Obsah (6)

§ 174§ 663§ 659§ 662§ 175§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Piirmets, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 11.04.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-21-8139 Kohtuasi X aval

) § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ls 2 ettenähtud ulatuses viivise välja mõistmiseks. Määruskaebus

1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub määruskaebuse rahuldada ning mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kõik käesoleva menetluse raames avaldaja kantud menetluskulud 5508 eurot (koos käibemaksuga) ning avaldaja tasutud riigilõivud 200 eurot.
2. Avaldaja on seisukohal, et maakohus kohaldas valesti menetlusõigust, sest määruses toodi välja, et avaldaja pidi kinnitama, et ta on käibemaksukohustuslane, et saada hüvitis tasutud käibemaksu eest. Maakohus jättis tasutud käibemaksu välja mõistmata põhjusel, et avaldaja ei ole kinnitanud endal käibemaksu maksmise kohustuse olemasolu. Avaldaja on füüsiline isik, kes ei tegele ettevõtlusega, mistõttu ei ole avaldaja maksekohustuslasena registreeritud ega pea ennast sellisena registreerima käibemaksuseaduse (KMS) § 19 alusel. Sellest lähtuvalt ei ole avaldaja käibemaksukohustuslane KMS § 3 lg 1 tähenduses, mistõttu ei pidanud avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Eelpool öeldust hoolimata asub avaldaja seisukohale, et ta oli käesoleva menetluse raames kinnitanud seda, et ta ei ole käibemaksukohustuslane.

ei reguleeri kõnealuse kinnituse andmise viisi ega vormi. Kuna avaldaja ei ole kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane KMS § 3 lg 1 mõttes, siis automaatselt loetakse, et avaldaja oli kinnitanud, et avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane sama õigussätte tähenduses. Selles osas tuleb maakohtu määrus tühistada ning teha uus lahend, millega hüvitatakse avaldajale ka avaldaja tasutud käibemaks avaldaja kasuks väljamõistetud õigusabikuludelt.

1. Avaldaja leiab, et põhjendatuks ja vajalikuks tuleb pidada avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot ilma käibemaksuta. Avaldaja märgib, et tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13 tehtud määrus oli koostatud
2. a ning tsiviilasjas nr 2-20-4817 tehtud otsus oli avalikustatud
3. a. Selle tõttu peab kindlasti arvestama tarbijahinnaindeksi muutumist, kui põhjendatud ja vajaliku tunnitasu suuruse kindlaks tegemiseks võetakse arvesse eelnimetatud Riigikohtu 3 2-21-8139 lahendid.
4. a põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot moodustaks
5. a seisuga juba 185 eurot.
6. a põhjendatud ja vajalik tunnitasu suuruses 170 eurot moodustaks täna 231 eurot. Avaldaja esindaja tunnitasu 150 eurot (käibemaksuta) ei ole põhjendamata ega ebavajalik. Vastav tunnitasu suurus on ilmselges kooskõlas endise Riigikohtu praktikaga. Erinevalt maakohtu seisukohast võib avaldaja arvates öelda, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu suurus jääb keskmise tunnitasu suuruse raamidesse. Samuti jääb avaldajale ebaselgeks maakohtu asetatud aktsent sellele, et avaldaja lepingulisel esindajal puudus advokaadi kutse. Käesolevas menetluses suutis avaldaja lepinguline esindaja saada kohtulahendi, millega rahuldati avaldaja nõuded täies ulatuses. Vastaspoolt esindas kogenud vandeadvokaat, kuid vastav tõik ei takistanud avaldaja lepingulisel esindajal võitu saavutada. Seega tuleb see asjaolu jätta tähelepanuta.
7. Avaldaja ei nõustu maakohtu seisukohtadega töötundide arvu vähendamise osas ning leiab, et avaldaja lepingulise esindaja kulutatud töötundide arv käesolevale menetlusele oli paras. Avaldajale jäävad ebaselgeks ka maakohtu põhjendused töötundide arvu vähendamise osas. Näiteks on maakohus toonud välja, et kohtupraktikas on põhjendatuks peetud kohtuistungiks ettevalmistamiseks üks tund ajakulu ühe esindatava kohta. Maakohus ei ole toonud enda seisukoha kinnitamiseks viidet kohasele kohtupraktikale, mistõttu puudub avaldajal sisuline võimalus kontrollida maakohtu lahendi õiguspärasust. Lisaks on avaldaja arvates kohtuniku peale kaebuse koostamine ajakulukas protsess, mille käigus tuleb korralikult ja hoolikalt hinnata kohtuniku tegevust ning üksikasjalikult tuua välja kõik relevantsed aspektid. Sellise kaebuse kirjutamisele ei saa läheneda kergemeelselt ega kirjutada ühe tunni jooksul. 2,5 tunni kulutamine on põhjendatud ka seetõttu, et avaldaja kaebus kohtuniku tegevuse peale rahuldati. See omakorda osutab sellele, et avaldaja lepinguline esindaja tegi korralikku tööd ja põhjendas kaebust piisavalt veenvalt, mida ei saa teha ühe tunniga. Menetlusosaliste seisukohad
8. Puudutatud isik leiab, et määruskaebus on põhjendamatu ja see tuleb jätta rahuldamata.
9. Puudutatud isik on seisukohal, et puudub vaidlus, et avaldaja ei esitanud

§ 174lg 10 kohast kinnitust.

Kuna vastavat kinnitust ei olnud, on korrektne, et maakohus mõistis menetluskulud välja ilma käibemaksuta. Avaldaja loogika, et kuna avaldaja on füüsiline isik, siis ei ole antud kinnitust vaja esitada, ei ole õige.

§ 174

lg 9 ei võimalda avaldaja pakutud tõlgendust, et vastav kinnitus tuleb lugeda antuks juhul, kui avaldaja ei ole tegelikult kinnitust andnud.

1. Puudutatud isiku hinnangul ei ole kohus avaldaja tunnihinna vähendamisel ja põhjendatud töötundide arvu piiramisel diskretsioonipiire ületanud. Menetluse edasine käik
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 19. Ringkonnakohus leiab, et

§ 659

ja § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles mõisteti avaldaja esindajakulu menetluskuluna puudutatud isikult välja käibemaksuta ning teha uus määrus, millega mõistetakse avaldajale menetluskulude hüvitis 4 2-21-8139 puudutatud isikult välja esindajakulu osas koos käibemaksuga. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 20. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga selles osas, et maakohus on eksinud märkides, et avaldaja ei ole kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

§ 174

lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega on maakohus ekslikult määruses sedastanud, et avaldaja oleks pidanud kinnitama vastava hüvitise saamiseks, et ta on käibemaksukohustuslane. Ringkonnakohus ei nõustu aga avaldaja käsitlusega

§ 174lg 10 kohaldamisest.

Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja käibemaksuta (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 16). Toimiku materjalist ei nähtu avaldaja

§ 174lg 10 kohast kinnitust.

Seega ei ole maakohus iseenesest vastava sätte kohaldamisel eksinud ning on mõistnud õigesti välja esindajakulu ilma käibemaksuta. Kuivõrd määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi asjaolusid (

§ 662

lg 3), siis arvestab ringkonnakohus avaldaja määruskaebuses esitatud kinnitusega, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Seetõttu tuleb avaldaja esindajakulu välja mõista koos käibemaksuga. 21. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

§ 175

lg 1 järgi on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 18.12.2012, 3-2-1-171-12, p 13). Menetluskulude hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud ning kas väljamõistetav esindaja kulu on vastavuses tegelikult menetlusosalise esindamiseks tehtud tööga. Kohtul on võimalik menetluskulude suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse osas hinnang anda lähtudes toimikus sisalduvatest materjalidest, kui palju on esitatud, koostatud, analüüsitud erinevaid menetlusdokumente või tõendeid, kui kaua on kestnud kohtuvaidluse ajal kohtuistungid. Ringkonnakohus saab kontrollida eelkõige seda, kas maakohus on õigust õigesti kohaldanud. Üldjuhul ringkonnakohus maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vähendades avaldaja esindaja tunnitasu määra 150 eurolt/t (käibemaksuta) 120 eurole/t (käibemaksuta) diskretsioonipiire ületanud. Maakohus on oma otsustuse aluseks võtnud Riigikohtu kujundatud praktika põhjendatud ja vajaliku tunnitasu suuruse osas, arvestanud esindaja kvalifikatsiooni ning õigusabiteenuse keskmist turuhinda sarnase keerukusega asjades teenuse osutamise ajal. Kolleegiumi hinnangul kajastub tunnitasu määras ka võimalik õigusabi osutamise ajal realiseerunud hinnatõusu mõju. Hinnatõusu mõju ei pea arvestama indekseerimise kaudu. Samuti ei anna asjaolu, et teist poolt esindas menetluses vandeadvokaat ning avaldaja esindaja oli menetluses edukas juristina kolleegiumi hinnangul alust asuda teistsugusele seisukohale. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 100–120 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on olnud pigem erandlikud (vt TlnRnKo 22.04.2022, 2-20-13046, p 18.3, RKTKo 28.11.2018, 2-1710348, p 16). Sealhulgas nähtub Riigikohtu kujundatud praktikast, et tunnitasu 150 eurot/t (käibemaksuta) on mõistlikuks peetud hagita asjades vandeadvokaadist lepingulise esindaja 5 2-21-8139 puhul (RKTKm 26.01.2022, 2-20-9006, p 16), mitte aga juristi puhul. Sama tuleneb Tallinna Ringkonnakohtu varasemast praktikast, sh advokaadi puhul (vt nt TlnRnKm 02.03.2021, 219-17750, p 22, TlnRnKo 02.10.2024, 2-21-7044, p 18.1–18.2).
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole avaldaja lepingulise esindaja menetlustoimingutele kulunud tööaja põhjendatust ja vajalikkust hinnates ületanud diskretsioonipiire. Kuigi ringkonnakohtule ei ole teada kohtupraktika, mille kohaselt on põhjendatuks peetud kohtuistungiks ettevalmistamiseks ühte tundi ajakulu ühe esindatava kohta, oli siiski põhjendatud vähendada 07.12.2021 istungiks ettevalmistamise ja osalemise ajakulu kahele tunnile. Istung toimus 10.00 kuni 10.23, s.o 23 minutit ning ca 1,5 tundi istungiks ettevalmistamiseks oli piisav, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud, võttes sh arvesse, et tegemist oli korraldava istungiga, kus valmistatakse asja arutamist ette. Toimikust nähtub, et kohtuniku peale esitatud kaebuse puhul on tegemist e-kirjaga, milles palutakse informatsiooni lõpplahendi tegemise kohta (dtl 341). Sellise e-kirja koostamiseks märgitud ajakulu (2,5 tundi) ei ole ka ringkonnakohtu hinnangul sellises ulatuses põhjendatud ega vajalik. Maakohus on õigesti leidnud, et tegemist ei olnud mahuka kaebusega, mistõttu oli põhjendatud arvestada kaebuse koostamise ajakuluks üks tund. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul piisavalt hinnanud avaldaja õigusabitoimingutele kulunud tööaega ning põhjendanud jälgitavalt oma otsustusi ajakulu vähendamise kohta. Määruskaebuse väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale.
3. Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohus avaldaja menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud, kuid avaldaja menetluskulud tuleb praegusel juhul, erinevalt maakohtust, välja mõista koos käibemaksuga. Seega on avaldaja lepingulise esindaja toimingutele kulunud vajalik ja põhjendatud aeg maakohtus kokku 20 tundi ja ringkonnakohtus 3,5 tundi, s.o kokku kuulub puudutatud isiku poolt hüvitamisele 3584 eurot (lepingulise esindaja kulu 3384 eurot [sh käibemaks 564 eurot] + riigilõiv 200 eurot).
4. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

26.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 6