Obsah (10)

§ 613§ 477§ 4§ 428§ 430§ 432§ 661§ 173§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Kohtuasja number Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasi Menetlusosalised esindajad Menetlustoiming ja Viru Maakohus Nele Teelahk 2-24-19328 2. mai 2025, Jõhvi AB “Lietuvos dr

) § 64 lg 2 ja § 661 lg 4). ASJAOLUD

1. AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu, avaldaja) esitas
2. detsembril 2024 Viru Maakohtule avalduse Jõhvi vald, Jõhvi linn, Niidu tn 6 korteriühistu (puudutatud isik) vastu kahju hüvitamise nõudes, paludes puudutatud isikult välja mõista põhinõue 9567,50 eurot, viivis põhinõudelt
3. detsembri 2024 seisuga 51,24 eurot ning viivis põhinõudelt alates
4. detsembrist 2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6. aprillil 2025 toimunud istungil palusid menetlusosalised kinnitada nende vahel sõlmitud kompromissi juhul, kui korteriühistu seaduslik esindaja juhul kui korteriühistu annab kohtule teada oma nõusolekust.
7. aprillil 2025 teatas puudutatud isiku esindaja, et Jõhvi vald, Jõhvi linn, Niidu tn 6 korteriühistu nõustub kompromissiga kohtuistungil kokku lepitud tingimustel, mis olid järgmised: „Korteriühistu hüvitab avaldajale kompromissisumma 8150 eurot (s.o 7650 eurot põhinõue ja 500 eurot avaldaja menetluskulud, sh pool riigilõivu). Korteriühistu tasub kompromissisumma
8. kuumaksega, millest 11 osamakset on à 680 eurot ja
9. osamakse 670 eurot). Osamakse tuleb tasuda iga kuu
10. kuupäevaks. Esimene osamakse tuleb tasuda hiljemalt
11. maiks
12. Osamaksed tuleb tasuda AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali pangakontole nr XXX SEB Pank AS-is, selgitusega: „1286195-AL.“ Kompromissi kinnitamisel taotleb avaldaja poole riigilõivu tagastamist AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali pangakontole nr XXX SEB Pank AS, selgitusega: „1286195-AL“. Menetlusosalised loobuvad kompromissi kinnitamisel edasikaebeõigusest. KOHTU SEISUKOHT
13. Kohus kinnitab menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
14. Kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi (

§ 613lg 1 p 1).

Hagita menetluses lahendatakse mh ka kahju hüvitamise nõuded, mis tekivad selle tõttu, et üks korteriomandi omanik tekitab kahju teise korteriomandi omaniku eriomandile (reaalosale). /…/ Seda järeldust ei mõjuta asjaolu, et hagita menetluses esitatava 2 nõudega on kohtusse pöördunud kindlustusandja, kes on nõude üleminekuga omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud korteri omaniku õigusliku positsiooni (vt Riigikohtu 22. aprilli 2020 määrus asjas nr 2-19-19561, p 14). 5.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Pooled võivad lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni (

§ 4lg 4, § 430 lg 1).

Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse otsust tegemata. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (

§ 428lg 1 p 4, § 430 lg 1).

Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita (

§ 430

lg 3).

§ 477

lg 6 teise lause kohaselt võivad menetlusosalised hagita menetluses kompromissi sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. 6. Kohtu hinnangul ei ole menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromiss vastuolus heade kommete või seadusega ega riku olulist avalikku huvi. Kompromissi on võimalik täita. Menetlusosalised saavad menetluse eset käsutada. Seega puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab

§ 428lg 1 p 4 alusel tsiviilasja menetluse.

Menetlusosalised on kinnitanud, et nad on menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud (

§ 432). 7.

Kuivõrd menetlusosaliste ring on piiritletud ja menetluse ese on menetlusosaliste käsutada, siis kohus välistab menetlusosaliste taotlusel määruse peale määruskaebuse esitamise õiguse (

§ 661

lg 4 ja

§ 477lg 1 ja lg 6 koosmõjus).

8. Tulenevalt

§ 173

lg-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse. Menetlusosalised on menetluskulud osaliselt jaotanud kompromissis. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (

§ 168lg 3).

9. Avaldaja taotleb avalduselt tasutud riigilõivust poole tagastamist. Avaldaja tasus avalduselt riigilõivu 50 eurot. Seega tagastab kohus avaldajale tema taotluse alusel pool (25 eurot) avalduselt tasumisele kuulunud riigilõivust (

§ 150lg 2 p 1).

(allkirjastatud digitaalselt) 3