Obsah (10)

§ 1132§ 4034§ 401§ 9§ 404§ 408§ 108§ 396§ 403§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maris Juha Otsuse tegemise aeg ja koht 29.11.2024, Tallinn lihtmenetlus (kirjalikus menetluses) Tsiviilasja number 2-24-114866 Tsiviilasi

§ 1132lõikes 2 sätestatust.

Hageja selgitab sissenõudekulude summa kujunemist: 30.11.2023 esimese tasulise kirja saatmine 15 eurot, 8.12.2023 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 28.12.2023 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete 2 selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulud, võlanõude avaldamisega tehtud kulud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 3. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse) ja teavitas sellest menetlusosalisi menetlusse võtmise määruses. Kostjale on hagi ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatuks loetud 22.09.2024, teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja hagile vastanud ei ole. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima

§ 4034

sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra. 4. Kas laenuleping on sõlmitud ja laen välja makstud 4.1.

§ 401

kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

§ 404

lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud

§ 404lg-s 2 loetletud teave.

Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (

§ 408lg 1).

Ringkonnakohus on 20.03.2024 kohtumääruses tsiviilasjas 2-23-126134 selgitanud, et

§ 108

lg 1 ja § 396 lg 1 alusel laenulepingust tuleneva laenu tagastamise nõude eelduseks on asjaolu, et laenuandja on laenusaaja ees oma kohustuse täitnud, st laenu üle andud. 4.

1. Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks oleva lepingu fotokoopia, millest nähtub, et lepingul on kostja omakäeline allkiri. Lepingusse on märgitud sõlmimise kuupäev 02.04.
2. Samasugusena, skaneerituna, on kohtule esitatud maksegraafik ja tarbijakrediidi teabeleht. Laenulepingus on viidatud Teenusetingimustele (Inbank Järelmaksu lepingu tingimused), Inbank AS-i üldtingimustele, Digikanalite kasutamise tingimustele, Hinnakirjale ja Kliendiandmete töötlemise põhimõtetele, ent ei ole märgitud, kus nendega tutvuda saab. Hageja seda, kas ja millisel viisil tingimused lepingu sõlmimisel kostjale kättesaadavad olid, hagis ka välja toonud ei ole. Hageja ei ole seega esile toonud ega tõendanud, mil viisil kostjal oli lepingut sõlmides võimalik üldtingimustega tutvuda. Kohus selgitab, et tüüptingimuste sisuga tutvumine peab olema tagatud reaalselt. Kohtule on teadmata, kuidas toimus lepingu sõlmimine, kas kaupluses kohapeal või interneti teel. Tüüptingimuste sisuga tutvumise võimalus sõltub sellest, kas lepingu pooled on lepingu sõlmimisel vahetus kontaktis ja viibivad lepingu sõlmimise juures või toimub lepingu sõlmimine ilma vahetu kontaktita. Lepingu sõlmimisel kohalviibijate vahel tuleb reeglina tüüptingimused lepingu poolele esitada või pakkuda muul viisil tüüptingimuste tekstiga tutvumise võimalust. Arvutivõrgu kaudu lepingu sõlmimisel tuleb lepingutingimused, sealhulgas tüüptingimused, lepingu teisele poolele esitada selliselt, et tal on võimalik need salvestada ja taasesitada. Tingimuse kasutaja peab suutma tõendada, et ta lepingu teisele 3 poolele tutvumise võimalust tegelikult pakkus. Kui lepingus või lepingu sõlmimisel viidatakse tüüptingimuste olemasolule ja nendega tutvumise kohale, siis loetakse tegeliku tutvumise tagamise nõue täidetuks ainult siis, kui tutvumise koht ja viite tegemise koht on ruumilises seoses. Seega ei pruugi seaduse nõue olla täidetud ka siis, kui viide tüüptingimuste asukohale küll tehakse, kuid selleni jõudmine ei ole lepingu sõlmimise ajal võimalik (nt asuvad tüüptingimused peakontoris, mis asub teises linnas või piisavalt kaugel lepingu sõlmimise kohast, et oleks ebamõistlik eeldada selle võimaluse kasutamist; veebilehele viitamine olukorras, kus seda lepingu sõlmimise ajal vaadata ei saa jne). Lepingus olev (allkirjastatud) kinnitus selle kohta, et poolel oli võimalus tüüptingimustega tutvuda, ei vabasta tingimuse kasutajat tüüptingimuse sisuga tutvumise võimaluse tõendamisest. 4.
3. Tegemist oli järelmaksu lepinguga, milles on märgitud „kauba maksumus 399 eur“ ning et Teenuseleping jõustub Kauba üleandmisel Sulle tagasiulatuvalt alates Teenuselepingu sõlmimisest ning seetõttu võib esimese Osamakse tegelik suurus olla väiksem kui Maksegraafikus. Kohus juhtis hageja tähelepanu sellele lepingutingimusele ning sellele, et hageja ei ole esile toonud, kas, millal ja millisel viisil kostja kauba kätte sai ega seda tõendanud ning andis hagejale täiendava tähtaja nõude eelduste esile toomiseks ja tõendamiseks (dtl 100). Hageja vastas 22.11.2024, et järelmaksulepingute korral toimus väljamakse kaupmehele, mitte kliendile ning et lepinguid ei makstud välja ükshaaval, vaid tehti koondmakse, esitades ka täiendavad tõendid tõendamaks krediidiandja poolt kauba müüjale raha ülekandmist. Kas kaup kostjale üle anti, selle kohta hageja midagi kohtule esi vastanud. Hageja ei ole seega vaatamata kohtu selgitustele esile toonud ega tõendanud, et kostja sai lepingu alusel kauba kätte (millal ja mis viisil). Seega ei ole hageja esile toonud ega tõendanud, et lepingutingimuste kohaselt oleks leping jõustunud. Kuivõrd hageja ei ole esile toonud ega tõendanud kauba kostja poolt kättesaamist ning selle kaudu lepingu jõustumist, ei saa kohus ka järeldada, et poolte vahel oli kehtiv leping ja et laenusumma oli kostja kasutusse antud. Sellest tulenevalt ei ole

§ 396raha tagastamise nõude eeldused täidetud.

Kohus märgib täiendavalt, et leping sisaldab (punktid 10 ja 1: Sa ei või kuni kõigi Teenuselepingu alusel tasumisele kuuluvate maksete tasumiseni ning Kauba omandiõiguse Sulle üleminekuni Kaupa käsutada või ükskõik millisel viisil koormata;

1. teadlik, et Müüja või Meie oleme Sind hoiatanud, et Osamaksete või muude tasude õigeaegselt tasumata jätmisel võivad olla Sinu jaoks tõsised negatiivsed tagajärjed (nt Kauba sundmüük)) sätteid, millest võiks järeldada, et pooled on justkui soovinud müüdavat kaupa ka pantida ning et müüjal justkui võis olla ka õigus kaup realiseerida tasumata maksete katteks. Seega kokkuvõttes ei ole selge, kas kostja kauba saanud on, kas kauba omandiõigus on talle üle läinud, ega müüja pole kasutanud kauba realiseerimisõigust.
2. Vastutustundliku laenamise põhimõte 5.1.

§ 4034

kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: 4 a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (

§ 4034 lg 3).

Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Vastutustundliku laenamise kohustus seisneb seega

1. a)nõutud teabe kodumises ja kontrollimises ja
2. b)selle alusel hinnangu andmises. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. 5.2. Hageja esitatu pinnalt ei saa ka kuidagi järeldada, et esialgne krediidiandja oleks järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Hageja esitatud maksehäireregistri päring (dtl 59) on tehtud peale laenulepingu sõlmimist (12.06.2024). Esitatud laenutaotluses (dtl 43) on küsitud üksnes igakuist sissetulekut (märgitud 1200 eurot) ja igakuiseid kohustusi (märgitud 0), täpsustamata, mida nende all silmas peetakse. Ei ole küsitud igakuiseid elamiskulusid, ülalpeetavate arvu, eluaseme tüüpi. Kostja sissetulekute väidetava kontrollimise kohta on hageja hagiavalduses taasesitanud laenutaotluse andmed (dtl 28), milles ei ole kuidagi viidatud ühelegi päringule. Hageja on ise selgitanud, et laenutoote puhul oli oluline laenuandmise kiirus. Kohtu hinnangul ei saa krediidiandja tuua vastutustundliku laenamise kohustust ohvriks laenamise kiirusele. Laenu andmise kiirus võib veel täiendavalt olla asjaolu, mille tõttu tarbija laenab üle võimete, sest protsessis ei küsita tarbijalt eriti midagi ning tal ei ole ka aega järele mõtlemiseks. Eesti õiguses (ja ka vastu võetud uues tarbijakrediidi direktiivis) ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise osas tehtud erandeid laenusumma suurusest sõltuvalt. 6. Nõude loovutamine Kohus on hagejale korduvalt selgitanud erinevates menetlustes, et nõude loovutamise kontrollimine kohtu poolt on vajalik selleks, et kontrollida, kas hagejal üldse on nõue ning välistada, et sama nõudega võiks hiljem tulla kohtusse algne krediidiandja väites, et ta nõuet loovutanud ei ole. Hageja esitab kõigis menetlustes identseid nõude loovutamise teatisi, mille alla on sõnadega kirjutatud vastava algse krediidiandja „esindaja“. Kohus on hagejale selgitanud, et ilmselgelt on need teated koostanud hageja ise, millisel juhul tuleks hagejal aga 5 selgitada, et mille alusel ta algset krediidiandjat teate saatmisel esindas. Ilma selleta ei oma teade tõendusväärtust selle kohta, et algne krediidiandja on nõude hagejale loovutanud. 7. Hageja nõuded Nagu öeldud, ei ole hageja esile toonud ega tõendanud kauba kostja poolt kättesaamist ning selle kaudu lepingu jõustumist, millest tulenevalt on esile toomata

§ 396

raha tagastamise nõude eeldused (et poolte vahel oli kehtiv leping ja et laenusumma oli kostja kasutusse antud). Sellest tulenevalt jääb põhivõla, kõrvalnõuete ja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldamata. Võla sissenõudmiskulude osas märgib kohus täiendavalt, et kohus selgitas hagejale, et

§ 1132

kehtestab piirmäärad, mitte ei ole seadustatud hinnakiri.

kommenteeritud väljaandes on selgitatud: Erinevalt §-st 1131 ei sisaldu §-s 1132 iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Lõigetes 1 ja 2 on sätestatud hüvitiste ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu § 113 1 lg-s 1. Säte ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127–140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Vastuseks kohtule esitas hageja uuesti kirjade saatmise kuupäevad (dtl 105), st ei toonud välja lepingulise kokkuleppe olemasolu ega ka tõendanud, et tal ühe kirja saatmise kulu on justnimelt selline summa. Kohus märgib, et erinevates menetlustes toob hageja kirja saatmise kulud välja selliselt, et need kokku moodustaks alati

§ 1132 piirmäära.

Seega mõnes menetluses on hageja väidetud kulu ühele kirjale 20 eurot, mõnes 25 eurot. Olukorras, kus lepingus puudub kokkulepe meeldetuletuskirja tasu suuruse kohta, ei ole kulusid tõendamata ka eluliselt usutav, et samasuguse kirja saatmise kulu on sõltuvalt nõude suurusest erinev.

1. Menetluskulud ja kohtuotsuse kätte toimetamine 8.
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud hageja kanda. Kuna hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda, ei määra kohus kindlaks hageja menetluskulusid rahaliselt ja ei hinda hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 8.
3. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Maris Juha Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 07.03.
4. a otsusega nr 2-
5. 6