← Eesti

2-24-13782/19

Obsah (4)§ 477§ 172§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Määruse tegemise aeg ja koht 03.04.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-13782 Menetlustoiming Tsiviilasi Avalduse lahend

) § 475 lg 1 p 13 ja § 613 lg 1 p 1 järgi hagita menetluses.

§ 477

lg 2 kohaselt, kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus võib siinses vaidluses

§ 477lg 2 järgi asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata.

Õiguskirjanduses on selgitatud, et istungi korraldamise vajaduse üle otsustab kohus, kes ei ole seotud menetlusosaliste vastava taotlusega (

III komm

(2018), § 477, p 3.4.2.b). Kohus ei pea antud asjas istungi läbiviimist vajalikuks, pooled on saanud oma seisukohad esitada kirjalikult.
  1. Kohus, tutvunud menetlusosaliste esitatud seisukohtade ja tõenditega, leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata.
  2. Avaldaja soovib, et puudutatud isik hüvitaks talle 1900 eurot, mis tugineb XXX korteriomanike 11.05.2024 üldkoosoleku otsuse punktile 2 (dtl 15-16).
  3. Kohus tuvastas, et üldkoosoleku otsuse päevakorra punkt 2 näeb ette seoses vanalt elektripinge süsteemilt uuele pingesüsteemile üleminekuga tööde teostamise kokkuleppimise vastavalt OÜ Kriskari hinnapakkumisele (dtl 15).
  4. Kohus tuvastas, et 08.05.2024 edastas A, kes on korteriühistu seaduslik esindaja, Xle ekirja, milles teatatakse, et puudutatud isik on oodatud KÜ üldkoosolekule 11.05.2024, lisana on toodud aruanne ja KÜ üldkoosoleku kutse (dtl 27).
  5. 11.05.2024 üldkoosoleku protokolli järgi osales koosolekul 2 korteriomanikku, kellele kuulub kokku 213,5(303,7 m²) ehk enamik kaasomandist ning mõtteliste osade kaudu enamik ehitisest ja maatükist (dtl 15-16). Pooled ei vaidle, et puudutatud isik üldkoosolekul ei osalenud. Puudutatud isik on teatanud, et ei ole 11.05.2024 korteriühistu otsust heaks kiitnud.
  6. KrtS § 20 lg 1 kohaselt kohaldatakse korteriomanike üldkoosolekule mittetulundusühingute seaduse §-i 20 lg 5, mille kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. KÜ XXX põhikirja punkt 6.4 kohaselt peab korralise üldkoosoleku kokkukutsumisest informeerima liikmeid vähemalt 15 päeva ette (dtl 115).
  7. Avaldaja on avalduses märkinud, et tegemist oli erakorralise üldkoosolekuga, kuid esitatud tõenditest seda ei nähtu. Puudutatud isik on kutsutud 08.05.2024 e-kirjaga 11.05.2024 üldkoosolekule, viiteid, et tegemist oleks erakorralise üldkoosolekuga, kutsest ei nähtu.
  8. KÜ XXX juhatuse liige teatas puudutatud isikule 11.05.2024 üldkoosolekust ette vaid kaks päeva, kuigi avaldaja põhikirja punkti 6.4 järgi peab korralise üldkoosoleku kokkukutsumisest informeerima liikmeid vähemalt 15 päeva ette.
  9. KrtS § 29 lg 1 kohaselt kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.
  10. Puudutatud isiku suhtes rikuti oluliselt üldkoosoleku kokkukutsumise korda ja koosolekust ei teatatud ette selleks ettenähtud tähtaja jooksul. Tegemist on olulise rikkumisega, milline toob kaasa üldkoosoleku otsuse tühisuse. Puudutatud isik on teatanud, et ei ole 11.05.2024 korteriühistu otsust heaks kiitnud. Kõnesoleva 4 üldkoosoleku otsuse punktist 2 nähtuvalt otsustati töö tellida OÜ-lt Kriskar, maksumusega 6000,72 eurot ja samuti otsustas üldkoosolek jagada teostatavate tööde maksumus järgnevalt: 1.korter 1 – 2050,24 eurot;
  11. korter 2 – 1900,24 eurot, korter 3 – 2050 eurot (dtl 15-16). Kuna KÜ XXX 11.05.2024 üldkoosoleku otsus on tühine ega oma õiguslikke tagajärgi, siis on tühine ka seal vastu võetud otsus jagada teostatavate tööde maksumus selliselt, et puudutatud isikul tuleb (korter 2 omanikul) tuleb tööde maksumusest hüvitada 1900,24 eurot. Kokkuvõtvalt tuleb jätta avaldaja avaldus 1900 euro saamiseks rahuldamata.
  12. Kohus ei hinda poolte teisi väiteid, millele nad on oma nõudes või vastuväidetes tuginenud, sest kohus tuvastas eespool, puudutatud isiku suhtes rikuti 11.05.2024 üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Avaldaja nõue põhineb tühisel üldkoosoleku otsuse punktil 2 ja tuleb jätta ainuüksi seetõttu rahuldamata. Menetluskulud 22.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

  1. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud avaldaja kanda, kuna kohus jätab avalduse rahuldamata.
  2. Kohus, hinnanud puudutatud isiku lepingulise esindaja kulude suurust tervikuna (vt selle kohta RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 12), sh asja keerukust ja mahukust ja esitatud dokumentide sisukust ja mahtu, leiab, et puudutatud isikule on osutatud põhjendatud ja vajalikku õigusabi 10 tundi. Kuna avaldaja nõue põhines tühisele üldkoosoleku otsusele, saanuks puudutatud isik oma seisukohas piirduda selle väljatoomisega ja muu soovi korral välja tuua ülevaatlikumalt. Selle aja hulka kuulub ka kliendiga suhtlus ja asja materjalidega tutvumine. Kohus peab asja keerukust ja mahukust ning esindaja kvalifikatsiooni arvestades põhjendatud tunnitasu suuruseks 200 eurot, millele lisandub käibemaks. Puudutatud isik kinnitab, et ta ei saa riigilt tagasi käibemaksu. Seega tuleb avaldajal puudutatud isikule hüvitada menetluskulud summas 2440 eurot (summa sisaldab käibemaksu 22%). X kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud seoses tsiviilasjaga 2-24-13782 ja menetluskulude nimekirjas on ühes lauses jäänud ekslikult viide tsiviilasjale 2-23-
  4. Puudutatud isik on taotlenud märkida vastavalt

§ 177

lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb avaldajal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. 26.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.