Obsah (10)

§ 477§ 230§ 232§ 173§ 172§ 174§ 150§ 175§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Määruse tegemise aeg ja koht 10.04.2025, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-117226 Tsiviilasi Tapa vald, Tamsalu linn, Ääsi tn 19 korteri

) § 477 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lg 5 näeb ette, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes

§ 477

lg st 7 kontrollib 3 kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.

§ 230

lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

1. N. R. oli Tapa vald, Tamsalu linn, Ääsi tn 19 korteriühistu hallatavas elamus asuva korteri omanik alates 11.09.2019 kuni kohtutäituri vahendusel korteriomandi võõrandamiseni 01.12.
3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine mittekohane täitmine, täitmata jätmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
4. Kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lõike 1 järgi on korteriomand eriomand hoone reaalosa üle, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub. KrtS § 34 lõike 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt valitsevad korteriomandite kaasomandi osa eset korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 12 lg 1 ja 2 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). Avaldaja ja puudutatud isiku vahel on liikmelisusel põhinev õigussuhe. Liikmelisust korteriühistus reguleerib KrtS § 1 lg 4, mille järgi korteriühistu liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud (korteriomanikud).
5. Puudutatud isiku poolt esitatud vastuväiteid kontrollides on kohus palunud avaldajal nõude asjaolud st periood, summa, täitemenetluses toimuv, üle vaadata ja avaldaja on seda 03.03.2025 nõuet vähendava avalduse näol ka teinud. Avaldaja on lõpliku nõudena 03.03.2025 esitanud kohtule puudutatud isiku vastu põhivõlgnevuse nõude arvestusperioodina 01.11.2022 – 30.11.2022 summas 338,88 eurot. Kuna võlgnik on teinud 07.08.2024 ülekande summas 28 eurot ja 10.10.2024 summas 28 eurot selgitusega „N. R. võlgnevuse tasumine”, siis lõplikuks nõudeks jäi 282,88 eurot. Oma nõude suuruse tõendamiseks on avaldaja esitanud puudutatud isikule väljastatud arve nr
7. Puudutatud isikule on täpsustatud nõue kätte toimetatud ja ta ei ole tähtaegselt, so hiljemalt 31.03.2025 sellele seisukohta esitanud. Puudutatud isiku varasemalt/algselt esitatud vastuväited ei võimalda siiski järeldada, et ta ei ole rikkunud majandamiskulude tasumise kohustust KrtS § 40 tähenduses, vähenenud on kohustuste maht. 4
8. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et avaldaja nõue on põhjendatud, tõendatud ning puudutatud isikult kuulub avaldaja kasuks väljamõistmisele perioodil 01.11.2022 – 30.11.2022 esitatud arvete alusel majandamiskulude võlgnevus summas 282,88 eurot. 03.03.2025 esitatud täpsustatud nõudes ei ole avaldaja soovinud enam algses nõudes olnud viivise väljamõistmist ning sissenõudmiskulude hüvitamist. MENETLUSKULUD 13.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

1. Avaldaja palub jätta mõlema vaidluspoole menetluskulud puudutatud isiku kanda, kuna puudutatud isik korteriomanikuna ei ole täitnud enda rahalisi kohustusi avaldajast korteriühistu ees nõuetekohaselt.
2. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et käesoleval juhul on avaldaja pöördunud kohtusse üksnes puudutatud isikust oleneval põhjusel – seoses majandamiskulude mittemaksmisega puudutatud isiku poolt - on õiglane jätta menetluskulud täielikult puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku enda võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. 16.

§ 174lg 2 alusel määrab kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

Avaldaja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 65 eurot.

§ 150

lg 33 kohaselt ei tagastata maksekäsu kiirmenetluse hagita menetluseks ülemineku korral maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu enam tasutud ulatuses. Kohus leiab, et riigilõiv on vältimatult vajalik ja põhjendatud kulu avalduse esitamisel, mistõttu kuulub see summas 65 eurot puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele. 17.Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja kohustatud oma lepingulisele esindajale

1. augustil 2023 sõlmitud käsunduslepingu alusel seoses tsiviilasjaga 2-24-117226 tasuma 2,92 töötunni eest 350,40 eurot. Samuti palub avaldaja välja mõista menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
2. Kohus leiab, et avaldaja õigusabikulude (lepingulise esindaja tasu) nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt on menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

§ 175

lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus.

§ 175

lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele.

1. Kohus leiab, et korrektne olnuks avaldaja esindajal õigusabitoimingute põhjendatuse ja vajalikkuse kontrollimiseks esitada viidatud käsundusleping ja selle alusel esitatud arve, spetsifikatsiooniga. Numbriliselt saab eeldada, et teenust on osutatud tunnihinnaga 120 eurot (350,40 eurot : 2,92 h). Eeltoodule vaatamata kohus leiab, et ajakulu iseenesest saab lugeda põhjendatuks. Küsitud tunnitasu ei ole aga kooskõlas ei avalduse mahuga ega mitte-advokaatidest lepinguliste esindajatele kohtupraktikas kujunenult väljamõistetud tunnitasuga. Kohus on seisukohal, et 5 avaldaja lepingulise esindaja õigusabiteenuse tunnihinnaks saab kaasust arvestades pidada 50 eurot ja seega kuulub puudutatud isikult välja mõistmisele esindajatasu 146 eurot (2,92 h x 50 eurot).
2. Kokkuvõttes kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele menetluskuluna 211 eurot (65 + 146).
3. Rahuldamisele kuulub avaldaja taotlus mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

22.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik 6