Seejärel on kohus jätnud materiaalõigusest lähtuvalt osa vajalikest küsimustest menetlusõiguse vastu eksides nõuetekohaselt lahendamata. Kaitsja märgib, et tõendite kogumis hindamise põhimõte nõuab KarS § 31 lõikest 1 tulenevalt vajadust hinnata toimunut ka läbi C.T-l tuvastatud XXX sündroomile omaste iseloomuomaduste prisma. Maakohus on vääralt jätnud tuvastamata X rünnaku C.T õigushüvedele. Ka maakohtu tuvastatud faktid on tegelikult käsitletavad rünnakuna C.T õigushüvedele. Lahendis on jäetud põhjendamata, miks kätega vehkimist, XXX sündroomile omaste iseloomuomadustega süüdistatava peale väga lähedal karjumist ja tema sõiduki ukse jalaga löömist ei ole põhjust käsitleda rünnakuna C.T õigushüvedele. Maakohus ei ole selgitanud, miks ei oma KarS § 31 lõike 1 taustal tähtsust C.T poolt tunnistajale öeldud selgitus X-le otsasõitmise põhjuste kohta („ta hakkas kartma, et autojuht läks autost relva võtma ja hakkas kiiresti ära sõitma“). Asjaolud viitavad sellele, et C.T pidas rünnakut jätkuvaks ning asjas kogutud tõendid, eelkõige tema psühholoogilise uuringu tulemused ja ekspertiisiakti tekstiosasse kantud andmed, seda ka kinnitavad.

§ 7

lõike 3 kohaselt tuleb kõrvaldamata kahtlus ka selles küsimuses tõlgendada seejuures süüdistatava C.T kasuks. Seonduvalt menetluskuldega taotleb kaitsja kogu menetluskulu arvesse võtmist. Seetõttu taotleb kaitsja Harju Maakohtu 12.01.2023 kohtuotsuse tühistamist osas, milles C.T süüdi mõisteti. 3

(6)Kaitsja taotleb selles osas täielikult õigeksmõistva kohtuotsuse langetamist ja kannatanu tsiviilhagi läbi vaatamata jätmist, samuti menetluskulde täies ulatuses riigi kanda jätmist. Alternatiivselt taotleb kaitsja meneltuskuludest osa riigi kanda jätmist. KOHTUISTUNG 4. Ringkonnakohtus toimunud istungil esitas prokuratuur taotluse C.T ’i suhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks

§ 274lg 5; § 202 alusel.

Prokuratuuri taotlusega ühinesid ning seda toetasid ka süüdistatav ning tema kaitsja. Kaitsja selgitas, et ei loobu apellatsioonist, kuid enne apellatsiooni sisulist lahendamist palub lahendada prokuratuuri taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks

§ 202kohaselt.

Prokuratuur edastas kohtule C.T kirjaliku taotluse, milles süüdistatav avaldab, et ta on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega

§ 202

alusel ning on nõus hüvitama kohtumääruse tegemisest viie kuu jooksul X’ile tekitatud kahju summas 5000 ning tasuma kohtumääruse tegemisest viie kuu jooksul 84 (kaheksakümmend neli) eurot ekspertiisikulu isiku kohtuarstliku ekspertiisi teostamise eest; 457 (nelisada viiskümmend seitse) eurot ekspertiisikulu liiklusekspertiisi eest. Prokurör samuti selgitas, et süüdistatav on juba asunud kannatanule heastama kuriteoga tekitatud kahju. Prokurör edastas kohtule maksekorralduse, mille kohaselt on C.T kannatanule 23.03.2023 hüvitanud 500 eurot. RINGKONNAKOHTU PÕHEJNDUSED JA SEISUKOHT 5. Kohus, kuulanud ära menetluse poolte seisukohad ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, leiab, et poolte taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks

§ 274lg 5 ja § 202 lg 1 alusel on põhjendatud ja see kuulub rahuldamisele.

6. Kohtukolleegium peab esmalt vajalikuks märkida, et prokuratuuril ei olnud võimalik taotleda süüdistatava suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist

§ 274lg 5 ja § 202 lg 1 alusel maakohtus, kuivõrd maakohus lahendas kriminaalasja C.T-le esitatud süüdistuses Kar

S § 118 lg 1 p 2 järgi, mis on esimese astme kuritegu.

§ 202

lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Seega maakohtu menetluse raames puudusid prokuratuuril õiguslikud alused

§ 202alusel kriminaalmenetluse lõpetamise taotlemiseks.

7. Kriminaalasja arutamise tulemusena leidis maakohus, et C.T tegevuses ei ole tõendatud üks KarS § 118 lg 1 p 2 kuriteo objektiivse koosseisu element – tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega on põhjustatud tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud. Maakohus leidis, et C.T-le etteheidetud kuritegu tuleb kvalifitseerida KarS § 121 lg 2 p 1 järgi s.o teise inimese tervise kahjustamisena, kui sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat. Prokuratuur ega kannatanu ei ole maakohtu otsust vaidlustanud. 8.

§ 274

lg 5 kohaselt võib kohus prokuröri ja süüdistatava taotlusel lõpetada kriminaalmenetluse

§-des 202–2031 sätestatud alustel. Ringkonnakohus märgib, et varasemas kohtupraktikas on ringkonnakohtu poolt

§ 202

alusel kriminaalmenetluse lõpetamise võimalust jaatanud nii Tallinna kui Tartu ringkonnakohus (vt Tallinna Ringkonnakohtu 17.02.2020 otsus nr 1-17-10050, p 10; Tartu Ringkonnakohtu 28.08.2018 otsus nr 1-16-9105, p 182-191). Kohtukolleegium kordab kohtupraktikas kujunenud arusaama, et

§ 331lg 1 4

(6)kohaselt juhindub ringkonnakohus kriminaalasja apellatsiooni korras arutades

10. peatüki sätetest, arvestades

11. peatüki 3 jaos sätestatud erisusi. Kohtulikul arutamisel ringkonnakohtus ei kohaldata

§ 1631ja 2861 sätestatut.

Seega eelnimetatud sätte alusel pole

§ 274

kohaldamine ringkonnakohtu poolt välistatud.

§ 274

lg 5 kehtestab, et prokuröri ja süüdistatava taotlusel võib kohus lõpetada kriminaalmenetluse

§ 202

-2031 sätestatud alusel.

§ 274

asub

§ 10

. peatükis ehk on kohaldatav ka ringkonnakohtus, kui

11 peatüki 3 jaos pole erisusi sätestatud. Kolleegiumi hinnangul selliseid

§ 274

kohaldamist välistavaid erisusi pole viidatud jaos sätestatud.

§ 202

lg 4 näeb ette põhimõtte, et menetlus lõpetatakse määrusega.

§ 337

lg 2, kus on kehtestatud ringkonnakohtu pädevus tühistada oma määrusega maakohtu lahend, ettenähtud loetellu ei kuulu

§-s 202 sätestatud alusel maakohtu otsuse tühistamise võimalus. Samas aga kolleegium osutab, et sinna loetellu ei kuulu ka juhindudes

§ 274

lg-st 1

§ 2742

alusel (kriminaalmenetluse lõpetamine kohtuistungil seoses menetluse mõistliku aja möödumisega) ringkonnakohtu poolt määrusega menetluse lõpetamine, mis on tehtud maakohtu süüdimõistva otsuse peale ning mis toob endaga kaasa maakohtu otsuse tühistamise. Kuid ringkonnakohtu pädevust just nimetatud alusel määrusega maakohtu süüdimõistva otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist on Riigikohtu poolt aktsepteeritud ja selline pädevus on kohtupraktikas juurdunud. Seega tuleb järeldada, et

§ 337

lg 2 loetelu pole ammendav ning ringkonnakohtul on pädevus ka apellatsioonimenetluses juhindudes

§ 274

lg-st 5 lõpetada kriminaalmenetlus

§ 202alusel.

  1. Enne prokuratuuri poolt ringkonnakohtu istungil esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse sisulist lahendamist, tuleb tuvastada süüdistatavale etteheidetud teo karistatavuse üldiste eelduste, s.o süüteokoosseis, õigusvastasus ja süü, olemasolu. Kriminaalasja lõpetamise määrus ei rajane siiski samasugusel tõenduslikul baasil ja õiguslikul analüüsil kui süüdimõistev kohtuotsus ega ole sellega samastatav (RKKKo 1-17-3615, p 21). Ringkonnakohus sedastab, et tuvastades praeguses kriminaalasjas karistatavuse üldiste eelduste olemasolu, ei vasta kohtukolleegium kaitsja apellatsioonis toodud õiguslikele argumentidele. C.T-le etteheidetud teo karistatavuse üldiste eelduste täidetuse osas märgib ringkonnakohus, et käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus teo toimepanemise ajas ja kohas ni ng selleks kasutatud vahendis ehk selles, et tegu pandi toime just 10.03.
  2. a kella 13:20 ajal Tallinnas, Jalgpalli tn 21 läheduses ning vahendina kasutati mootorsõidukit Nissan Sunny registreerimismärgiga XXXXXX. C.T on kohtuliku uurimise käigus keeldunud süüdistatavana ütluste andmisest, kuid kohtueelses uurimises kahtlustatavana andis maakohtu poolt avaldatud ning usaldusväärseteks peetud ütlusi, mis sisuliselt haakuvad kohtus kannatanu X antud ütlustega. Kannatanu ja kahtlustatava omavahel riimuvatest ütlustest nähtub, et osapoolte vahel toimus verbaalne konflikt liikluses tekkinud eksimuse pärast, C.T-l tekkis kannatanu käitumise pärast hirmutunne, mistõttu ta tahtis sündmuskohalt minema sõita, kuid põgenedes sõitis kannatanule oma autoga otsa, tekitades talle tervisekahjustusi. Süüdistatava tegevus vastab KarS § 121 lg 2 p-s 1 ettenähtud süüteokoosseisule. Kuigi kannatanu oli ärritatud seisundis, vehkis süüdistatava auto juures kätega, karjus süüdistatava peale ning lõi isegi korra jalaga vastu C.T sõidukit, süüdistatav C.T ise on kinnitanud, et kannatanu talle sõidukisse sisse ei tunginud. Otsasõidu hetkel oli kannatanu minemas oma sõiduki poole, mis tähendab, et süüdistatava käitumises puuduvad õigusvastatust välistavad asjaolud. Käesoleva kriminaalasja menetluse raames on kinnitamist leidnud ka fakt, et C.T-l ei esine psüühikahäireid, mida tuleks vaadelda süüdimatusseisundi meditsiinilise kriteeriumina KarS § 34 järgi. C.T-l ei esine psüühikahäireid, mis võiksid oluliselt piirata tema võimet oma tegude tähendusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisel juhtida ning viimane oli temale süüks arvatava teo toimepanemise ajal s.o 10.03.
  3. a kella 13:20 ajal võimeline aru saama oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele juhtima (kd I tl 156-166). 5

(6)
  1. Otstarbekuse kaalutlusel menetluse lõpetamise esmase eeldusena on vajalik tuvastada, et süüdistatava isiku süü ei ole suur. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et C.T süü on keskmisest väiksem, kuna ta ründas kannatanut küll avalikus kohas, põhjustas talle tervisekahjustusi, kuid tõdeda tuleb, et oma roll sellise situatsiooni tekkes on ka kannatanul, kes liikluses tekkinud arusaamatusele reageeris põhjendamatul moel. Eksperdid on kohtupsühhiaatriakohtupsühholoogia kompleksekspertiisi aktis tuvastanud, et süüdistatava jaoks oli kannatanu selline reaktsioon liikluskonfliktile ootamatu ja hirmutav, isik ei tulnud toime tema vastu suunatud agressiivse käitumise lahendamisega (kd I tl 158 pöördel).
  2. Ringkonnakohus leiab, et menetletavas kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi. Maakohus on asjakohaselt sedastanud, et C.T poolt toime pandud kuriteo puhul on tegemist juhusliku vägivaldse käitumisega, mis on tekkinud nn liiklusraevu olukorras. Süüdistatav ei ole isikuks, kellel oleks kalduvus vägivallale või muude süütegude toimepanemisele. Süüdistatav on varasemalt väärteo- ning kriminaalkorras karistamata. Süüteo toimepanemisest on möödunud ka üsna pikk aeg - 3 aastat, mille jooksul C.T uusi rikkumisi toime pannud ei ole. Kohtukolleegium märgib, et

§ 202

eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. oktoobri
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-85-04, p 16). Kohtukolleegium leiab, et menetletaval juhul oleks C.T süüditunnistamine ja karistamine – arvestades nii talle süüks arvatud teo toimepanemise asjaolusid, praeguse lihtsakoelise kriminaalasja puhul menetluse liiga pikka aega kui ka süüdistatava käitumist käesolevas kriminaalmenetluses – selgelt ebaproportsionaalne.
  3. Eeltoodule tuginevalt nõustub ringkonnakohus prokuratuuri poolt esitatud ning vastaspoole toetatud taotlusega, et praegusel juhul on kriminaalmenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel põhjendatud. Kohus lõpetab kriminaalasja, milles C.T-d süüdistatakse KarS § 121 lg 1 p 1 järgi kuriteo toimepanemises

§ 202lg 1 alusel.

Väärib märkimist, et süüdistatav oli nõus hüvitama kannatanu X’ile tekitatud kahju summas 5000 eurot, mis on viis korda suurem summa võrreldes maakohtu poolt kannatanu kasuks väljamõistetud kahjuhüvitisega, seega kriminaalmenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlustel vastab selgelt ka kannatanu huvidele. Ringkonnakohus tõdeb samuti, et täidetud on

§ 202

lg-st 1 tulenevad muud eeldused – süüdistatav on juba asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, kandis kanntanule üle 500 eurot kahjuhüvitist ning võtnud endale kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud. Seega ringkonnakohus lõpetab kriminaalmenetluse

§ 202

lg 1 alusel tingimusel, et C.T peab

§ 202

lg-te 1 ja 2 alusel hüvitama kohtumääruse tegemisest viie kuu jooksul X’ile tekitatud kahju järgi jäänud summas 4500 (neli tuhat viissada) eurot ning tasuma kohtumääruse tegemisest viie kuu jooksul 84 (kaheksakümmend neli) eurot ekspertiisikulu isiku kohtuarstliku ekspertiisi teostamise eest; 457 (nelisada viiskümmend seitse) eurot ekspertiisikulu liiklusekspertiisi eest. Kohus märgib ka, et kohustuste täitmata jätmine või ebakohane täitmine ei too kaasa määratud kohustuste sundtäitmist, vaid selle õiguslikuks tagajärjeks on kriminaalmenetluse uuendamine

§ 202lg 6 alusel.

  1. Ringkonnakohus tühistab Harju Maakohtu
  2. jaanuari 2023 otsuse

§ 337

lg 2 alusel ning lõpetab kriminaalmenetluse C.T suhtes

§ 202kohaselt. Allkirjastatud digitaalselt 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.