veebruari 2023 otsus Apellatsiooni esitaja S.W kaitsja vandeadvokaat Gregori Palm Süüdistatav S.W Isikukood: XXX; elukoht XXX; töökoht: Domus Kinnisvara Vahendus OÜ; kriminaalkorras karistamata; tõkendit kohaldatud ei ole Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Raul Heido Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Gregori Palm Kohtuistungi toimumise aeg 19. juuni 2023 RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tartu Maakohtu 1. veebruari 2023 kohtuotsus täies ulatuses ja teha uus kohtuotsus. 1 2. Mõista S.W
Maakohtu otsus 1. veebruari 2023 otsusega tunnistas Tartu Maakohus S.W süüdi
lg 1 järgi ning mõistis talle karistuseks 4 kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel kohus määras, et mõistetud karistus, 4 kuud vangistust, jääb täielikult tingimisi kohaldamata ning seda ei pöörata täitmisele, kui S.W ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus rahuldas G.S. esitatud tsiviilhagi osaliselt ning mõistis KrMS § 381 lg 1 p 1, § 310 lg 1 ja VÕS §-de 127, 128, 134, 136, 1043, 1045 lg 1 p 2 alusel S.W lt kannatanu G.S. kasuks välja varalise kahju hüvitise 1154,87 eurot ja viivise võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates
lg 1 p 5 objektiivne koosseis seisneb raske tervisekahjustuse tekitamises, kui sellega on põhjustatud nägu oluliselt moonutav ravimatu vigastus. 5 Vastavalt kohtumeditsiini eksperdi arvamusele on G.S. le tekkinud vasaku põse suurima lõikehaava paranemise järgselt tegemist „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra“ § 11 alusel ravimatu näovigastusega, mida ei saa kõrvaldada tavaliste ravimeetoditega, vaid kosmeetiliste protseduuride/plastika- ja rekonstruktiivkirurgia abil. Kohus asus seisukohale, et tegemist on nägu oluliselt moonutava näovigastusega. Käesoleval juhul on toimikus olemas kannatanust enne 11. aprill 2021 sündmust, vahetult pärast näovigastuste saamist ning ka vigastuste paranemise järgselt tehtud fotod. Kohus leidis, et kaitsja poolt esitatud fotosid ei ole võimalik kasutada selleks, et hinnata, kas kannatanule tekitatud näovigastus on oluliselt moonutav ja seda seetõttu, et pole teada, kas neil on kasutatud filtreid, mingeid katvamaid jumestustooteid. Ühtlasi ei pidanud kohus võimalikuks võtta vigastuse olulisuse hindamisel aluseks kannatanust kohe sündmuse järgselt tehtud fotot, kus ei ole tal tekkinud näohaavu veel ilmselgelt kuidagi ravitud. Küll aga võttis kohus selleks, et hinnata, kas tegemist on oluliselt nägu moonutava vigastusega, arvesse kõik teised kohtu käsutuses olevad fotosid, kus kannatanu vigastused on juba armistunud. Kohtu arvates oli selliselt toimides võimalik anda vigastusele kõige objektiivsem hinnang. Nimetatu omakorda tähendab, et ei ole põhjendatud omistada üleliigset kaalu kannatanu välimusele kohtuistungi toimumise seisuga, kuivõrd vastasel juhul võib tekkida olukord, et kannatanu, kellel oli sündmuse järgselt oluliselt nägu moonutav vigastus (selle paranemisel), on istungite toimumise ajaks erinevaid ravivõtteid kasutades, s.o näiteks laserravi või kirurgiat, saanud oma välimust selliselt korrigeerida, et tema vigastused ei ole enam niivõrd või üldse märgatavad. Süüteo koosseisu täidetus ei saa sõltuda sellest, mis ajahetkel asi kohtusse jõuab ning kui ruttu seda läbi kolme kohtuastme lahendatakse. Käesolevas asjas on kannatanu olnud väga tubli, käinud operatsioonidel, järginud ravi, kuid kui oletada, et kannatanu ei oleks oma välimusega tegelenud, siis tänaseks oleks tulemus hoopis teine ning siis, kaitsja loogika kohaselt, oleks kuriteokoosseis täidetud, sest siis oleks kuriteosündmusest mõned aastad hiljem ka kohtuistungil nägu olnud oluliselt moonutatud ravimatu vigastuse tõttu. Kohtu arvates ei saa kuriteo koosseisu täidetavus sõltuda kannatanu aktiivsusest ja võimalustest tegeleda tekitatud vigastusega. Kohus asus seisukohale, et vaadates kannatanust sündmusele eelnenult tehtud fotot ja sündmuse järgselt tehtud fotosid, kus vigastused on juba paranenud, s.o armistunud, on vahe varasema ja fotol oleva välimuse vahel selgelt tajutav. Seejuures on näha, et arm kulgeb pikalt üle põse keskelt sarnaluust kuni lõuani ning kannatanu näo vasak pool on sellel oleva armkoelise ala tõttu kannatanu näo paremast poolest oluliselt teistsugune, sh on muutunud mõnevõrra ka kannatanu näo kuju. Ühtlasi on kohus seisukohal, et asjaolu, et kannatanul on võimalik enda oskusliku jumestamisega tema vasakul näo poolel olevat armilist kudet katta, ei ole kriteeriumiks, millist tuleks võtta arvesse, et hinnata, kas tegemist on nägu oluliselt moonutava vigastusega. Kokkuvõtvalt kohus, lugenud tuvastatuks, et G.S. l esinev vigastus on nägu oluliselt moonutav ravimatu vigastus, kuid S.W ei tekitanud nimetatud vigastust tahtlikult, asus seisukohale, et S.W käitumises puudub
Kohus kontrollis, kas S.W käitumises esineb
Kohus luges tuvastatuks, et S.W reageeris G.S. poolt tema kuklapiirkonnast juustest kinni võtmisele spontaanse ümber pööramisega, mille tulemusena purunes tema käes olnud klaas 6 ning kätte jäänud kildudega löögi saanud kannatanu sai näovigastuse. Ühtlasi asus kohus seisukohale, et tegemist on nägu oluliselt moonutava ravimatu vigastusega. Nimetatust tulenevalt leidis kohus, et S.W täitis oma käitumisega
Kohus asus seisukohale, et S.W pani teo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis
lg 3 tähenduses.
lg 3 alusel paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Ehk siis, kuigi S.W ei näinud küll ette, et tekitab ümber pööramise käigus käes olnud purunenud pokaaliga kannatanule näovigastuse, oleks ta pidanud seda tegema. S.W oleks kohtu hinnangul pidanud ette nägema, et tema sellisel toimimisel võib tema käes olnud pokaal katki minna ja tekitada sellega vigastusi. Eriti, kui arvestada, et klaas iseenesest on tavaliselt kergesti purunev ning ka R.Õ. ja P-R.K. märkisid ütlustes, et tegemist oli eriliselt rabedate klaasidega, milliseid purunes peo käigus mitmeid. Analüüsides, kas S.W tegevuses võib esineda õigusvastasust välistav asjaolu
Tegemist oli sünnipäevapeoga, kus viibisid üksteise jaoks tuttavad isikud. Süüdistatav S.W ja kannatanu G.S. olid omavahel tuttavad. Asjas on tuvastatud, et S.Wl oli oma abikaasa R.Õ. ega õhtu jooksul sõnelemist/tülitsemist. Ka G.S. näovigastuse saamisele eelnevalt suhtles S.W oma abikaasaga, kellele ütles, et nendega enam pidusid ei tee ja võivad kõik Ülenurmele minna, kus sellel ajal elas kannatanu G.S. . Ehk siis oli süüdistatav S.W õhtu jooksul ja ka G.S. poolt temale lähenemisel kõrgendatud emotsionaalses olekus. Samas ei kinnita ükski kohtu käsutuses olev tõend S.W ütlusi justkui oleks G.S. olnud tema suhtes terve õhtu jooksul vaenulik ja üleolev ning lisaks teda ka WC juures rünnanud, istudes talle ka kaksiratsi peale. T.A. iga seonduvas intsidendis ei olnud kannatanu G.S. samuti agressiivsemaks pooleks/initsiaatoriks. Seega ei andnud ka kannatanu varasem käitumine sünnipäeval S.W le alust käsitleda G.S. tegevust (talle lähenemist ja tema kuklapiirkonna juustest kinni võtmist) kui tema vastu suunatud rünnet. S.W seda kohtu hinnangul ka ründeks ei pidanud, kuna reageeris kannatanu tegevusele, s.o tema kuklapiirkonna juustest kinni võtmisele, mitte kannatanu poole sihitud löögiga, vaid ümber pööramisega, mille käigus purunes tema käes olnud klaas ning kannatanu sai vigastusi. Ühtlasi ei oleks kohtu hinnangul ka nn objektiivne kõrvalseisja pidanud eelnevalt käsitletut silmas pidades G.S. tegevust ründeks S.W vastu. Kohus asus kokkuvõtvalt seisukohale, et kuigi kannatanu G.S. tegevus oli vaieldamatult ebameeldiv ja ebamugav, ei olnud tegemist ründega, mille alusel jaatada hädakaitseseisundi tekkimist. Seega pole võimalik rääkida ka hädakaitsest. Karistus Hinnates S.W süü suurust
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, võttis kohtukoosseis arvesse, et S.W tekitas kannatanule tervisekahjustuse ettevaatamatusest. Samuti seda, et kannatanu ise lähenes oma abikaasaga rääkivale S.Wle selja tagant, võttis S.W l kaelapiirkonnast juustest kinni, mis tõi esile S.W spontaanse reageeringu antud tegevusele ümber pööramise, mille käigus purunes aga S.W käes olnud veinipokaal, tekitades kannatanule näovigastuse. 7 Kohus ei tuvastanud asjas karistust raskendavaid asjaolusid
mõttes.
lg 1 p 3 mõttes esineb S.W käitumises karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus. Tulenevalt kuriteo asjaoludest, karistust raskendava asjaolu puudumisest ja karistust kergendava asjaoluna kahetsuse esinemisest, hindas kohus S.W süü keskmisest madalamaks. Arvestades kuriteo asjaolusid (sügava, üle terve näopoole kulgeva vigastuse tekitamine klaasiga) ei pidanud kohus võimalikuks, kuigi esineb karistust kergendava asjaoluna kahetsus, karistada S.W-d kergema, s.o rahalise karistusega. Kohtu hinnangul, arvestades ka asjaolu, et tal tuleb tasuda ka märkimisväärne hagi, tuleb teda karistada vangistusega. Samas, arvestades kõike eeltoodut kogumis, piisab karistuse eesmärkide saavutamiseks S.W karistamisest
Arvestades kuriteo asjaolusid, S.W l varasemate karistuste puudumist, ei pidanud kohus mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmist S.W poolt otstarbekaks. Samuti ei pidanud kohus samadel asjaoludel vajalikuks kriminaalhooldust. Seetõttu jättis kohus mõistetud karistuse
lg-te 1, 3 alusel täielikult täitmisele pööramata, kui S.W ei pane 1aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Maakohus rahuldas G.S. tsiviilhagi osaliselt ning mõistis S.W elt G.S. kasuks välja varalise kahju hüvitise 1154,87 eurot ja viivise Võlaõiguse § 113 lg -s 1 sätestatud määras ning mittevaralise kahju hüvitise 4000 euro ulatuses ning viivise Võlaõiguse § 113 lg -s 1 sätestatud määras. APELLATSIOON Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja, kes palub S.W õigeks mõista talle etteheidetavas süüteos ja jätta tsiviilhagi läbi vaatamata. Alternatiivselt palub kaitsja kergendada S.W le mõistetavat karistust ja/või vähendada K. S.Welt tsiviilhagi raames väljamõistetud hüvitist. Apellatsioonis leiab kaitsja esmalt, et kannatanu näovigastus ei ole tema nägu oluliselt moonutav. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et kannatanu on saanud ravimatu näovigastuse. Küll aga on vaidlus selles, kas kannatanu poolt saadud näovigastus on tema nägu oluliselt moonutav või mitte. Kaitsja arvates väärib märkimist, et Tartu Maakohus on muuhulgas kannatanu näo vigastuse olulisust põhistanud sellega, et kannatanu näo vasak pool on kannatanu näo paremast poolest oluliselt teistsugune, sh on muutunud mõnevõrra ka kannatanu näo kuju. Kaitsja hinnangul väljub kohus selliste järeldustega süüdistusakti piiridest. Süüdistusaktis on kannatanu näovigastust avatud üksnes armkoelise ala kaudu. Kohtule on esitatud ekspertiisiakt, kus ekspert on hinnanud kannatanule tekitatud vigastusi. Selles ei ole välja toodud, et S.W tegevuse tagajärjel on kannatanu näopool ka kujult muutunud või et vigastus oleks selline, mis tekitab paranemisel näo ebasümmeetriat. Kaitsja arvates ei täida olemasoleva kohtupraktika valguses kannatanu näovigastus vigastuse olulisuse kriteeriumit. Vastupidiselt kohtupraktikale ei ole kohus pidanud oluliseks seda, kas kannatanul on võimalik oma näovigastust näiteks jumestuskreemiga varjata. Samuti on maakohus vastupidiselt 8 kohtupraktikale leidnud, et vigastuse olulisuse hindamisel ei ole niivõrd oluline kannatanu vigastus kohtuistungi ajal, vaid olulisem on hinnata vigastust varasema aja seisuga. Kaitsja hinnangul on näovigastuse olulisuse hindamisel igati asjakohane võtta arvesse seda, et tulenevalt ultima ratio põhimõttest ei tohiks
Tartu Maakohtu käsitlus, et oluline on juba selline vigastus, millel selle nägija pilk n.ö peatub ja tekitab küsimusi vigastuse tekkes (otsuse p 41), on selgelt liiga lai. Selle loogika järgi oleksid olulised näovigastused ka suurem osa seda tüüpi vigastusi, mis vajavad õmblusi. Kriminaalmenetluse praktikas näeb õmblust vajavaid vigastusi pidevalt erinevates
Tartu Maakohus on asunud seisukohale, et kannatanu aktiivsust ei tohiks
koosseisul arvesse võtta, kuna vastasel juhul tekiks olukord, kus analoogseid vigastusi võidakse sõltuvalt kannatanu käitumisest käsitleda erinevalt. Kaitsja arvates ei saa mööda vaadata tõsiasjast, et
Seega tuleb hinnata seda, milline on reaalne tekkinud tagajärg kannatanu jaoks. Erinevalt teistest paragrahvis nimetatud tagajärgedest (nt raske psüühikahäire põhjustamine) on nägu oluliselt moonutav vigastus suuresti sotsiaalne tagajärg. See koosneb objektiivsest vigastusest ning subjektiivsest hinnangust, et kannatanult on teiste inimeste silmis nii-öelda ära võetud tema ilu. Selle raames on selgelt vajalik hinnata seda, milliste jõupingutustega saab kannatanu vältida sotsiaalses miljöös enda ilu kaotamist. Praeguses kriminaalasjas puudub vaidlus, et kannatanul on tarvitsenud vaid paaril korral käia laserravis, et saavutada tulemus, mida Tartu Maakohus ise on hinnanud selliseks, et kannatanu vigastust pole põhimõtteliselt nähagi. Kaitsja on seisukohal, et oluliseks ei saa pidada sellist näovigastust, mida saab ettenähtavalt mõistlike jõupingutustega kõrvaldada. Viimast sõltumata sellest, kas konkreetne kannatanu otsustab seda teha või mitte. Praeguses asjas on kannatanu suutnud näovigastuse muuta praktiliselt märkamatuks paaril korral laserravis käimisega. Kokkuvõttes leiab kaitsja, et kannatanu võimalusi näovigastuse varjamisel tuleb selgelt arvesse võtta. Kui kannatanul on mõistlike jõupingutustega võimalik enda ilu säilitada, siis ei ole kannatanu ka oma ilu kaotanud. Mõistagi ei saa süüdistatava kasuks lugeda seda kui kannatanul on pelgalt teoreetiline võimalus oma ilu raskete, invasiivsete või tõendamata meetoditega taastada. Laserravi protseduuri saab kaitsja hinnangul pidada igati mõistlikuks võimaluseks enda ilu taastada. Kaitsja leiab, et S.W käitumises puudub tahtlus, sh ka ettevaatamatus.
Hoolsuskohustuse rikkumise tuvastamiseks tuleb esmalt formuleerida hoolsuskohustus, st kuidas tegutsenuks hoolikas inimene ning hinnata hoolsusvastase teo tagajärje objektiivset ettenähtavust ja selle välditavust. Maakohtu otsusest ei nähtu, milles seisnes antud juhul S.W hoolsuskohustuse rikkumine, st kuidas oleks S.W asemel käitunud kohusetundlik ja ettenägelik inimene. Arusaamatuks jääb, kas maakohtu hinnangul oleks S.W olukorras, kus teda järsult ja ootamatult selja tagant juustest sikutatakse, pidanud sellisel juhul pokaali maha pillama enne enda ümberpööramist või üldse vältima ümberpööramist ja laskma ennast edasi sikutada või mõnel muul viisil toimima. Olukorras, kus maakohus ei ole formuleerinud, kuidas käitunuks hoolas inimene, ei saa S.Wle ette heita, et ta on hoolsuskohustust rikkunud. 9 Maakohus on leidnud, et S.W oleks pidanud ette nägema, et tema käes olnud pokaal võib katki minna ja tekitada sellega vigastusi. Käesoleval juhul on seega küsimus selles, kas üldiselt on äratuntav, et enda ümberpööramisel võib käes olnud pokaal minna katki ja tekitada seeläbi ohu teise inimese näole vigastusi põhjustada. Kaitsja hinnangul ei ole objektiivsele vaatlejale ettenähtav see, et end ümber pöörates läheb klaas katki ning tabab just nimelt inimese nägu. Selline tagajärg saab realiseeruda vaid väga spetsiifilistes situatsioonides ning ei ole klaasiga ümber pööramise n.ö tavapärane või hõlpsasti ettenähtav tagajärg. Maakohus pole muuhulgas hinnanud, kas selline tegu oleks olnud S.W jaoks välditav. Kaitsja hinnangul tuleb arvesse võtta, et olukorras, kus isikut ootamatult ja järsult selja tagant juustest sikutatakse, on inimese instinktiivne reaktsioon ennast ümber pöörata, et ennast võimaliku järgmise ründe eest kaitsta. Kogu olukord toimus murdosa sekundite jooksul ning asjas pole tuvastatud, et S.W l oleks olnud võimalik enne enda ümberpööramist pokaal käest ära panna. S.W seisis sündmuse toimumise ajal maki juures ega istunud näiteks laua taga. S.W käe ulatuses ei olnud ühtegi vaba pinda, kuhu pokaal asetada ning mõistlikuks ei saa pidada, et ta oleks pidanud enne enda ümberpööramist pokaali põrandale maha pillama. Seega ei olnud tegu S.W jaoks ka välditav. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja et S.W ei ole rikkunud mingisugust temal lasuvat hoolsuskohustust, mistõttu on S.W vastutus
Kaitsja arvates on kriminaalasjas keskne küsimus selles, et kas G.S. käitumist S.W suhtes tuleb käsitleda ründena või mitte. Tartu Maakohus on asunud seisukohale, et ei S.W-ga mõistlik kõrvaltvaataja ei käsitleks toimuvat ründena. Kaitsja arvates ei ole tõene kohtu väide, et S.W ei tõlgendanud toimuvat ründena. Kohtu argument, et ründe korral oleks S.W hoopis G.S. d löönud, mitte ümber pööranud, on meelevaldne. Igasugune kaitsetegevus eeldab seda, et inimene pöörab esmalt ümber. S.W l poleks olnud võimalik G.S. d ka parima tahtmise korral lüüa selliselt, et viimane on tema seljataga. Kuivõrd juba ümberpööramise käigus purunes S.W käes olnud pokaal, siis sellel hetkel lõppes ka ründetegevus. Edasi polnud mingit põhjust G.S. d lüüa, temaga maadelda või midagi kolmandat teha. S.W ütlustest nähtub tervikuna, et tema tõlgendas toimuvat ründena. Kohtu kahtlus, et äkki asus S.W juba ilma kaitsjata toimunud ülekuulamisel hädakaitseseisundi kaitseargumenti ehitama, jääb praegusel juhul tagajärjetuks. Seda seetõttu, et S.W taju toimuvast haakub täielikult kõikide tunnistajate ja isegi kannatanu kohtueelses menetluses antud ütlustega. Kaitsja on seisukohal, et tõendikogum ilmestab selgelt, et nii sotsiaalse arusaama kui ka faktoloogia järgi on G.S. käitumine käsitletav ründena. Eluliselt on äärmiselt usutav, et kui kellegi juukseid sikutatakse järsult selliselt, et kogu tema keha kaldub allapoole, on tegemist valu tekitava tegevusega, mis täidab
Ka sotsiaalse arusaama järgi on sellisel viisil inimese juustest haaramine käsitletav ründena. G.S. läks ilma igasuguse näilise põhjuseta S.W juurde ja haaras tal juustest. Tunnistaja P-R.K. sõnul ütles G.S. veel samal ajal, et „sina, tatikas, minuga nii ei räägi“. Kõikide tunnistajate ütluste kohaselt oli G.S. juustest tõmbamise laad ja ulatus selline, et seda ei saa käsitleda bagatellründena või „tähelepanu äratamisena“ viisil, nagu prokuratuur enda süüdistusaktis on märkinud. Kokkuvõtvalt on kaitsja seisukohal, et G.S. käitumine oli selline, et asetas S.W hädakaitseseisundisse. 10 Juhul kui ringkonnakohus leiab S.W süüdiolevat, siis vaidleb kaitsja tsiviilhagile sisuliselt vastu. Esmalt on kaitsja seisukohal, et kohus on ebaseaduslikult asunud ümber defineerima kannatanu esitatud õigusabikulude nõuet. Teisalt leiab kaitsja, et kannatanu kasuks välja mõistetud mittevaralise kahju suurus on asjaolusid arvestades liiga suur. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Ringkonnakohtu istungil jäid S.W ja tema kaitsja esitatud apellatsiooni juurde selles toodud põhjendustel. Prokurör ja G.S. vaidlesid esitatud apellatsioonile vastu, leides, et see on põhjendamatu. Tartu Maakohtu otsuse palusid prokurör ja kannatanu jätta muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus, kuulanud ära S.W , tema kaitsja, prokuröri ja kannatanu G.S. ning uurinud kriminaalasja materjale, leiab, et maakohtu otsus S.W süüditunnistamises ja karistamises tuleb tühistada täies ulatuses materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Esitatud apellatsioonis leiab kaitsja, erinevalt maakohtust, et G.S. l esinev näovigastus ei ole tema nägu oluliselt moonutav. Ringkonnakohtu arvates on maakohus nimetatud asjaolu otsuses igakülgselt analüüsinud ning esitanud asjakohased põhjendused, miks tuleb G.S. l esinevat näovigastust lugeda oluliseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste põhjendustega ning ei pea vajalikuks nimetatud osas neid käesolevas otsuses korrata. Vastuseks kaitsja apellatsioonis esitatud põhiväidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Vaidlustades maakohtu otsustuse G.S. l esineva näovigastuse olulisuse osas, leiab kaitsja esmalt, et maakohus on väljunud süüdistusakti piirides, kui on leidnud, et G.S. näo vasak pool on kannatanu paremast näopoolest oluliselt teistsugune, s.h on mõnevõrra muutunud ka kannatanu näo kuju. Ringkonnakohus kaitsja taolise etteheitega ei nõustu. Maakohtu otsusest nähtuvalt on kohus G.S. näovigastuse olulisuse hindamisel aluseks võtnud kannatanust tehtud fotod enne vigastuse tekitamist ning pärast vigastuse tekkimist ning nende alusel tõepoolest teinud ülaltoodud järelduse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellise järeldusega, sest pole ju mingit kahtlust, et G.S. vasak näopool (armi asukoht), erineb oluliselt tema paremast näopoolest, millel armi ei ole. Seejuures on maakohus taolist järeldust tehes sõnaselgelt viidanud kanatanu näos olevale armkoelisele alale (tl 161 p). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selleski, et mõnevõrra on muutunud ka G.S. näokuju. Samas ei tähenda maakohtu taoline subjektiivne hinnang ringkonnakohtu arvates seda, et maakohus oleks väljunud süüdistuakti piiridest, sest taolise hinnangu andmisel on kohus lähtunud kohtumeditsiini eksperdi arvamusest ja süüdistuaktis kajastamist leidnud G.S. vasakul näopoolel esinevast armkoelisest alast. Teisisõnu on maakohus andnud omapoolse hinnangu G.S. vasakul näopoolel olevale armkoelisele alale, nagu see on kajastamist leidnud ka süüdistuses. 11 Ringkonnakohus ei nõustu ka kaitsja etteheitega, nagu oleks maakohus jätnud põhjendamatult arvestamata kahe Tallinna Ringkonnakohtu poolt analoogsetes asjades tehtud lahendite seisukohtadega ega ole taolist arvestamata jätmist põhjendanud, millega on rikkunud KrMS § 339 lg 1 p 7 nõudeid. Ringkonnakohus, nõustudes maakohtuga, leiab, et kohus ei ole oma otsustust tehes seotud teises kriminaalasjas teise kohtu poolt kogutud tõenditele antud hinnangutega ning seda ka olukorras, kus tuvastatu võib olla sarnane. Ammugi puudub asja arutaval kohtul vajadus põhistada, miks ta otsustust tehes teise kohtu teises asjas esitatud seisukohtadega ei arvesta. Ringkonnakohtu arvates on oluline, et asja arutav kohus põhistaks konkreetses asjas, konkreetsetele asjaoludele tuginedes, milliseid asjaolusid ta peab tõendatuks ja millised järeldused kohus tõendatuks loetud asjaoludest teeb. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas on maakohus seda ka teinud. Ülaltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus ei ole kohtuotsust koostades kriminaalmenetluse norme rikkunud. Tuginedes apellatsioonis esitatule, saab ringkonnakohtu arvates järeldada, et kaitsja arvates ei saa oluliseks pidada sellist näovigastust, mida saab mõistlike jõupingutustega hilisemalt kõrvaldada või vähemalt edukalt varjata (jumestuskreem, laserravi). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et andmaks hinnangut, kas kannatanul esinev nägu moonutav vigastus on oluline või mitte, ei saa see sõltuda kannatanu enese aktiivsusest vigastuse hilisemal kõrvaldamisel. Nimetatust tulenevalt peab ringkonnakohus igati põhjendatuks maakohtu otsustust võtta näovigastuse olulisuse hindamisel aluseks ajahetk, mil kannatanu vigastus on küll paranenud, kuid järelravi pole sellele veel tehtud. Ringkonnakohtu arvates on maakohus võrrelnud eelnevalt G.S. st enne vigastuse tekitamist tehtud fotot vigastuste järgselt kannatanust tehtud fotodega, tulnud põhjendatud järeldusele, et tegemist on G.S. nägu oluliselt moonutava vigastusega. Maakohus tunnistas S.W süüdi
le viimase nägu oluliselt moonutava ravimatu vigastuse ettevaatamatusest hooletuse vormis. Prokuratuur ega ka kannatanu maakohtu taolist otsustust apellatsioonikorras vaidlustanud ei ole. Küll vaidlustas maakohtu otsustuse S.W kaitsja, leides, et S.W käitumises puudub ettevaatamatus. KrMS § 331 lg 2 kohaselt arutab rindkonnakohus kriminaalasja esitatud apellatsiooni piires, s.o käesoleval juhul on asja arutamise piirid määratletud S.W kaitsja apellatsiooniga. Kaitsja leiab apellatsioonis, et maakohtu otsusest ei nähtu, milles seisnes S.W hoolsuskohustuse rikkumine, samuti see, kas selline tegu olnuks S.W jaoks välditav. Ringkonnakohtu arvates on maakohus otsuse punktides 45 ja 46 selgitanud, milles seisnes S.W poolne hoolsuskohustuse rikkumine. Kohus on leidnud, et reageerides G.S. käitumisele spontaanse ümberpööramisega, mille tagajärjel purunes S.W käes olnud pokaal, sai S.W kätte jäänud kildudega kannatanu näovigastuse. Samas on kohus leidnud, et kuigi S.W ei näinud ette, et tekitab ümber pööramise käigus purunenud pokaaliga kannatanule näovigastuse, oleks ta pidanud seda tegema. 12 Ringkonnakohtu arvates saab taolisest maakohtu seisukohast üheselt järeldada, et kohtu arvates seisnes S.W hoolsuskohustuse rikkumine selles, et ümber pöördudes tulnuks tal seda teha vaoshoitumalt, seda enam, et tal oli käes pokaal. Ringkonnakohtu arvates on igati mõistetav, et viibides seltskonnas, ei tohi isik oma käitumisega (nt kätega vehkides) seada ohtu teisi seltskonnas viibijaid. Seda enam on üldinimliku hoolsuskohustuse vastane see, kui seltskonnas tehakse käega, milles on klaasist pokaal, spontaanseid, vehkivaid liigutusi. Ringkonnakohtu arvates oleks situatsioon, millesse S.W sattus, hõlpsasti välditav kui S.W oleks ümberpööramisel olnud tagasihoidlikum ning hoidnud kätt, milles oli pokaal keha juures või vähemalt rinna kõrgusel, kus seda seltskonnas viibides tavaliselt hoitaksegi. Apellatsioonis leiab kaitsja, et S.W käitumises esineb õigusvastasust välistav asjaolu, s.o hädakaitse
Ringkonnakohus leiab, et kaitsja sellekohane väide väärib tähelepanu.
lg 1 sätestab, et tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piire. Hädakaitse üheks eelduseks on
lõike 1 järgi hädakaitseseisundi olemasolu ehk siis vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja enda või kellegi teise õigushüve vastu. Hädakaitseseisundi tekkimise aluseks võib olla muu hulgas ka selline rünne, mis ei vasta ühelegi süüteokoosseisule. Seega selleks, et tuvastada, kas S.W viibis 11. aprillil 2021 hädakaitseseisundis, tuleb tuvastada temavastase ründe esinemine ning see, kas see rünne oli õigusvastane. Maakohus, analüüsides kas S.W viibis tegu toime pannes hädakaitseseisundis, on asunud seisukohale, et S.W el puudus alus käsitleda G.S. tegevust (S.W kuklapiirkonna juustest kinni võtmist) kui tema vastu suunatud rünnet. Otsusest nähtuvalt on maakohus taolist otsustust tehes analüüsinud seejuures vaid S.W ja G.S. varasemat suhtlust sünnipäevapeol ning tulnud järeldusele, et S.W l puudus alus käsitleda G.S. tegevust tema vastu suunatud ründena. Siinjuures märgib ringkonnakohus, et maakohtu analüüs S.W ja G.S. vahelistest suhetest peo varasemas staadiumis ei anna vastust küsimusele, kas S.W pidas tema juustest tõmbamist ründeks enda vastu või mitte. Seda põhjusel, et juustest tõmbamise hetkel ei teadnud S.W , ega saanudki teada, kes teda juustest tõmbas, sest juustest tõmbaja seisis S.W selja taga. Samas ei ole maakohus ringkonnakohtu arvates andnud hädakaitseseisundi tuvastamise kontekstist lähtuvat hinnangut tunnistajate R.Õ. e, P-R.K. , G.S. ega ka S.W sellekohastele ütlustele. R.Õ. e ütluste kohaselt tegi tema puhkemaja terrassil suitsu ja rääkis S.W-ga . Ühel hetkel oli G.S. S.W juures ja tõmbas teda juustest. S.W pöördus ümber, siis oli klaasi klirin ja siis oli intsident läbi (tl 118). Kaitsja küsimustele vastates on R.Õ. kinnitanud, et G.S. tõmbas S.W-d juustest ja see tõmbamine oli tugev, S.W pea kaldus tahapoole. Seejuures on R.Õ. prokuröri küsimusele vastates väitnud, et G.S. sai näovigastuse siis kui ta ründas S.W-d (tl 119). P-R.K. ütluste kohaselt ta nägi kuidas G.S. tõusis diivanilt püsti, läks tema poole seljaga seisva S.W juurde ja tõmbas teda juustest alla ja ütles, et sina tatikas minuga nii ei räägi. Pärast 13 seda oli kuulda klaasikildude kilinat. Prokuröri küsimusele, mis siis S.W ja G.S. vahel juhtus, on P-R.K. vastanud: „G.S. läks füüsiliselt S.W-le kallale ja selle intsidendi käigus purunes klaas. Kui ta ei oleks läinud talle kallale, ei oleks seda asja üldse juhtunud.“ (tl 125 p). Kaitsja küsimustele vastates on P-R.K. selgitanud, et G.S. tõmme juustest oli vihane ja agressiivne. Tõmbas patsist tagant juustest, tõmbas kuidagi allapoole (tl 126). G.S. ütluste kohaselt oli S.W ja R.Õ. e vahel sõnavahetus, kus S.W ütles R.Õ. ele, et võta see G.S. ja tõmmake minema. Tema tahtis S.W-d maha rahustada, aga kuna S.W ei vaadanud talle otsa, siis võttis ta viimasel kukla tagant kinni, et silmsidet saada. Kaitsja täpsustavatele küsimustele vastates, s.o pärast G.S. ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamist, on kannatanu täpsustanud, et S.W tähelepanu saamiseks võttis ta viimase kukla piirkonnast juustest kinni. Seejuures on G.S. väitnud, et juustest võttis ta kinni „mitte tugevalt“. G.S. väidete kohaselt ei olnud K. S.Wel alust pidada tema käitumist ründeks (tl 112 p). S.W keeldus kohtuistungil ütluste andmisest ning seetõttu avaldati tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused. S.W väidete kohaselt seisis ta maki juures ja tal oli käes pokaal joogiga. Järsku ründas G.S. teda selja tagant terava asjaga, G.S. võttis tal kõvastu ümbert kinni. Ta ehmatas väga, keeras ümber ja tekkis rüselus. Ta avastas, et tema käes olnud pokaal läks rüseluse käigus katki. Ringkonnakohus, toetudes R.Õ. e, P-R.K. ja G.S. ütlustele, nõustub maakohtuga selles, et tõendatuks tuleb lugeda see, et G.S. oli isikuks, kes lähenes selja tagant S.Wle. Ringkonnakohus leiab, tuginedes R.Õ. e ja P-R.K. eeltoodud ütlustele, et tõendatuks tuleb lugeda ka asjaolu, et G.S. tõmbas S.W-d , seistes viimas selja taga, juustest ja tõmbas sedavõrd tugevasti, et S.W pea kaldus tahapoole. Ringkonnakohtul puudub igasugune alus kahelda R.Õ. e ja P-R.K. ütlustes. Seda enam, et nimetatud tunnistajate ütluste usaldusväärsust pole kahtluse alla seadnud ka kohtumenetluse pooled. Midagi eriskummalist ei näe ringkonnakohus selleski, et R.Õ. ja P-R.K. ei näinud pokaali purunemist ja näovigastuse tekkimist. Toimunu hetkel seisid S.W ja G.S. ju lähestikku ning nende kehad varjasid kahtlemata tunnistajate vaatevälja. Ringkonnakohus leiab, et G.S. väites, nagu ta võtnuks S.W juustest kinni „mitte tugevalt“, püüab pisendada enda rolli olulisust konfliktis. Väide „mitte tugevalt“ on ringkonnakohtu arvates vaid G.S. subjektiivne arvamus, mis pealegi ei lange kokku R.Õ. e ja P-R.K. , kui kõrvalseisjate hinnanguga juustest tõmbamise tugevuse kohta. Ringkonnakohtu jaoks on tähelepanuvääriv seegi, et G.S. pidas S.W nn tähelepanu võitmiseks vajalikuks S.W juustest “kinni võtta“. Ringkonnakohtu jaoks oleks mõistetav, et teise isiku tähelepanu võitmiseks pöördutakse tema poole suusõnaliselt või tavapäraselt puudutatakse õlast. Mõnevõrra ebatavaline oleks puudutada isikut tema tähelepanu võitmiseks kuklast, kuid kuidagi ei ole mõistuspärane võtta isiku tähelepanu võitmiseks kinni tema juustest. Kokkuvõtvalt loeb ringkonnakohus tõendatuks, et G.S. lähenes selja tagant K. S.Wele ja tõmbas teda juustest, tehes seda sedavõrd tugevalt, et S.W pea kaldus tahapoole. Ringkonnakohus leiab, et G.S. ülalkirjeldatud käitumist oli S.Wl alus pidada tema vastu suunatud vahetuks ründeks, s.o rünne leidis parajasti aset. 14 Olukorras, kus isikut tõmmatakse tema jaoks ootamatult ja veel tugevasti juustest, saab ringkonnakohtu arvates toimunut kahtlemata vaadelda kui rünnet isiku õigushüvedele. Ringkonnakohus leiab, et G.S. taoline käitumine oli ka õigusvastane. Ringkonnakohtu arvamuse kohaselt võis G.S. poolt tugevasti S.W juustest tõmbamine põhjustada viimasele valu ning valu tundmise tõendatuks lugemisel võiks G.S. käitumine täita
Samas puuduvad kriminaalasjas tõendid selle kohta, kas S.W tundis juustest tõmbamise tõttu valu
Siinjuures jääb ringkonnakohtule arusaamatuks kaitsja apellatsioonis märgitu, mille kohaselt on S.W avaldanud, et juustest tõmbamise tõttu tundis ta valu. S.W keeldus kohtuistungil ütluste andmisest ning seetõttu avaldati tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Nimetatud ütlustes ei ole S.W kordagi väitnud, et G.S. tõmbas teda juustest ega ka seda, et ta oleks sellest tulenevalt tundnud valu (tl 93). Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt võib hädakaitseseisundi tekkimise aluseks olla muu hulgas ka selline rünne, mis ei vasta ühelegi süüteokoosseisule. Nimetatust tulenevalt analüüsib ringkonnakohus, kas G.S. kirjeldatud käitumine kahjustas või ohustas S.W individuaalõigushüve piisavalt intensiivselt, et pidada seda õigusvastaseks ründeks
Käesoleval juhul lähenes G.S. selja tagant S.W le, võttis tal kukla piirkonnas juustest kinni ning tõmbas viimast juustest sedavõrd jõuliselt, et viimase pea kaldus tahapoole. Ringkonnakohtu arvates rikkus G.S. taoliselt käitudes S.W kehalist puutumatust ning kirjeldatud käitumine on Võlaõigusseaduse § 1045 lg 1 p 4 kohaselt vastuolus õiguskorraga. Ringkonnakohtu jaoks on oluline seejuures ka see, et G.S. lähenes K. Õigusele selja tagant ning seega oli G.S. õigusvastane rünne S.W jaoks ootamatu. Ringkonnakohtu arvates ei saanud S.W ootamatusest tulenevalt kuidagi mõista, et teda juustest haaranud inimene, keda ta isegi ei näinud, teda ei ründa. Arvestades G.S. poolt S.W juustest tõmbamise jõulisust, ületas G.S. käitumine ilmselgelt väheolulise bagatellründe piiri. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et G.S. käitumine, s.o S.W juustest tõmbamine on vaadeldav ründena S.W kehalise puutumatuse vastu ja see oli õiguskorra vastane. Seega sattus S.W hädakaitseseisundisse ning tal tekkis õigus hädakaitsetegevuseks. Hädakaitseseisundi tuvastamise järel tuleb seega edasiselt kontrollida kas kaitsetegevus vastas
Kaitsetegevuseks valitud vahend peab olema sobiv ründe lõpetamiseks, kuid samas ka säästvaim vahend selle eesmärgi saavutamiseks. Seejuures peab kaitsetegevus olema kantud kaitsetahtest, mis tähendab, et kaitsja peab aru saama, et ta viibib ja tegutseb kaitseolukorras ning lähtuma sellest oma tegevuses. Asjas on tuvastamist leidnud, et pärast G.S. poolt S.W juustest tõmbamist pöördus S.W ümber, tema käes olnud pokaal purunes ning pokaalikillud tabasid G.S. nägu põhjustades viimasele näovigastuse. Ringkonnakohus leiab, et S.W ümberpöördumine pärast G.S. rünnet ning purunenud pokaalikildude sattumine G.S. näkku, lõpetas G.S. rünnaku S.W kehalise puutumatuse 15 vastu. Seega oli S.W kaitsetegevus kõrvaltvaataja seisukohast sobiv. ex ante-vaatepunktist lähtudes objektiivse Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt, kui kaitsjal on kaitsetegevuseks valida mitme vahendi vahel, siis peab ta valima säästvaima, s.o vahendi mis ründajat kõige vähem kahjustab. Arvestades olukorda, milles S.W G.S. rünnaku hetkel oli, tal oli käes pokaal, teda rünnati ning selle tõrjumiseks pöördus ta ümber ning tema käes purunenud pokaalikillud põhjustasid G.S. näovigastuse, siis tuleb G.S. rünnaku tõrjumise vahendit lugeda ringkonnakohtu arvates säästvaimaks. Isiku kaitsetegevus peab olema kantud kaitsetahtest, st kaitsetegevus peab olema suunatud ründe tõrjumisele. Ringkonnakohus leiab, et S.W ümberpööramine pärast rünnet oli kahtlemata tingitud tema kaitsetahtest. Asjaolu, et ümberpööramine käigus purunes tal käes olnud pokaal ja selle killud tabasid G.S. nägu ning lõpetasid taoliselt G.S. poolse ründe, ei muuda olematuks S.W kaitsetahet. Eeltoodud analüüsi tulemusel leiab kriminaalkolleegium, et 11. aprilli 2021 tegutses S.W hädakaitses
Seega kuulub maakohtu otsus S.W süüditunnistamises ja karistamises
MS § 337 lg 1 p 4, 338 p 2 alusel täies ulatuses tühistamisele ning S.W tuleb õigeks mõista. G.S. tsiviilhagi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.