lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama sätte lõike 4 järgi peab isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt
§-le 1045 lg 1 p 2 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Riigikohus on lahendis 1-18-7833 selgitanud (p-d 23 ja 24), et kannatanu kahjuhüvitusnõue võib kriminaalmenetluses tulla kõne alla tsiviilhagi lahendades ka siis, kui kohus on süüdistatava karistusõigusliku vastutuse eeldusena tuvastanud üksnes valu tekitamise. Deliktiõiguslikult on vaja hinnata seda, kas ja kui intensiivselt valu tekitava kehalise väärkohtlemisega kannatanu kehalist terviklikkust rünnati ning tema tervislikku seisundit mõjutati. Kohtu hinnang isikukahju kohta sõltub igal üksikjuhul konkreetsetest teo toimepanemise asjaoludest ja see tuleb kohtul faktiliste asjaolude põhjal tuvastada. Igasugune valu tekitav kehaline väärkohtlemine kujutab endast potentsiaalselt sellist tegu, millega võib tekitada kannatanule olulisi negatiivseid tagajärgi ja mis võivad olla aluseks kahju hüvitamisele. Seepärast on ka sellise käitumise korral põhjust kõnelda võimalikust deliktiõiguslikust vastutusest (
See hõlmab mittevaralise kahju hüvitamist, mille all mõistetakse eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (
9 Kuna käesoleva otsusega mõistab kohus S.Z-i avaliku korra raskes rikkumises süüdi ning kohus tuvastas kannatanul süüdistatava tegevuse tagajärjel valuaistingute tekkimise, on kahju kannatanule tekkinud järelikult süüdistatava õigusvastase tegevuse tagajärjel ning süüdistatav vastutab tema poolt tekitatud kahju eest. Antud asjas on kannatanu enda esindaja kaudu esitanud tsiviilhagi, milles palub süüdistatavalt välja mõista kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks 5 eurot ning mittevaralise kahju hüvitamiseks 1150 eurot. Kohtuistungil jäi kannatanu esindaja hagiavalduse juurde. Varaline kahju. Esitatud tsiviilhagi kohaselt oli kannatanu talle kahju tekitamise tõttu sunnitud 01.08.2019 pöörduma arsti vastuvõtule Ida Tallinna Keskhaigla EMO-sse ning tasuma visiiditasu summas 5 eurot vastavalt üldisele korrale. Kannatanu esitas nimetatud summa tasumise kohta ka kviitungi. Nimetatud kulu ehk otsese varalise kahju tekkimine
lg 3 tähenduses oli vahetus põhjuslikus seoses kahtlustatava poolt kahju tekitamisega – seda kulu ei oleks tekkinud kui kahtlustatav poleks kirjeldatud moel kahju tekitanud. Süüdistatav ja tema kaitsja hagi õigeks ei võtnud ning nõuet ei tunnistanud. Kohtu seisukoht varalise kahju nõudes. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Vastavalt sama sätte lõikele 3 hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Antud juhul on kannatanu esindaja esitanud kohtule tõendi (kviitungi) selle kohta, et 01.08.2019 on tasutud 5 eurot. Kohus nõustub kannatanu esindaja seisukohaga, et nimetatud kulu ehk otsese varalise kahju tekkimine
lg 3 tähenduses oli vahetus põhjuslikus seoses S.Z-i poolt kahju tekitamisega – seda kulu ei oleks tekkinud, kui süüdistatav ei oleks kannatanut löönud. Eelnevast lähtuvalt on kohtu hinnangul põhjendatud mõista süüdistatavalt kannatanu kasuks välja otsene varaline kahju, s.o 5 eurot. Mittevaraline kahju. Mittevaralise kahjuna taotleb kannatanu süüdistatavalt välja mõista kahju hüvitis summas 1150 eurot. Hagiavalduses on välja toodud, et kannatanu tundis tekitatud kehavigastuse tõttu füüsilist valu, samuti põhjustab vägivallategu kannatanule pea alati ka vaimset stressi ja üleelamist, seda pidi taluma kannatanu ka käesolevas asjas. Riigikohtu praktika analüüsis mittevaralise kahju hüvitamise kohta on tuvastatud, et avaliku korra raske rikkumisena kvalifitseeritud süüteoga tekitatud mittevaralise kahju hüvitis oli aastal 2016 keskmiselt 1200 eurot. Mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel on asjakohane võtta arvesse järgnevaid aspekte nende kogumis: 1) kannatanule tekitatud kehavigastused ja tervisekahjustused ei olnud rasked, kuid teisalt asjaolusid, et 2) kannatanule tekitati valu korduva löömisega ning 3) seoses tema poolt korteriühistu juhatuse liikme kohuste täitmisega, 4) samuti seda, et puudus kannatanupoolne eelnev verbaalne provotseerimine või mistahes muu õigusvastane käitumine. Seetõttu leiab kannatanu, et õiglane mittevaralise kahju hüvitis on käesoleval juhul veidi – kuid mitte oluliselt – alla kohtupraktika keskmist hüvitise määra. Kannatanu kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli tema uni häiritud ning negatiivne üleelamine pärssis tema igapäevaseid asjaajamisi mitu päeva. Süüdistatav ja tema kaitsja hagi õigeks ei võtnud ning nõuet ei tunnistanud. Kohtu seisukoht mittevaralise kahju nõudes.
lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel 10 rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kuna praegusel juhul ei ole kannatanule ulatuslikke tervisekahjustusi tekitatud, ei saa kohtu hinnangul rääkida ka kannatanu sellisest füüsilisest ja hingelisest valust, mis oleks toonud kaasa tema elukvaliteedi pikaajalise languse. Puuduvad andmed, et kannatanu tavapärane elukorraldus oleks aset leidnud intsidendi tõttu märkimisväärselt muutunud või et tal oleks esinenud emotsionaalne kurnatus või muu psüühiline vaevus, mis oleks tal takistanud olukorraga toime tulla. On loomulik, et negatiivne kogemus ning füüsiline kokkupuude teise inimesega võivad olla häirivad, kuid üksnes valuaistingute kogemine ei tähenda automaatselt ka sellist vaimset stressi või kehaliselt tuntavaid üleelamisi, mis tooksid kaasa vajaduse edasiseks arstlikuks sekkumiseks. Kannatanu ütluste kohaselt oli tema uni häiritud ning negatiivne üleelamine pärssis mitu päeva tema igapäevaseid asjaajamisi, kuid puuduvad tõendid, et selline lühiajaline häiritus oleks kannatanu tervisele silmnähtavalt mõjunud, st oleks näiteks tekkinud vajadus pöörduda vastava spetsialisti poole stressiga toimetulekuks vms. Üksnes asjaolu, et süüdistatav on kannatanu suhtes jätkuvalt negatiivselt meelestatud või et kannatanule tekitati valu korteriühistu juhatuse liikme kohuste täitmisega, ei ole mittevaralise kahju hüvitamiseks taotletavas määras piisav. Valu põhjustamise tagajärgede hindamisel ei mängi olulist rolli ka kannatanu esindaja poolt osundatu, et puudus kannatanupoolne eelnev verbaalne provotseerimine või mistahes muu õigusvastane käitumine. Küll ei saa aga arvestamata jätta kannatanule valuaistingute põhjustamist, sellest tekkinud lühiajalist igapäevaelu häiritust ning süüdistatava jätkuvat negatiivset hoiakut kannatanu suhtes, mistõttu leiab kohus, et mittevaralise kahju suuruseks on 100 eurot, mis tuleb süüdistataval kannatanule hüvitada. Viivise nõue
lg 1 alusel Kannatanu esindaja taotleb S.Z-ilt kannatanu kasuks välja mõista viivised nii kahjuhüvitise nõudelt kui ka menetluskuludelt. Lahendades süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagi võtab kohus esmalt seisukoha viivise põhjendatuse kohta esitatud kahjuhüvitise nõudelt. Tsiviilhagis on kannatanu taotlustes punktis 6 välja toodud, et S.Z-ile tuleb panna kohustus tasuda M. S. hüvitamisele kuuluvalt kahjuhüvitiselt viivist alates hüvitise suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni
Samas tsiviilhagi punktis 12 on märgitud, et kannatanu nõuab
lg 1 ja 2 alusel viivist kahjuhüvitise nõudelt alates nõude esitamisest kahtlustatavalt. Seega on kannatanu esindaja pidanud võimalikuks nõuda viivist kas alates kohtuotsuse jõustumisest või nõude esitamisest kahtlustatavale.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohtu hinnangul on viivise väljamõistmine süüdistatavalt põhjendatud. Selleks, et distsiplineerida ja motiveerida süüdistatavat leidmaks vahendeid kahjuhüvitise tasumiseks ning seda võimalikult lühikese ajavahemiku jooksul, on viivise väljamõistmine vajalik. Kuna S.Z tsiviilhagi ei tunnista, leiab kohus, et viivise väljamõistmine on põhjendatud alates kohtuotsuse jõustumisest. Seda, et viivisenõuet saab rakendada alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni, on pidanud võimalikuks ka Riigikohus (nt RKKKo 1-16-5540 p 32). Lähtudes võlaõigusseaduses sätestatud mõistlikkuse ja hea usu põhimõtetest loeb kohus ka põhjendatuks, et väljamõistetud viivis ei tohi ületada põhinõude suurust. Karistuse mõistmine KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 263 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 56 lg 2 järgi võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. 11 Kohtu hinnangul on S.Z-i puhul võimalik karistuse eesmärke saavutada kergema karistusega, s.o rahalise karistusega. S.Z on varem kriminaalkorras karistamata isik ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna saab KarS § 57 lg 1 p 7 kohaselt arvestada süüteo toimepanemist kõrges eas inimese poolt. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süü suurust, süüdistatava isikut, samuti lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et S.Z-ile võib karistuseks mõista rahalise karistuse tunduvalt alla sanktsiooni keskmäära, s.o 80 päevamäära. Kuna vastavalt teatisele S.Z-i keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta oli S.Z-i keskmise päevasissetuleku suuruseks 2018. aastal 9,21 eurot (tl 77), kuid KarS § 44 lg 2 kohaselt on miinimumpäevamäära suuruseks 10 eurot, on rahaliseks karistuseks järelikult 800 eurot. Kuna süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata ning arvestades kergendava asjaolu esinemist, peab kohus võimalikuks jätta karistus KarS § 73 lg 1,3 alusel täielikult täitmisele pööramata, kui S.Z ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Nimetatud tähtaeg on piisav, hindamaks süüdistatava edasist käitumist ning tema püüdlusi järgida ühiskonnas kehtivaid reegleid ja tavasid. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks S.Z-i kaitsjale ja kannatanu M. S. esindajale makstud tasu ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Kuna kohus mõistis S.Z-i talle esitatud süüdistuses süüdi, jääb tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu tema enda kanda. Kannatanu esindaja esitas kohtule taotluse mõista süüdistatavalt välja kannatanu menetluskulu, s.o esindajale makstud tasu summas 5490 eurot (koos käibemaksuga). 30.03.2021 kohtuistungil täpsustas kannatanu esindaja esitatud taotlust, tõmmates töö kirjeldusest maha viimase punkti (osalemine kohtuistungil 18.11.2020, 2 tundi, 300 eurot – jäi ära), märkides taotlusesse käsikirjaliselt täiendavalt punktid 15 (16.02.2021 kohtule esitatud taotlus, 36 minutit, 90 eurot), 16 (17.02.2021 osavõtt kohtuistungist 36 minutit, 90 eurot) ja 17 (30.03.2021 osavõtt istungist vastavalt protokollile (kohtu märkus – istung kestis 3,5 tundi, seega eeldatav tasu 3,5 x 150 = 525 eurot, pluss käibemaks). RKKKo on lahendis nr 3-1-1-60-14 märkinud, et kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb kohtul silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Seejuures on kohtul kaalutlusruum, hindamaks tehtud kaitsetoimingute ja selleks koostatud dokumentide vajalikkust, samuti nende koostamisele kulunud aega. Isikule tuleb hüvitada kaitsjatasu üksnes ulatuses, mis on seotud põhjendatud kaitsetoimingutega. Kohtu poolt ebavajalikeks loetavate teenuste eest või õigusabi osutamiseks liigselt kulutatud aja eest makstud tasu isikule ei hüvitata. Hinnates kohtule esitatud kuluarvestuses näidatud töö kirjeldusi ja neile kulunud aega, leiab kohus, et esitatud taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Arvestades kriminaalasja vähest mahtu ning asjaolu, et tegemist ei olnud sisult keeruka kriminaalasjaga, mis vajaks ulatusliku materjali läbitöötamist või tihedat arutelu kliendiga, on kohtu hinnangul ülepaisutatud järgmised taotluses märgitud tegevused: - p 2 - kriminaaltoimiku tutvumine 5 tundi ja 30 minutit, kohtu hinnangul põhjendatud on 3 tundi, st 450 eurot; - p 3 - nõupidamine kliendiga 26.02.2020 - lähtudes taotluses näidatud korduvatest nõupidamistest kliendiga jätab kohus nimetatu täies ulatuses arvestamata, kuna tegemist on liigselt kulutatud ajaga, peale selle on taotluses märgitud kaks punkti number 3, nendest teise punkti nr 3 „tsiviilhagi koostamine..“ eest tasu 150 eurot on kohtu hinnangul põhjendatud; - p 8 – tutvumine kaitseakti, kohtuistungi protokolli ja kohtu alla andmise määrusega jne – on põhjendatud 30 minutit ehk 75 eurot (punktis 7 on märgitud ajakuluna eelistungil osalemine Harju Maakohtus ja nõupidamine kliendiga, mistõttu jääb kohtule arusaamatuks, kuidas läks punktis 8 loetletud toimingutele niivõrd palju aega); 12 - p 13 - kohtuistungite protokollidega tutvumine 3 tundi (kuna kohtukõne koosnes suures osas menetlusosaliste ütluste ja esitatud tõendite refereerimisest ning tõendite sisulist analüüsi oli vaid ligikaudu viiel lehel, siis on nimetatud aeg hõlmatud järgmise punktiga, s.o kohtukõne ja kohtuvaidluste ettevalmistamisega 4 tundi – punkt 14); - p 15-16: punktis 15 16.02.2021 kohtule esitatud taotlus 36 minutit, st 90 eurot on sama tegevus, mis märgitud punktis 16 - 17.02 kohtuistungil osalemine, milline tegelikult kestis 24 minutit, so 60 eurot on põhjendatud; Lisandub taotluses märgitud p 17 – osalemine 30.03.2021 kohtuistungil vastavalt protokollile 3,5 tundi ehk 525 eurot. Seega peab kohus mõistlikuks kannatanu esindaja tasuks 3690 eurot, millele lisandub käibemaks 738 eurot, kokku 4428 eurot. Arvestades kaitsja poolt esitatud õigusliku argumenteerituse asjakohasust ning osutatud õigusteenuse vajalikkust, hindab kohus kaitsja poolt näidatud tunnihinna 150 eurot pluss käibemaksuga põhjendatuks. Siinjuures arvestab kohus ka KrMS § 182 lg 3 sätestatut, mille kohaselt tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse osalise rahuldamise korral jaotab kohus tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisest tingitud kulud kõiki asjaolusid arvestades kannatanu, süüdimõistetu ja tsiviilkostja vahel. Antud asjas rahuldas kohus tsiviilhagi osaliselt, seega kohaldub KrMS § 182 lg 3 ning kohus leiab, et süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõistetav valitud esindaja tasu on proportsionaalne ka tsiviilhagi rahuldamise ulatusega. Kohus mõistab süüdistatavalt välja kannatanu kasuks 2400 eurot, ülejäänud esindaja kulu jääb kannatanu enda kanda. Süüdistatavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel tuleb välja mõista süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot. Kohus leiab, et KrMS § 180 lg 3 alusel võib osaliselt – summas 600 eurot jätta sundraha riigi kanda, arvestades süüdistatava varalist seisundit. Kuigi süüdistatav ega tema kaitsja ei ole kohtult taotlenud võimalust tasuda menetluskulu ositi, siis lähtudes sellest, et kohus mõistis süüdistatavalt välja tsiviilhagi ning süüdistatav on pensionär, võib rahalisi kohustusi pidada suurteks, mistõttu kohus leiab, et süüdistatava raskesse majanduslikku olukorda mitte asetamiseks on põhjendatud võimaldada S.Z-il tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p 7, 12). Kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kannatanu esindaja taotluse panna süüdistatavale kohustus tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni
Kohus arvestab, et kohus võimaldas S.Z-il tasuda menetluskulusid ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ning kannatanu esindaja taotlus mõista viivis välja alates kohtuotsuse jõustumisest kitsendaks S.Z-i õigusi. Asitõendid KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Süüdistusakti kohaselt on asitõenditeks videosalvestus CD-plaadil, mis asub kriminaalasja materjalide juures. Kohus leiab, et CD plaat tuleb kohtuotsuse jõustumisel jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §§ 175, 179, 180, 301, 309 lg 3, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada S.Z KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja mõista talle põhikaristuseks rahaline karistus 80 päevamäära ulatuses (arvestades miinimumpäevamäära 10 eurot), s.o 800 eurot. 13 KarS § 73 lg 1,3 kohaselt karistust täielikult ei pöörata täitmisele, kui S.Z 1-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 kohaselt on katseaja alguseks 30.04.2021.a. KrMS § 310 lg 1 ning
S. tsiviilhagi rahuldada osaliselt ning välja mõista S.Z-ilt M. S. kasuks kuriteoga tekitatud varalise kahju katteks 5 eurot ning mittevaralise kahju katteks 100 eurot, mis kanda M. S. arveldusarvele EExxx AS LHV Pank. Rahuldada tsiviilhagi viivisenõue ning välja mõista S.Z-ilt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kannatanu M. S. nõude kogusummas 105 eurot täitmiseni M. S. kasuks viivis
MS § 175 lg 1 p 1 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista S.Z-ilt kannatanu M. S. kasuks valitud esindajale makstud tasu hüvitamiseks 2400 eurot, mida võib tasuda ühe aasta jooksul (igakuiselt vähemalt 200 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest M. S. arveldusarvele EExxx AS LHV Pank. KrMS § 175 lg 1 p 9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista S.Z-ilt riigieelarve tuludesse menetluskulud: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 276 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha osaliselt summas 600 eurot riigi kanda. Menetluskulud summas 276 eurot võib tasuda ositi 12 kuu jooksul (igakuiselt vähemalt 23 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, või EE401700017002872300 Luminor Pank. Maksekorraldusele on kohustuslik märkida viitenumber 99921700019944. Makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid - CD plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures - jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamine Kohtuotsusele võib 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest esitada kirjalikult apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Kohtuotsus on kuulutatud ja avalikult teatavaks tehtud 30.04.2021.a. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 14
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.