lg 2 p 2 alusel poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust poole tagastamist, summas 17,50 eurot. Menetluskulud palub hageja jätte kostja kanda. 7. Kostja kinnitab 08.03.2024 vastuses hagiavaldusele, et tema on kasutanud esialgses hagiavalduses toodud loetelust Confidimus OÜ käest pikaajaliselt renditud sõidukit XXXXXX ning saanud tõepoolest 02.03.2021 leppetrahvinõude summas 30 eurot (dtl 300-303). Samas on kostja 08.05.2023 (mitu nädalat enne hagiavalduse esitamist) vastava leppetrahvi hagejale täies mahus tasunud ja kostjale jääb arusaamatuks, miks hageja kohtu kaudu nõuab mingeid menetluskulusid asjas, kus tema on ammu oma võlgnevuse tasutud (palus seda teha oma lähedasel, kuna vahendid endal puudusid). Hageja ei ole kunagi leppetrahvi tasumise osas kostja poole pöördunud ja kostjal jäi trahv tasumata, kuna unustas seda esialgu teha ja seejärel puudusid selleks rahalised võimalused. Kostja leiab, et on äärmiselt ebaõiglane nõuda temalt menetluskulusid 220 eurot olukorras, kus sissenõudja pole kordagi tema poole pöördunud kohtuväliselt. Kostjale teadaolevalt ja tema loal edastas sõiduki XXXXXX omanik (Confidimus OÜ) tema andmed hagejale juba 2022 aastal. Seega kohtumenetluse jaoks puudus igasugune vajadus (dtl 300-303). Kohtumääruse põhjendused 8.
lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 4 kohaselt ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. 9. Kooskõlas
lõikega 1 lõpetab kohus menetluse Xi vastu seoses hagist loobumisega ning kostja võlgnevuse hagejale tasumisega. 10.
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 11.
lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Lõige 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 12.
See kehtib üksnes juhul, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. Sama sätte lõike 2 kohaselt kehtib sama ka muu avalduse või taotluse kohtule esitamise kohta, kui seadusest ei tulene teisiti. 13. Pärast kostja asendamist alustatakse asja läbivaatamist
See tähendab, et seni tehtud menetlustoimingud ei ole uuele kostjale siduvad ja kohus peab uuesti tegema kõik seni tehtu, mh viima läbi eelmenetluse, ja andma kostjale võimaluse hagile vastata. Kuna
lg-d 1 ja 2 reguleerivad hagi ja muu avalduse esitamise tagajärgi nõude esitamisel konkreetse isiku vastu, ei tekkinud kostjale õiguslikke tagajärgi maksekäsu kiirmenetluse avalduse ega hagi esitamisest sõidukite omaniku vastu (vt ka Riigikohtu 27.11.2024 otsust tsiviilasjas nr 2-21-141014, p 12.2).
lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 18. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hagejal on 30.05.2024 esitanud menetluskulude nimekirja kohaselt tekkinud 220 eurot esindajakulu, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ning hageja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu kulu summas 100 eurot. Hageja on tasunud 100 eurot riigilõivu, ning hageja taotleb
lg 2 p 2 alusel poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust poole tagastamist, summas 17,50 eurot (dtl 234).
lg 2 mõistes kohtukulu, ning
lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Hageja on tasunud riigilõivu 100 eurot. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 320 eurot, s.o riigilõiv 100 eurot ning esindaja kulud 220 eurot. 22.
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja on esitanud taotluse poole hagiavalduselt tasutud riigilõivu ehk 17,50 euro tagastamiseks. 23. Hageja on tasunud käesoleva tsiviilasja maksekäsu kiirmenetluses 13.08.2022 riigilõivu 65 eurot ning hagiavalduse esitamisel 19.09.2022 riigilõivu summas 35 eurot. Seega kuulub tagastamisele pool tasutud riigilõivust s.o summas 17,50 eurot hageja esindaja (EFTA Legal OÜ) arveldusarvele nr XXXXXXXX (LHV), märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-22-130552, riigilõivu osaline tagastamine“. 24.
lg 5 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse hagi- või hagita menetluseks ülemineku korral tasutakse täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga.
lg 3 kohaselt ei tagastata hagist loobumise tõttu eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Kuna kohus tagastab hagejale tasutud riigilõivust 17,50 eurot ning ei tagasta maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivust poolt, peab kostja hüvitama hagejale tasutud riigilõivu 82,50 eurot. Eeltoodule tuginedes tuleb kostjal hüvitada hagejale põhjendatud menetluskulud summas 302,50 eurot, so riigilõiv 82,50 eurot ja hageja õigusabikulu 220 eurot (2 tundi x 110 eurot). 25. Hageja on taotlenud
lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. 26.
lg 1 järgi saab hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.