Obsah (5)

§ 69§ 121§ 74§ 65§ 75

1– 18-10191 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.09.2019. a, Tallinna kohtumaja Kriminaalhooldusasja number 1-18-10191 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Alis

§ 69lg 6 alusel pöörata täitmisele F.J-ile Harju Maakohtu 07.02.2019.

a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 8 (kaheksa) kuud ja 4 (neli) päeva vangistust.

1. F.J-i karistuse kandmise alguseks lugeda 26.08.
2. a. 2 Määrus väljastada süüdimõistetu F.J-ile , prokurörile, Tallinna Vanglale ja Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu 07.02.
3. a otsusega tunnistati F.J süüdi

§ 121

lg 2 p 2 järgi ja karistati teda

§ 74

lg 5,

§ 65

lg 2 alusel 1 aasta ja 28-päevase vangistusega.

§ 69

lg 1, 3 alusel asendati mõistetud vangistus 388 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 10 kuud kohtuotsuse jõustumisest. F.J allutati üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile ja kohustati teda täitma

§ 75

lg 1 p 1 – 6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all.

§ 75

lg 2 p 2 , 8 alusel kohustati teda - mitte tarvitada alkoholi ja läbima sotsiaalprogramm „Eluviisitreening õigusrikkujale“ või sotsiaalprogramm MTÜ-s AbiVõti. Kohtuotsus jõustus 23.02.

1. a. Harju Maakohtu 17.06.
2. a kohtumäärusega määrati F.J-ile käitumiskontrolli ajaks lisakohustus – hiljemalt 1 kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest pöörduda alkoholismivastase ravi saamiseks psühhiaatri vastuvõtule ja läbida määratud ravi, esitades kriminaalhooldajale sellekohane tõend. Kohtumäärus jõustus 03.07.
3. a. Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas 05.08.
4. a Harju Maakohtule uue erakorralise ettekande F.J-i karistuse täitmisele pööramiseks, kuna kriminaalhooldusalune F.J ei ole järginud ÜKT ajakava nr 4 ja nr 5 ning ei ole täitnud talle kohtumäärusega määratud lisakohustust - pöörduda alkoholismivastase ravi saamiseks psühhiaatri vastuvõtule hiljemalt 1 kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest (kohtumäärus jõustus 03.07.
5. a). F.J lahkus 13.06.
6. a ajakavas nr 4 planeeritud ÜKT-lt 3h varem ning 18.06.
7. a ei ilmunud ÜKT-d tegema, mõjuvad põhjused puuduvad. F.J ei ilmunud ÜKT tegema ajakavas nr 5 planeeritud aegadel 16.07.
8. a, 18.07.
9. a, 23.07.
10. a, 25.07.
11. a ning 30.07.
12. a. F.J ei ole esitanud kriminaalhooldusametnikule tõendeid psühhiaatri vastuvõtul käimise kohta. F.J põhjendas 25.07.
13. a antud kirjalikus seletuses oma puudumisi järgnevalt: - 13.06.
14. a - rikkumine ilmnes teostatud ÜKT kontrolliga. Hooldusaluse sõnul lõpetas ta 13.06.
15. a ÜKT pealelõunasel ajal ja teavitas sellest xxx töötajat, kes seal viibis. Lahkus seoses vajadusega minna tegema üht tööotsa, sest raha ei olnud üldse. - 18.06.
16. a F.J kirjutas seletuse, mille kohaselt ta ei mäleta mitteilmumise põhjust. - 16.07.
17. a ja 18.07.
18. a puudus nendel päevadel, kuna unustas ÜKT-d minna tegema ning viibis Viljandimaal. Tööandjaga lepiti kokku, et teeb need tunnid ära 20.07.
19. a ning 21.07.
20. a. Nendel päevadel samuti ÜKT-d tegemas ei käidud. - 23.07.
21. a ja 25.07.
22. a puudus nendel päevadel, kuna oma tööga olevat kiire ning leppis tööandjaga kokku, et teeb ÜKT tunnid ära 27.07.
23. a ning 28.07.
24. a. Uutel kuupäevadel samuti ei käinud ÜKT-d tegemas. Seletuse kirjutas F.J 01.08.
25. a ning selgitas puudumist sellega, et pidi oma tööd tegema. - 30.07.
26. a teavitas hommikul, et leppis tööandjaga kokku, et teeb need tunnid 04.08.
27. a, kuna käes oli kuu lõpp ning oli vaja enda tööd teha. 04.08.
28. a F.J ÜKT-d tegemas ei käinud. 3 Kohtumäärusega määrati F.J-ile lisakohustus - pöörduda alkoholismivastase ravi saamiseks psühhiaatri vastuvõtule hiljemalt 1 kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest (kohtumäärus jõustus 03.07.
29. a). Isik ei ole lisakohustust täitnud ega ametnikule tõendeid esitanud. Psühhiaatri vastuvõtule sai F.J enda sõnul esimese vastuvõtuaja 13.08.
30. a. F.J ei ole ka pe ale kirjalikke hoiatusi täitnud korrektselt üldkasuliku töö ajakavasid ning ei võta tõsiselt kriminaalhooldust. Eeltoodust tulenevalt teeb kriminaalhooldusametnik

§ 69lg 6 järgi ettepaneku pöörata karistus täitmisele.

Seisuga 02.08.

1. a on hooldusalusel sooritamata 258 tundi üldkasulikku tööd. Isikul on sooritatud 130 tundi üldkasulikku tööd. Kriminaalhooldusametnik teatas 07.08.
2. a Harju Maakohtule, et 04.08.
3. a tuvastati F.J-il xxx aadressil alkoholijoove 1,56 mg/l kohta. Sellega pani ta toime alkoholi tarbimise keelu rikkumise. Harju Maakohtu 26.08.
4. a kohtumäärusega võeti F.J kohtusaalist vahi alla, kuna ta oli ilmunud kohtuistungile alkoholijoobes ning võis takistada kohtuistungi läbiviimist. Kriminaalhooldusametnik taotles kohtuistungil F.J-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Viimati tegi isik tunde 15.08.
5. a ja hetkeseisuga on tal tegemata 244 tundi üldkasulikku tööd. Ametnik ei ole nõus temaga enam tegelema, kuna isikule on korduvalt antud võimalusi teha üldkasuliku töö tunde, mida ta ei ole aga kasutanud. Isikul puudub ametlik töökoht. Kriminaalhooldusalune taotles kohtuistungil temale mõistetud karistuse mitte täitmisele pööramis t. Ta tunnistas kohtuistungil, et ei teinud üldkasuliku töö tunde ajagraafikute kohaselt. Seda sellepärast, et ta pidi töötama oma põhitöökohas. Tema tööandja ei olnud nõus, et ta üldkasuliku töö tunde teeks tööajast. Ta on nõus tegema nädalavahetustel rohkem üldkasuliku töö tunde ning on nõus asuma edaspidi ametlikult tööle. Avaldas kahetsust, et tarvitas kriminaalhoolduse ajal alkoholi ja oli nõus kodeeruma alkoholi tarvitamise vastu.

§ 69

lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Kohus, kohtuistungil ära kuulanud kriminaalhooldusametniku ja kriminaalhooldusaluse seisukohad ning tutvunud esitatud materjalidega leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus F.J-ile Harju Maakohtu 07.02.

1. a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ä rakandmata karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuu lub rahuldamisele. Kohtuistungil leidis tõendamist, et kriminaalhooldusalune F.J ei ole järginud üldkasuliku töö ajakava nr 4 ja nr 5 ning ei täitnud talle kohtumäärusega määratud lisakohustust - pöörduda alkoholismivastase ravi saamiseks psühhiaatri vastuvõtule hiljemalt 1 kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest, s.o hiljemalt 03.08.
2. a. F.J lahkus 13.06.
3. a ajakavas planeeritud ÜKT-lt 3h varem ning 18.06.
4. a, 16.07.
5. a, 18.07.
6. a, 23.07.
7. a, 25.07.
8. a, 30.07.
9. a ei ilmunud tööd tegema. Mõjuvaid 4 põhjusi ta puudumiste kohta esitanud ei ole. Samuti F.J ei esitanud kriminaalhooldusametnikule tõend it psühhiaatri vastuvõtul käimise kohta. Kriminaalhooldusametnik jäi ka kohtuistungil arvamusele, et F.J-i karistus tuleb täitmisele pöörata. F.J ilmus Harju Maakohtu 26.08.
10. a kohtuistungile alkoholijoobes, mistõttu oli kohus sunnitud ta vahi alla võtma. F.J selgitas kohtuistungil, et ta ei teinud üldkasuliku töö tunde ajagraafikute kohaselt, kuna tema põhitööandjale ei meeldinud, et ta teeb tööajal üldkasuliku töö tunde. F.J avaldas valmisolekut teha edaspidi üldkasuliku töö tunde nädalavahetustel ning oli valmis sõlmima oma tööandjaga ka ametliku töölepingu. Taotles anda talle veelkord võimalus karistust vabaduses edasi kanda ning mitte temale mõistetud karistust täitmisele pöörata. Ta on nüüd nõus ka alkoholi sõltuvusravile asuma. Kohtu hinnangul on põhjendatud F.J-i karistuse täitmisele pööramine, kuna kriminaalhooldusalune on rikkunud talle määratud kriminaalhoolduse nõudeid tahtlikult. Harju Maakohus näitas 07.02.
11. a kohtuotsusega tema suhtes üles usaldust ning ei pööranud temale mõistetud karistust täitmisele, kuid kriminaalhooldusalune ei mõistnud kohtu vastutulekut tema suhtes. Kohus menetleb juba
12. erakorralist ettekannet F.J-i suhtes selles kriminaalasjas, kuid sellest hoolimata isik ikkagi tarvitas alkoholi edasi, mida ta tunnistas ka ise ja rikkus ka teisi kriminaalhoolduse kohustusi edasi ega ole varasematest kohtulahenditest endale järeldusi teinud. Kriminaalhooldusalune põhjendas üldkasuliku töö tundide ajagraafikute kohaselt mittetegemist, et tema p õhitöökoha tööandja ei andnud selleks luba. K uid kohtule jääb selline väide paljasõnaliseks. F.J ei ole kriminaalhooldajale ega kohtule esitanud mitte ühtegi töölepingut tõendamaks, et isik üldsegi töötas. Samuti jääb kohtule paljasõnaliseks isiku väide asuda nüüd koheselt alkoholismisvastasele ravile. F.J viibis kuni 26.08.
13. a vabaduses ning tal oli kuni tema vahi alla võtmiseni piisavalt aega psühhiaatri poole pöörduda ja sellekohane kohustus oli talle määratud ka Harju Maakohtu 17.06.
14. a kohtumäärusega, milline kohustus on aga tema poolt täitmata. Küll aga on leidnud korduvalt tõendamist F.J-i poolt alkoholi tarvitamine kriminaalhoolduse ajal. Kriminaalhooldusaluse soov anda talle nüüd võimalus teha üldkasuliku töö tunde edasi, ei ole enam otstarbekas. F.J on suutnud 6-kuulise kriminaalhooluse tähtaja jooksul jõudnud ära teha vaid 144 tundi üldkasulikku tööd, mistõttu ei ole tõenäoline, et isik ülejäänud kriminaalhoolduse 4 kuu jooksul jõuab ära teha veel 244 tundi. Kohtu hinnangul ei ole F.J motiveeritud kriminaalhoolduse nõudeid täitma, vaid ta annab ainult lubadusi, et mitte asud a vangistust kandma. F.J kriminaalasja menetleti kokkuleppemenetluses, millest tulenevalt oli isik väga hästi kursis talle mõistetud karistusega ning oli nõus talle just selleliigilise karistuse mõistmisega. Lisaks Harju Maakohtu 07.02.
15. a koh tuotsusega oli F.J-ile mõistetud

§ 65lg 2 alusel liitkaristus, sest talle juba Harju Maakohtu 30.08.2017.

a kohtuotsusega nr 1-17-7717 mõistetud tingimisi vangistus liideti. Kohtuotsuse täitmisele allutatud isikule ei ole antud kaalutlusõigust, millal ja kuidas jõustunud kohtulahendit täita või see vastavalt isiku soovile üldse täitmata jätta, kohtulahendiga pandud kohustused on täitmiseks kohustuslikud. Kohus on seisukohal, et F.J-i suhtes on karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega, mistõttu tuleb F.J-ile Harju Maakohtu 07.02.2019. a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 8 kuud ja 4 p äeva vangistust

§ 69lg 6 alusel täitmisele pöörata.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/