KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 17.10.2019 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-18-6821 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Riina PALMI Kaitsja vandeadvokaat Kaido KOOGA Asja läbivaatamise kuupäev 15.10.2019 Kohtuasi Viru Vangla materjalid M.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks M.G sünd. 22.07.1985, isikukood XXX, kodakondsuseta, elukoht xxx xx-xx xxx Harjumaa, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 31.05.2018 ja lõpp 30.04.2020 Jätta M.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada kaitsja (vandeadvokaat Kaido KOOGA) taotlus, määrata tema poolt M.G-le kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 64 (kuuskümmend neli) eurot 80 senti (s.h. materjalidega tutvumine 27 €, osalemine kohtuistungil 27 €, käibemaks 10,80 €). Välja mõista M.G-lt kaitsjale (vandeadvokaat Kaido KOOGA) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 64 (kuuskümmend neli) eurot 80 senti. Kaitsjatasu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 Luminor Bank nr EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700023036 ning selgitus „M.G 1-18-6821 kriminaalmenetluse kulud“. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. kinnipeetav M.G M.G on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 06.05.2019 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.7, 8, 9; §348 lg.1; 423-1 ja §424 lg.2 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 11 kuud alates 31.05.
- Tallinna Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda, reaalset vangistust kannab neljandat korda. Kuritegude vägivaldsus on vähenenud. Kinnipeetava käitumine on sarnane varasemale käitumisele, teod on liigiliselt jäänud samaks, kuriteod on ette planeerimata, nende ajendiks on mõtlematu käitumine ja soodusteguriks sõltuvusainete tarvitamine. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama 2-toalisesse munitsipaalkorterisse, kus elavad ka kinnipeetava vanemad, kes on nõusoleku andnud. Kinnipeetav on omandanud keevitaja kutse ja riigikeele A1 taseme. Vabaduses oli kinnipeetaval ametlikult töötamise ajal legaalne piisav sissetulek, vaatamata sellele on ta korduvalt pannud toime kuritegusid rahalise kasu saamise eesmärgil. Peale vabanemist soovib kinnipeetav asuda tööle xxx xxx OÜ-sse, kuid kontaktisiku sõnade kohaselt neil kokkulepe puudub. Seega puudub kinnipeetaval vabanemise korral garanteeritud töökoht. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 3874,36 €, vabanemisfondis on 60 €, kinnipeetava vanemad on valmis teda vabanemise korral majanduslikult toetama. Kinnipeetava suhted vanematega on head ja toetavad, suhted elukaaslasega on katkenud. Kinnipeetava vend on kriminaalkorras karistatud, ka tuttavate hulgas on mitmeid kriminaalse taustaga isikuid. Kinnipeetav on kohati mõjutatav, süstemaatiline õigusrikkuja ning tegude tagajärjel võib kahjustada või vigastada nii ennast kui teisi. Kinnipeetav on korduvalt karistatud nii väärteo- kui kriminaalkorras alkoholijoobes toimepandud süütegude eest. Kinnipeetav probleemi alkoholi tarvitamises ei näe ja pisendab probleemi tõsidust. Kinnipeetav tarvitas amfetamiini paar korda kuus ja ei tunnista kahju, mida narkootikumide tarvitamine võib põhjustada. Kinnipeetaval on head suhtlemisoskused ja enesekindlus, ta ei mõista kohati teiste seisukohti, ei suuda oma reaktsioone ohjeldada, mõelda paremale tegutsemisviisile ega näha oma tegevuste tagajärgi ette. Kuna muster kordub, siis ei oska ta probleeme ära tunda ja neid lahendada ning teha järeldusi. Kinnipeetav on impulsiivne ja ennast õigustav. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 8 korda ja väärteokorras 19 korda, eeltoodu põhjal võib väita, et tal on kuritegelikud hoiakud välja kujunenud. Kinnipeetav ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid norme. Ametiisikutesse suhtub kinnipeetav positiivselt ja on koostöövalmis. Varem on kinnipeetav rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 2 72%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 47%. Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja leidis, et juhul, kui kohus vabastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega, tuleb talle määrata katseaeg ja käitumiskontroll kuni 30.03.2020 ning panna käitumiskontrolli nõuded ja KarS §75 lg.2 p.2-1, 4 ja 7 sätestatud lisakohustused. Abiprokurör Margit Luga maakohtu istungil osaleda ei soovinud, oma kirjalikus seisukohas kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ei toetanud. Maakohtu istung Kinnipeetav M.G ei soovinud maakohtu istungil midagi öelda. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga leidis maakohtu istungil, et kinnipeetava vabastamine vangistusest on põhjendatud, kuna distsiplinaarkaristused kinnipeetaval puuduvad, tal on toetav sotsiaalvõrgustik ja elukoht ning kinnipeetav ise on veendunud, et asub kohe peale vabanemist tööle. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid kahe lausega, milles teatab, et ei soovi arutamisest osa võtta ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Sellist abiprokuröri seisukohta on maakohtul raske arvestada ja hinnata, kuivõrd see seisukoht on täiesti põhistamata. Ilma põhistuseta väiteid maakohus aga ei arvesta. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS §76 lg.1 p.2 sätestab, et teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav mõisteti süüdi teise astme kuritegude toimepanemises, karistati vangistusega 1 aasta 11 kuud ja karistuse algus oli 31.05.
- Seega on KarS §76 lg.1 p.2 sätestatud formaalsed alused käesolevas asjas täidetud. Maakohus leiab, et ainuüksi KarS §76 lg.1 p.2 sätestatud formaalsete aluste täidetus ei tingi kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda 3 vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vabanemine eeldab ka materiaalsete aluste täitmist. Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud juba kaheksa korda, reaalset vangistust kannab neljandat korda. Lähtuvalt eeltoodust on maakohus seisukohal, et kinnipeetav ei ole teinud järeldusi ja parandanud oma käitumist ning eluviisi ei peale varasemaid süüdimõistmisi. Tallinna Vangla iseloomustusest nähtub ka, et varasemalt on kinnipeetav rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Seetõttu leiab maakohus, et taaskordse kriminaalhoolduse nõuetekohase läbimise tõenäosus on pigem negatiivne. Maakohus leiab, et eelnev näitab, et kinnipeetav ei ole motiveeritud muutuma kriminaalhoolduse läbi, elama õiguskuulekat elu ja järgima ühiskonnas kehtivaid reegleid. Riigikohus on oma 07.03.2019 lahendis kohtuasjas nr.1-09-14104 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Tallinna Vangla iseloomustuse kohaselt kehtivad distsiplinaarkaristused kinnipeetaval puuduvad, seega on alust arvata, et tegemist ei ole loomult täiesti allumatu inimesega. Individuaalset täitmiskava ei ole kinnipeetavale koostatud. Samas aga ei tähenda kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine koheselt seda, et ta tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus peab arvestama ka teisi KarS §76 lg.4 sätestatud asjaolusid. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama vanemate juurde üürikorterisse. Kuna vanemad on selleks nõusoleku andnud, hindab maakohus alalise elukoha olemasolu antud asjas positiivseks. Vabanemise korral on kinnipeetav nimetanud oma töökohana xxx xxx OÜ, kuid Tallinna Vangla iseloomustuse kohaselt igasugused kokkulepped kinnipeetava tööleasumiseks sinna firmasse puuduvad. Seega asub maakohus sarnaselt Tallinna Vanglaga seisukohale, et garanteeritud töökoht kinnipeetaval vabanemise korral puudub. Tallinna Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval tasumata rahalisi kohustusi üle 3800 €. Sama iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav vaatamata piisavale legaalsele sissetulekule vabaduses pannud jätkuvalt toime kuritegusid. Seega isegi juhul, kui kinnipeetav asub koheselt peale vabanemist tööle, ei välista see uute kuritegude toimepanemist. Seda seisukohta toetab ka Tallinna Vangla iseloomustus, mille kohaselt kaalub majanduslik kasu üles hilisema süüdimõistmise. Tallinna Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude soodusteguriteks sõltuvusainete tarvitamine ning ajendiks mõtlematu käitumine. Samast iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on korduvalt karistatud nii 4 väärteo- kui kriminaalkorras alkoholijoobes toimepandud süütegude eest. Ise kinnipeetav probleemi oma alkoholi tarvitamises ei näe. Samuti nähtub vangla iseloomustusest, et paar korda kuus tarvitas kinnipeetav ka amfetamiini, kuid selle tarvitamisest tulenevat kahju kinnipeetav ei tunnista. Eeltoodust saab teha järelduse, et kinnipeetava poolt sõltuvusainete tarvitamisest tekkivate probleemide mittetunnistamine suurendab igal juhul uute kuritegude toimepanemise riske vabaduses. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav kannab käesoleval ajal liitkaristust erinevate kuritegude toimepanemise eest. Maakohus möönab, et ainuüksi liitkaristuse olemus ei tingi kinnipeetava vabastamata jätmist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuid leiab siiski, et arvestades kinnipeetava poolt toimepandud mitut erinevat kuritegu ja eelkõige korduvaid karistusi, ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal põhjendatud ja oleks ennatlik. Maakohtul puudub igasugune veendumus selles osas, et antud kinnipeetava puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud, olnud määratud kriminaalhooldusele, mis ebaõnnestus, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna kinnipeetav on jätkanud kuritegelikku eluviisi vaatamata sellele, et teda on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kinnipeetav on varasemalt korduvalt kandnud ka reaalset vangistust, leiab maakohus, et kriminaalhooldus ei osuta kinnipeetavale piisavat mõju, vältimaks uute kuritegude toimepanemist. Tallinna Vangla iseloomustuse kohaselt ei toeta vangla kinnipeetava vabastamist vangistusest t ingimisi enne tähtaega, kuna ta on ohtlik avalikkusele ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosus antud kinnipeetava poolt 2 aasta jooksul on 72%, vägivaldse kuriteo puhul 47%. Maakohus antud riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvesta, kuna vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. Selles osas nõustub maakohus kaitsja seisukohaga. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et antud kinnipeetava poolt on uute kuritegude toimepanemise risk vabanemisel endiselt suur. Kinnipeetavat on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, ta on korduvalt kandnud ka reaalset vangistust ja vaatamata sellele jätkanud kuritegude toimepanemist. Maakohtu hinnangul kaalub antud aspekt üles selle, et käesoleva vangistuse ajal puuduvad kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused. Kõik see, s.h. nii karistus iseenesest kui ka vangistus, ei ole suutnud hoida kinnipeetavat õiguskuulekal rajal ja välistanud tema poolt uute kuritegude toimepanemist. Uute kuritegude toimepanemise riske suurendavad antud kinnipeetava puhul ka alkoholi ja amfetamiini (narkootikumide) võimalik jätkuv kuritarvitamine. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et antud kinnipeetava puhul on tema retsidiivsusriski suurendavad asjaolud ülekaalus, mistõttu tema vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Kinnipeetav peab jätkama karistuse kandmist vanglas. Maakohtu istungil viitas kaitsja ka lisaks eeltoodule ka sellele, et kinnipeetav on omandanud riigikeele A1 taseme ning tema suhtumine ametnikesse on positiivne. Maakohus nõustub, et antud asjaolud iseloomustavad kinnipeetavat positiivselt, kuid leiab samas, et need ei anna alust kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi 5 enne tähtaega. Maakohus jääb käesolevas määruses ülaltoodud seisukoha juurde, mille kohaselt on antud kinnipeetava puhul uute kuritegude toimepanemise risk endiselt kõrge. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, kes esitas taotluse kaitsekulude hüvitamiseks summas 64,80 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja mõistab selle riigitul udest kaitsja kasuks välja. Kaitsjatasu nimetatud summas kuulub vastavalt KrMS §2 p.4, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.02.2016 lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-1-16 ja KrMS §175 lg.1 p.4 alusel väljamõistmisele kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6