Obsah (11)

§ 50§ 43§ 18§ 2§ 44§ 45§ 46§ 49§ 8§ 54§ 47

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Harju Maakohus Kaija Koik Määruse tegemise aeg ja koht 20. märts 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-17498 Tsiviilasi Xi maksejõuetusavaldus Menetlusosalised ja nende esin

§ 50

lg 2 alusel (eeldusel, et ka kohtu hinnangul on elatisabi nõue võrdsustatav elatise nõudega ja Sotsiaalkindlustusameti poolt hüvitatud matusekulu ja vägivallakuriteo tagajärjel toitja surmast tulenev kahju nõue on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus).

1. Kohus kuulas 17.03.2025 võlgniku suuliselt ära (dtl 164-168). Kohus ja usaldusisik selgitasid võlgnikule tema kohustuste struktuuri ja sellest johtuvalt kohustustest vabastamise menetluse eesmärgipärasuse küsitavust. Võlgnik avaldas, et tal on hetkel lootus saada uus töökoht. Võlgnik soovib siiski kohustustest vabastamise menetluse algatamist ning on valmis pingutama oma ülejäänud kohustustest vabanemise võimaluse nimel, kuivõrd see annaks talle siiski paremad eeldused oma elu ja kohustustega hakkamasaamisel ning võimaldaks tal paremini oma tütre elus osaleda. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Maksejõuetusavalduse lahendamine Pankroti väljakuulutamise taotluse lahendamine
2. Kohus leiab, et võlgniku taotlus pankroti väljakuulutamiseks tuleb rahuldada.
3. Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses (

) ei ole sätestatud teisiti (

§ 43). 13. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (Pankr

S § 31 lg 1). Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).

1. Kohtu hinnangul nähtub asjas kogutud tõenditest, et võlgnik on maksejõuetu, ning et maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgniku vara- ja võlanimekirjast (dtl 115-162) nähtub, et võlgnikul mistahes vara puudub, kuid teadaolevaid kohustusi on 23 249 eurot. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on tasu juhuslikest tõlketöödest suurusjärgus 200-300 eurot. Ametlikult sai võlgnik viimati tasu
2. a. juunis XXX OÜ-lt. Võlgniku igakuised jooksvad kulutused on suurusjärgus 600 eurot kuus, sealhulgas ülalpidamiskulu 280 eurot.
3. Kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti.
4. Usaldusisik Martin Pärn andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus nimetab pankrotihalduriks Martin Pärna (PankrS § 31 lg 6).
5. Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause, § 78 lg 1).
6. Kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (

§ 18lg 8).

4/8 Kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse lahendamine

1. Kohus leiab, et võlgniku taotlus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tuleb rahuldada.
2. Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. (vt RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 14). Kuivõrd

§ 2sõnastab kohustustest vabastamise menetluse eesmärgi analoogsena Pankr

S §-ga 2, kehtib eeltoodu ka füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluses

§ 44jj kontekstis.

21. Füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (

§ 44

). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus võlgniku pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega (

§ 45lg 1).

22. Kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata

§ 45lg-s 3 sätestatud alustel.

23.

§ 50

lg 2 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus.

1. Võlgnik on taotlenud enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Ka usaldusisik on seda vara- ja võlanimekirjas toodud hinnangutes põhjendatuks pidanud, kuigi 17.03.2025 ärakuulamisel avaldas usaldusisik, et võlgniku kohustuste struktuuri arvestades on menetluse mõttekus küsitav.
2. Usaldusisik ei ole välja toonud ning kohtule ei ole teada, et käesoleval juhul esineks

§ 45lg-s 3 sätestatud aluseid jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata.

26. Küll aga on usaldusisik välja toonud, et kohustustest vabastamise tõttu saavad menetluse eduka läbimise korral eelduslikult lõppeda nõuded üksnes summas 2822,18 eurot. Usaldusisiku hinnangul Eesti Vabariigi nõue summas 5884,30 eurot on tõenäoliselt juba aegunud. Usaldusisiku hinnangul nõuded summas 14 542,52 eurot ei lõpe kohustustest vabastamisega

§ 50lg 2 alusel.

1. Kohus nõustub usaldusisikuga, et võlgniku kohustuste struktuuri arvestades on kohustustest vabastamise menetluse eesmärk - anda võlgnikule, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks – saavutatav üksnes osaliselt. 5/8
2. Kohus nõustub usaldusisikuga, et võlgniku kohustused summas 14 542,52 eurot ei lõpe eelduslikult ka menetluse eduka läbimise korral

§ 50lg 2 kohaselt kohustustest vabastamisega.

Kohtu hinnangul on Eesti Vabariigile Sotsiaalkindlustusameti kaudu võlgnetavate kohustuste näol endiselt tegemist õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustustega sõltumata sellest, et õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused on ohvriabiseaduse § 53 alusel kannatanutele makstud hüvitiste ulatuses kannatanutelt riigile üle läinud. Kohtu hinnangul on ka Eesti Vabariigile Maksu- ja Tolliameti kaudu võlgnetava kohustuse näol endiselt tegemist lapsele elatise maksmise kohustustega sõltumata sellest, et lapse õigus nõuda kohtumenetluse ajal ülalpidamist võlgnikult on perehüvitiste seaduse § 57 lg-te 1 ja 3 alusel väljamakstud elatisabi ulatuses riigile üle läinud.

1. Kohus ja usaldusisik selgitasid võlgnikule tema kohustuste struktuuri ja sellest johtuvalt kohustustest vabastamise menetluse eesmärgipärasuse küsitavust. Võlgnik avaldas, et tal on hetkel lootus saada uus töökoht. Võlgnik soovib siiski kohustustest vabastamise menetluse algatamist ning on valmis pingutama oma ülejäänud kohustustest vabanemise võimaluse nimel, kuivõrd see annaks talle siiski paremad eeldused oma elu ja kohustustega hakkamasaamisel ning võimaldaks tal paremini oma tütre elus osaleda.
2. Kohus on seisukohal, et kui võlgnik on vaatamata oma kohustustest üksnes osaliselt vabanemise võimalusele valmis kohustustest vabastamise menetluse reeglite kohaselt pingutama oma ülejäänud kohustustest vabanemise nimel, siis tuleb võlgnikule sellekohane võimalus anda. Lähtuvalt eeltoodust algatab kohus ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.
3. Kohtu nimetatud pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (

§ 46lg 1).

32. Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta aruande (

§ 46lg 3).

Kohus määrab esimese aruande esitamise tähtpäeva pankrotimenetluse lõppemisel. 33. Kohus otsustab võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (

§ 49lg 1).

34. Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 18lg 4, Pankr

S § 33 lg 1). Menetluskulud 35. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh usaldusisiku tasu, tasuda pankrotivarast (

§ 8lg 1, Pankr

S § 150 lg 1 p 2, lg 2). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1). 36. Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks (

§ 54lg 4 esimene lause).

Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (

§ 54lg 1).

Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (

§ 54lg 2 esimene lause).

6/8 37. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi (

§ 54lg 4).

Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 177,2 eurot (PankrS § 23 lg 3). 38. Usaldusisik palub määrata oma töötasuks 891 eurot, millele lisandub käibemaks summas 196,02 eurot ehk kokku koos käibemaksuga 1087,02 eurot. Usaldusisik esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (

§ 54lg 4, Pankr

S § 23 lg 2), mille kohaselt tal kulus oma ülesannete täitmiseks 13,5 tundi. Kohus leiab usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi arvestades, et usaldusisiku tööaja arvestuses välja toodud ülesanded on olnud vajalikud ja nendele kulunud aeg on olnud mõistlik ja põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu 66 eurot, millele lisandub käibemaks, mahub kehtestatud piirmääradesse ega ole ebamõistlikult suur (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11). 39. Lähtuvalt eeltoodust määrab kohus

§ 54lg-te 1 ja 2 ning Pankr

S § 23 lg-te 1-3 alusel usaldusisiku tasuks 891 eurot, millele lisandub käibemaks summas 196,02 eurot ehk kokku koos käibemaksuga 1087,02 eurot. 40.

§ 54lg 2 teise lause kohaselt ja Pankr

S § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui esineb alus menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu katmiseks ilma hüvitamiskohustuseta ning hüvitada usaldusisiku tasu osaliselt riigi vahenditest.

1. TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
2. Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 5 1). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1). Nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (määruse § 2 lg 4).
3. Lähtuvalt eeltoodust ning arvestades usaldusisiku põhjendatud ajakulu 13,5 tundi, määrab kohus usaldusisiku tasu suuruseks, mis kuulub hüvitamisele riigi vahenditest ilma hüvitamiskohustuseta, seega 886 eurot (27 alustatud pooltundi tasuga 33 eurot pooltunni kohta kuni piirmäärani 886 eurot), millele lisandub käibemaks 194,92 eurot ehk koos käibemaksuga 1080,92 eurot. 7/8
4. Vastavalt PankrS § 23 lõikele 4 mõistab kohus usaldusisiku tasu välja võlgnikult, kuid määrab, et see hüvitatakse usaldusisikule osaliselt riigi vahenditest.
5. Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus usaldusisiku tasu maksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, milleks määruse tegemise hetkel on Advokaadibüroo Naur & Pärn, arveldusarve XXXXXXXX AS-is LHV Pank (

§ 54lg 9).

KOHTU SELGITUSED VÕLGNIKULE

1. Kohus on kuulutanud välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed on sätestatud PankrS §-s
2. Pankroti väljakuulutamisel muutub võlgniku vara muu hulgas pankrotivaraks ning selle valitsemise õigus (sh tehingute tegemise õigus) läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1 ). Kas ja millist konkreetset võlgnikule kuuluvat vara võib võlgnik ise valitseda, tuleb arutada pankrotihalduriga.
3. Kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Menetluse algatamine ei tähenda automaatselt, et kohus menetluse lõpus ka võlgniku kohustustest vabastab. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlgniku pingutust rahuldada võlausaldajate nõudeid nii suures ulatuses, kui see on võlgniku jaoks mõistlikult võimalik. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud (

§ 47

lg 1-2): • • • • tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 48. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (

§ 47

lg 3-7) /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Koik kohtunik 8/8