Obsah (16)

§ 89§ 6§ 1§ 31§ 10§ 35§ 28§ 22§ 108§ 86§ 88§ 85§ 23§ 150§ 30§ 146

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 26. märts 2025. a kell 14.30 Tallinnas Tsiviilasja number 2-24-15858 Tsiviilasi W-Energia OÜ (pankrot

§ 89alusel trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.

1. Kohustada juhatuse liiget Xit ja endist juhatuse liiget Yit hiljemalt 9.04.
2. a esitama pankrotihaldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga võlgniku bilanss koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga, kasumiaruanne, ostu- ja müügireskontro ning üle andma pankrotihaldurile kõik võlgniku raamatupidamisdokumendid ning kõik dokumendid võlgniku tehingute kohta. Kohus selgitab, et kohtu korralduse täitmata jätmisel on kohtul õigus

§ 89alusel trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.

1. Määrata ja maksta välja Andrias Palmitsale ajutise pankrotihalduri tasu 2 903,60 eurot (sh käibemaks 22%) võlausaldaja poolt 21.11.
2. a Rahandusministeeriumi tagatiste kontole makstud deposiidi arvelt. Ajutise halduri tasu väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb – Advokaadibüroo Palmits & Partnerid OÜ, arvelduskonto XXXXXXXX Swedbank AS.
3. Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata Tartu Maakohtu registriosakonda. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest (

§ 6lg 1).

Menetlusosaliste menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. W-Energia OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Maire Armi menetluskulud jätta täies ulatuses WESTERON CAPITAL OÜ kanda.
2. Määrata kindlaks W-Energia OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Maire Armi menetluskulud summas 420 eurot.
3. WESTERON CAPITAL OÜ menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord 2 Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik 15 päeva jooksul pankrotiteate ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus
4. Harju Maakohtule on Harju Maakohtule on esitatud W-Energia OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Maire Armi avaldus WESTERON CAPITAL OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt kuulutati Harju Maakohtu 29.11.
5. a määrusega välja W-Energia OÜ pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Maire Arm. Pankrotihaldur on tuvastanud, et perioodil 09.05.2019 kuni 01.07.2019 on W-Energia OÜ pangakontolt kantud Westeron Capital OÜ pangakontole muuhulgas vähemalt 71 320 eurot, maksete selgitusega “kokkuleppel”. Pankrotihalduri hinnangul on nimetatud kanded objektiivselt vaadeldavad kui alusetu raha väljaviimine iseendaga seotud äriühingule. 06.06.
6. a esitas pankrotihaldur Westeron Capital OÜ-le ettepaneku vabatahtlikuks raha tagastamiseks koos pankrotihoiatusega. X, kes on nii W-Energia OÜ (pankrotis) kui ka Westeron Capital OÜ juhatuse liige, vastas 03.07.
7. a ettepanekule/ pankrotihoiatusele, et halduri poolt esitatud nõue on tasaarvestatud ning lubas esitada tasaarvestuse dokumendid. Siiani ei ole dokumente tasaarvestuse kohta esitatud. Pankrotihaldur on seisukohal, et mingisuguseid vastunõudeid ega nende alusel tehtud tasaarvestusi tegelikkuses olemas ei ole ning raha on avaldaja pangakontolt alusetult välja viidud. X andis W-Energia OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses võlgniku vande 28.08.
8. a, kus kinnitas, et temal mingisuguseid raamatupidamise dokumente ei ole, kõik on kadunud. X selgitas, et äriühingu tegevus oli sisuliselt lõppenud juba
9. aastal, mis tähendab omakorda, et alusetud maksed iseendaga seotud äriühingule olid teostatud peale äritegevuse lõppu ega oma sellega seotust. Kuna Westeron Capital OÜ ei ole majandusaasta aruandeid esitanud juba alates 2020-st aastast, on võlgnikule esitatud korduvalt trahve ning võlgniku registrikaardilt nähtub, et äriregister on alustanud võlgniku suhtes järelevalvemenetlust seoses Tartu Maakohtu registriosakonna poolt esitatud trahvide maksmata jätmisega võlgniku poolt. Kõik nimetatud asjaolud kogumis kinnitavad avaldaja järeldust, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Avaldaja palub kohtul määrata Westeron Capital OÜ-le ajutine pankrotihaldur ja kuulutada välja Westeron Capital OÜ pankrot. 3.02.
10. a nimetas kohus Westeron Capital OÜ ajutiseks halduriks Andrias Palmitsa. Võlgniku seisukoht
11. Võlgnik vaidleb pankrotiavaldusele vastu. Pankrotihalduri pankrotiavalduses toodud seisukoht, et võlgnik on võlausaldaja nõuet enda vastu tunnistanud, on eksitav. Nimelt jätab pankrotihaldur tähelepanuta, et võlgnik on nõuet tunnistanud just tasaarvestuse kontekstis.
12. Kui võlausaldajal isegi oleks võlgniku vastu nõue ega oleks võlgnik seda tasaarvestanud, on võlausaldaja nõue ka aegunud. Nimelt on pankrotiavalduse aluseks olevad kanded tehtud perioodil 09.05.2019 kuni 01.07.2019 ning on pankrotihaldur seisukohal, et tegemist on alusetute kannetega. Võlausaldaja sai kannetest teada nende tegemisel. Järelikult on võlausaldaja nõue aegunud.
13. Kui võlausaldaja nõue ei ole aegunud, on see lõppenud tasaarvestusega. Tasaarvestust tuleb ajutise halduri määramisel arvesse võtta. Ei vasta tõele ka pankrotihalduri väide, nagu oleks võlausaldaja äritegevus
14. aastal juba sisuliselt lõppenud. Õiguslikult ega ka sisuliselt ei saa korrektne olla seisukoht, kus võlgnikul on võlausaldaja vastu kordades suurem nõue kui võlausaldajal võlgniku vastu, kuid võlausaldaja saab välja kuulutada 3 võlgniku pankroti ega saa võlgnik ennast mitte kuidagi kaitsta. Mitte mingit tähendust ei oma pankrotihalduri viited võlgniku majanduslikule seisule, sh esitamata majandusaasta aruannetele. Kohtumääruse põhjendused
15. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Westeron Capital OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andrias Palmitsa. 6.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 kohaselt juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustusena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. 7. Selleks, et lugeda juriidilisest isikust võlgnikku maksejõuetuks, piisab sellest, kui esineb vaid üks eelnimetatud eeldustest.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. 8. Võlausaldaja nõude aluseks on asjaolu, perioodil 09.05.2019 kuni 01.07.2019 on WEnergia OÜ pangakontolt kantud Westeron Capital OÜ pangakontole muuhulgas vähemalt 71 320 eurot, maksete selgitusega “kokkuleppel”. Võlausaldaja hinnangul on nimetatud kanded objektiivselt vaadeldavad kui alusetu raha väljaviimine iseendaga seotud äriühingule. 9.

§ 10

lg 2 p 1 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul.

1. juunil
2. a esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse (dtl 33). Võlgnik sai pankrotihoiatuse kätte, kuid kohustust ei täitnud (dtl 41).
3. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul likviidne vara puudub. Võlgniku arvelduskonto jääk on -5,24 eurot. Võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 29 975 eurot (s.o. kohustused Holm Bank AS-i ees, millele lisanduvad täitemenetluses sissenõutavad nõuded). Vastavalt Riigikohtu juhistele tuleb võlgniku maksejõulisust hinnata ilma selle kohustuseta, millele võlgnik vastu vaidleb. Ajutine haldur on kohtu hinnangul õigesti tuvastanud, et võlgniku vara arvelt ei ole võimalik ka eelpoolnimetatud võlausaldaja nõudeid täita. Võlgnikul puudub igasugune likviidne vara, võlgnik ei suuda kohustusi täita, mistõttu on võlgnik kohtu hinnangul maksejõuetu nii

§ 1

lg 2 tähenduses (rahavooline maksejõuetus) kui lg 3 tähenduses (bilansiline maksejõuetus).

1. Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse (ÄS § 180 lg 51). Kohtu hinnangul on võlgniku juhatuse liige ning endine juhatuse liige jätnud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Riigikohus on 4 3-2-1-188-12 selgitanud, et ÄS § 180 lg 51 kaitseb osaühingu võlausaldajaid kahte liiki kahju eest. Esiteks peab pankrotiavalduse õigeaegne esitamine tagama osaühingu vara võimalikult suures ulatuses säilimise ning seeläbi võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamise. Teiseks peab pankrotiavalduse õigeaegne esitamine tagama seda, et sisuliselt maksejõuetu äriühing ei osaleks edasi majandustegevuses, mille käigus tekkivaid kohustusi ta täita ei suuda.
2. Netovara seis on äriühingu maksevõime hindamisel kaaluka tähtsusega ning sellest tulenevat kahtlust äriühingu maksejõulisuses saab ümber lükata üksnes andmetega, mis viitavad selgelt äriühingu majandusliku seisundi paranemisele (vt Riigikohtu
3. veebruari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-188-12, p 14). Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik lõpetas majandustegevuse
4. a veebruaris, täitemenetlus algas 21.05.
5. a. Kuivõrd kohtule ei ole esitatud andmeid, millest nähtuks võlgniku majandusliku seisundi paranemine alates
6. a veebruarikuust, tuleb kohtu hinnangul asuda seisukohale, et võlgniku majanduslik olukord ei ole edaspidi paranenud. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks.
7. Võlgnik on jätnud esitamata majandusaasta aruanded alates
8. aastast. Kohtu hinnangul on võlgniku juhatuse liige ja endine juhatuse liige rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust. Äriseadustik § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. ÄS § 179 lg 1 kohaselt koostab juhatus pärast majandusaasta lõppu majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Aastaaruande koostamise kohustuse sätestab ka raamatupidamise seadus (RPS), mille § 14 lg 1 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. RPS § 15 lg 1 järgi on raamatupidamise aastaaruande eesmärk anda õige ja õiglane ülevaade raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest.

§ 35

lg 2 ja § 85 lg 1 alusel võlgnik on kohustatud haldurile esitama vara ja kohustuste nimekirja, samuti bilansi pankroti väljakuulutamise päeva seisuga. 14.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutises menetluses tuvastatu põhjal on maksejõuetuse põhjustanud muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

Maksejõuetuse tekkimise täpsed asjaolud tuleb välja selgitada pankrotimenetluse käigus. 15. Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine.

Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku lähikondsetele on võlgniku arveldusarvelt tehtud ülekandeid summas 28 457,20 eurot. Vähemalt selles ulatuses võib võlgnikul olla tagasinõudeid. 16.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on

§ 86

lg 1 ja § 19 lg 3 alusel kohustatud võlgniku endine ja praegune juhatuse liige.

§ 88

lg 1 kohaselt võlgnik ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda. Juhul kui juhatuse liige ja endine juhatuse liige seda kohustust rikuvad võib kohus neid

§ 89

lg 1, § 90, § 19 lg 1 ja 3 sätestatust tulenevalt trahvida, kohaldada sundtoomist või aresti.

§ 85

lg 1 ja 89 ning § 90 alusel kohus 5 kohustab juhatuse liiget ja endist juhatuse liiget andma haldurile üle kogu võlgniku raamatupidamise dokumentatsioon. Ajutise halduri tasu 17. Ajutine pankrotihaldur Andrias Palmits on esitanud tasunõude 14 töötunni eest summas 2 380 eurot (lisandub käibemaks). Võlausaldaja ega võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle.

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. 18. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 2 380 eurot (lisandub käibemaks 22%). Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse

§ 23

alusel.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Käesoleval juhul pankrotivara puudub, mistõttu kuulub ajutise halduri tasu väljamaksmisele avaldaja poolt tasutud deposiidi arvelt. 19.

§ 30

lg 3 alusel on võlausaldajal õigus nõuda deposiidina tasutud summa hüvitamist isikutelt, kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata, esitades selleks kohtule avalduse.

§ 23

lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Menetlusosaliste menetluskulud

1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda.
2. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 420 eurot.
3. Riigikohus on lahendis 3-2-1-23-13 selgitanud, et pankrotimenetluses väljamaksete tegemiseks on erikord –

§ 146

kohaselt makstakse pankrotimenetluse kulud (sh menetluskulud) välja enne võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete tegemist, kuid pärast vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete, elatise ja massikohustuste väljamaksmist. Pankrotimenetlusega seotud väljamakseid on pädev tegema pankrotihaldur ning väljamaksete tegemine oleneb pankrotivara suurusest. Seetõttu on kohtul võimalik küll menetluskulud kindlaks määrata, kuid mitte neid välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 6