← Eesti

1-24-6118/20

Obsah (10)§ 184§ 74§ 75§ 78§ 68§ 83§ 191§ 16§ 82§ 4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2025, Tallinnas Kriminaalasja number 1-24-6118 (kohtueelses menetluses 24230150343) Kohtukoosseis Kohtunik

) § 184 lg 1 järgi üldmenetluses Süüdistatav Tiit Kaljumäe, isikukood 36305250324, Eesti Vabariigi kodanik, xxxharidus, emakeel eesti keel, elukoht vabanedes xxx, viibib vahi all XXX, töökoht xxx (xxx), Eesti Vabariigis kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, 2 kehtivat väärteokaristust Tõkend Tiit Kaljumäe peeti kahtlustatavana kinni

  1. mai
  2. Harju Maakohtu
  3. mai 2024 kohtumäärusega kohaldatud tõkendina vahistamist. Harju Maakohtu kohtumäärustega pikendati vahi all pidamise tähtaega kuni
  4. november
  5. Harju Maakohtu
  6. oktoobri 2024 kohtumäärusega jäeti tõkend muutmata Kaitsja Vandeadvokaat Sven Sillar RESOLUTSIOON 1-24-6118 Juhindudes KrMS §-dest 306, 309 lg 3, 311 ja 312 kohus otsustas:
  7. Süüdi tunnistada Tiit Kaljumäe

§ 184lg 1 järgi ning mõista karistuseks vangistus 4 aastat 6 kuud.

2.

§ 74

lg 1, 2 ja 3 alusel pöörata mõistetud vangistuslik karistus täitmisele osaliselt. Koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 8 kuud 21 päeva vangistust. Ülejäänud vangistusliku karistuse osa, s.o 3 aastat 9 kuud 9 päeva vangistust, jätta täitmisele pööramata tingimusel, et Tiit Kaljumäe ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p 1-6 ette nähtud kontrollnõudeid ja kohustusi kohustudes: - elama aadressil xxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3.

§ 75

lg 2 p 2, 2 1 ja 7 alusel on Tiit Kaljumäe kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi, omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning mitte suhtlema narkootilisi või psühhotroopseid aineid käitlevate ja selliste ainete käitlemise eest süüdi mõistetud isikutega (va lähisugulased). 4.

§ 75

lg 2 p 4 alusel on Tiit Kaljumäe kohustatud otsima endale osaliselt täitmisele pööratud karistuse kandmiselt vabanemisel 2 kuu jooksul töökoha. 5.

§ 78

lg 1 alusel lugeda katseaja kulgemist otsuse kuulutamisest.

§ 75sätestatud kontrollnõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest.

6. Tiit Kaljumäe määrata Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. 7.

§ 68lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 6.

mai 2024 kuni

  1. jaanuar 2025, so 8 kuud 21 päeva, karistusaja hulka ning lugeda ärakandmata karistuseks 3 aastat 9 kuud 9 päeva vangistust.
  2. Tiit Kaljumäe suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada. Tiit Kaljumäe vabastada kinnipidamiselt kohtusaalis.
  3. Tiit Kaljumäelt välja mõista riigituludesse KrMS § 180 lg 1 kohaselt menetluskuluna KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 1337,36 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel narkootilise aine ekspertiisi (akt nr 24EAN00734-01) teostamise kulu 1474 eurot ja DNA-ekspertiisi (akt nr 24E-GE00476-01) 2 / 14 1-24-6118 teostamise kulu 2520 eurot ning KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 2215 eurot.
  4. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb Tiit Kaljumäel tasuda menetluskulud kokku 7546,36 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank ASis, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE957700771001523585 LHV Pank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Tiit Kaljumäe menetluskulud kriminaalasjas nr 1-24-6118“ ja viitenumber
  5. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. 11.

§-de 832 lg 1 ja 184 lg 5 p 2 alusel konfiskeerida Tiit Kaljumäe sularaha 3 220 eurot, mis on kantud Rahandusministeeriumi kontole nr EE

  2. Narkootilise aine käitlemisvahendid ehk 2 kilepakendit (pakend xxx 1), 2 soonkinnisega kilekotti (pakend xxx 2), 5 kilepakendit (pakend xxx 3) ja 1 soonkinnisega kilekott (pakend xxx 5), mis on antud asitõendi üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 24ATH31338 Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse hoiule, tuleb

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida ning hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

8 kilepakendi (pakend xxx 4) osas võetakse otsus vastu kriminaalasja nr 24230150653 raames.

  1. Tiit Kaljumäelt ära veotud telefon Redmi A1 (IMEI-koodiga xxxxxxxx ja xxxxxxxx) koos SIM-kaardi ja 32GB mälukaardiga, tuleb tagastada Tiit Kaljumäele.
  2. Tiit Kaljumäe telefonide myPhone 3330 ja Nokia 105 (TA-1378) (IMEI-koodiga xxxxxxxx ja xxxxxxxx), Nokia 105 (TA1378) (IMEI-koodiga xxxxxxxx ja xxxxxxxx) ning Xiaomi Redmi A1 koopiafailid ja jäädvustatud fotod, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas, tuleb hävitada kustutamise teel.
  3. Tiit Kaljumäe korterist leitud narkootiline aine kokaiin, mis on hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis, tuleb konfiskeerida

§ 191alusel ja NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks.

Narkootilise aine edaspidise toimingute osas võetakse otsus vastu kriminaalasja nr 24230150653 raames. Edasikaebe kord Kui kohtumenetluse pool soovib esitada apellatsiooni, siis tuleb apellatsioon esitada Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS

  1. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb määruskaebus menetluskulude osas esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. 3 / 14 1-24-6118 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  2. Tiit Kaljumäed süüdistatakse selles, et tema ebaseaduslikult omandas kohtueelses menetluses tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses (s.o vähemalt 10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilist ainet kokaiini. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest kokaiinist andis Tiit Kaljumäe alates 2022 teisest poolaastast kuni 2024 aprillini erinevatele kohtueelses menetluses tuvastamata ja tuvastatud isikutele edasi. Nii on Tiit Kaljumäe andnud edasi mitte vähem kui 16 korral tuvastamata kogustes narkootilist ainet kokaiini Xle, saades kokaiini eest Xlt vastu tuvastamata summades sularaha. Samuti on Tiit Kaljumäe andnud edasi mitte vähem kui 4 korral tuvastamata kogustes narkootilist ainet kokaiini Yle, saades kokaiini eest Ylt vastu tuvastamata summades sularaha.
  3. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet hoidis Tiit Kaljumäe enda elukohas xxx asuvas korteris kuni
  4. mai 2024 kell 14.28, mil nimetatud aadressil teostati läbiotsimine, mille käigus andis Tiit Kaljumäe vabatahtlikult politseiametnikele välja köögist keskmisest sahtlist valge karbi, milles kilepakend, milles omakorda kilepakend heledat värvi pulber massiga 96,85 grammi, mis sisaldab 86% kokaiini, seega sisaldub pulbris 83,3 grammi kokaiini. Samuti leiti ja võeti läbiotsimise käigus ära: - köögist köögikapi ülemisest sahtlist, vasakult poolt kaks soonkinnisega kotti, milles heledat värvi tükkis aine massiga 1,92 grammi, mis sisaldas 86% kokaiini, seega sisaldub pulbris 1,65 grammi kokaiini; - köögist köögikapi ülemisest sahtlist viis kasutatud vaakumkilepakendit, milles heledat värvi pulber kokku massiga 0,0087 grammi, mis sisaldab kokaiini; - vannitoast ukse tagant pesukorvist kilekott, milles kolm kinnist vaakumpakendit, milles heledat värvi pulber massiga kokku 298,2 grammi sisaldab vahemikus 86-87% kokaiini, seega sisaldub pulbris 257,4 grammi kokaiini; - köögist pliidi kohal olevast kapist kandik, millel lahtiselt heledat värvi tükkis aine massiga 1,12 grammi, mis sisaldab 86% kokaiini, seega sisaldub pulbris 0,96 grammi kokaiini.
  5. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse-ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kokaiin kuulub NPALS § 3¹ lg 1 ja § 4 lg 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri
  6. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kokaiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 0,65 grammist narkootilisest ainest (puhtal kujul). Tiit Kaljumäe käitles narkootilisi aineid koguses, mis tekitaks narkojoobe vähemalt 5281 inimesele. Seega pani Tiit Kaljumäe toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, s.o

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

  1. Harju Maakohtu
  2. oktoobri 2024 kohtumäärusega anti Tiit Kaljumäe kohtu alla süüdistatavana

§ 184lg 1 järgi.

Kriminaalasja arutati üldmenetluses

  1. detsembril 2024 toimunud kohtuistungil. 4 / 14 1-24-6118
  2. Kohtus andis ütlusi Tiit Kaljumäe, kes tunnistas ennast süüdi temale esitatud süüdistuses ning kahetses tehtut.
  3. Prokurör leidis kohtuvaidlustes, et kohtumenetluses avaldatud ja uuritud tõendite põhjal on tõendatud Tiit Kaljumäe poolt süüdistuses esitatud teo toimepanemine. Prokurör taotles Tiit Kaljumäe süüditunnistamist

§ 184

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 5 aastat ja 10 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise algusajaks 6.

mai

  1. Prokuröri hinnangul ei täida tingimuslik vangistus karistamise üldpreventiivseid eesmärke, vaid saadab ühiskonnale ja potentsiaalsetele järgmistele kurjategijatele signaali, et sadades grammides mõõdetavates kogustes kokaiini käitlemisele ei järgnegi tõsiseltvõetavat karistust. See omakorda, arvestades kokaiini hinda, suurendab ohtu, et selle narkootilise aine käitlemisega riski võtmine muutub narkokurjategijatele aina ahvatlevamaks, kuna selle käitlemisest saadav tulu on suur, ent vahelejäämise korral teole järgnev karistus tuluga võrreldes leebe. Ka 2023 prokuratuuri aastaraamatu kohaselt pakutakse üha rohkem mustal turul kõrge puhta aine kontsentratsiooniga kokaiini. Arvestades kokaiini leviku hüppelist kasvu ja ka selle aine ohtlikkust tarvitajate tervisele, on äärmiselt oluline, et selle aine suurtes kogustes käitlemise ja levitamise eest mõistetavad karistused saadaks ühiskonnale väga selge hoiatava ja ennetava signaali. Samuti taotles prokurör Tiit Kaljumäe valdusest leitud sularaha konfiskeerimist.
  2. Kaitsja rõhutas kohtuvaidlustes, et vaidlust ei ole selles, et Tiit Kaljumäe on toime pannud kuriteo, milles teda süüdistatakse, Samas leidis, et prokuröri taotletud karistus on liiga range ning Tiit Kaljumäed tuleks karistada leebema karistusega, mis tuleks jätta tingimuslikult osaliselt täitmisele pööramata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  3. Kohus käsitleb esmalt Tiit Kaljumäele esitatud süüdistust (I). Seejärel peatub kohus Tiit Kaljumäele mõistetaval karistusel (II) ja tema vara konfiskeerimisel (III). Pärast seda lahendab kohus muud kohtuotsuse tegemisel tõusetunud küsimused (IV). I
  4. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et Tiit Kaljumäe ebaseaduslikult omandas kohtueelses menetluses tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses narkootilist ainet kokaiini. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest kokaiinist andis Tiit Kaljumäe alates 2022 teisest poolaastast kuni 2024 aprillini erinevatele tuvastamata ja tuvastatud isikutele edasi. Nii on Tiit Kaljumäe andnud edasi mitte vähem kui 16 korral tuvastamata kogustes narkootilist ainet kokaiini Xle, saades kokaiini eest Xlt vastu tuvastamata summades sularaha. Samuti on Tiit Kaljumäe andnud edasi mitte vähem kui 4 korral tuvastamata kogustes narkootilist ainet kokaiini Yle, saades kokaiini eest Ylt vastu tuvastamata summades sularaha. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet hoidis Tiit Kaljumäe enda elukohas xxx asuvas korteris kuni
  5. mai 2024 kell 14.28-ni, mil läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära kokaiini sisaldavat pulbrit, milles oli kokku 343,31 grammi puhast kokaiini.
  6. Kohtu hinnangul on süüdistus leidnud tõendamist täiest ulatuses kohtus avaldatud ja uuritud tõenditega.
  7. Asjaolu, et Tiit Kaljumäe on narkootilist ainet kokaiini vallanud ehk hoidnud enda elukohas, kinnitab tema elukohas xxx teostatud läbiotsimise kohta koostatud protokoll koos 5 / 14 1-24-6118 fototabeliga, millest nähtub, et Tiit Kaljumäe andis köögi keskmisest sahtlist välja valge karbi, milles olevates kilepakendites oli heledat värvi aine kaaluga 120,1 grammi. Samuti leiti ja võeti ära köögi sahtlitest 2 soonkinnisega kilekotti ning 5 tühja kasutatud vaakumpakendit, milles heledat värvi aine määrdumine. Pliidi kohal olevast kapist leiti kandik, millel digitaalkaal ja lahtiselt heledat värvi tükkis aine. Vannitoast leiti pesukorvist kilekott, milles 3 kinnist vaakumpakendit, milledes omakorda oli heledat värvi aine kaaluga 382 grammi. Magamistoast leiti ja võeti ära veel 2 Nokia telefoni (II kd, lk 8-33). Lisaks nähtub isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist, et Tiit Kaljumäe peeti kahtlustatavana

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos kinni 6.

mail 2024 kell 13.55 Tallinnas xxx kortermaja ees ehk vahetult enne läbiotsimise teostamist. Tema pusa taskust leiti ja võeti ära 2 000 eurot ning kotist 1 050 eurot. Samuti võeti temalt ära võtme kimp ja telefonid Redmi A1 ning MyPhone (II kd, lk 1-7).

  1. DNA-ekspertiisi kohta koostatud ekspertiisiaktist nr 24E-GE00476-0 nähtub, et Tiit Kaljumäe köögist leitud narkootilist ainet kokaiini sisaldavatelt kolmelt vaakumpakendilt täisprofiil, mis on kokkulangev Tiit Kaljumäe DNA-profiiliga. Vannitoast leitud kilekoti ja kolme vaakumpakendi analüüsil saadi ühelt vaakumpakendilt osaline DNA-profiil, mis on seostatav Tiit Kaljumäega. Samuti tuvastati vaakumpakendilt ka DNA-profiil, mis on kokkulangev Q DNA-profiiliga. Nagu märgitud ekspertiisiaktis, on 1016 tõenäolisem, et saadud DNA kuulub Qle kui teisele isikule.
  2. Narkootilise aine ekspertiisiakti nr 24E-AN00734-01 kohaselt oli köögist keskmisest sahtlist välja antud valges karbis olevas kilepakendis pulber massiga 96,85 grammi, mis sisaldas 86% kokaiini, pulber sisaldas 83,3 grammi kokaiini. Köögi sahtlitest leitud kahes soonkinnisega kilekotis oli pulber massiga 1,92 grammi, mis sisaldas 86% kokaiini, seega sisaldas pulber 1,65 grammi kokaiini. Köögikapi ülemisest sahtlist leitud viies kasutatud vaakumkilepakendis oli ainetükk massiga 0,0087 grammi, mis sisaldab kokaiini. Vannitoast pesukorvist leitud ühes vaakumpakendis oli pulber massiga 99,75 grammi, mis sisaldas 87% kokaiini, seega sisaldas pulber 86,8 grammi kokaiini. Teises vaakumpakendis oli pulber massiga 98,88 grammi, mis sisaldas 86% kokaiini, seega sisaldas pulber 85 grammi kokaiini. Kolmandas vaakumpakendis oli pulber massiga 99,57 grammi, mis sisaldas 86% kokaiini, seega sisaldas pulber 85,8 grammi kokaiini. Köögist pliidi kohal olevast kapist leitud kandikul olev pulber oli massiga 1,12 grammi ning see sisaldas 86% kokaiini, seega sisaldus pulbris 0,96 grammi kokaiini.
  3. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi vastuse kohaselt (II kd, tl 82-85) piisab 10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks 0,65 grammist kokaiinist, mistõttu on tõendatud, et Tiit Kaljumäe on hoidnud enda valduses narkootilist ainet kokaiini koguses, mis ületab suure koguse piiri

§ 184lg 1 tähenduses.

  1. Asjaolu, et Tiit Kaljumäe on narkootilist ainet ebaseaduslikult ka edasi andnud on tõendamist leidnud tunnistajate X ja Y kohtueelses menetluses antud ütlustega, mis avaldati kohtumenetluses KrMS § 2911 alusel. Samuti kinnitavad narkootilise aine ebaseaduslikku edasiandmist jälitustoimingute teostamise käigus kogutud teave, kuid ka Tiit Kaljumäe telefonist vaatluse käigus kogutud teave.
  2. X on
  3. juunil 2024 tunnistajana antud ütlustes (II kd, lk 47-48) selgitanud, et ta tunneb Tiitu nägu- ja nimepidi umbes 2 aastat ning tutvus temaga 2022/2023 aastavahetusel kuskil Tallinna klubis. Ta perekonnanimi lõpeb mäega aga perekonnanime esimest poolt ta ei mäleta. Tookord oli enamjaolt muusikutest koosnev seltskond ning ta teab, et Tiit on muusikat teinud ja kunagi ammu Venemaal käinud esinemas. Ta teab, et Tiit elas kunagi xxx 6 / 14 1-24-6118 tänaval Tallinnas, mille maja number võis olla
  4. Viimasel ajal käis ta temal külas Tallinnas xxx tänaval, mille numbrit ta ei oska öelda. X ütluste kohaselt on ta narkootikumide pühapäevatarvitaja ning tarvitanud ainult kokaiini. Ühise tuttava kaudu sai ta teada, et Tiidu käest on võimalik kokaiini saada. See info jõudis temani 2 aastat tagasi. Esimene kord võis olla nii, et Tiit ütles, et tal on kokaiini aga konkreetselt müüki ei teinud ega pakkunud osta. Ta on käinud Tiidu käest kokaiini ostmas 2 aasta jooksul kindlasti alla 10 korra. X ei soovinud täpsustada kordade arvu, ostetud koguseid ega kokaiini eest makstud summasid. Samas täpsustas, et kogused olid vaid endale üheks õhtuks tarvitamiseks. Viimane kord, kui ta Tiidu käest kokaiini ostis võis olla 2024 aprillis aga täpset kuupäeva ta nimetada ei oska. Viimasel korral käis ta Tiidu juures xxx Tallinnas. Kokaiin oli Tiidul pakendatud minigrip kilekotti. Ostutehinguks vahetasid nad omavahel tavalisi tekstisõnumeid. Tiit teadis, millist kogust ta tavaliselt soovib ning neil ei olnud sõnumi sisus kuigi palju teksti. Sisu võis olla, kas ta on kodus.
  5. Y
  6. septembril 2024 antud ütluste (II kd, lk 49-50) kohaselt teab ta Tiit Kaljumäed 2 aastat muusikute ringkonna kaudu. Tiit Kaljumäe on elanud Tallinnas xxx tänaval ning viimati elas Tallinnas xxx keskuse juures. Võimalik, et ta korter asus xxx aga korteri numbrit ta ei mäleta. Viimati suhtles temaga pool aastat tagasi, kuna tema kaudu oli võimalik narkootilist ainet kokaiini saada. Ta suhtles temaga telefoni teel või sõnumitega. Tavaliselt ta kirjutas Tiidule sõnumi, et sooviksin ühte lille või asja. Selle lille või asja all pidas ta silmas kokaiini. Ta ei mäleta, mida Tiit talle tavaliselt vastas. Vahel ei vastanud midagi, vahel vastas, et võib kohe järgi tulla. Üleandmine toimus Tiidu kodus. Kokaiini eest pidi ta mõnikord raha maksma, mõnikord andis ta niisama. Y ei soovinud täpsustada palju kordi ta on ta Tiit Kaljumäe käest kokaiini ostnud ega seda, mis summade eest. Samas kinnitas ta seda, et on Tiidu käest kokaiini ostnud/saanud 2022 poole pealt teatud korrad.
  7. X ütlusi kinnitab jälitustoimingu protokoll (II kd, lk 50-62), mis kajastab nende vahelisi vestlusi ja kohtumisi. Nimelt on
  8. aprillil 2023 kell 12.29 X saatnud Tiit Kaljumäele sõnumi, milles on kirjutanud: „Tuleks läbi nii umbes tunni jooksul, ok?“ Sellele sõnumile on Tiit Kaljumäe vastanud vaid „ok“ (II kd, lk 52). Samuti on X saatnud Tiit Kaljumäele
  9. aprillil kell 16.35 sõnumi sisuga: „Servus. Tervis korras?“. Sellel sõnumile järgneb ka telefonikõne, milles X uurib Tiit Kaljumäe tervise kohta ning uurib, kas ta võib mingi poole tunni jooksul läbi tulla. Samuti on X öelnud Tiit Kaljumäele, et äkki ta saab teha kaheks, et poolitab ära. Seejärel on varjatud jälgimise käigus fikseeritud
  10. aprillil 2024 kell 17.11 Tallinnas xxx trepikotta sisenemas X ning lahkumas kell 17.15 (II kd, lk 59-60).
  11. aprillil 2024 kell 02.19 saatnud X Tiit Kaljumäele sõnumi, kas ta on üleval ja tervis korras. Tiit Kaljumäe vastas sellele, et tervis ok ja vaatan telekat. Samuti on jälitustoimingu protokollist tuvastatavad ka teised lühiajalised telefonivestlused tuvastamata ja tuvastatud inimestega, kus on Tiit Kaljumäe käest uuritud, kas ta on kodus ja teatatud, et tullakse läbi. Kohtu hinnangul kinnitab selline vestluste sisu seda, et jutt käib just nimelt narkootilise aine omandamisest ehk ostmisest nende inimeste poolt, kes Tiit Kaljumäele helistavad. Seda põhjusel, et tuvastatav on samasisuline vestlus ka X ja Yga.
  12. Y ja X ütluseid kinnitab ka
  13. juunil 2024 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll. Nimelt võeti Tiit Kaljumäelt
  14. mail 2024 kinnipidamise käigus ära telefon Xiaomi Redmi A
  15. Telefoni Xiaomi Redmi A1 vaatluse kohta on koostatud
  16. juunil 2024 asitõendi vaatlusprotokoll (II kd, lk 68-80, lisaga CD-R plaadil), millest nähtub Xiaomi Redmi A1 raportfail (
  17. mai 2024 vaatlusprotokoll) ning asjaolu, et vaatlustarkvaraga Cellebrite Reader abil on vaadatud telefonis sisalduva Whatsapp kasutaja xxx nimega xxx sõnumivahetusi erinevate kontaktidega. Vaatlusest on tuvastatav, et ajavahemikul
  18. detsember 2023 kuni
  19. aprill 2024 on rakenduse Whatsapp vahendusel kasutaja xxx nimega xxx suhelnud xxxga. 7 / 14 1-24-6118 Näiteks on
  20. jaanuaril 2024 kasutaja nimega xxx kirjutanud xxxle, et kas ta on täna millalgi kodune ja saaks ka 1 asja? xxx on vastanud, et kodune ja tule läbi.
  21. veebruaril 2024 on xxx kirjutanud, et homme tuleks ja võtaks mõned lilled.
  22. veebruaril 2024 kell 12.07 ja
  23. veebruari 2024 kell 16.03 on xxsamuti kirjutanud, et ta võtaks endale ühe lille (II kd, lk 6972). Kohus märgib, et tunnistajana ülekuulamisel on Y andnud oma kontaktiks telefoni nr xxxx (II kd, lk 49). Samuti nähtub vaatlusprotokollist suhtlus Tiit Kaljumäe ja X vahel ajavahemikul
  24. märts 2023 kuni
  25. märts
  26. Sõnumivahetusest on tuvastatav, et nad on saatnud lakoonilisi sõnumeid, mille sisuks on see, et X küsib, kas Tiit Kaljumäe on kodus või kas tervis on korras ja teatab, et ta tuleb läbi. Samuti on X
  27. august 2023 ja
  28. august 2023 kirjutanud, et ta vend tuleb läbi (II kd, lk 75-80). Vaatlusprotokollist on tuvastatav 15 korral X poolt ühenduse võtmine Tiit Kaljumäega kokkusaamise eesmärgil ning kokkuleppe saavutamine Tiit Kaljumäe poole minemise osas. Lisaks on vaatlusprotokollist tuvastatav vestlused erinevate tuvastamata isikute vahel ajavahemikul
  29. september 2023 kuni
  30. mai 2024, mille sisu on sarnane X poolt kirjeldatud suhtlemisele ehk Tiit Kaljumäele kirjutatakse ja uuritakse, kas ta on kodus ja kas saab läbi tulla.
  31. Tiit Kaljumäe tunnistas kohtus kuriteo toimepanemist ning väga kahetses tehtut. Samas kinnitas, et Whatsappi vestlustes märgitud tundmatud inimesed ei ole tegelikult tundmatud ning need on tema väga kauaaegsed tuttavad. Need inimesed käisid tema juures külas ning ei ole seotud narkootilise aine käitlemisega. Ta kinnitas, et saab xxxtoetust. Varasemalt müüs maha oma kinnisvara ja võitis ka kasiinos 1,3 miljonit krooni. Ta selgitas, et narkootilisi aineid ei ole ta kunagi proovinud, kuid tunnistas oma alkoholisõltuvust. Ta jõi liiter viina päevas ning tema tervis oli väga halb. Samas ei osanud Tiit Kaljumäe kohtus vastust anda küsimustele, kuidas narkootiline aine tema koju sai jms, sest ta ei mäleta asju hästi. Samuti kinnitas ta, et ta ei teeninud ise narkootilise aine müügist.
  32. Vaatamata sellele, et Tiit Kaljumäe ei osanud paljudele küsimustele kohtus vastata ning kinnitas, et ei teeninud narkootilise aine müügiga tulu, leiab kohus, et Tiit Kaljumäe on osaliselt andnud selliseid ütlusi eesmärgiga vähendada oma süüd. Tiit Kaljumäe kinnipidamisel leiti tema valdusest 3 220 eurot sularaha. Arvestades asjaoluga, et Tiit Kaljumäel puudus töökoht ja tema ainus sissetulek oli xxx toetus, ei ole usutav, et ta suutis säästa nii suures ulatuses sularaha. Samuti ei näe kohus põhjust, miks peaks sellises ulatuses sularaha endaga igapäevaselt kaasas kandma. Samas on üldteada, et narkootilisi aineid omandavad inimesed kasutavad ostmiseks just sularaha, mida kinnitavad ka tunnistajate ütlused. Seega on kohtu hinnangul tõendamist leidnud asjaolu, et Tiit Kaljumäe on narkootilist ainet vahendanud tasu eest.
  33. Kohtu hinnangul on Tiit Kaljumäe teo toime pannud kavatsusega (

§ 16

lg 2), sest Tiit Kaljumäe teadis, et ta valdas narkootilist ainet kokaiini ning vahendas seda pikema aja jooksul ka edasi kolmandatele inimestele, seega seadis ta eesmärgiks narkootilist ainet käidelda.

  1. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolusid kohus ei tuvastanud.
  2. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud Tiit Kaljumäe poolt

§ 184

lg 1 järgi kuriteo toimepanemine ning Tiit Kaljumäe tuleb süüdi mõista

§ 184lg 1 järgi.

II 25.

§ 184lg 1 näeb karistusena ette 1 kuni 10 aasta pikkuse vangistuse.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus inimese süüst ning arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. 8 / 14 1-24-6118 Samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§-s 184 sätestatud kuriteokoosseisuga kaitstavaks hüveks on rahvatervis, seega mõjutab süü suurust ennekõike rahvatervise ohustamise määr. Peaasjalikult sõltub see ohustatud inimeste arvust, tegutsemise ajast ja aine ohtlikkusest: mida ohtlikum ja suurem on käideldud uimasti kogus, seda suurema hulga inimesteni võib see eelduslikult jõuda ning seda suuremat kahju nende inimeste tervisele põhjustada. Kohtumenetluse käigus on leidnud tõendamist, et Tiit Kaljumäe on vähemalt poolteist aastat ebaseaduslikult käidelnud narkootilist ainet kokaiini ning vahendanud seda kolmandatele inimestele. Tema valdusest leiti kokaiini sisaldavat pulbrit kokku 398,0987 grammi, milles oli 86-87 % puhast kokaiini ehk kokku 343,31 grammi. Tiit Kaljumäe valdusest leitud narkootilisest ainest oleks narkojoobe saanud keskmiselt 5281 inimest. Seejuures tuleb silmas pidada, et kokaiini saadakse kokapõõsastest ning lehtedest töödeldud kokapasta keskmine kokaiinisisaldus on umbes 80% (vt narko.ee/ained/kokaiin ja edasiviide J. Harro, Uimastite ajastu. Tartu Ülikooli kirjastus. 2006). Seega on 86-87% puhtusaste kokaiini puhul tavapärane. Kuigi kokaiini ei saa pidada raskeks narkootiliseks aineks võrreldes nitaseenide ja fentanüüliga, tuleb siiski arvestada sellega, et kokaiin on kergesti sõltuvust tekitav uimasti, mille tarvitamise tagajärjel suureneb nii psühholoogiliste kui füsioloogiliste terviseprobleemide oht (vt nt narko.ee/ained/kokaiin või tai.ee/et/uudised/tai-varskeduuringuandmed-naitavad-eestis-narkootikumide-tarvitamise-kogemusega-elanike? keys=kokaiin). Kahtlemata on Tiit Kaljumäe valdusest leitud narkootilise aine kogus suur, kuid tegemist ei ole kogusega, mis ulatuslikult ohustaks rahvatervist ehk

§-ga 184 kaitstavat õigushüve. Seega saab hinnata Tiit Kaljumäe süüd keskmiseks. Samas nähtub kogutud tõenditest, et Tiit Kaljumäe valdusest leitud narkootilise aine ei olnud omandatud enda tarbeks vaid edasiandmiseks kolmandatele inimestele, mis on karistust raskendav asjaolu. Teisalt on Tiit Kaljumäe aga puhtsüdamlikult oma tegu kahetsenud, mis omakorda on kergendavaks asjaoluks.

  1. Kuigi prokuratuur on viidanud ka karistuse taotlemisel Tiit Kaljumäe varasemasele karistatusele, siis kohus seda arvesse ei võta. Tõesti on kohtule esitatud karistusregistri väljatrüki (II kd, lk 229-230) kohaselt Tiit Kaljumäed karistatud ka välisriigis vabadusekaotusega 1 aasta (II kd, lk 89). Pirkanmaa rajoonikohtu
  2. juuni 2016 kohtuotsusest nr 16/3063 nähtuvalt karistati Tiit Kaljumäed
  3. septembril 2013 toime pandud varguse eest 1 aasta pikkuse tingimisi vangistusega. Tiit Kaljumäe viibis eelvangistuses ajavahemikul
  4. märts 2016 kuni
  5. juuni 2016 ning vabanes kohtuotsuse tegemisel. Temale määratud katseaeg lõppes
  6. juuni 2018 (II kd, lk 124-131). Karistusregistriseaduse (KarRS) § 27 kohaselt kustutatakse välisriigi kohtus süüdi mõistetud Eesti kodaniku või Eestis elamisluba või elamisõigust omava välismaalase või Eestis registreeritud juriidilise isiku karistusandmed karistusregistrist vastavalt KarRS § 24 lg 1 nimetatud tähtaegadele, kui Euroopa Liidu õigusakti või välislepinguga ei sätestata teisiti. KarRS § 24 lg 1 p 6 kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui tähtajalisest vangistusest või rahalisest karistusest tingimisi vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest on möödunud kolm aastat. Arvestades, et Tiit Kaljumäele määratud katseaeg lõppes
  7. juuni 2018, tulnuks ka eelmärgitud karistus kanda arhiivi juba
  8. juuni
  10. KarRS § 5 lg 1 keelab registrist kustutatud karistusandmetele tugineda üksnes siis, kui seadus omistab isiku karistatusele iseseisva õigusliku tähenduse, s.o kui isiku karistatus on vältimatult nõutav tingimus normis ette nähtud õigusliku tagajärje kaasatoomiseks. Kustunud karistused on osa isikut ja tema elukäiku iseloomustavatest andmetest, mis ei too iseenesest kaasa õiguslikku tagajärge. Neid tuleb aga arvestada koos muude asjakohaste andmetega isiku edasise käitumise, sh temast lähtuvate riskide prognoosimisel. Karistuse mõistmisel karistatuse arvestamine eripreventiivse kaalutlusena ei ole samuti käsitatav karistusandmetele 9 / 14 1-24-6118 õigusliku tähenduse andmisena KarRS § 5 lg 1 mõttes. Karistatus ei too vältimatult kaasa raskema karistuse mõistmist ega välista näiteks mõne karistusliigi kohaldamist.
  11. Kohus möönab, et Tiit Kaljumäe varasem karistus viitab tema võimalikule käitumismustrile ebaseaduslikul teel teenida tulu. Samas on kohus leidnud, et Tiit Kaljumäe on toime pannud rahvatervise vastase kuriteo, mis oma olemuselt ei ole seostatav varavastase kuriteoga. Arvestades veel asjaoluga, et Soome Vabariigis toime pandud kuriteost on möödunud enam kui 10 aastat, siis on tema varasem karistatus kaotanud kohtuotsuse tegemise ajaks tähtsuse. Ka Riigikohus on rõhutanud, et mida kaugemale minevikku varasemad süüteod jäävad, seda väiksem on nende kaal uue süüteo eest karistuse mõistmisel. Samuti on võimalik sedastada, et varasemad karistused on kas sellest möödunud pika aja tõttu või muul põhjusel (nt süütegude vahel pole seost) oma tähtsuse minetanud (Riigikohtu lahendid asjades nr 4-22-4139/41 ja nr 1-15-1446/76). Eeltoodust tulenevalt ei arvesta kohus välisriigi kohtuotsuses märgitud karistusega.
  12. Kohtule esitatud karistusregistri väljavõtte kohaselt on Tiit Kaljumäel üks kehtiv väärteokaristus. Teda on karistatud liiklusseaduse rikkumiste eest rahatrahvidega
  13. jaanuar 2021 (II kd, lk 229-230). Kohtumenetluse ajaks on need rahatrahvid tasutud. Kuigi kohus peab siinkohal tähelepanu juhtima sellele, et

§ 82

lg 4 kohaselt aegub täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Seega oli

  1. mai 2018 otsusega väärteo eest mõistetud rahatrahv enne selle tasumist juba aegunud.
  2. Arvestades kõike eeltoodut ja asjaoluga, et Tiit Kaljumäel puuduvad kehtivad kriminaalkaristused, peab kohus võimalikuks karistada Tiit Kaljumäed sanktsiooni keskmise määra lähedale jääva karistusega, s.o vangistusega 4 aastat 6 kuud.
  3. Kohus leiab, et antud juhul on võimalik kohaldada

§ 74lg 1 sätestatut ning jätta vangistus osaliselt täitmisele pööramata.

Tiit Kaljumäe on oma tegu kahetsenud. Lisaks leidis Tiit Kaljumäe, et on isegi hea, et ta pandi vangi, sest tervis oli juba väga halb seoses oma käitumisharjumustega (I kd, tlk 39 ). Nimetatu annab kohtule aluse uskuda, et Tiit Kaljumäe on oma kahetsuses siiras ning ta on ka tegelikult aru saanud enda tegevuse keelatusest ning sellega kaasnevatest tagajärgedest. Kohtu hinnangul saab karistuse eesmärgid lugeda täidetuks, kui Tiit Kaljumäele kannab mõistetud vangistusest koheselt ära vaid 8 kuud ja 21 päeva ehk eelvangistuses viibitud aja kuni kohtuotsuse kuulutamiseni ning ülejäänud vangistus tuleb jätta täitmisele pööramata, kui Tiit Kaljumäe ei pane järgneva 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. 32. Samas peab kohus vältimatult vajalikuks allutada Tiit Kaljumäe katseajal kriminaalhooldusele, mille kohaselt peab Tiit Kaljumäe järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 ette nähtud kontrollnõudeid ja kohustusi kohustudes: elama aadressil xxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kuivõrd Tiit Kaljumäe on kohtus tunnistanud, et ta kuritarvitab alkoholi ning osaliselt ka seetõttu pani ta toime kuriteo, siis kohtu hinnangul on vajalik määrata temale

§ 75

lg 2 p 2, 21 ja 7 alusel lisakohustused ning määrata, et Tiit Kaljumäe ei tohi käitumiskontrolli ajal tarvitada alkoholi ja omada või tarvitada narkootilisi 10 / 14 1-24-6118 või psühhotroopseid aineid. Selleks, et ära hoida võimalikke kokkupuuteid narkootiliste ainetega ei tohi Tiit Kaljumäe suhelda ka narkootilisi või psühhotroopseid aineid käitlevate ja selliste ainete käitlemise eest süüdi mõistetud isikutega (va lähisugulased). Kuivõrd Tiit Kaljumäe üheks eesmärgiks oli tulu teenimine, siis selleks, et ära hoida võimalikke majanduslikke raskusi ja soovi hakata taaskord ebaseaduslikul teel tulu teenima, peab Tiit Kaljumäe vabaduses asuma piisava tulu teenimiseks ametlikult tööle. Kuivõrd Tiit Kaljumäe on kinnitanud, et temale on vabaduses garanteeritud töökoht XXX-s, siis tuleb kohtu hinnangul

§ 75

lg 2 p 4 alusel Tiit Kaljumäed kohustada otsima endale vabanemisel 2 kuu jooksul töökoha. Kohtu hinnangu on 5-aastane katseaja tähtaeg piisavalt pikk, et hinnata Tiit Kaljumäe püüdlusi käituda vabaduses õiguskuulekalt ning hoiduda õigusvastasest tegevusest.

§ 78

p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

§ 75sätestatud kontrollnõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest.

  1. Kohus peab vajalikuks eraldi märkida, et prokuröri viide Tiit Kaljumäe elukoha puudumisele või sellele, et elukoha andmete esitamine kohtule, kui tõendi vastuvõtmise keelatusele, ei ole asjakohane. Prokuröri hinnangul peaks kohus kohtlema Tiit Kaljumäed rangemalt, kui teisi inimesi, kelle ankeetandmeid kohus peab fikseerima. Kohus sellega ei nõustu. Nimelt ei saa kohtu hinnangul seada elukoha olemasolu tõendamisele kõrgeid standardeid. Kohus leiab, et elukoha andmete tuvastamine toimub tavapäraselt ütluse põhjal, kui see ei ole sätestatud seadustes teisiti.
  2. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TSÜS) § 14 kohaselt on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Elukoht võib üheaegselt olla mitmes kohas ning elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta. Õiguskirjanduses on leitud, et elukoha määramine või valik isiku poolt ei ole tehing, kuna tahte väljendus ei ole suunatud mitte õiguslike tagajärgede tekkimisele, vaid elama asumisele kohta, mille puhul saab rääkida eluasemest või -ruumist. Oluline ei ole eluruumi omandiõiguslik kuuluvus ega see, kas on olemas kõik igapäevaeluks vajalikud mugavused (söögitegemise võimalus jms). Elukoha määramisel on oluline kriteerium vastavasse kohta elama asumise tahe, mida järeldatakse isiku käitumisest ja muudest tema elukorraldusega seotud asjaoludest. Samuti võib tahe elukohta muuta avalduda vaid konkludentselt ehk isik muretseb endale teises kohas eluaseme, viib sinna oma asjad jms. Seega on elukoha muutumisel oluline faktiline situatsioon ehk isik asub elama alaliselt või peamiselt mujale kohast, kus ta elas varem. Samas on tähtis ka tahe muuta elukohta. Samas võib juhtuda, et inimesel ei olegi elukohta, ta ei ela kusagil alaliselt ega peamiselt (nt ta ei soovigi ennast alaliselt ühegi kindla elukohaga siduda). Sellisel juhul loetakse tema elukohaks tema igakordne viibimiskoht. Mõeldav on, et kui vangis olev isik on varasema elukohaga igasugused sidemed kaotanud (tal ei ole seal vara, majanduslikke huve ega lähedasi inimesi) või tal ei ole enne vanglasse sattumist olnudki kindlat kohta, kus ta elas (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2023, § 14 kommenteerid 3.
  3. jj). Seega ei saa kohus nõustuda sellega, et Tiit Kaljumäel puudub elukoht. Tiit Kaljumäe elukohaks oli enne kinnipidamist xxx Tallinn aadressil asuv korter ning vabanedes saab tema elukohaks xxx Tallinn asuv korter. Tiit Kaljumäe kinnitas kohtus, et tema varasemad elukohad on samuti olnud seotud just sõpradele kuuluvate elamispindadega, kus temal on võimaldatud elada. Tiit Kaljumäe on kohut teavitanud oma elukoha muutumisest nii ise kui ka kaitsja vahendusel. Selliselt kohaldatakse ka KrMS § 128 alusel elukohast lahkumise keeldu aadressile, mille isik on ise teatanud (vt Kriminaalmenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2012, § 128 kommentaar 1). Kahtlustatavalt ega süüdistatavalt ei nõuta tõendeid elukoha olemasolu kinnitamiseks. 11 / 14 1-24-6118 III 35.

§-de 832 lg 1 ja § 184 lg 5 p 2 alusel otsustab kohus konfiskeerida Tiit Kaljumäele kuuluv sularaha 3 220 eurot, mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole. Kohtu hinnangul on tuvastatud, et sularaha 3 220 eurot leiti Tiit Kaljumäe kinnipidamisel tema valdusest, seega on tegemist temale kuuluva rahaga. Tiit Kaljumäe ei ole raha omandiõigust ka vaidlustanud. 36. Kohus on tuvastanud, et Tiit Kaljumäe on toime pannud suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseadusliku käitlemise.

§ 184

lg 5 p 2 kohaselt võib kohus Tiit Kaljumäe süüdimõistmisel kohaldada kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist

§ 83² alusel.

  1. Kriminaalasjas kogutud tõendid viitavad sellele, et Tiit Kaljumäe käitles narkootilist ainet kriminaaltulu teenimise eesmärgil. Sellele viitab nii tema valdusest leitud narkootilise aine kogus, kuid ka sularaha 3 220 eurot. Nimelt nähtub Maksu- ja Tolliameti andmetest, et tal puudub alates 2021 ametlik töökoht kui ka sissetulek (II kd, lk 148 – 150). Samas on Tiit Kaljumäe kohtus kinnitanud, et temale on määratud xxx ning ta saab sellest tulenevalt toetust umbes 400 eurot kuus. Kohtule sellekohaseid tõendeid esitatud ei ole. Samas nähtub
  2. juunil 2024 koostatud vaatlusprotokollist, milles on vaadeldud Tiit Kaljumäe arvelduskontosid, et Tiit Kaljumäe sissetulekust suurema osa moodustavad just riigilt saadud tulu (II kd, tlk 151154). Väiksema osa sissetulekutest moodustab eraisikute maksed. Vaatlusprotokollist on tuvastatav, et 2022 oli tema riigilt saadud tulu 3196,78 eurot, 2023 oli 3623,16 eurot ja 2024 kokku 1625,19 eurot. See teeb aastas kuude lõikes keskmiselt 300 eurot kuus. Samas nähtub kohtule esitatud narkootiliste- ja psühhotroopsete ainete jae- ning hulgimüügihindade tabelist (II kd, lk 86-88), et kokaiin maksab 60-100 eurot/gramm ning hulgihind on 60 000 eurot/kilo. Seega pidi Tiit Kaljumäel olema lisa sissetuleku allikas, et omandada sellises koguses narkootilist ainet ja säästa veel 3 220 eurot sularaha, mis tema valdusest leiti. Kohtu hinnangul saab seega järeldada, et Tiit Kaljumäe valdusest leitud sularaha on saadud narkootilise aine müügist ning tegemist on kriminaaltuluga, mis tuleb

§ 83² lg 1 alusel konfiskeerida.

IV Tõkend

  1. Tiit Kaljumäe peeti kahtlustatavana kinni
  2. mail
  3. Harju Maakohtu
  4. mai 2024 kohtumäärusega kohaldati tema suhtes tõkendina vahistamist. Harju Maakohtu kohtumäärustega pikendati vahi all pidamise tähtaega kuni
  5. november
  6. Harju Maakohtu
  7. oktoobri 2024 kohtumäärusega jäeti tõkend muutmata. Kuivõrd kohus mõistis Tiit Kaljumäele koheselt ärakandmisele kuuluvaks vangistuseks 8 kuud 21 päeva, siis tuleb

§ 68lg 1 alusel lugeda tema eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.

Tiit Kaljumäe suhtes kohaldatud tõkend tuleb tühistada ja ta tuleb vabastada kohtuotsuse kuulutamisel. Menetluskulud

  1. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
  2. Kriminaalasjas on menetluskuluks esmalt KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale määratud tasu. Kohtueelses menetluses on Tiit Kaljumäele määratud kaitsjale 12 / 14 1-24-6118 määratud õigusabi osutamise eest tasu 593,16 eurot (II kd, tlk 156-181) ning kohtumenetluses 744,20 eurot (I kd, tlk 25-26, 56-57). Seega on kriminaalasjas määratud kaitsjale tasu kokku 1337,36 eurot. Teiseks on KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskuluks ekspertiisi teostamise kulu. Kriminaalmenetluses läbi viidud narkootilise aine ekspertiis (akt nr 24EAN00734-01) maksumusega 1474 eurot (II kd, lk 37) ja DNA-ekspertiis (akt nr 24EGE00476-01) maksumusega 2520 eurot. Kriminaalasja menetlemisel oli vajalik tuvastada, kas Tiit Kaljumäe valdusest leitud aine oli narkootiline aine, mis ainega oli tegemist ja kui palju oli leitud aines puhast ainet. Samuti tuli tuvastada, kas narkootilist ainet sisaldavatel pakenditel leidub Tiit Kaljumäe bioloogilist materjali. Seega on kohtu hinnangul need toimingud vajalikud ja põhjendatud ning need kulud tuleb Tiit Kaljumäel riigile hüvitada.
  3. Kriminaalmenetluse kuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 4

lg 3 kohaselt on

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu esimese astme kuritegu. Kr

MS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse

  1. detsembri 2024 määruse nr 87 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates
  2. jaanuarist 2025 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 886 eurot. Seega on sundraha suuruseks 2215 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb Tiit Kaljumäel hüvitada menetluskulud kokku 7546,36 eurot.
  3. Võttes arvesse Tiit Kaljumäe vähest sissetulekut, võib tema jaoks menetluskulude tasumine ühe kuu jooksul äärmiselt koormav ning sellega võib kaasneda oht, et Tiit Kaljumäe ei ole võimalik täies ulatuses menetluskulusid hüvitada. Juhul, kui menetluskulud jäävad määratud tähtaja jooksul tasumata, võivad kaasneda ka täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see Tiit Kaljumäe majanduslikku olukorda. Seega otsustab kohus Tiit Kaljumäe suhtes menetluskulud ajatada KrMS § 180 lg 3 alusel 12 kuu peale ning Tiit Kaljumäel tuleb alates kohtuotsuse jõustumisest tasuda menetluskulusid igakuiselt selliselt, et 12-ndal kuul oleks menetluskulude kogusumma tasutud.
  4. Kohus selgitab, et süüdimõistetutel on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS §-de 423 ja 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Asitõendid
  5. Tiit Kaljumäe elukohast leitud ja äravõetud narkootilise aine käitlemisvahendid ehk 2 kilepakendit (pakend xxx 1), 2 soonkinnisega kilekotti (pakend xxx 2), 5 kilepakendit (pakend xxx 3) ja 1 soonkinnisega kilekott (pakend xxx 5), mis on asitõendi üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 24ATH31338 Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas hoiul, tuleb

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida ning hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Tiit Kaljumäelt ära võetud telefon Redmi A1 (IMEI-koodiga xxxxxxxx ja xxxxxxxx) koos SIM-kaardi ja 32GB mälukaardiga, tuleb tagastada Tiit Kaljumäele. Tiit Kaljumäe telefonide myPhone 3330 ja Nokia 105 (TA1378) (IMEI-koodiga xxxxxxxx ja xxxxxxxx), Nokia 105 (TA1378) (IMEI-koodiga xxxxxxxx ja xxxxxxxx) ning Xiaomi Redmi A1 koopiafailid ja jäädvustatud fotod, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas tuleb hävitada kustutamise teel. 13 / 14 1-24-6118 45. Tiit Kaljumäe korterist leitud narkootiline aine kokaiin, mis on hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis, tuleb konfiskeerida

§ 191alusel ja NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks.

Vastavalt prokuröri taotlusele võetakse otsus narkootilise aine edaspidiste toimingute osas vastu kriminaalasja nr 24230150653 raames. Samuti võetakse 8 kilepakendi (pakend xxx 4) osas vastu otsus kriminaalasja nr 24230150653 raames. (allkirjastatud digitaalselt) 14 / 14

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.