Obsah (6)

§ 66§ 424§ 56§ 16§ 57§ 184

4-25-651 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19.märts 2025, Tallinnas Väärteoasja number 4-25-651 (väärteoasja nr 2317,25,000241) Kohtukoosseis kohtunik K

§ 66

lg- te 2 ja 3 alusel määrata: - LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahv summas 400 eurot tasuda ositi 10 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, st tasudes igakuiselt 40 eurot; - NPALS § 15¹ lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahv summas 400 eurot tasuda ositi 10 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, s.t tasudes igakuiselt 40 eurot. 1 4-25-651

1. VTMS § 2, § 38, KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda menetluskulu 114 eurot ositi 10 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, st tasudes igakuiselt 11,40 eurot.
2. Rahatrahvid ja menetluskulu tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 5.02.
3. a otsuses märgitud makserekvisiitide ja viitenumbri järgi.
4. Jätta menetluskulu, s.o hinnangu andmine joobeseisundi olemasolu või selle puudumise kohta, summas 68 eurot riigi kanda.
5. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
6. Käesolev otsus väljastada kaebajale ning PPA Põhja prefektuurile.
7. Tagastada väärteotoimik peale kohtuotsuse jõustumist kohtuvälisele menetlejale Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsiooni saab esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud, s.o kuni 21.04.2025 (k.a). VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne -Harju politseijaoskonna liiklussüütegude grupi uurija Riina Mägi koostas 15.01.2025.a väärteoprotokolli AB1621602 Eero Alderile selle eest, et tema, 17.10.2024 kella 17.23 ajal Harju maakonnas Rae vallas Kurna-Tuhala tee
9. kilomeetril, juhtis mootorsõidukit kiirusega 131 km/h +/- 8 km/h, teelõigul, kus lubatud suurim kiirus on 70 km/h. Eero Alder ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 53 km/h. Juht oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet- tetrahüdrokannabinooli (THC) ja heksahüdrokannabinooli (HHC) ilma arsti ettekirjutuseta. Aine sisaldus uriinis, tuvastatud EKEI uuringuaktiga 24T-AOT00677/24T-TXT
10. Nimetatud tegevustega rikkus Eero Alder väärteoprotokolli kohaselt LS § 50 lg 5 p-s 3 ja NPALS § 3 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad LS § 227 lg 3 ja NPALS § 151 lg 1 järgi (V, lk 1).
11. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija Kairi Palits karistas 5.02.
12. a koostatud otsusega Eero Alderit LS § 227 lg 3 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot ja LS § 227 lg 5 p 2 alusel lisakaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 15 1 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. Menetluskuluna mõisteti Eero Alderilt välja joobe tuvastamisega seotud kulud, s.o 114 eurot ja hinnangu andmine joobeseisundi olemasolu või selle puudumise kohta 68 eurot (V, lk 27-29).
13. Harju Maakohtule 18.02.2025.a esitatud kaebuses soovib Eero Alder Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse otsuse osalist või täielikku tühistamist lisakaristusega seoses ja uue otsuse tegemist, millega palutakse jätta kohaldamata lisakaristus või mõista lisakaristusena üksnes B-kategooria juhtimisõiguse kaotus või mõista LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest karistusena rahatrahv või rahatrahv suuremas ulatuses. Kaebuses selgitab, et töötab kutselise autojuhina ning juhiloa kaotamine tähendaks töökoha kaotust. Töö kaotuse korral ei oleks võimalik tasuda trahvi ja perekonna, kuhu kuulub kaks alaealist last, majanduslik olukord halveneb. Kaebaja leiab, et määratud lisakaristus ei ole proportsionaalne toimepandud rikkumise raskusega ning selle täideviimine põhjustaks talle ja 2 4-25-651 tema perekonnale ebamõistlikku kahju. Kaebaja on valmis osalema liikluskoolitustel või sotsiaalprogrammis, et oma liikluskäitumist parandada (K, lk 1-3).
14. 21.02.2025.a Harju Maakohtu määrusega jäeti Eero Alderi kaebus käiguta (K, lk 8)
15. 25.02.
16. a kõrvaldas Eero Alder kaebuses puudused ja soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses (K, lk 10).
17. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 10.03.2025.a. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et puudub alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Tegude toimepanemise osas puudub vaidlus. Käesoleval juhul on menetlusalune isik lubatud suurimat sõidukiiruse ületamise määra, LS § 227 lg 3 nimetatud vahemikku, s.o 41-60 km/h, ületanud keskmises määras, s.o 53 km/h võrra. See omakorda tähendab, et lisakaristuse määra valikul tuleks lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast. Kohtuväline menetleja on lisakaristuse määranud aga sanktsiooni alammääras. Põhikaristus on määratud LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritud teo toimepanemises sanktsiooni keskmises määras. Karistusregistri andmete kohaselt omab Eero Alder kehtivaid karistusi nii lubatud sõidukiiruse ületamise eest kui sõiduki juhtimise eest joobeseisundis (

§ 424

). Vaatamata kaebuses toodud väidetele oma pere ja karistusega kaasneva võimaliku majandusliku olukorra halvenemisele ei muuda kaebus kohtuvälise menetleja seisukohta, et Eero Alderi käitumine näitab tema üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja-reeglitesse ning hoolimatust oma tegudesse nende toimepanemise ajal. Kohtuväline menetleja ei poolda sõiduki juhtimisõiguse osalist äravõtmist ja see ei tulene karistusliigist. Kohtuvälise menetlejale ei tundu Eero Alderi kahetsusavaldus siirana. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Eero Alderile mõistetud lisakaristus olemuselt ja pikkuselt vastab koosmõjus põhikaristusega tema süüle ning on eripreventiivselt vajalik. Kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik ning arvestab eri- ja üld preventsiooni eesmärkide saavutamisega ning on kooskõlas

§ 56lg- s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega.

Kohtuväline menetleja palub jätta otsuse muutmata ja kaebus rahuldamata (K, lk 14-15). KOHTU SEISUKOHT

1. Tutvunud Eero Alderi kaebusega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ja kontrollinud väärteoasja materjale, leiab kohus, et kaebuse saab vastavalt VTMS § 120 lg- le 1 lahendada kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
2. Otsustamaks Eero Alderile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse õigsuse ja proportsionaalsuse üle tulenevalt tema süü suurusest, tuleb esmalt kohtul kontrollida, kas menetlusaluse isiku poolt toimepandud tegudes on süüteokoosseis.
3. Antud juhul omistatakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt LS § 227 lg 3 ja NPALS § 151 lg 1 ettenähtud süütegude toimepanemist.
4. Kohtu hinnangul puudub käesolevas asjas vaidlus selle üle, et Eero Alder ületas 17.10.2024 kella 17.23 ajal Harju maakonnas Rae vallas Kurna-Tuhala tee
5. kilomeetril suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 53 km/h.
6. Eero Alderi süü on leidnud tõendamist tunnistaja Xi ütlustega, millest nähtuvalt liiklusjärelevalve käigus 17.10.2024 Harju maakonnas Vaela küla, Kurna-Tuhala 3.killomeetrile, märkas vastu liikuvat mootorsõidukit. Kell 17.23 mõõtis seadme STALKER DSR 2X DP009664 esiantenniga läheneva mootorsõiduki kiiruseks 131 km/h +/- 8 km/h, lubatud sõidukiirus sellel teelõigul on 70km/h, ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 53km/h.. Sõiduk liikus suunaga Tallinna ringtee. Mootorsõidukiks osutus JaguarXF XXXXXX. Pööras koheselt antud teelõigul ringi, järgnes rikkumise toime pannud mootorsõidukile ning peatas sõiduki sinise-punase märguandetulega. Mootorsõiduki roolis oli Eero Alder, kes esitas juhiloa nr XXXXXX. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt asendati kiiruse mõõteseadme protokoll heli- ja videosalvestusega (V, lk 4-5). 3 4-25-651
7. Heli- ja videosalvestusest nähtuvalt mõõdeti seadmega STALKER DSR 2X DP009664 Harjumaal Vaela külas Kurna-Tuhala tee 3.kilomeetril liikuvast sõidukist 17.10.2024 kella 17.23 ajal vastu liikuva sõiduki JaguarXF sedaan tumesinine registreerimisnumbriga XXXXXX kiiruseks 131 km/ h, kuigi suurim lubatud sõidukiirus oli 70 km/h. Sealjuures on salvestiselt nähtav ja kuuldav sõiduki registreerimisnumber ja sõidukiirus (CD-plaat salvestis 20241017_172509_F.MOV, 20241017_172609_F.MOV, 20241017_173122_F.MOV).
8. Tunnistaja ütlusi kinnitavad CD-plaadil olevad salvestised, millest nähtuvalt 17.10.2024 kell 17.23 ajal mõõdeti vastutuleva sõiduki kiiruseks 131 km/h. Nähtub ka asjaolu, et liiklusjärelevalvet teostanud isik pööras politsei sõiduki ringi ja järgnes koheselt kiirust ületanud sõidukile registreerimisnumbriga XXXXXX, sõiduk peatati (CD-plaat salvestis 20241017_172309_F.MOV, 20241017_172409_F.MOV ).
9. Menetlusalune isik ei ole kiiruse ületamise kohta ütlusi andnud. Küll on esitanud omakäelised ütlused (V, lk 33), mida kohus arvestab kui vastulauset.
10. Kohus ei tuvastanud rikkumisi väärteoasja menetlemisel. Nii on konkreetse rikkumise asjaolud kajastatud õigesti nii väärteoprotokollis, tunnistaja ütlustes kui salvestisel. Kiirust mõõdeti vastava koolituse läbinud ja pädeva politseiametniku Xi poolt (V, tl 8) ja kasutatud mõõteseade oli taadeldud (V, tl 6) Väärteoprotokolliga on menetlusalune isik tutvunud (V, tl 1). Oma õigustest väärteomenetluses oli isik teadlik (mida kinnitab tema allkiri), seejuures on ta neid ka kasutanud, esitades kohtule kaebuse.
11. Kohus asub seisukohale, et Eero Alderi poolt LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on väärteoprotokollis õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud.
12. Kohus leiab, et LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava süüteo on Eero Alder toime pannud kavatsetult. Eero Alder on kaebuses kohtule tunnistanud üksikuid rikkumisi. Samas põhjendab CD-plaadi salvestisel Eero Alder kiiruse ületamist ajapuudusega, sõber oli vaja peale võtta, oli vaja kuskilt 10 minutit välja võluda.[P32976( 17.10.2024 17_24_09).mp4]; [P32976( 17.10.2024 17_31_46).mp4]. Tahtlikult õigusrikkumise toimepanemist kinnitab ka asjaolu, et menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduki reaalse sõidukiiruse (131 km/h) ja antud teelõigul kehtestatud suurima lubatud sõidukiiruse (70 km/h) vahe oli niivõrd suur, et see pidi olema Eero Alderile tajutav ja ei saanud jääda märkamatuks.

§ 16

lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või peab seda võimalikuks.

1. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega on kohtuväline menetleja süüteo õigesti kvalifitseerinud.
2. NPALS § 3 lg 1 sätestab, et narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 2 punkti 3 järgi on käitlemine mh narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete tarbimine.
3. Väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses heidetakse Eero Alderile ette narkootiliste ainete tetrahüdrokannabinooli (THC) ja heksahüdrokannabinooli (HHC) ilma arsti ettekirjutuseta tarvitamist.
4. 17.10.
5. a koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt tuvastati Eero Alderil joobeseisundile viitavad tunnustena värisemine, elav käitumine, rahutus, silmad märjad ja läikivad, sidekestade punetus ning indikaatorvahend reageeris ainele THC, mistõttu toimetati Eero Alder raviasutusse (AS-i Ida-Tallinna Keskhaiglasse) joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks (V, lk 10-11).
6. Eero Alder on indikaatorvahendi kasutamise protokollis selgitanud, et on tarvitanud CBD kanepit ja arvab, et tegemist on vale positiivse tulemusega ning terviseseisundi kirjeldamise protokollis nr 1 teavitas, et on umbes 9 tundi tagasi CBD kanepit 0,25 g suitsuna. Samas videosalvestuses on Eero Alder selgitanud, et ei ole tarvitanud mingeidki narkootilisi- või psühhotroopseid aineid (V lk 4 4-25-651 10-11, 15). Kaebuses on Eero Alder vaidlustanud talle määratud karistuse, mitte aga süüks pandud tegusid, mistõttu järeldab kohus, et narkootiliste ainete tarvitamise on ta vaikivalt omaks võtnud.
7. Seda, et Eero Alder tarvitanuks narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja mitte kuuluvat CBD kanepit on ümber lükatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuaktiga nr 24TAOT00677/24T-TXT05311, mille kohaselt leiti Eero Alderi uriinist tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC) ja heksahüdrokannabinooli metaboliit (HHC). Eero Alderi organismist ei leitud CBD-d (V, lk 13).
8. Nii terahüdrokannabinool kui heksahüdrokannabinool kuuluvad Sotsiaalministri 18.05.2005 määrusega nr 73 kinnitatud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ ainete I nimekirja.
9. Terviseseisundi kirjeldamise protokolli nr 1 koostanud arsti hinnangu ja kohtuekspert-arsttoksikoloogi arvamuse kohaselt esinesid Eero Alderil narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamise tunnused, joovet ei esinenud (V, lk 12).
10. Seega loeb kohus eeltoodud tõendikogumi pinnalt tõendatuks, et Eero Alder tarvitas ilma arsti ettekirjutuseta narkootilisi aineid tetrahüdrokannabinooli (THC) ja heksahüdrokanna (HHC) metaboliiti, mis kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete esimesse nimekirja, mille käitlemine on NPALS § 3 lg 1 kohaselt keelatud. Sellega pani Eero Alder toime NPALS § 15¹ lg-s 1 märgitud väärteo.
11. Kohtul tuleb tuvastada ka väärteokoosseisu subjektiivse külje tunnused. HHC ehk heksahüdrokannabinool on poolsünteetiline kannabinoid, mida saab valmistada tetrahüdrokannabinoolist (THC; delta-9-THC-st), mis on kanepi põhiline toimeaine, või delta-8THC-st, mis on poolsünteetiline kannabinoid. Lisaks on võimalik HHC-d valmistada sünteetiliselt. (https://www.ravimiamet.ee/uudised/narkootiliste-ja-psuhhotroopsete-ainete-nimekirja-taiendatiuue-psuhhoaktiivse-ainega). Kanep sisaldab tetrahüdrokannabinooli (https://www.ravimiamet.ee/ravimid-ja-ohutus/narkootilised-ja-psuhhotroopsed-ained/kanep-thccbd). Eero Alderi organismist tuvastati narkootiliste ainetena tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC) ja heksahüdrokannabinooli metaboliit (HHC). 28.

§ 16

lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Menetlusalune isik on ise politseiametnikule tunnistanud, et on kriminaalhooldusel ja ei tohi narkootilisi või psühhotroopseid aineid tarvitada. Ta on ise tunnistanud, et tarvitas CBD kanepit, kuid seda lubatud ainet tema organismist üldse ei leitud. Seega ei saanud Eero Alder tarvitada lubatud ainet, vaid aineid, mis tema organismist leiti. Seega pidi menetlusalune isik möönma, et kui ta tarvitab ilma arsti ettekirjutuseta keelatud aineid – kanepit, paneb ta toime süüteo. Eeltoodu alusel pidas Eero Alder võimalikuks, et ta teostas süüteokoosseisule vastava asjaolu ja möönis seda. Seega pani Eero Alder NPALS § 15¹ lg-s 1 sätestatud väärteokoosseisu toime vähemalt kaudse tahtlusega. 29. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Seega on kohtuväline menetleja süüteo õigesti kvalifitseerinud. 30. Järgnevalt peatub kohus karistuse mõistmisel. 31.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

1. Esmalt käsitleb kohus kiiruse ületamisega seotud karistust.
2. LS § 227 lg 3 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. LS § 227 lg 5 kohaselt võib lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud süüteo eest kolmest kuust kuni kuue kuuni.
3. Kohtuväline menetleja otsusega Eero Alderile määrati karistuseks 100 trahviühikut, s.o 400 eurot ja LS § 227 lg 5 p 2 alusel lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Seega on põhikaristus määratud sanktsiooni keskmises määras ja lisakaristus miinimummääras. 5 4-25-651
4. Menetlusaluse isiku süü hindamisel arvestab kohus sellega, et menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 53 km/h, seega LS § 227 lg 3 sätestatu vahemiku (41-60 km/h) keskmist määra vähesel määral ületavas määras. Rikkumine leidis aset teel, kus liiklus oli aktiivne, mida kinnitab videosalvestus.
5. Tunnistaja ütluste (V, lk 5) ja indikaatorvahendi kasutamise protokollis kirjeldatud joobeseisundile viitavate tunnustena (V, lk 11) esinesid Eero Alderil füüsiliste eripäradena värisemine, elav käitumine, rahutus, silmad märjad, läikivad, sidekestade punetus. Küll ei ole tuvastatud tasakaaluja koordinatsiooni häireid. Terviseseisundi kirjeldamise protokollist 1 nähtuvalt oli Rombergi asend- stabiilne, kand-varvas kõnd sirgjoonel- käed tasakaaluks- sirge; sõrme-nina katse täpne, täpsemad liigutused – täpsed (V, lk 15). Eero Alderil ei tuvastatud joovet (V, lk 12).
6. Kuivõrd tasakaalu- ja koordinatsioonihäireid ei tuvastatud, siis saab asuda seisukohale, et eelnevalt tarvitatud narkootilised aineid ei mõjutanud tema reaktsioonikiirust.
7. Eero Alder on tunnistanud kiiruse ületamist ja kahetsenud ning avaldanud kaebuses astuma samme oma liikluskäitumise parandamiseks. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on süüd kergendavaks asjaoluks osaliselt süü tunnistamine ja kahetsuse. Kohus arvestab menetlusaluse isiku puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 3 mõttes.

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

1. Eero Alderi jaoks on oluline, et kohus jätaks temale juhtimisõiguse alles, mõistes karistuseks vaid rahatrahvi. Eero Alder on kaebuses välja toonud, et töötab kutselise autojuhina, juhtimisõiguse kaotus tähendaks töökoha kaotust, mis omakorda toob kaasa tõsised majanduslikud raskused. Ettevõtte juhatuse liige on kinnitanud, et määratud lisakaristus võtab Eero Alderil võimaluse edasi töötada ettevõttes, kuna muud tööd ei ole talle pakkuda (K, lk 3). Asjaolu, et tööandja taolise iseloomustuse väljastab näitab kohtule, et tegemist on väärtustatud töötajaga, mis tähendab, et töökohustusi täidab Eero Alder vähemalt hästi.
2. Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust (Vt RKKKO nr 3-1-1122-13, p-d 9 ja 11) (RKKKO nr 3-1-1-6-17, p 16).
3. Kohus on seisukohal, et Eero Alderile määratud karistust tuleb kergendada. Kohtuväline menetleja on arvestanud asjaoluga, et sõiduki juhtimine juhile keelatud seisundis, ületades seejuures ka suurimat lubatud sõidukiirust, on tahtlikult toime pandud süütegu, tegemist on enamohtlike väärtegudega- juht seadis ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Seega on kohtuväline menetleja leidnud, et menetlusalune isik on sõidukit juhtinud juhile keelatud seisundis. Sellega kohus ei nõustu, sest Eero Alderi puhul joovet ei esinenud. Samuti on kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse isiku eelnevat elukogemust narkootilise või psühhotroopse ainete tarvitamisel (karistusregistri andmetel kehtiv karistus

§ 424järgi).

1. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on Eero Alderil üks kehtiv väärteokaristus samaliigilise rikkumise, s.o kiiruseületamise eest
2. a juunikuust (LS § 227 lg 2 alusel). Karistuseks määratud rahatrahv on tasutud. Lisaks on Eero Alderil kehtiv kriminaalkaristus sõiduki juhtimise eest joobeseisundis (

§ 424), mis on toime pandud 2015 aastal.

Arvestades antud teost möödunud aega, ei saa seda rikkumist praeguste rikkumistega siduda ega selle kaasabil lõplikke järeldusi teha.

1. Karistuse määramisel tuleb lisaks lähtuda õiguskorra kaitsmise huvidest ning vaieldamatult kuulub õiguskorra alla liikluskord. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida liikluskorda tagavaid õigusnorme korrektselt.
2. Kohtu hinnangul on Eero Alderi teosüü keskmäärast veidi kõrgem, esinevad karistust kergendavad asjaolud, puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Üks kehtiv liiklusalane rikkumine samalaadse väärteo eest annab aluse eripreventiivsetel kaalutlustel karistuse suurendamiseks ning arvestades, et liikluskord puudutab arvestatavat hulka elanikkonnast, siis on alus ka üldpreventiivsetel kaalutlustel karistuse suurendamiseks. Taoliselt on Eero Alderi süü keskmäärast kõrgem, kuid 6 4-25-651 mitte ülemmääras. Kohus ei saa aga mõistetud põhikaristust suurendada, mistõttu on kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv põhjendatud ja seaduslik.
3. Eero Alderil on 1 kehtiv liikluskaristus samalaadse teo eest, millise eest määratud trahv on tasutud. Ta on ületanud lubatud sõidukiirust sanktsiooni keskmäärast veidi kõrgemas määras ning on juhtima asumisele eelnevalt, teadmata ajal tarvitanud narkootilisi aineid. Samas joovet tal ei tuvastatud ega tuvastatud ka seisundit, mis mõjutaks tema liikluses osalemist. Tööandja poolt antud iseloomustust saab lugeda positiivseks ning isik on teinud rikkumisest järeldused ja on valmis osalema vastavates programmides.
4. Kolmekuuline juhtimisõiguse äravõtmine taolises olukorras ei ole proportsionaalne lisakaristus. Riigikohus on selgitanud, et lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (RKKK 3-1-1-122-13).
5. Kohus on seisukohal, et Eero Alderi karistamine põhikaristusega rahatrahvi näol on käesoleval juhul piisav, et panna teda hoiduma väärtegude toimepanemisest.
6. Eero Alder töötab kutselise autojuhina, siis sõltub juhtimisõigusest ka tema sissetulek ja pere materiaalne hakkamasaamine. Võttes ära menetlusaluselt isikult lisakaristusena juhtimisõiguse kolmeks kuuks, kaotab ta töökoha, mis omakorda paneb tema perekonna raskesse majanduslikku olukorda. Tõepoolest oli nimetatud asjaolu talle teada ka teo toimepanemise ajal, kuid isik on väljendanud arusaamist enda rikkumisest, teinud järeldused ning on valmis oma liiklusalast käitumist muutma. Selliselt ei pea kohus vajalikuks ega põhjendatuks kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist.
7. Küll tuleb Eero Alderil mõista, et taolise käitumise jätkumisel on juhtimisõiguse kaotus lõpuks vältimatu tulemus ning adudes probleeme enda liiklusalases käitumises või narkootikumide tarvitamises on arukas sellega tegeleda enne, kui peaks järgnema uus rikkumine.
8. Järgnevalt käsitleb kohus narkootiliste ainete tarvitamisega seotud karistust.
9. NPALS § 15¹ lg 1 näeb arsti ettekirjutuseta narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise, väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.
10. Kohtuväline menetleja otsusega Eero Alderile määratud karistuseks 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. Seega on karistus määratud sanktsiooni keskmisest määrast madalamas määras. Kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu karistuse kujunemine NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest.
11. Samas ei kujuta eelmärgitu endast väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes. Nimelt on kohtupraktikas kohtuotsuses põhjenduse puudumisega tegemist eeskätt, siis kui kohus jätab seadusliku aluseta kohtuotsuse põhiosa tervikuna koostamata. Need põhimõtted kohalduvad ka väärteolahendi põhjendamiskohustuse rikkumisele. (Riigikohtu kriminaalkolleegium 3-1-1-77-14 p-d 7, 8),
12. Nõuded kohtuvälise menetleja otsusele sätestab VTMS § 74 ning nõuded kohtuotsusele VTMS §
13. Norme võrreldes on ilmne, et standardid on erinevad ning kohustus lahendit põhjalikult põhistada lasub eelkõige kohtul. Kohus leiab, et VTMS § 74 sätestatud miinimumnõuetele lahend iseenesest vastab. Otsuse põhistamise kohustust ei ole täiel määral järgitud, kuid otsuse täielikku tühistamist tingivaks oluliseks rikkumiseks seda tõenäoliselt pidada ei saa. Käesoleva otsuse puhul on kohtuväline menetleja põhjendanud eelkõige LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist. Samas on nimetatud ja lahti kirjutatud tõendid, mis on toonud kaasa karistuse NPALS § 151 l järgi.
14. Vaatamata sellele, on kohtu hinnangul kohtuvälise menetleja kohaldatud karistuse määr põhjendatud ja vastab

§ 56lg 1 tingimustele.

Karistust raskendavaid või karistust kergendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Narkootiliste ainete tarvitamist menetlusalune isik on ise eitanud, on nimetanud, et tarvitas lubatud ainet CBD, kuid seda tema organismist ei leitud. Eero Alderit ei ole varasemalt kohtule esitatud karistusregistri väljavõtte kohaselt karistatud narkootiliste ainete tarvitamise eest. Küll on tal kehtiv kriminaalkaristus

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest.

Menetlusaluse isiku sõnul on tal keeld tarvitada 7 4-25-651 narkootilisi aineid, nende tarvitamist kontrollib pisteliselt kriminaalhooldaja. Teo toimepanemise ajal narkootilisi aineid tarvitades rikkus Eero Alder tegelikkuses talle määratud kriminaalhoolduse nõudeid, mis on mh alus karistuse täitmisele pööramiseks. Arvestades, et isik tarvitas narkootikume ajal, kui see oli talle kohtuotsusega keelatud, leiab kohus, et see suurendab tema teosüüd, mistõttu kogumis kahe aine tarvitamisega on tema teosüü keskmäärast kõrgem, kuid mitte ülemmäära lähedane. Kohus ei saa aga mõistetud põhikaristust suurendada, mistõttu on kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv põhjendatud ja seaduslik.

1. Menetluskulud
2. VTMS § 2 ja § 38 lg 1 kohaselt menetluskulude lahendamisel tuleb kohaldada kriminaalmenetluse sätteid. Antud väärteoasjas on menetluskuludeks joobe tuvastamisega seotud kulud, s.o 114 eurot ja hinnangu andmine joobeseisundi olemasolu või selle puudumise kohta 68 eurot. Kohtuväline menetleja on need kulud välja mõistnud Eero Alderilt, kokku 182 eurot. Kuivõrd Eero Alderi puhul ei tuvastatud joovet, siis on põhjendatud see kulu summas 68 eurot jätta riigi kanda.
3. Eeltoodu alusel tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse menetluskulude väljamõistmise osas osaliselt ja jätab riigi kanda hinnangu andmine joobeseisundi olemasolu või selle puudumise kohta summas 68 eurot ja mõistab Eero Alderilt välja üksnes ekspertiisi kulu 114 eurot
4. Kaebaja ei ole taotlenud kohtule esitatud kaebuses rahatrahvide ja menetluskulu tasumise ajatamist. Arvestades, et lisaks määratud rahatrahvidele- kokku summas 800 eurot- tuleb Eero Alderil tasuda ka menetluskulu summas 114 eurot ehk kokku kogusummas 914 eurot, mis on arvestatavalt suur summa ühekorraga tasumiseks, peab kohus kaebaja olukorra leevendamiseks põhjendatuks ajatada rahatrahvide ja menetluskulu tasumine pikemale ajale, see on 10 kuule. Samas ei ole keelatud rahatrahvide ja menetluskulu tasumine enne määratud tähtaega, sh ühekorraga.
5. Tähele tuleb panna, et rahatrahvid ja menetluskulu tuleb tasuda Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 5.02.
6. a otsuses märgitud makserekvisiitide ja viitenumbri järgi.
7. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p -st 2 rahuldab kohus kaebuse ja tühistab kohtuvälise menetleja otsuse lisakaristuse osas, jättes lisakaristuse kohaldamata ning muudab otsust karistuse ja menetluskulu tasumise tähtaja osas. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 8