Käesolevas asjas ei olnud võlgniku poolt advokaadiabi kasutamine põhjendatud ega vajalik. Võlgnik ja tema juhatuse liige omab ise kõige paremat ülevaadet oma majanduslikust seisust. Lisaks oleks saanud võlgnik ka ise viidata sellele, et nõude osas toimub hagimenetlus ja seetõttu ei ole tema arvates nõue pankrotimenetluses põhjendatud. Lisaks on võlgniku menetluskulude kindlaksmääramise taotluses märgitud kulud ülepaisutatud. Tegemist ei saa olla põhjendatud ajakuluga, kuna võlgnikule oli võlausaldaja nõue teada juba hagimenetlusest. Käesolev tsiviilasi ei ole ilmselgelt sedavõrd keerukas ega mahukas, et oleks põhjendatud võlgniku menetluskulude väljamõistmine nõutud ulatuses. Menetluse edasine käik 7. Võlgnik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt
§-le 659 ja § 657 lg 1 p-le 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 9.1.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKTKm 23.03.2016, nr 3-2-1-184-15, p 14; RKTKm 15.02.2015, nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et teise menetlusosalise hinnangul kulus lepingulisel esindajal menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks vähem aega, kui maakohus pidas põhjendatuks (vt RKTKm 26.10.2011, 3-2-1-88-11, p 12). 9.2. Kolleegium leiab, et põhjendatud ei ole määruskaebuse väide, mille kohaselt ei olnud võlgniku poolt menetluses lepingulise esindaja kasutamine põhjendatud ega vajalik. Kohus selgitab, et igal menetlusosalisel on õigus osaleda menetluses isiklikult või esindaja kaudu (
Seda õigust ei piira see, kas menetlusosaline või tema seaduslik esindaja on võimeline enda õigusi kaitsma ka isiklikult. Seega ei saa võlgnikule tasulise õigusteenuse osutamist ette heita. 9.
lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 11. Riigikohus on 10.04.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-23-13 p-s 11 selgitanud, et PankrS § 150 lg 5 reguleerib nende määruste peale edasikaebamist, kus jaotatakse pankrotimenetluse kulud. Menetluskulude kindlaksmääramist reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustik (
Eeltoodust tulenevalt saab ringkonnakohtu hinnangul esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.