KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse tegemise aeg ja koht 20. september 2023.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilas

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Kohus ei anna

§ 442lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

Kui on täidetud

§ 637

lg 2 1 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja 2

§ 444

lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 221 lg 2 sätestab, et lepingulise esindaja volitust tõendab volikiri, mis esitatakse kohtule.

§ 217

lg 3 sätestab, et tsiviilkohtumenetlusteovõimetut menetlusosalist esindab kohtus tema seaduslik esindaja. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on hageja eestkostjaks ja seega seaduslikuks esindajaks Tallinna Linnavalitsus (Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet).

§ 222

lg 1 p 9 kohaselt saab Tallinna Linnavalitsus edasi volitada kolmandaid isikuid esindama hagejat kohtus. Isik, kellele edasivolitus antakse, peab vastama

§ 218lg-s 1 sätestatud nõuetele.

Harju Maakohtu 15.09.2022 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-11028 on kostja eestkostjaks määratud Tallinna Linnavalitsus (dtl 147). Kostja esindajana on hagile vastanud JK. JK esindusõiguse tõendamiseks on kohtule esitatud Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja allkirjastatud volikiri 23.03.2022 nr 1.-12/292-1 (dtl-d 132-134). Kohus leiab, et Tallinna sotsiaalja tervishoiuameti juhataja allkirjastatud volikiri 23.03.2022 nr 1.-12/292-1 ei tõenda JK õigust esindada Xt tsiviilasjas nr 2-22-116383. Kohtule esitatud volikirjast nähtuvalt on linnavalitsus määranud JK esindama Tallinna Linnavalitsust. Seega tuleneb volikirjast JK õigus esindada Tallinna Linnavalitsust, mitte Xt. Kohus ei sea kahtluse alla asjaolu, et Tallinna Linnavalitsus on määratud kostja X eestkostjaks ning on eestkostjana tema seaduslik esindaja. Sellele vaatamata ei osale Tallinna Linnavalitsus hagimenetluses eraldi menetlusosalisena, vaid X esindajana. Tallinna Linnavalitsusel on võimalik Xt kohtus esindada Tallinna Linnavalitsuse seadusliku esindaja vahendusel või lepingulise esindaja vahendusel, kes on saanud Tallinna Linnavalitsuselt kui X seaduslikult esindajalt edasivolituse X esindamiseks kohtus. Volikirjast 23.03.2022 nr 1.-12/292-1 ei nähtu, et Tallinna linn või Tallinna Linnavalitsus (nt Sotsiaal- ja tervishoiuameti kaudu) oleks andnud kostja X seadusliku esindajana JKle edasivolituse X esindamiseks kohtus. Eeltoodust tulenevalt ei tõenda volikiri JK õigust esindada Xt käesolevas tsiviilasjas. Kohus kontrollis JK esindusõigust ning andis talle 27.07.2023 määrusega tähtaja esindusõiguse tõendamiseks (dtl-d 136-137). JK ei esitanud 09.08.2023 kohtule esitatud vastusega koos tõendeid, millest nähtub JKle Tallinna Linnavalitsuse poolt kostja X seadusliku esindajana antud edasivolitus kostja X esindamiseks maakohtus (dtl-d 142-148). Kohus on seisukohal, et JK ei ole tõendanud esindusõigust. 2.

§ 227

lg 5 ls 2 sätestab, et kui kostja nimel esinenud isik ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esindusõigust tõendanud või heakskiitu esitanud, teeb kohus tagaseljaotsuse, kui tagaseljaotsuse muud eeldused on täidetud.

§ 407

lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kostja esindaja ei tõendanud kohtu määratud tähtaja jooksul esindusõigust. Tagaseljaotsuse tegemise muud eeldused on täidetud. Kohus teeb eeltoodut arvestades asjas tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagiavalduse osaliselt ning jätab seejuures hagiavalduse osaliselt

§ 407lg 6 alusel rahuldamata.

3. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et Tele2 Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmiti 21.06.2021 liitumisleping 853693949, mille alusel kohustus Tele2 Eesti AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus tasuma eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Hagis märgitud asjaoludel kasutas kostja Tele2 Eesti AS-i teenuseid ning on jätnud Tele2 Eesti AS-ile teenuste eest tasumata 65,65 eurot, milline nõue on sissenõutavaks muutunud. Tele2 Eesti AS loovutas 23.02.2022 nõuded hagejale. Kohus loeb hageja 3

§ 407lg 1).

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus rahuldab hagiavalduse tasu maksmise nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja tasu telekommunikatsiooniteenuse eest 65,65 eurot.

1. Hageja nõuab kostjalt viivise 4,79 eurot tasumist, mis on arvestatud põhinõudelt määraga 0,05% päevas kuni 05.07.
2. Hageja põhjendab viivisenõuet sellega, et Tele2 Eesti AS ja kostja on kokku leppinud tüüptingimustes, mille kohaselt on Tele2 Eesti AS-il õigus nõuda kostjalt maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,05% võlasummast iga viivitatud päeva eest. VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi on tühine vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Lepingu sõlmimise ajal 21.06.2021 oli VÕS § 113 lg-st 1 ja VÕS §-st 94 tulenev seadusjärgne viivisemäär 8% aastas. Hagis märgitud päevane viivisemäär 0,05% teeb aastaseks viivisemääraks 18,25% (0,05% x 365=18,25%), mis ei ületa kolmekordset seadusjärgset viivisemäära lepingu sõlmimise ajal (3 x 8% = 24%). Seetõttu ei ole hagis märgitud asjaoludel viivisekokkulepe tühine. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited viivisearvestuse aluseks olevate asjaolude kohta kostja poolt omaksvõetuks (

§ 407lg 1).

Kohus rahuldab hagiavalduse viivise maksmise nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 4,79 eurot. 5.

§ 367

sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab põhinõudelt viivise protsendina väljamõistmist põhinõude 65,65 tasumata osalt alates 06.07.

1. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Kohus rahuldab seetõttu hagiavalduse osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 65,65 eurot tasumata osalt ulatuses 0,05% päevas alates 06.07.2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 60,86 eurot (viivis põhinõude ulatuses 65,65 eurot – sissenõutavaks muutunud viivis 4,79 eurot = 60,86 eurot).
2. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulu 20 eurot hüvitamist liitumislepingu alusel. Kostjale on saadetud kaks võlateatist saatmise aegadega 08.03.2022 ja 11.04.
3. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited võlateatiste saatmise kohta kostja poolt omaksvõetuks (

§ 407lg 1).

Hageja ei ole avaldanud hagiavalduses, kas ja millal on Tele2 Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmitud 21.06.2021 liitumisleping 853693949 lõppenud. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi sissenõudmiskulude hüvitamise nõude eelduseks on tarbijaga sõlmitud lepingu eelnev lõppemine. Hageja ei ole sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet selle eelduseks oleva asjaoluga õiguslikult põhjendanud, mistõttu jätab kohus hagiavalduse sissenõudmiskulude 20 eurot tasumise nõudes rahuldamata (

§ 407lg 6).

7.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esitas hagiavalduse nõuetes, millele vastas hagihind 102,42 eurot. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, millele vastas hagihind 82,42 eurot. Seega rahuldas kohus hagiavalduse osaliselt 80% ulatuses ning jättis hagiavalduse 20% ulatuses rahuldamata (82,42 102,42-st on 80%). Kohus jätab seetõttu menetluskulud hageja kanda 20% ulatuses ja kostja kanda 80% ulatuses. 8. Hageja menetluskulud maakohtus on menetluskulude nimekirja kohaselt kokku 540 eurot, millest riigilõiv moodustab 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise 4

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas kohtumenetluses toimingute tegemise ajal lepinguline esindaja, kes vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (

§ 218sätestatud nõuetele).

Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingulise esindaja kulude hüvitamist. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja tasu suurus 100 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks, kokku 120 eurot tunnis. Õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg oli 3,5 tundi. Hageja lepinguline esindaja on teinud järgmised tasustatud toimingud: dokumentide komplekteerimine ja analüüs, hagiavalduse koostamine ja esitamine, kokku 3,5 tundi. Kohus on seisukohal, et hagiavalduse koostamine on vajalik toiming, sest hagi koostamine ja kohtule esitamine on vältimatu eeldus selleks, et isik saaks oma nõudele kohtus õiguskaitse. Kohus leiab, et hagi koostamise ja kohtule esitamise osaks on nõude asjaolude ja materjaliga tutvumine ja analüüs, tõendite kogumine. Asja vähest keerukust ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul sarnases asjas seaduse nõuetele vastava hagi koostamiseks ja kohtule esitamiseks kuluv mõistlik aeg kuni kolm tundi. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja lepingulise esindaja poolt hagi koostamiseks ja kohtule esitamiseks kulunud 3 tundi on põhjendatud ja vajalik ajakulu. Kohus leiab, et ajakulu 0,5 tundi ei ole põhjendatud ega vajalik. Hagejale esitatud arvest nähtuvalt on kokkulepitud lepingulise esindaja tasu suuruseks 100 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks, kokku 120 eurot. Kohtu hinnangul tuleb lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel võtta arvesse, et tegemist oli vähese õigusliku keerukusega tsiviilasjaga. Sarnaste õigusvaidluste maht kohtus ei ole tavaliselt suur ning vaidlusküsimused ei ole õiguslikult keerukad. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasu 100 eurot (koos käibemaksuga 120 eurot) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja on avaldanud, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada (

§ 174lg 10).

Kohus on ülaltoodut arvestades seisukohal, et põhjendatud ja vajalikud on hageja lepingulise esindaja kulud 360 eurot (õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg 3 x tunnitasu 120 eurot = 360 eurot). Kohus määrab eeltoodut arvestades kindlaks hageja lepingulise esindaja kulud 360 eurot. Kohus jätab kindlaks määramata hageja lepingulise esindaja kulud 60 eurot (420-360=60). Hageja on taotlenud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot kindlaksmääramist ja väljamõistmist.

§-s 4842 nimetatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot mõistetakse avaldaja menetluskulude katteks välja siis, kui kohus teeb maksekäsu või lõpetab maksekäsu kiirmenetluse võla tasumise tõttu

§ 4881ettenähtud juhul.

Hageja esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse alusel algatatud maksekäsu kiirmenetluses ei tehtud maksekäsku ega lõpetatud menetlust võla tasumise tõttu. Seetõttu ei ole hagejal õigus nõuda maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot hüvitamist. Kohus jätab rahuldamata hageja avalduse maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot kindlaksmääramiseks. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda 80% ulatuses. Kohus mõistab seetõttu kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 80 eurot (80% 100-st on 80) ja lepingulise esindaja kulu 288 eurot (80% 360-st on 288). Kohus jätab menetluskulude jaotust arvestades kostjalt välja mõistmata lepingulise esindaja kulu 48 eurot (80% kindlaksmääramata jäetud lepingulise esindaja kulust 60 eurot on 48 eurot ) ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 16 eurot (80% kindlaksmääramata jäetud maksekäsu kiirmenetluse kulust 20 eurot on 16 eurot). Vastavalt hageja taotlusele mõistetakse välja kostjalt hageja kasuks viivis välja mõistetud menetluskulude 368 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. 5

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 6