(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt
lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta
lg 4 kohaselt tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Kohus leiab, et hagist osaline loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seetõttu võtab kohus loobumisavalduse vastu ning lõpetab menetluse osas, milles hageja on taotlenud põhivõla ning hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise välja mõistmist enamas ulatuses kui vastavalt 696,76 eurot ja 135,87 eurot ning viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest enamalt põhisummalt kui 696,76 eurot. Kostja seisukohad 2 Kostja hagile ei vastanud. Vastavalt
(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 407 lg 1 teisele lausele loetakse hagile vastamata jätmisel hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtuotsuse põhjendused
põhjendused, mis puudutavad hagi osalist rahuldamata jätmist. Hageja on esitanud nõude mh kostjalt sissenõudmiskulude hüvitise väljamõistmiseks seoses meeldetuletuskirjade saatmisega vastavalt järgmisele arvestusele: - 29.01.2024 - tasulise kirja saatmine 15 eurot; 6.02.2024 - tasulise kirja saatmine 5 eurot; 21.02.2024 - tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Hageja märkis, et on esitanud nõude VÕS (võlaõigusseadus) 1132 lg 2 ja üldtingimuste p 4.2.3 alusel; esitatud üldtingimuste p 4.2.3 järgi on klient kohustatud tasuma tähtaegselt tasumata arvete sissenõudmisega seotud kulutused. Kohus tegi 19.02.2025 hagejale ettepaneku esitada selged faktiväited milline kulu ja millistel asjaoludel iga meeldetuletuskirja saatmisega (vm toimingu tegemisega) tekkis. Hageja nimetas 26.02.2025 vastuses, et helistas kostjale 11 korda, saatis talle 9 e-kirja ning 2 sms-i ja tegi 2 päringut rahvastikuregistrisse, kuid ühegi toiminguga tekkinud konkreetset kulu hageja välja ei toonud. Kohus leiab, et VÕS § 1132 piirab sissenõudmiskulude hüvitamise nõude ulatust tarbijast võlgnikult, tegemist ei ole iseseisva nõude alusega (nö seadusest tuleneva hinnakirjaga kirjade saatmise eest). Sissenõudmiskulude hüvitamist saab nõuda üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel, mis eeldab, et hageja toob kohtu ette asjaolud, millega seoses väidetav kahju tekkis. Hageja ei ole selgitanud, millistel asjaoludel on viidatud kirjade saatmisega vm toimingute tegemisega tekkinud kulu suuruseks kokku 40 eurot. Hageja ei ole vaatamata kohtu nõudmisele välja toonud asjaolusid, millega seoses ta väidab kulu tekkimist seoses iga meeldetuletuse saatmisega vm toimingu tegemisega, mistõttu hageja faktiväited ei ole kahju hüvitamise nõuete eelduste sisustamiseks piisavad. Tulenevalt
lg 1 saab kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus jätab rahuldamata sissenõudmiskulude hüvitamise nõude.
lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hageja esitas hagi hinnaga 1 049,39 eurot, kuid loobus oma nõuetest osaliselt ning kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hinnale 997,94 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt, et hageja kanda jääb 4,9% ning kostja kanda 95,1% menetluskuludest. Hageja esitatu kohaselt oli hageja menetluskuluks riigilõiv 280 eurot ja kulu lepingulisele esindajale 527 eurot (hagi ettevalmistamine koos seonduvate toimingutega 3 tundi, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine 20 eurot, tunnitasu 169 eur/h).
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on nn masshagejaga, kes esitab analoogsetel asjaoludel erinevate kostjate vastu hagisid, kasutades selleks ettevalmistatud sama dokumendipõhja, ei saanud hagi koostamisele koos seonduvate toimingutega kulude üle 1 tunni, sh maksekäsu kiirmenetluse vormi täitmine. Kohus leiab, et keskmine võrreldava õigusteenuse hind ei ületa 100 eurot 3 tunnis. Põhjendatud kulu lepingulisele esindajale on kohtu hinnangul 100 eurot ning hageja menetluskulu seega koos riigilõivuga kokku 380 eurot. Kostja menetluses sisuliselt ei osalenud, mistõttu ei saanud tal ka kulusid tekkida. Kohus asub seisukohale, et kostjale hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 361,38 eurot (380 x 95,1%). Otsuse kättetoimetamine avalikult Kostja registrijärgne elukoht on xxx. Maksekäsu kiirmenetluses on kohus tuvastanud, et kostja sellel aadressil ei ela. Politsei- ja Piirivalveamet teatas 24.10.2024 vastuses kohtule, et neil puuduvad muud andmed kostja teiste kehtivate elukohtade kohta. Kohus edastas kostjale menetlusdokumendid e-postiaadressil xxx, kuid dokumentide kättesaamist kinnitatud ei ole. Muid andmeid kostja elukoha või kontaktandmete kohta kohtule teada ei ole (sh ei nähtu täiendavaid andmeid rahvastikuregistrist, kinnistusraamatust, Maksu- ja Tolliameti andmebaasist ega kohtute infosüsteemist seoses muude menetlustega). Kohus määrab, et tagaseljaotsus tuleb kostjale kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kuna kohtule ei ole teada kostja elukoht ega kontaktandmed ja tagaseljaotsust ei ole muul viisil võimalik kostjale kätte toimetada. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.