← Eesti

1-21-5728/128

Obsah (7)§ 396§ 6§ 1044§ 1043§ 127§ 238§ 108

RIIGIKOHUS ÜLDKOGU KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled

) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates nõudeavalduse esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Kohtumenetluses vähendas vald põhinõuet 600 000 euroni.

  1. Nõudeavalduse kohaselt sõlmis K. Tamberg valla nimel OÜ Sangaste Mõis osa müügilepingu tagatiseta ja tingimustel, mis ei olnud valla huvides. Nii rikkus K. Tamberg avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 7 lg-s 1 nimetatud usaldussuhtest tulenevaid kohustusi valla ees. Kahju seisneb ostuhinnas, mille MTÜ Sangaste Asundused jättis vallale osa eest tasumata. Kuna K. Tamberg tekitas kahju ametnikuna, peab ta selle hüvitama ATS § 80 lg-te 1 ja 3 alusel. Maakohtu otsus
  2. Tartu Maakohus tegi
  3. novembril 2022 otsuse, millega ta muu hulgas tunnistas K. Tambergi KarS § 2172 lg 1 järgi süüdi valla usalduse kuritarvitamises OÜ Sangaste Mõis osa võõrandamisel. 2

(16)1-21-5728 Lisaks tunnistati K. Tamberg KarS § 201 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 4 järgi süüdi mitmes omastamises. Otepää valla avalik-õigusliku nõudeavalduse jättis kohus läbi vaatamata.
  1. Maakohus tuvastas muu hulgas järgmised asjaolud: 1)
  2. aastal asutati OÜ Sangaste Mõis, mille asutajad olid Sangaste vald (osa nimiväärtusega 714 000 eurot ehk 51% osakapitalist); OÜ Lossihaldus (19% osakapitalist); SA Sangaste Loss ja OÜ SMK Invest (kumbki 15% osakapitalist). Sangaste vald tasus enda osa eest mitterahalise sissemaksega, milleks oli vallale kuulunud Sangaste lossi kinnisasi. Kinnistu turuväärtuseks oli
  3. detsembri
  4. a seisuga hinnatud 1 460 000 eurot. OÜ Lossihaldus ja SA Sangaste Loss tasusid mitterahalise sissemaksega, milleks olid Sangaste lossi kinnisasjal tehtud investeeringud. OÜ SMK Invest tasus osa eest 210 000 eurot ja ülekursi 90 000 eurot.
  5. aastal suurendati OÜ Sangaste Mõis osakapitali, pärast mida oli valla osa nimiväärtus 749 700 eurot, mis moodustas endiselt 51% osakapitalist; 2)
  6. oktoobril 2016 tegi Sangaste Vallavolikogu K. Tambergi ettepanekul otsuse müüa vallale kuuluv OÜ Sangaste Mõis osa 714 000 euro eest MTÜ-le Sangaste Asundused. Volikogu otsuse kohaselt tuli lepingus ette näha, et ostja tasub ostuhinna hiljemalt
  7. detsembriks
  9. augustil 2017 asendas volikogu OÜ Sangaste Mõis osakapitali muutumise tõttu ostuhinna 714 000 eurot hinnaga 749 700 eurot; 3) MTÜ Sangaste Asundused asutasid
  10. aastal Sangaste vald ja OÜ Sanva.
  11. novembril 2016 võeti MTÜ Sangaste Asundused liikmeks Ühismajandamise OÜ, lisaks olid ühingu liikmeteks sel ajal SA Sangaste Loss, OÜ Sanva ja Sangaste vald. Algse põhikirja kohaselt pidi ühingu lõpetamisel selle vara pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist minema Sangaste vallale.
  12. juulil 2016 kehtestatud põhikirja uus redaktsioon nägi ette, et vara läheb üldkoosoleku määratud isikule. Ühingu sissetulek oli väike ja pärines enamasti vallalt, ka vara sai ühing vallalt. Näiteks
  13. aastal oli ühingu tulu 14 987 eurot ja kulud 3560 eurot. K. Tamberg teadis MTÜ Sangaste Asundused majandusolukorda; 4)
  14. oktoobril 2017 müüs Sangaste vald, keda esindas K. Tamberg, vallale kuuluva OÜ Sangaste Mõis osa 749 700 euro eest MTÜ-le Sangaste Asundused. Müügilepingu kohaselt pidi ostja tasuma ostuhinna hiljemalt
  15. detsembriks
  16. Ostja omandas osa lepingu sõlmimise hetkest ja müüja kinnitas, et ta ei soovi jätta osa üleandmist hilisemaks ega seada müüdavale osale ostuhinna tasumise tagamiseks panti. Ostja sai lepinguga õiguse tagastada osa järelmaksuperioodi vältel müüjale, kandes sellega seotud kulu. Notar selgitas lepingu pooltele, et osa müük järelmaksuga võib olla käsitatav laenu andmisena KOFS § 37 mõttes, kuid pooled avaldasid, et ostja on KOFS § 2 p-s 9 nimetatud sõltuv üksus. Notar selgitas ka seda, et müüjale kaasneb oht, kuna lepingu ese antakse ostjale üle enne ostuhinna täielikku tasumist; 5) MTÜ Sangaste Asundused kanti OÜ Sangaste Mõis osanikuna registrisse
  17. oktoobril
  18. Hiljem on OÜ Sangaste Mõis osakapital ja osanike ring veelgi muutunud. Osakapital on suurenenud 1 820 000 euroni; 6) MTÜ Sangaste Asundused tasus ostuhinnast tähtajaks 149 700 eurot, ülejäänu on tasumata.
  19. märtsil 2022 andis Otepää Vallavolikogu nõusoleku MTÜ-le Sangaste Asundused ostuhinna tasumise tähtaja pikendamiseks, kui valla nõue tagatakse Sangaste lossi kinnisasjale seatava hüpoteegiga. Hiljem tunnistas vallavolikogu selle otsuse kehtetuks, kuna nõutud hüpoteeki ei seatud. MTÜ Sangaste Asundused pakkus OÜ Sangaste Mõis osa vallale tagasi, kuid vald seda ei soovinud.
  20. Maakohus asus seisukohale, et OÜ Sangaste Mõis osa müügileping oli vallale kahjulik. Oli ette näha, et MTÜ Sangaste Asundused majandusolukord ei võimalda tal ostuhinda tasuda. Samas andis 3
(16)1-21-5728 vald osa ostjale kohe üle ja ostuhinna tasumise nõue jäeti tagamata. Osa tagasivõõrandamine vallale oli lepingu kohaselt ostja õigus, mitte kohustus.
  1. Müügilepingus ostuhinna tasumiseks enam kui nelja aasta pikkuse tähtaja sätestamine tähendas, et vald andis ostjale laenu, mis oli aga KOFS § 37 lg 2 järgi keelatud. Väär oli lepingus sisalduv müüja kinnitus, et ostja on Sangaste vallast sõltuv üksus KOFS § 2 p 9 mõttes. Sangaste vald oli lepingu sõlmimise ajal vaid üks MTÜ Sangaste Asundused neljast liikmest ja seega polnud tal ühingus üle 50% osalust ega õigust otsustada üksinda juhtorgani liikmete nimetamise üle (raamatupidamise seaduse § 27 lg 1).
  2. Kuna MTÜ Sangaste Asundused ei suutnud ostuhinda tasuda ja nõue oli tagamata, tekkis K. Tambergi sõlmitud müügilepingu tagajärjel vallale KarS § 2172 lg 1 mõttes suur varaline kahju. Pole alust arvata, et pooled kaldusid
  3. oktoobri
  4. a lepingus ostuhinda kokku leppides oluliselt kõrvale OÜ Sangaste Mõis osa turuhinnast. Eksperdihinnangu kohaselt oli Sangaste loss, mille eest vald OÜ Sangaste Mõis 51% osaluse omandas,
  5. detsembri
  6. a seisuga väärt 1 460 000 eurot. Seega võis osa turuväärtus selle võõrandamise ajal olla 749 700 eurot.
  7. Avalik-õigusliku nõudeavalduse läbi vaatamata jätmist põhjendas kohus järgmiselt. Nõudeavalduse kohaselt sõlmis K. Tamberg OÜ Sangaste Mõis osa müügilepingu vallavanemana ehk ametnikuna avalik-õigusliku suhte raames. ATS § 80 lg 1 sätestab, et kui ametnik on teenistuskohustuse süülise rikkumisega tekitanud ametiasutusele varalist kahju, on ta kohustatud selle kahju hüvitama sama paragrahvi lõigetes 3–5 nimetatud ulatuses. ATS § 2 lg 3 p 10 näeb aga ette, et kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, ei kohaldata avaliku teenistuse seadust valla- või linnavalitsuse liikmele. Ühestki seadusest ei tulene, et valla- või linnavalitsuse liikme vastutusele saaks kohaldada ATS §
  8. Samuti ei saa kannatanu nõuet rahuldada deliktiõiguslikul alusel.
  9. Nõuet ei saaks sõltumata eelmärgitust rahuldada ka põhjusel, et vald ei ole tõendanud, et tal pole võimalik nõuda müügihinda sisse MTÜ-lt Sangaste Asundused. Kuigi viimasel ei ole kohustuse täitmiseks raha, kuulub talle OÜ Sangaste Mõis osa, millele saab sissenõude pöörata. Ühtlasi ei ole kannatanu väitnud, et ta oleks alusetu rikastumise vältimiseks pakkunud süüdistatavale kahjuhüvitise eest enda nõuet MTÜ Sangaste Asundused vastu. Otepää valla apellatsioon
  10. Maakohtu otsuse apelleeris teiste seas Otepää vald, kes taotles muu hulgas avalik-õigusliku nõudeavalduse rahuldamist, sealhulgas K. Tambergi 600 000 euro suuruse rahalise kohustuse ja sellelt arvestatava viivise kindlaksmääramist OÜ Sangaste Mõis osa müügiga tekitatud kahju katteks.
  11. Apellandi hinnangul ei välista ATS § 2 lg 3 p 10 süüdistatava kahju hüvitamise kohustust. K. Tamberg tegutses OÜ Sangaste Mõis osa müügilepingut sõlmides vallavalitsuse kui ametiasutuse juhina, mitte vallavalitsuse kui võimuorgani juhina. Ametiasutust juhtivat isikut tuleks käsitada ametnikuna, kelle suhtes kohaldub avaliku teenistuse seadus, sh ATS §
  12. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 19 lg 1 koosmõjus § 12 lg-ga 2 ei välista kolmandale isikule tekitatud kahju korral vallavalitsuse liikme vastu regressinõude esitamist. Pole põhjust, miks ei peaks vallavalitsuse liige vastutama ka sellise kahju eest, mille ta põhjustab suhtes kohaliku omavalitsuse üksusega. Isegi kui K. Tamberg ei vastuta ATS § 80 järgi, ei välista see tema deliktiõiguslikku vastutust.
  13. Maakohus leidis ekslikult, et vald pidanuks esmalt esitama nõude MTÜ Sangaste Asundused vastu. Selline tingimus ei tulene seadusest, pealegi on maakohus möönnud, et MTÜ-l Sangaste Asundused pole valla nõude täitmiseks raha. Kohus hindas valesti ka OÜ Sangaste Mõis osa praegust 4
(16)1-21-5728 väärtust. On arusaamatu, mille alusel pidas kohus väärtuslikuks OÜ Sangaste Mõis osa, mis moodustab 33% ühingu osakapitalist. Ringkonnakohtu otsus
  1. Tartu Ringkonnakohus tegi
  2. augustil 2023 otsuse, millega ta muu hulgas: 1) kvalifitseeris K. Tambergi teo OÜ Sangaste Mõis osa võõrandamisel ümber omastamiseks, tunnistades süüdistatava süüdi ja karistades teda üksnes KarS § 201 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 4 järgi; 2) rahuldas avalik-õigusliku nõudeavalduse osaliselt, mõistes teiste hulgas K. Tambergilt välja kahjuhüvitise mitme teise teoga vallale tekitatud kahju eest, kuid jättis rahuldamata Otepää valla nõude OÜ Sangaste Mõis osa võõrandamisega tekitatud kahju hüvitamiseks; 3) tegi menetluskulu hüvitamise otsustuse, millega ta muu hulgas muutis menetluskulude jaotust Otepää valla ja K. Tambergi vahel, samuti otsustas valla ning K. Tambergi apellatsioonimenetluse kulu hüvitamise.
  3. Ringkonnakohus leidis, et K. Tambergi tegevus OÜ Sangaste Mõis osa müümisel MTÜ-le Sangaste Asundused oli KarS § 201 mõttes ebaseaduslik, kuna ta tekitas tehinguga vallale kahju. Vallal lepingu alusel tekkinud müügihinna tasumise nõue oli väärtusetu. Esiteks ei lubanud leping vallal nõuda raha enam kui nelja aasta kestel ja teiseks polnud ostja suuteline seda tasuma. Lisaks ei saanud vald müügihinna kättesaamiseks tagatist. Väär on kaitseväide, mille kohaselt sai vald osa igal ajal ostjalt tagasi nõuda. Osa tagastamine oli lepingu järgi ostja õigus, mitte kohustus. Samas ei nõustunud ringkonnakohus maakohtuga, et osa müügileping oli vastuolus kohaliku omavalitsuse üksuse laenu andmise keeluga.

§ 396

lg 1 kohaselt on laenulepingu esemeks rahasumma või asendatav asi, kuid äriühingu osa ei ole üks ega teine. Laenust ei saa rääkida ka seetõttu, et lepingu esemeks oli osa lõplik võõrandamine.

  1. K. Tamberg mõtles OÜ Sangaste Mõis osa müüki organiseerides eeskätt sellele, et nii saab Sangaste lossi renoveerimiseks omafinantseeringuta toetust. Tema silmis oli tegemist millegi sellisega, mida mõnikord kutsutakse skeemitamiseks: toetuse saamiseks oli osa vaja valla omandist välja viia ja hiljem sai selle tagasi tuua. Süüdistatav ei arvestanudki, et MTÜ Sangaste Asundused ligi kolmveerand miljonit eurot vallale ära maksab. Ta teadis, et ostjal ei ole nii palju raha ega lootust seda saada. Samas lähtus K. Tamberg sellest, et MTÜ Sangaste Asundused on tema kontrolli all ja ta annab siis, kui toetus käes, OÜ Sangaste Mõis osa vallale tagasi. Mõned asjaolud, nagu süüdistatava võimu all oleva Ühismajandamise OÜ MTÜ Sangaste Asundused liikmeks võtmise organiseerimine, viitavad võimalusele, et K. Tamberg soovis Sangaste lossi abil omakasu saada. Siiski ei leidnud see hüpotees kinnitust. Osa müügi tagajärgedele K. Tamberg kuigivõrd ei mõelnud. Küll lähtus ta sellest, et vald kahju ei kanna. Samas võttis K. Tamberg OÜ Sangaste Mõis osa võõrandamisega vallale lubamatult suure riski.
  2. K. Tambergi teo ebaseaduslikkust KarS § 201 mõttes ei välista see, et ta müüs osaühingu osa maha vallavolikogu nõusolekul. Kui varakäsutus on olulisel määral vastuolus valla huvidega, ei vabasta tegutsemine vallavolikogu nõusolekul vallavanemat vastutusest valla vara omastamise eest. Volikogu ei ole pädev niisuguseks varakäsutuseks nõusolekut andma, sest kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 17 lg 2 ja § 2 lg 1 panevad ka volikogule kohustuse käsutada valla vara heaperemehelikult valla huvides. Lisaks ei informeerinud K. Tamberg volinikke notaril tekkinud kahtlustest, mis puudutasid osa kohest üleandmist, tagatiste puudumist ja laenukeelu rikkumist. Nõusoleku andja eksimus oluliste asjaolude suhtes võib välistada nõusoleku kehtivuse. 5

(16)1-21-5728 20. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga selles, et ATS § 2 lg 3 p 10 ei võimalda rahuldada Otepää valla nõuet K. Tambergi vastu ATS § 80 alusel. Samas leidis kolleegium erinevalt esimese astme kohtust, et vallavanema varalisele vastutusele valla ees on võimalik kohaldada deliktiõigust. Süüdistatava vastutust ei välista ka kaitseväide, et vallal on võimalik esitada nõue MTÜ Sangaste Asundused vastu. Viimaselt ei saaks vald midagi nõuda, kuna sõlmitud leping oli tsiviilõiguslikult korrektne. Valla nõue OÜ Sangaste Mõis osa müügiga tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et MTÜ Sangaste Asundused on korduvalt osa vallale tagasi pakkunud, ent vald on sellest alusetult keeldunud. Selline keeldumine on vastuolus hea usu põhimõttega (

§ 6lg 1).

Vald saab endise hüveolukorra taastada, kui ta aktsepteerib MTÜ Sangaste Asundused pakkumise ja võtab osa tagasi, tagastades selle eest saadud 149 700 eurot. MENETLUS RIIGIKOHTUS

  1. Ringkonnakohtu otsuse vaidlustasid K. Tambergi ja veel kahe süüdistatava kaitsjad ning Otepää vald. Riigikohus võttis menetlusse ainult Otepää valla kassatsiooni. Otepää valla kassatsioon
  2. Vald taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, millega kohus jättis rahuldamata tema nõude OÜ Sangaste Mõis osa müügiga tekitatud 600 000 euro suuruse kahju hüvitamiseks. Kassaator palub saata kriminaalasja selles osas ringkonnakohtule uueks arutamiseks.
  3. Kassaatori hinnangul kohaldas ringkonnakohus vääralt

§ 6lg-t 1.

Leides, et kannatanu saab enda hüveolukorra taastada, kui ta OÜ Sangaste Mõis osa tagasi võtab, jättis kohus tähelepanuta, et MTÜ-le Sangaste Asundused kuuluv OÜ Sangaste Mõis osa pole samaväärne sellega, mille vald kunagi võõrandas. Pealegi ei ole MTÜ Sangaste Asundused teinud vallale ettepanekut osa tagastamiseks, vaid soovis üksnes alustada tagasimüügi üle läbirääkimisi või pikendada ostuhinna tasumise tähtaega. Vald nõustus maksetähtaja pikendamisega, kuid ostja ei kavatsenudki selleks kokkulepet sõlmida.

  1. Ringkonnakohtu järeldus, mille kohaselt pidas K. Tamberg silmas, et MTÜ Sangaste Asundused annab osa mõne aja pärast vallale tagasi, ei tugine tõenditel ja on ebaloogiline. OÜ Sangaste Mõis osanike ringis kohe pärast müügilepingut tehtud muudatused tõid kaasa võõrandatud osa muutumise vähemusosaks ja selle väärtuse kahanemise. K. Tambergi tegevuse tagajärjel ei ole vallal OÜ Sangaste Mõis osa ega selle müügihinda. Arvestades ostja majandusseisu, peeti algusest peale silmas, et osa eest ei tasuta. Lepinguga rikuti ka KOFS § 37 lg-t
  2. K. Tambergi kaitsja kassatsioonivastus
  3. Kaitsja palub jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata.
  4. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 381 lg 2 kohaselt võib avalik-õigusliku nõudeavalduse esitada üksnes avalik-õigusliku rahalise kohustuse kindlaksmääramiseks. Otepää valla nõue tuleneb tehingust, sest vald nõuab selle järgi saamata summat. Seega ei ole tegemist avalik-õigusliku rahalise kohustusega.
  5. Esindades OÜ Sangaste Mõis osa müümisel Sangaste valda, täitis K. Tamberg vallavolikogu
  6. oktoobri
  7. a otsust. K. Tamberg ei tohtinud jätta lepingut sõlmimata ega sõlmida seda teistsugustel tingimustel, kui vallavolikogu otsus ette nägi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 37 lg 1 teise lause kohaselt ei vastuta juriidilise isiku ees juhtorgani liige, kes tegutseb 6

(16)1-21-5728 vastavalt juriidilise isiku pädeva organi õiguspärasele otsusele. Isegi kui eeldada, et vald sai OÜ Sangaste Mõis osa müügi tõttu kahju, oli kannatanu andnud selleks nõusoleku.
  1. Otepää vald esitas
  2. oktoobri
  3. a lepingust tuleneva nõude ka MTÜ Sangaste Asundused vastu. Vaidlus selle nõude üle on praegu kohtu menetluses (tsiviilasi nr 2-22-15219). Enne tsiviilkohtumenetluse lõppu pole selge, kas üldse ja kui, siis millises summas on vallal kahju tekkinud. K. Tambergilt ei saa nõuda oletatava kahju hüvitamist.
  4. OÜ Sangaste Mõis osa võõrandamine oli põhjendatud. Vald andis osa MTÜ Sangaste Asundused käsutusse selleks, et ta ei peaks osanikuna lossi arendusprojekti panustama ja et MTÜ Sangaste Asundused leiaks OÜ Sangaste Mõis osale ostja. Müügilepingus ette nähtud tagasiostu sätte mõte oli see, et kui investorit ei leita, võtab vald osa tagasi. Seega ei peetud silmas, et MTÜ Sangaste Asundused tasub osa eest tavapäraste laekumiste arvel. Otepää vald on korduvalt keeldunud OÜ Sangaste Mõis osa tagasiomandamisest. OÜ Sangaste Mõis osa väärtus on pärast võõrandamist osaühingu varasse tehtud investeeringute tõttu suurenenud. Prokuratuuri kassatsioonivastus
  5. Prokuratuur toetab kassatsiooni, leides, et selle argumendid tingivad ringkonnakohtu otsuse osalise tühistamise. Asja üleandmine Riigikohtus
  6. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kolmeliikmeline koosseis andis kriminaalasja
  7. juunil 2024 läbivaatamiseks kolleegiumi kogu koosseisule, kes omakorda andis asja
  8. oktoobril 2024 määrusega nr 1-21-5728/116 lahendada üldkogule. Üldkogu istung
  9. Kohtuistungil jäid kassatsioonimenetluse pooled enda kirjalike seisukohtade juurde. Otepää vald ja prokuratuur taotlesid kassatsiooni rahuldamist, K. Tambergi kaitsjad vaidlesid sellele vastu, paludes jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. ÜLDKOGU SEISUKOHT (I) Otepää valla nõude alusnorm
  10. Otepää vald nõuab K. Tambergilt hüvitist väidetava kahju eest, mille süüdistatav põhjustas Sangaste vallale (Otepää valla õiguseellane) sellega, et ta vallavanemana võõrandas vallale kuulunud OÜ Sangaste Mõis osa MTÜ-le Sangaste Asundused. Avalik-õigusliku nõudeavalduse kohaselt sõlmis K. Tamberg müügilepingu teenistuskohustusi rikkudes vallale ebasoodsatel tingimustel ja seetõttu jäi osa müügihind vallale suuremas jaos laekumata.
  11. Valla nõudele hinnangu andmiseks tuleb kõigepealt lahendada küsimus, kas üldse ja kui, siis millisel alusel vastutab vallavanem teenistuskohustuste rikkumisega vallale tekitatud kahju hüvitamise eest.
  12. Üldkogu ei nõustu ringkonnakohtuga, et vald saab nõuda niisuguse kahju hüvitamist vallavanemalt deliktiõiguse ehk võlaõigusseaduse
  13. peatükis ette nähtud kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel. 7
(16)1-21-5728 36. Jättes kõrvale küsimuse, kas deliktiõigus võib kohalduda ka väljaspool eraõigussuhet tekitatud kahju hüvitamisele, märgib üldkogu järgmist. Deliktiõigus ei reguleeri üldjuhul kahju tekitaja ja kannatanu vahel juba olemasolevast õigussuhtest tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Seda tingimusel, et rikutud kohustuse eesmärk oli tekkinud kahju ärahoidmine. Nii sätestab

§ 1044

lg 2 esimene lause üldreegli, mille järgi ei või lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist nõuda kahju õigusvastase tekitamise sätete (

§ 1043

jj) alusel, kui seadusest (

§ 1044lg 3) ei tulene teisiti (RKTKo 24.03.2021, 2-19-2439/36, p 13).

See põhimõte kehtib analoogia korras ka kahju hüvitamisel lepinguga sarnases, näiteks kaasomanike või korteriomanike vahelises suhtes (RKTKo 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p 21). Muu hulgas on Riigikohus

§ 1044

lg-le 2 tuginedes välistanud deliktiõigusliku nõude esitamise äriühingu ja tema juhatuse liikme vahelises suhtes (RKTKo 19.12.2016, 3-2-1-113-16, p 28 ja RKKKo 22.06.2021, 1-19-6307/59, p 58), aga ka näiteks töölepingu poolte vahel (RKKKo 01.06.2016, 3-1-1-41-16, p 16). 37.

§ 1044

lg 2 kohaldamisel sarnaneb vallavanema teenistussuhe vallaga määravas osas eelmises punktis osutatud lepinguliste ja teiste nendega lähedaste ehk n-ö poolte vahel reguleeritud õigussuhetega.

§ 1044lg-s 3 sätestatud erandid valla kui juriidilise isiku puhul ei kohaldu.

Seetõttu ei vastuta teenistuskohustusi rikkunud vallavanem kohaliku omavalitsuse üksusele tekitatud kahju hüvitamise eest deliktiõiguslikul alusel.

  1. Ametniku varalise vastutuse alused ja ulatus on ette nähtud ATS §-s
  2. Osutatud paragrahvi esimene lõige sätestab, et kui ametnik on teenistuskohustuse süülise rikkumisega tekitanud ametiasutusele varalist kahju, on ta kohustatud selle kahju hüvitama sama paragrahvi lõigetes 3–5 nimetatud ulatuses. ATS § 80 lg 3 näeb ette, et kui ametnik on teenistuskohustust rikkunud tahtlikult, vastutab ta tekkinud kahju eest täies ulatuses.
  3. Üldkogu nõustub maa- ja ringkonnakohtuga, et vallavanema vastu ATS § 80 lg-te 1 ja 3 järgset nõuet esitada ei saa. Nimelt sätestab ATS § 2 lg 3 loetelu riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu ametiisikutest, kellele avaliku teenistuse seadust ei kohaldata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ATS § 2 lg 3 p 10 järgi kuulub selliste ametiisikute hulka ka valla- või linnavalitsuse liige, seega ka vallavanem ja linnapea (KOKS § 49 lg-d 1 ja 6). Üheski seaduses ei ole ATS § 2 lg 3 p 10 järgi nõutavat erialust, kohaldamaks ATS § 80 valla- või linnavalitsuse liikme suhtes. Ühtlasi ei võimalda ATS § 2 lg 3 p 10 lugeda valla- või linnavalitsuse liiget ATS § 7 lg 1 tähenduses ametnikuks. Järelikult ei saa ka Otepää vald nõuda K. Tambergilt vallavanema kohustuste rikkumisega vallale tekitatud kahju hüvitamist ametniku vastutust reguleeriva ATS § 80 alusel.
  4. Samas ei järeldu ATS § 2 lg-st 3, et selles loetletud ametiisikud, sh valla- ja linnavalitsuste liikmed, oleksid teenistuskohustuste rikkumise korral varalisest vastutusest vabastatud. Kõnesolev norm piirab osa ametiisikute suhtes avaliku teenistuse seaduse kohaldamist ega reguleeri spetsiifiliselt kahju hüvitamist. Seega välistab ATS § 2 lg 3 selles nimetatud ametiisikute vastu seaduses sätestatud erialuse puududes kahju hüvitamise nõude esitamise üksnes ATS § 80 alusel. ATS § 2 lg 3 eesmärk ei ole anda kellelegi üleüldist immuniteeti teenistusandja kahju hüvitamise nõuete suhtes ega piirata mõnes teises seaduses ette nähtud kahju hüvitamise aluse kohaldamist, kui selle eeldused on täidetud. Seejuures peab üldkogu silmas ka järgnevat.
  5. Osa kõrgemate ametiisikute, sh valla- ja linnavalitsuse liikmete täielik vastutamatus enda ametiülesannete täitmisel tekitatud varalise kahju eest ei oleks ühitatav demokraatliku õigusriigi ja avaliku võimu seaduslikkuse põhimõtetega (põhiseaduse (PS) § 3 esimene lause, § 10 ja § 154 lg 1). Märgitu kehtib eriti olukorras, kus ametiisik vabaneks niisuguse kahju hüvitamisest, mille (tahtlik) põhjustamine toob talle kaasa karistusõigusliku vastutuse. Järeldust, et seadusandja tahe ATS § 2 lg 3 p 10 kehtestamisel ei olnud valla- või linnavalitsuse liikmete varalisest vastutusest vabastamine, toetab ka kassaatori osutatud võrdlus riigivastutuse seadusega. Nimelt saab kohaliku omavalitsuse 8

(16)1-21-5728 üksus esitada RVastS § 19 lg-te 1 ja 3 alusel regressinõude valla- või linnavalitsuse selle liikme vastu, kelle õigusvastase tegevusega kolmandale isikule tekitatud kahju peab omavalitsusüksus hüvitama.
  1. TsÜS § 37 lg 1 esimene lause sätestab, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Juriidilise isiku mõiste hõlmab TsÜS § 24 kohaselt nii eraõiguslikke kui ka avalikõiguslikke juriidilisi isikuid. TsÜS § 25 lg 2 järgi kuulub avalik-õiguslike juriidiliste isikute hulka ka kohaliku omavalitsuse üksus. TsÜS § 31 lg 4 näeb ette, et avalik-õigusliku juriidilise isiku organid ja nende pädevus nähakse ette seadusega. Lähtudes KOKS § 4 p-st 2 ja §-st 30, tuleb valla- või linnavalitsust pidada kohaliku omavalitsuse üksuse kui avalik-õigusliku juriidilise isiku juhtorganiks TsÜS § 37 lg 1 tähenduses. KOKS § 49 lg 1 järgi on vallavanem või linnapea selle juhtorgani juht ja seega ka liige (vt ka KOKS § 49 lg 6).
  2. TsÜS § 25 lg 3 sätestab, et riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse suhtes kohaldatakse juriidilise isiku kohta sätestatut niivõrd, kuivõrd seadusest ei tulene teisiti. Kuna ATS § 2 lg 3 p 10 välistab valla- või linnavalitsuse liikme varalise vastutuse ATS § 80 alusel ja muud avalik-õiguslikku vastutuse alust ei ole, kohalduvad selles küsimuses tsiviilseadustiku üldosa seaduses ette nähtud juriidilise isiku juhtorgani liikme vastutuse üldalused.
  3. Säte, mis annab vallale materiaalõigusliku aluse nõuda enda vallavanemalt teenistuskohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, on seega TsÜS § 37 lg 1 esimene lause. (II) Nõude esitamise kord
  4. Ehkki materiaalõiguslik alusnorm, millele tuginedes saab avalik-õiguslik juriidiline isik nõuda enda juhtorgani liikmelt kahju hüvitamist, tuleneb eraõigusest, on hüvitatav kahju tekitatud avalikõiguslikus teenistussuhtes. Kohustused, mille rikkumine võib tuua kaasa avalik-õigusliku juriidilise isiku juhtorgani liikme vastutuse TsÜS § 37 lg 1 esimese lause järgi, on avalik-õiguslikud. Järelikult lähtub niisuguse kahju hüvitamise nõude lahendamine lõppastmes alati avalik-õiguslikust normistikust ja vaatamata eraõiguslikule nõudenormile on põhiolemuselt tegemist avalik-õigusliku vaidlusega (vrd RKÜKm 28.06.2021, 3-21-30/19, p-d 22–27).
  5. Seetõttu leiab üldkogu, et TsÜS § 37 lg 1 esimese lause alusel kahju hüvitamise nõude kohtulikuks maksmapanekuks enda juhtorgani liikme vastu saab avalik-õiguslik juriidiline isik esitada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 260 lg 2 kohaselt kaebuse halduskohtule. Sellisel juhul on TsÜS § 37 lg 1 esimene lause käsitatav HKMS § 260 lg-s 2 nimetatud seadusena, mis annab aluse kaebuse esitamiseks. Küll aga ei kohaldu kõnesoleval juhul ATS §-s 81 ette nähtud kahju hüvitamise kord. Kaebusega halduskohtusse pöördumise alternatiiv on see, et avaliku võimu kandjast kannatanu või KrMS § 381 lg-tes 31–33 sätestatud juhtudel prokuratuur esitab käsitletava kahju hüvitamise nõude kriminaalmenetluses avalik-õiguslikus nõudeavalduses (KrMS § 381 lg 2).
  6. Väär on kaitsja väide, et kuna Otepää valla nõue tuleneb tsiviilõiguslikust lepingust, ei saanud vald seda esitada avalik-õiguslikus nõudeavalduses. Valla nõue K. Tambergi vastu ei põhine valla ja MTÜ Sangaste Asundused vahel
  7. oktoobril 2017 sõlmitud müügilepingul. See ei oleks ka võimalik, sest K. Tamberg pole kõnesoleva lepingu pool. Kohustused, mida K. Tamberg
  8. oktoobri
  9. a müügilepingu sõlmimisel valda esindades väidetavalt rikkus, tulenevad K. Tambergi ja valla vahel eksisteerinud avalik-õiguslikust teenistussuhtest. Seega on valla nõue esitatud õiges vormis, s.o avalik-õigusliku nõudeavaldusena. (III) Vallavanema vastutuse eeldused ja ulatus 9
(16)1-21-5728
  1. TsÜS § 37 lg 1 alusel nõude tekkimine vallavanema vastu eeldab kõigepealt seda, et ta oleks rikkunud enda kohustusi valla ees. Kohustused, mille rikkumine võib kaasa tuua vallavanema TsÜS § 37 lg 1 esimese lause järgse vastutuse, tulenevad tema teenistussuhet reguleerivatest normidest, mis on ette nähtud mh kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses, teistes seadustes ja määrustes ning valla enda õigusaktides. Muu hulgas lasub vallavanemal valla varaliste huvide järgimise kohustus. See põhineb vallavanema teenistussuhte olemusel, mida sisustavad eeskätt KOKS § 10 lg 1 koosmõjus sama seaduse § 2 lg-ga 1 ja lg 2 p-ga 2, samuti KOKS § 30 lg 1 ning § 49 lg 1 koosmõjus §-ga
  2. (RKKKo 28.06.2024, 1-20-3101/99, p 101)
  3. PS § 154 lg 1 elluviimiseks paneb TsÜS § 35 koosmõjus KOKS § 2 lg-ga 1 ja korruptsioonivastase seaduse § 1 lg-ga 2 vallavanemale üldise kohustuse täita enda ülesandeid vallavõi linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest lähtudes ausalt ning erapooletult avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust järgides. Ennekõike tähendab see seda, et vallavanem peab tegutsema heas usus ja valla huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta vallale põhjendamatuid riske. Lisaks peab ta vältima huvide konflikti ja mitte eelistama isiklikke huve valla huvidele. (Vt ka RKTKo 30.04.2003, 3-2-1-41-03, p 10; 04.03.2015, 3-2-1-169-14, p-d 13, 19 ja 20; 15.03.2017, 3-2-1-152-16, p 14; RKKKo 14.12.2011, 3-1-1-89-11, p 20.3.1; RKHKo 11.12.2019, 3-17-2235/52, p 13.)
  4. Vallavanema hoolsusstandardi sisustamisel on tarvis arvestada ka kohaliku omavalitsuse üksuse kui avalikes huvides tegutseva juriidilise isiku isepära. Erinevalt äriühingust ei ole valla eesmärk kasumit teenida, vaid korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi (KOKS § 2 lg 1). Seetõttu ei ole majanduslikul otstarbekusel omavalitsusüksuse juhtorgani tegevuse õiguspärasuse hindamisel samasugust tähendust nagu äriühingu juhtorgani tegevuse puhul (vrd äriseadustiku § 306 lg 2 kolmas lause, samuti nt RKTKo 19.06.2017, 3-2-1-54-17, p 13.1).
  5. Valla ülesannete (eeskätt KOKS § 6) täitmine ning vallaelanike vajadustest ja huvidest lähtuv kohaliku elu korraldamine ei sea esiplaanile majanduslikku kasu. Samuti on omavalitsusorganite liikmetel, sh vallavanemal, lubatud valla nimel tegutsedes võtta majanduslikke riske, kui need lähtuvad avalikust huvist ega ole selgelt põhjendamatud ega ülemäärased. Omavalitsusüksuse varalised otsused põhinevad sageli poliitilistel valikutel, mille tegemisel on omavalitsusorganitel avar otsustusruum. Niisugune otsustusruum pole siiski piiramatu. Omavalitsusüksus on seotud seadustega (PS § 154 lg 1 ja KOKS § 3 p 3), sh kohustusega korraldada avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel (KOKS § 3 p 7) ja minimeerida eesmärkide saavutamiseks tehtavaid kulutusi (KOKS § 48 lg 31 p 1) ning tagada nende tõhusus ja mõjusus (KOKS § 48 lg 31 p-d 2 ja 3). Kohaliku omavalitsuse autonoomia ei tohi muutuda kattevarjuks avaliku raha kuritarvitamisele.
  6. Nii võib omavalitsusorganile või selle liikmele ette heita seda, kui ta vähendab omavalitsusüksuse vara eesmärgil või viisil, mida ei saa mõistlikult õigustada omavalitsusüksuse ülesannete täitmise ega vallaelanike vajaduste ja huvidega. Samuti võib omavalitsusorgani või selle liikme tegevus olla õigusvastane, kui valla kulu ja selle eest saadud hüve on põhjendamatult tasakaalust väljas. Võõrandades valla või linna vara, mille (tõenäoline) sihtotstarve on majandustegevus, peab omavalitsusorgan üldjuhul aluseks võtma turutingimused ja müüma vara võimalikult kõrge hinnaga. Vältida tuleb ka müügihinna laekumata jäämise riski. Raha saamise kõrval muude müügieesmärkide (nt turismi arendamine, tööhõive) korral tuleb need enne tehingut paika panna ja kohelda kõiki võimalikke lepingupartnereid võrdselt (vt ka RKEKo 20.12.2001, 3-3-1-15-01, p 14 ja RKHKo 29.11.2012, 3-3-1-29-12, p 14).
  7. Vallavanem peab TsÜS § 37 lg 1 esimese lause alusel hüvitama vallale sellise varalise kahju (

§ 127lg 1 ja § 128 lg 2), mille tekkimine on tema teenistuskohustuste rikkumisega põhjuslikus 10

(16)1-21-5728 seoses (

§ 127

lg 4) ning mille ärahoidmine on lisaks hõlmatud rikutud teenistuskohustuse kaitseeesmärgiga (

§ 127

lg 2, vt ka RKHKo 27.11.2024, 3-18-830/65, p 49 ja 28.02.2023, 3-12-2486/130, p 61).

  1. Peale selle on kahjuhüvitise suuruse määramisel analoogia korras kohaldatav RVastS § 13, s.o vallavanema varalist vastutust valla ees on võimalik piirata samadel alustel nagu avaliku võimu kandja vastutust avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest. Pole põhjust, miks peaks avalikõigusliku juriidilise isiku juhtorgani liikme vastutus teenistusandja ees olema ulatuslikum kui avaliku võimu kandja vastutus haldusvälise isiku ees. (IV) Teenistuskohustuste rikkumine
  2. Kohtuotsuste kohaselt sõlmis K. Tamberg
  3. oktoobril 2017 Sangaste valla nimel lepingu, millega vald müüs enda 51% osaluse OÜ-s Sangaste Mõis 749 000 euro eest MTÜ-le Sangaste Asundused järgmistel asjaoludel: 1) MTÜ-le Sangaste Asundused anti ostuhinna tasumiseks aega
  4. detsembrini 2021 ehk neli aastat, kaks kuud ja 27 päeva; 2) vald andis OÜ Sangaste Mõis osa omandi lepingu sõlmimisel ostjale kohe üle, jättes müügihinna tasumise nõude tagamata; 3) MTÜ Sangaste Asundused sai lepinguga õiguse võõrandada osa ostuhinna tasumise tähtaja jooksul vallale tagasi, kuid vallal ei olnud õigust osa tagasivõõrandamist nõuda; 4) K. Tamberg teadis, et MTÜ-l Sangaste Asundused ei ole ostuhinna tasumiseks vara ega reaalset võimalust seda hankida; 5) MTÜ Sangaste Asundused oli K. Tambergi tegeliku juhtimise ja kontrolli all.
  5. Üldkogu hinnangul kätkesid
  6. oktoobri
  7. a müügilepingu tingimused vallale ilmselgelt ülemäärast riski kaotada OÜ Sangaste Mõis osa (või selle väärtus) ilma kohase vastusoorituseta. K. Tamberg jättis tagamata nii müügihinna laekumise kui ka müügieseme väärtuse säilimise juhuks, kui ostja otsustab kasutada lepingujärgset tagasimüügiõigust. Hoolas ja valla huvidest lähtuv vallavanem ei müü vallale kuuluvat olulise väärtusega eset isikule, kellel pole ostuhinna tasumiseks vara. Iseäranis ei sõlmi ta aga müügilepingut tingimustel, mille kohaselt läheb müügiese kohe ostja omandisse, kuid ostuhinna tasumiseks on pikk tähtaeg ja valla müügihinna tasumise nõue on tagamata. Samuti on osaühingu osa võõrandamisel eelduslikult müüja huve kahjustav ostja ühepoolne ja tingimusteta tagasimüügiõigus olukorras, kus puudub igasugune tagatis müügieseme väärtuse säilimiseks ja ostja ei pea tagasimüügi korral müügieseme väärtuse vähenemist müüjale hüvitama. Seega eiras K. Tamberg
  8. oktoobri
  9. a müügilepingu sõlmimisel Sangaste valla varaliste huvide järgimise kohustust. Niisuguse kohustuse pani K. Tambergile lisaks käesoleva otsuse punktis 48 viidatud sätetele ka Sangaste Vallavolikogu
  10. oktoobri
  11. a määrusega kehtestatud vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra (KO 2003, 152, 2270; RT IV, 06.01.2015, 23) punkt
  13. Erinevalt ringkonnakohtust, kuid sarnaselt maakohtuga nõustub üldkogu kassaatoriga, et
  14. oktoobri
  15. a lepingu tingimused on vastuolus ka KOFS § 37 lg-ga
  16. Selle sätte kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus kooskõlas eelarvestrateegiaga anda laenu ainult temast viimasel kolmel aastal sõltunud ja eelarveaastal sõltuvale üksusele investeeringuteks ning tagada sõltuva üksuse samaks otstarbeks võetavaid kohustusi. Maakohus tuvastas – ja seda ei kummutanud ka ringkonnakohus –, et MTÜ Sangaste Asundused ei olnud lepingu sõlmimise ajal Sangaste vallast 11

(16)1-21-5728 sõltuv üksus (KOFS § 2 p 9). Ringkonnakohtu argumendid selle kohta, miks ei saa praegusel juhul rääkida laenu andmise keelu rikkumisest, on ekslikud. Nimelt tugines kohtukolleegium sellele, et

§ 396

lg 1 kohaselt saab laenulepingu esemeks olla üksnes rahasumma või asendatav asi, kuid äriühingu osa ei ole kumbki neist. Samuti nägi müügileping ette OÜ Sangaste Mõis osa lõpliku võõrandamise, kuid laenuleping eeldab vara tagastamist. Üldkogu märgib, et ringkonnakohus mõistis vääralt

  1. oktoobri
  2. a müügilepingusse kätketud laenulepingu eset. Selleks ei olnud OÜ Sangaste Mõis osa, vaid ostuhind, mille vald andis (jättis) lepinguga ostja käsutusse rohkem kui neljaks aastaks pärast müügieseme üleminekut. Niisugune lepingutingimus on majanduslikult samaväärne ostuhinna laenamisega ostjale. Järelikult laienes sellele ka KOFS § 37 lg-s 2 sätestatud piirang.
  3. Neil põhjustel rikkus vallavanem K. Tamberg
  4. oktoobri
  5. a müügilepingu sõlmimisel TsÜS § 37 lg 1 esimese lause mõttes enda kohustusi Sangaste valla ees.
  6. Lisaks nõustub üldkogu kassaatoriga, et ringkonnakohus ei ole veenvalt põhjendanud järeldust, et K. Tambergil oli kavas lasta pärast Sangaste lossikompleksi arendamiseks taotletava toetuse kättesaamist MTÜ-l Sangaste Asundused OÜ Sangaste Mõis osa vallale tagastada. Samuti ei ole lõpuni jälgitav apellatsioonikohtu argumentatsioon selle kohta, et K. Tamberg ei näinud ette vallal kahju tekkimist. Kohtuotsusest ei ole ka selgelt aru saada, mil viisil pidanuks OÜ Sangaste Mõis osa võõrandamine peaaegu varatule mittetulundusühingule aitama kaasa lossikompleksi arendamisele, kahjustamata seejuures valla varalisi huve. Seega rikkus apellatsioonikohus märgitud järeldusi tehes KrMS § 3051 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise kohustust. (V) Sangaste Vallavolikogu
  7. oktoobri
  8. a otsuse tähendus
  9. Kaitsjate keskne vastuargument Otepää valla nõudele on järgmine. K. Tamberg ei vastuta
  10. oktoobri
  11. a müügilepingu võimalike kahjulike tagajärgede eest, sest lepingut sõlmides täitis ta üksnes Sangaste Vallavolikogu kui kõrgemalseisva organi otsust. Süüdistatav ei tohtinud jätta tehingut tegemata ega teha seda teistsugustel tingimustel, kui volikogu oli otsustanud. Üldkogu kaitsjate käsitlusega ei nõustu.
  12. Vaidlust ei ole selles, et Sangaste Vallavolikogu võttis
  13. oktoobril 2016 K. Tambergi ettepanekul vastu otsuse võõrandada vallale kuuluv OÜ Sangaste Mõis osa MTÜ-le Sangaste Asundused. Volikogu otsusega määrati kindlaks ka müügihind, selle tasumise tähtpäev ja teised olulisemad võõrandamistingimused, sh ostja tagasimüügiõigus. Ostuhinna tasumise tagamist või tagamata jätmist volikogu otsus ei käsitlenud. Maakohus järeldas vallavolikogu istungiprotokollide ja tunnistajate ütluste põhjal, et volikogu liikmed kujundasid seisukoha küsimustes, mis puudutasid valla osalust OÜ-s Sangaste Mõis, K. Tambergi ettekantu alusel, sest volinikud usaldasid vallavanemat.
  14. TsÜS § 37 lg 1 teise lause kohaselt ei vastuta juhtorgani liige, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele. Üldkogu hinnangul on vallavolikogu vallavalitsuse (sh vallavanema) suhtes kõrgem ehk muu pädev organ TsÜS § 37 lg 1 teise lause tähenduses. Juriidilise isiku juhtorgani liige vabaneb selle sätte alusel vastutusest aga üksnes juhul, kui pädeva organi otsus, mille alusel ta tegutses, on õiguspärane. Pädeva organi äratuntavalt ebaseaduslik otsus ei vabasta juriidilise isiku juhtorgani liiget vastutusest enda kohustuste rikkumise eest. (RKKKo 10.06.2013, 3-1-1-43-13, p 29; 11.06.2021, 1-18-5732/226, p 53)
  15. Üldkogu leiab, et volikogu ei saa legitimeerida vallavanema tegevust, mis on ilmses vastuolus vallavanema kohustuste ja valla varaliste huvidega. Nagu apellatsioonikohus õigesti märkis, panevad KOKS § 17 lg 2 ja § 2 lg 1 ka vallavolikogule kohustuse käsutada valla vara heaperemehelikult valla huvides. Seetõttu ei ole volikogu pädev andma õiguspärast korraldust või nõusolekut näiteks tehinguks, mille tingimused toovad suure tõenäosusega kaasa valla vara põhjendamatu vähenemise 12

(16)1-21-5728 või on vastuolus mõne seadusest tuleneva keeluga. Järelikult ei vabasta volikogu niisugune otsus valla nimel tehingu teinud vallavanemat TsÜS § 37 lg 1 teise lause alusel ka kahju hüvitamise kohustusest. TsÜS § 37 lg 1 teise lause mõttega oleks vastuolus see, kui juriidilise isiku juhtorgani liige vabaneks vastutusest pelgalt sel moel, et ta nõutaks kõrgemalt organilt enda kohustuste rikkumist lubava otsuse. Kõrgemalseisva organi otsusel võib siiski olla kahju põhjustanud juhtorgani liikme tegevust osaliselt või täielikult legitimeeriv toime, kui juriidilise isiku huvide kahjustamine ei ole ilmne.
  1. Üldkogu hinnangul andis Sangaste Vallavolikogu
  2. oktoobri
  3. a otsusega nõusoleku OÜ Sangaste Mõis osa võõrandamiseks, kuid ei kohustanud vallavalitsust seda tegema. Samuti ei tulenenud otsusest keeldu sõlmida müügileping valla jaoks soodsamatel tingimustel kui need, mille nägi ette volikogu. Isegi kui volikogu kohustanuks vallavalitsust OÜ Sangaste Mõis osa müüma, ei oleks vallavanem tohtinud sõlmida lepingut vallale sedavõrd ebasoodsatel ja KOFS § 37 lg-t 2 eiravatel tingimustel, nagu ta seda
  4. oktoobril 2017 tegi. (VI) Hüvitatav kahju
  5. Avalik-õigusliku nõudeavalduse ja selle täpsustuse kohaselt seisneb Otepää valla kahju 600 000 euros, mis jäi vallale
  6. oktoobri
  7. a müügilepingu alusel laekumata, kuna K. Tamberg tegi tehingu vallale ebasoodsatel tingimustel.
  8. Kohtud tuvastasid – ja asjas ei ole ka vaidlust –, et vald on OÜ Sangaste Mõis osa omandi kaotanud ja saanud lepingus ette nähtud 749 700 euro suurusest müügihinnast MTÜ-lt Sangaste Asundused tähtajaks ehk
  9. aasta lõpuks kätte 149 700 eurot. Ülejäänud 600 000 eurot on senini tasumata. Kohtuotsuste kohaselt ei ületanud OÜ Sangaste Mõis osa lepingujärgne hind tehingu ajal selle turuväärtust. Seetõttu on üks võimalik

§ 127

lg-ga 1 lubatu piiridesse jääv meetod valla kahju arvestamiseks võtta lähtealuseks ostuhind, mille MTÜ Sangaste Asundused jättis OÜ Sangaste Mõis osa eest vallale maksmata. Teisisõnu saab valla kahjuna käsitada

  1. oktoobri
  2. a lepingust tuleneva müügihinna tasumise nõude nominaal- ja reaalväärtuse vahet.
  3. Maa- ja ringkonnakohus eitasid hüvitatava kahju olemasolu, tehes seda küll mõnevõrra erinevatel põhjustel. Maakohus leidis, et Otepää vald ei ole tõendanud võimatust nõuda OÜ Sangaste Mõis osa müügihind sisse MTÜ-lt Sangaste Asundused. Alternatiivselt pidanuks vald maakohtu arvates pakkuma K. Tambergile kahjuhüvitise eest enda nõuet MTÜ Sangaste Asundused vastu. Ringkonnakohus asus seevastu seisukohale, et kahju hüvitamisel ei pea arvestama valla nõudega MTÜ Sangaste Asundused vastu. Vald ei saavat MTÜ-lt Sangaste Asundused midagi nõuda, kuna osa müügileping on tsiviilõiguslikult korrektne. Apellatsioonikohus ei rahuldanud valla nõuet põhjusel, et vald olevat hea usu põhimõtet eirates keeldunud MTÜ Sangaste Asundused pakkumisest võõrandada OÜ Sangaste Mõis osa tagasi vallale. Vallal on võimalik enda hüveolukord taastada, kui ta OÜ Sangaste Mõis osa MTÜ-lt Sangaste Asundused tagasi võtab, tagastades selle eest saadud 149 700 eurot. Üldkogu leiab, et kummagi kohtu argumendid ei välista menetletavas asjas valla kahju tuvastamist.
  4. Ringkonnakohtu järeldus, et MTÜ Sangaste Asundused pakkus OÜ Sangaste Mõis osa Otepää vallale tagasi, ent vald keeldus sellest hea usu põhimõtte vastaselt, on üldsõnaline ja põhistamata. Kohus ei tuvastanud, millal ja millistel tingimustel MTÜ Sangaste Asundused vallale sellist tahet avaldas. Seetõttu pole kohtuotsuse põhjal võimalik kummutada valla väidet, et MTÜ Sangaste Asundused tegi talle üksnes ettepaneku pikendada ostuhinna tasumise tähtaega või asuda osa tagasimüügi üle läbi rääkima. Ringkonnakohtu otsuses ei ole ka põhjendeid selle kohta, miks oli valla keeldumine osa tagasiomandamisest vastuolus hea usu põhimõttega ja mis andis alust arvata, et kui vald oleks osa tagasi ostnud, poleks tal kahju tekkinud. Lisaks ei ole ringkonnakohus selgitanud, 13

(16)1-21-5728 millel rajaneb tema arusaam, et vallal oli veel ka apellatsioonikohtu otsuse tegemise aja seisuga võimalik OÜ Sangaste Mõis osa 149 700 euro eest tagasi osta ja nii kahju vältida.
  2. oktoobri
  3. a müügilepingu kohaselt oli ostjal kogu järelmaksu aja jooksul ehk
  4. detsembrini 2021 õigus tagastada lepingu ese müüjale ja müüja kohustus tagastama ostjale tagasimüügi ettepaneku tegemiseni tasutud ostuhinna. Selle lepingutingimuse kohaselt ei eeldanud OÜ Sangaste Mõis osa tagasimüük kuni
  5. detsembrini 2021 valla nõusolekut. Lähtudes analoogia korras

§ 238lg-st 2, oleks tagasimüügiks piisanud MTÜ Sangaste Asundused vastavasisulisest tahteavaldusest vallale (Ts

ÜS § 69). Kriminaalasjas pole tuvastatud, et ostja oleks seda kujundusõigust kasutanud. Kui aga MTÜ Sangaste Asundused tegi pärast tagasimüügiõiguse kasutamise tähtaja lõppu vallale pakkumuse OÜ Sangaste Mõis osa tagasi omandada, polnud vallal ei lepingust ega ka hea usu põhimõttest tulenevat kohustust niisuguse pakkumusega nõustuda.

  1. Samas isegi juhul, kui oleks võimalik järeldada, et vallal oli kohustus OÜ Sangaste Mõis osa tagasi omandada, ei välistaks see valla kahju. Viimast saaks eitada üksnes siis, kui OÜ Sangaste Mõis osa väärtus olnuks tagasivõõrandamise ajal vähemalt 749 700 eurot, mis katnuks osa müügiaegse turuhinna. Riigikohus on selgitanud, et osaühingu osa väärtus sõltub nii osaühingu majanduslikust seisundist kui ka sellest, millise õiguse ja kontrolli annab osa ühingu juhtimisel ja kasumi jaotamisel (vt lähemalt RKTKo 08.04.2019, 2-14-51896/235, p 23.1). Menetletavas asjas ei teinud ringkonnakohus kindlaks OÜ Sangaste Mõis osa väärtust selle võimaliku tagasivõõrandamise aja seisuga. Muu hulgas jättis kohtukolleegium tähelepanuta valla argumendi, et pärast talle kuulunud osa võõrandamist suurendati OÜ Sangaste Mõis osakapitali ja MTÜ Sangaste Asundused jäi vähemusosanikuks. Kokkuvõttes ei ole ringkonnakohtu tuvastatu põhjal võimalik järeldada, et osa tagasivõõrandamine võinuks valla kahju vältida või vähendada.
  2. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et kuna valla ja MTÜ Sangaste Asundused vahel sõlmitud müügileping on korrektne, ei saaks vald ühingult midagi nõuda. Tsiviilõiguslikult kehtiva lepingu alusel saab võlausaldaja esitada teise lepingupoole vastu ennekõike lepingu täitmise nõude ehk praegusel juhul nõuda tasumata ostuhinna maksmist (

§ 108lg 1).

Samas ei välista asjaolu, et vallal on müügilepingust tulenev nõue MTÜ Sangaste Asundused vastu, selle tuvastamist, et vallal tekkis K. Tambergi kohustustevastase käitumise tõttu kahju.

§ 127

lg 6 järgi on hüvitatav ka tulevikus tekkiv kahju, kui selle tekkimine on piisavalt kindel (vt ka RKTKo 09.08.2023, 2-20-5869/87, p 18 ning RKHKm 22.06.2021, 3-20-1834/12, p-d 17 ja 19). Ühtlasi ei jaga üldkogu maakohtu arvamust, et valla kahju tuleb eitada, kuna pole tõendatud, et vald ei saa nõuda OÜ Sangaste Mõis osa eest laekumata müügihinda MTÜ-lt Sangaste Asundused.

  1. Praeguses asjas peab valla väidetud kahju tõendamiseks olema esmalt ära näidatud, et tõenäoliselt ei õnnestu vallal kogu OÜ Sangaste Mõis osa müügihinda ostjalt viimase varatuse tõttu sisse nõuda. MTÜ Sangaste Asundused maksejõuetuse tõendamine on võimalik igal viisil (KrMS § 61 lg 1). Selleks ei pea olema toimunud mittetulundusühingu suhtes täitemenetlust, mis on ebaõnnestunud vara puudumise tõttu. Samuti ei pea olema välja kuulutatud ühingu pankrotti ega pankrotiavalduse menetlust raugemisega lõpetatud. (Vt ka RKTKm 24.05.2023, 2-21-16071/38, p 19.)
  2. Kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse lahendamisel tuleb arvestada ka faktidega, mis tuvastatakse süüdistatava süüküsimust lahendades (vt ka RKKKm 30.11.2020, 1-20-1975/28, p 36). K. Tambergi süüküsimust lahendades tuvastasid kohtud, et MTÜ Sangaste Asundused regulaarsed sissetulekud olid suhteliselt väiksed ning pärinesid enamasti vallalt, ka muu vara sai ühing vallalt. Kohtuotsuste kohaselt ei olnud MTÜ-l Sangaste Asundused aastatel 2016–2019 ligilähedaseltki nii palju raha, et tasuda OÜ Sangaste Mõis osa eest, ja ka aastatel 2020– 2022 ei toimunud ühingu majandusolukorras olulist muudatust. Samuti ei ole vaidluse all fakt, et 14

(16)1-21-5728 pärast 149 700 euro tasumist
  1. a detsembris ei ole MTÜ Sangaste Asundused teinud vallale ostuhinna katteks ühtegi makset.
  2. Niisugustel asjaoludel on valla kahju tekkimise osas esmane tõendamiskoormus täidetud. Sellises olukorras on süüdistataval ja kaitsjal võimalik kahju olemasolu või suuruse vaidlustamiseks KrMS § 381 lg 7, HKMS § 260 lg 3 ja § 59 lg 1 kohaselt tõendada, et MTÜ-l Sangaste Asundused siiski on vara, mille arvel saab vald tasumata ostuhinna tervikuna või osaliselt sisse nõuda (vt ka viidatud 2-21-16071/38, p 19). Kuigi valla nõuet ümberlükkavate või vähendavate tõendite esitamise koormus on ennekõike süüdistataval ja kaitsjal, saab kohus nõuda ka vallalt tõendite esitamist, mille puhul võib eeldada, et just temal on nendele juurdepääs (vt ka RKHKo 11.08.2020, 3-18-830/23, p 18). Vajaduse korral saab kohus asja lahendamiseks tarvilikku teavet nõuda ka HKMS § 58 alusel selles sättes nimetatud menetlusvälistelt isikutelt.
  3. KrMS § 2961 lg 2 kohaselt pidanuksid kohtud menetlusosalistele tõendamiskoormust selgitama ja andma neile ka võimaluse asjakohaste tõendite esitamiseks. Jättes selle tegemata, rikkusid kohtud KrMS § 339 lg 2 mõttes oluliselt kriminaalmenetlusõigust. See viga tingib kohtuotsuse osalise tühistamise ja kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks saatmise. Kriminaalasja uuel arutamisel tuleb kohtul anda pooltele mõistlik võimalus arvestada käesoleva otsuse seisukohtadega, sh esitada täiendavaid argumente ja neid kinnitavaid tõendeid (vt ka RKKKo 23.12.2024, 1-21-8803/138, p 59 ja viidatud 3-2-1-152-16, p 24.2).
  4. Üldkogu arvates ei ole MTÜ Sangaste Asundused maksevõime osas kahtluste püsimajäämise korral menetluslikult välistatud ka järgmine lahendus. Kui vald sellega nõustub, saab kohus teha otsuse, millega ta kohustab K. Tambergi maksma vallale kahjuhüvitist üksnes tingimusel, et vald loovutab enda lepingust tuleneva nõude MTÜ Sangaste Asundused või tema õigusjärglase vastu K. Tambergile. Sel juhul oleks nõude loovutamine K. Tambergile käsitatav täitemenetluse seadustiku (TMS) § 19 lg-s 1 nimetatud tingimusena, millest oleneb K. Tambergi vastu suunatud kahju hüvitamise nõude sissenõutavus ja enne mille saabumist ei saa täitetoiminguid teha. Sellisel juhul kohaldatakse kohtuotsuse täitmisele TMS §
  5. (Vt ka RKTKo 14.06.2023, 2-19-8221/69, p 23 ja 22.03.2023, 2-19-18320/73, p 15.1) Kohtuotsuse jõustudes oleks vald vaba otsustama, kas ta soovib algatada selle alusel täitemenetluse, loovutades enda müügilepingust tuleneva nõude K. Tambergile, või eelistab ta säilitada nõude MTÜ Sangaste Asundused vastu, loobudes K. Tambergi vastu suunatud nõude sissenõudmisest.
  6. Peaks pärast kahjuhüvitise (tingimusteta) väljamõistmist K. Tambergilt siiski ilmnema, et vallal õnnestub OÜ Sangaste Mõis osa müügihind ostjalt sisse nõuda, saab K. Tamberg enne tema suhtes tehtud kohtuotsuse täitmist esitada valla vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (TMS § 221). Kui aga kohtuotsus on täidetud, võib müügihinna sissenõudmine MTÜ-lt Sangaste Asundused anda aluse kahju hüvitamise kohta tehtud kohtuotsuse teistmiseks KrMS § 366 p 5 alusel (vt ka viidatud 1-20-1975/28, p-d 42–43).
  7. Eeltoodud põhjustel ei ole K. Tambergi vastu esitatud valla nõude lahendamise seisukohalt määravat tähendust ka kaitsjate osutatud tsiviilkohtumenetlusel, kus Otepää vald nõuab MTÜ-lt Sangaste Asundused OÜ Sangaste Mõis osa eest tasumata ostuhinda. Üldkogu ei jaga arvamust, et enne selle tsiviilasja lahendamist pole võimalik K. Tambergi poolt vallale tekitatud kahju ja selle suurust kindlaks teha. MTÜ Sangaste Asundused vastu esitatud hagi rahuldamine ei tähendaks veel seda, et vallal õnnestub kohtuotsusega tunnustatud nõue sisse nõuda. (VII) Põhjuslik seos, rikutud normi kaitse-eesmärk ja hüvitis 15
(16)1-21-5728
  1. Kui K. Tamberg ei oleks sõlminud
  2. oktoobri
  3. a müügilepingut käesoleva otsuse punktis 55 viidatud tingimustel, siis poleks vald kaotanud OÜ Sangaste Mõis osa omandit, saamata selle eest kohast vastusooritust. Järelikult on K. Tambergi kohustuste rikkumise ja valla võimaliku kahju vahel

§ 127lg 4 järgi nõutav põhjuslik seos.

80.

§ 127

lg 2 kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Osutatud säte peab piirama eelkõige teoga liialt kauges põhjuslikus seoses oleva tagajärje eest hüvitise määramist (RKTKo 26.10.2021, 2-19-7379/61, p 19 ja RKHKo 07.10.2015, 3-3-1-11-15, p 12). Valla varaliste huvide järgimise kohustusest lähtuv keeld müüa vara ebakindla maksevõimega ostjale, andes müügieseme tagatiseta üle enne müügihinna tasumist, teenib eesmärki vältida müügihinna laekumata jäämist. Niisamuti on KOFS § 37 lg 2 järgne piirang mõeldud ära hoidma muu hulgas laenu tagastamata jätmise riski. Järelikult hõlmab K. Tambergi rikutud teenistuskohustuste kaitse-eesmärk mh just sellise kahju ärahoidmist, mille hüvitamist vald nõuab.

  1. Kui valla kahju leiab asja uuel arutamisel kinnitust, saab ringkonnakohus kontrollida ka seda, kas on asjaolusid, mis võivad anda alust kaaluda K. Tambergilt väljamõistetava kahjuhüvitise vähendamist RVastS § 13 analoogia alusel (vt käesoleva otsuse punkt 54). (VIII) Kokkuvõte ja kassatsioonimenetluse kulu
  2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 6 ning § 362 p-dest 1 ja 2, rahuldab üldkogu Otepää valla kassatsiooni ning tühistab Tartu Ringkonnakohtu
  3. augusti
  4. a otsuse osaliselt, saates kriminaalasja tühistatud osas uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
  5. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega kohus jättis rahuldamata K. Tambergi vastu esitatud avalik-õigusliku nõudeavalduse OÜ Sangaste Mõis osa võõrandamisest tingitud kahju hüvitamise ja sellelt arvestatava viivise nõudes.
  6. Avalik-õigusliku nõudeavalduse osalise rahuldamata jätmise tühistamise tõttu tuleb osaliselt tühistada ka ringkonnakohtu menetluskulu hüvitamise otsustus. Täpsemalt tühistab üldkogu kohtuotsuse osas, millega ringkonnakohus jättis vaidlusaluse nõude menetlemise tõttu enne apellatsioonimenetlust tekkinud menetluskulu Otepää valla kanda või hüvitada ning tasaarvestas Otepää valla ja K. Tambergi vastastikused menetluskulu hüvitamise nõuded. Samuti tuleb kohtuotsus tühistada valla apellatsioonimenetluse kulu tema enda kanda jätmises. Kõnesoleva menetluskulu hüvitamiseks kohustatud isik tuleb otsustada kriminaalasja uuel arutamisel olenevalt sellest, millise otsuse kohus Otepää valla apellatsiooni kohta teeb. Siiski ei saa süüdistatava ega Otepää valla kanda jätta seda osa apellatsioonimenetluse kulust, mis on tingitud asjaolust, et kriminaalasi tuli saata teise astme kohtule uueks arutamiseks (vt ka RKKKo 19.04.2022, 1-18-158/266, p 91).
  7. KrMS § 186 lg 1 alusel mõistab üldkogu riigilt kassatsioonimenetluse kulu katteks välja 4365 eurot 75 senti Otepää valla kasuks ja 1830 eurot K. Tambergi kasuks. (allkirjastatud digitaalselt) Eriarvamus H. Sepp ja N. Siitam: 1-21-5728/129 Eriarvamus Julia Laffranque: 1-21-5728/130 16

(16)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.