← Eesti

2-24-19507/12

Obsah (8)§ 428§ 429§ 432§ 433§ 173§ 168§ 178§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Harju Maakohus Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Määruse tegemise aeg ja koht 03. aprill 2025.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-19507 Tsiviilasi M P hagi P M vastu

§ 428

lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus asub seisukohale, et hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja lõpetada tsiviilasjas menetlus. 6.

§ 429

lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kohus andis 25.03.2025 määrusega kostjale tähtaja hageja loobumise avaldusele seisukoha ja menetluskulude esitamiseks kuni 01.04.2025. Kostja esitas 01.04.2025 seisukoha, milles teatas, et nõustub hagist loobumise avaldusega. 7. Kohus ei võta

§ 429

lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine kohtu hinnangul avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. 8. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et

§ 429

lg 1 ja § 428 lg 1 p 3 alusel tuleb hagiavaldusest loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada.

§ 432

kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse avaldusega sama isiku vastu vaidluses samal alusel sama eseme üle. Kui menetlus on lõpetatud avaldusest loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtulahendiga, kui seadusest ei tulene teisiti. 9. Lõpetada tsiviilasja 2-24-19507 menetluses seoses hagiavaldusest loobumisega. 10.

§ 433lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 11.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lgle 4 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

  1. Käesoleval juhul on hageja 25.03.2025 teatanud (dtl 63-65), et loobub hagiavaldusest seetõttu, et kostja kolis hagejale kuuluvalt elamispinnalt xxx poolte kokkuleppel 08.03.2025 välja.
  2. Seega, kuna hageja on loobunud hagiavaldusest seetõttu, et kostja on peale hagiavalduse menetlusse võtmist hageja nõude täitnud, esineb alus

§ 168lg 4 kohaldamiseks ja menetluskulude kostja kanda jätmiseks.

Hageja on palunud menetluskulude jätmist poolte enda 2 kanda ega taotle menetluskulude hüvitamist kostjalt. Kuivõrd hageja menetluskulude hüvitamist ei taotle, puuduvad kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud ning kohus hageja menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Lisaks, kuna kohus jätab menetluskulud kostja kanda, puudub vajadus määrata kindlaks kostja menetluskulude suurus. 14.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

Riigilõivu tagastamine 15.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist.

§ 150

lg 3 täpsustab, et menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Vastavalt

§ 150

lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. 16. Hageja taotleb tsiviilasjas tasutud riigilõivust 420 eurot poole ehk 210 eurot tagastamist hageja M P (isikukood xxx) arveldusarvele nr xxx. Kohtu hinnangul on hageja taotlus poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 420 eurot. Kooskõlas

§ 150

lg 2 p-ga 2 ja § 150 lg-ga 3 tagastab kohus hageja taotlusel hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 210 eurot (420/2) hageja M P (isikukood xxx) arveldusarvele nr xxx. 17.

§ 150

lg 8 kohaselt võib esitada maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks, ei saa esitada riigilõivu tagastamise osas kohtumääruse peale määruskaebust. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.