Obsah (9)

§ 230§ 232§ 445§ 122§ 129§ 173§ 174§ 164§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Otsuse tegemise aeg ja koht 31.03.2025, Rakvere Tsiviilasja number 2-24-12743 K. L. hagi R. L. vastu täisealisele õppivale

) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud, hageja nõue ning hageja seisukohad

1. 24.10.2024 seisukohas palub hageja täpsustatult kostjalt välja mõista alates 01.09.2024.a kuni kostja
2. aastaseks saamiseni igakuine elatis 250 eurot ning määrata, et kostja kohustub tasuma elatise hiljemalt iga kuu
3. kuupäevaks K. L.e arveldusarvele nr xxxx. Hageja õpib Xxxx gümnaasiumi riiklikul õppekaval esimesel kursusel ning õppevormiks on mittestatsionaarne õpe. Nominaalseks õppeajaks on kolm aastat, õpingute eeldatavaks lõppemise ajaks on 01.09.
4. Mittestatsionaarses õppes toimub õppetöö kontakttundidena kaks päeva nädalas ja ülejäänud õpe toimub iseseisva õppena e-keskkondades. Koolipäev algab 8.15 ja lõpeb 18.
5. Õppele lisanduvad veel õppekava rakendamist toetavad tegevused (projektipäevad, õppekäigud, külalislektorite loengud ja tunnid looduskeskuses). Pärast koolipäeva lõppu tuleb hagejal teha veel kodutöid. Lisaks suulisele ettevalmistusele on nädalas vaja teha vähemalt kolm kuni neli kirjalikku tööd. Seega puudub hagejal võimalus õppimise kõrvalt (so pingelise õppetöö kõrvalt) tööd teha ja teenida sissetulekut. Raske on leida tööandjat, kes tagaks õppetööga sobiva töögraafiku. Hagejal puudub töötamiseks haridus, töökogemus ja teatud valdkondades ei saa ta tööle kandideeridagi (arvestades ka seda, et hageja elukoht on väikses alevis). Hageja on üritanud leida tööd osalise ja täistööajaga väljaspool elukohta, kuid senini ei ole see õnnestunud (kandideerimisejärgselt on hageja saanud eitavad vastused või ei ole talle vastatud). Samuti takistab hagejal töö leidmine asjaolu, et hagejale on diagnoositud kroonilised haigused, mistõttu ei saa hageja tööd teha erialadel, kus nõutakse kõrget pinge talumist või on seotud ainetega, mis mõjutavad kroonilist nahahaigust. Peale hageja 18 aastaseks saamist ei ole kostja mistahes viisil hagejale ülalpidamist andnud. Võimaluste piires annab hagejale ülalpidamist hageja ema, hagejat on toetanud ka hageja vanaisa ja hagejale lähedased sõbrad. Alates 2024 septembrist elab hageja emaga kahekesi majas, kus asub jätkuvalt hageja tuba ning suur osa temale kuuluvatest asjadest. Hageja ema annab hagejale ülalpidamist ka mitterahaliselt, tasudes tema eest eluaseme-, majapidamis-, transpordi- ja toidukulusid. Hageja kulupõhised vajadused on järgmised: -eluasemekulud (elekter, vesi, küte, prügi) 100 eurot kuus (arvestus 6 kuu arvetel keskmine tarbimine 1182,85:12 kuule: 2 inimest= 49,29 kuus. Küttepuud 24/25 aasta kütteperioodiks, kulu arvestus 650:12:2 inimene= 27,08 kuus. Prügikulu arvestus 1,830 kuus :2 inimene= 0,915 kuus, vesi ja kanalisatsioon, arvestus 50 eurot kvartalis: 3 kuuga:2 inimene= 8,33 kuus. Kulud 1 kuus kokku: (49,29+27,08+0,915+8,33)= 85,615 eurot. Seega on 100 eurot põhjendatud, tõendatud ja vajalik. -toidukulu 150 eurot kuus (hageja ema kontolt september 17,28 eurot; 07.09.24; 6,09€ 06.09.24; 24,35€ 08.09.24; 36,66€ 05.09.24): 2in= 42,19 eurot. Hageja kontolt (9,64€ 09.09.24; 5,47€ 09.09.24; 3,28€ 09.09.24; 5,18€ 08.09.24; 3,28€ 07.09.24; 9,64€ 06.09.24; 5,47€ 06.09.24; 5.20€ 02.09.24; 5.20€ 31.08.24)= 52,36 eurot hageja kulud. Oktoobri kulud toidule (42,46+62,32):2= 2 52,39€ . Kulud toidule kokku: (perioodil 01.09.24- 09.09.24 toit 42,19+52,39)= 136,77 € ja lisa
6. oktoober toit 52,36 €. Kokku (136,77+52,36)= 189,13€. Seega on ühes kuus 150 eurot hageja kulud toidule põhjendatud ja tõendatud. -haridus (õppetööks vajalikud vahendid: vihikud, raamatud, töövihikud, kirjatarbed, arvuti, mida hageja vajab õppetööks) 30 eurot kuus. Kostja ei ole kulu suurust vaidlustanud. Seega palub hageja lugeda kulu põhjendatuks ja vajalikuks. -tervishoiukulud 50 eurot kuus. Lisa 13 kulude arvestus: xxxx ja depressiooni raviks retseptiravimid xxxx 9,6511, xxxx 12.5112 xxxx hind 4,7513; xxxx hind 2,6714 ja ilma retseptita nahaarsti korraldusel määratud ravimid/kreemid xxxx 22.0015, xxxx kreem 10,
7. Kokku (9,65+12,51+4,75+2,67+22+10,73)= 62,31€. Kostja ei ole tundnud huvi hageja tervisliku seisudi vastu, seetõttu on talle ka teadmata hagejal diagnoositud kroonilised haigused. Hagejal on varases nooruses diagnoositud xxxx, mille ravi on kestnud juba pikemat aega. Seoses xxxx vajab hageja ka psühholoogilist nõustamist, mis on samuti kuludega seotud. Hagejal on diagnoositud krooniline nahahaigus (xxxx). Xxxx raviks on hagejale määratud nii suukaudsed ravimid, kui ka paiksed määritavad kreemid/geelid ja näohooldus vahendid kreemid/toonikud. Eelpool nimetatud haiguste ravikuludele lisanduvad veel ka hageja peale 19 aastaseks saamist kulud hambaravile. Samuti lisanduvad kulud ravimitele ka ootamatute haigestumistega. -transpordikulu (sõit kooli) 20 eurot kuus. Kostja ei ole kulu suurust vaidlustanud. Hagile lisatud hageja ja hageja ema kontode väljatrükil bussiraha 5 €(09.09.24) ja bensiini kulud hageja kontol (4.10€ 07.09.24; 4,95€ 07.09.24; 3.15 07.09.24; 4.10€ 05.09.24) hageja ema kontol (7.60€ 08.09.24). Kokku: (5+4.10+4.95+3,15 +4.10+7.60)= 28,90€. -sidevahendid (mobiilipakett, internet, muud kulud) 20 eurot kuus. Lisa 12 Tele 2 hageja mobiilipaketi kulu 18.
8. Hageja konto (18 € 09.09.24), hageja ema konto, kokku: 18,90+18= 36,90€. -hügieenitooted (sh šampoonid, pesukaitsevahendid, näo-ja kehahooldus, sh xxxx raviga seotud kreemid/ toonikud), enesehoolitsus (juuksur), kodune majapidamine (nõudepesu, pesupulber, tualettpaber) 70 eurot kuus. Eucerin DermoPure näopuhastusgeel, hind 34,9517 (nahaarsti soovitus xxxx raviks). Eucerin dermopure matistav kreem, hind 27,7118 (nahaarsti soovitus xxxx raviks). Xxxx raviga seotud kulud kokku (34,95+27,71)=62,
9. Lisa 16 hügieenitarbed 8,38; lisa 18 kodune majapidamine (2,19+2,49+2,99)= 7,67 ; lisa 18 pesukaitse 5,49; iluteenused ca 10€ kuus (hageja kontolt 19.08.24 iluteenused 8.00, lisanduvad veel juuksuri teenused. Kokku kulud:62,66+8,38+7,67+5,49+10 =94,20 eurot. -riided ja jalanõusid 100 eurot kuus. Lisa 17 riided kokku summas 91,93 €. Kulud on kokku summas 540 eurot kuus (tegemist on kuludega ilma milleta ei ole hagejal võimalik toime tulla), mida praegu kannab hageja ema ning kummagil vanemal tuleb kanda hageja kulutusi 270 eurot kuus (540/2) ning haginõue on põhjendatud. Hagejal ei ole vara, mille arvelt ta saaks oma kulutusi kanda. Kostja keeldub hagejat vabatahtlikult toetamast, tuues põhjuseks, et tal on kaks alaealist last ja ta soovib omale osta korterit. Hageja ei vaidle selle üle, et kostjal on esmalt kohustus anda ülalpidamist oma alaealistele lastele, kuid samas on ülalpidamiskohustus ka nende laste emal. Kostja pole tõendanud, et tema ülalpidamisel olevad lapsed jääksid elatise andmisel halvemasse seisu. Kostjalt elatise 250 eurot kuus väljamõistmine ei kahjustaks kostjal alaealiste laste ülalpidamist, sest kontoväljavõttest nähtuvalt oli 01.04.2024 seisuga oli kostja ja tema abikaasa ühise konto algjääk 688,54 eurot ning 25.09.2024 seisuga oli konto lõppjääk 697,32 eurot (muuhulgas 01.04.202424.09.2024 on kontol kogu perioodi sissetulekud summas 10 384,98 eurot), mis on suurem kui haginõue. Seega jääb kostjal kuu lõpus üle piisavalt vahendeid, mille arvelt on kostjal võimalik rahuldada kõigi ülalpeetavate vajadusi (sh ka enda vajadusi). Hageja hinnangul on kostja majanduslik olukord hageja ja tema ema omast parem. Kostja töötasu on kuus 1395,83 eurot. Kostja ja tema abikaasa ühiselt kontolt on alates 10.04.2024 kuni 10.09.2024 igakuiselt
10. kuupäeval kantud 550 eurot. Hageja konto algsaldo oli seisuga 01.04.2024 0,17 eurot (periood 01.04.20243 09.09.2024) ning kogu perioodi sissetulek oli 3008,68 eurot ja seisuga 09.09.2024 oli konto lõppsaldo 10,56 eurot. Eeltooduga on tõendatud, et hagejal puuduvad vahendid, et katta eluks vajalikke kulusid. Hageja ema konto algsaldo oli seisuga 01.04.2024 73,85 eurot, perioodil 01.04.2024-09.09.2024 oli hageja ema sissetulekud 13 060,13 eurot ja seisuga 09.09.2024 oli konto lõppsaldo 946,82 eurot. Kontode algsaldod näitavad tegelikku olukorda ja kui hageja ema septembri sissetulekust arvestada maha igakuised kindlad kulud, siis on hageja ema rahaline olukord halvem, kui seda on kostja oma. Kontode perioodi käivete võrdluses tuleb arvestada, et kostjal on ka teine konto, mille kohta ta ei ole väljavõtet esitanud. Samuti ei ole näha, et kontole oleks laekunud kostja abikaasa töötasusid, kuigi väidetavalt on tegemist abikaasade ühise kontoga. Kontode vahel tehtud maksete osas märkis hageja, et tegemist on Xxxx rahakogumise teenuse kontoga, mida ei saa kasutada ostude eest maksete tegemiseks. Hageja kontolt nähtub, et hageja ostudelt on laekunud väike summa rahakogujasse ja hageja on need kandnud põhikontole ja seetõttu on kontojääk enamuse ajast nullis. Kostja ei ole ka esitanud enda rahakogujal toimunud liikumiste kohta andmeid (kostjal on liikumised põhikonto ja rahakoguja vahel suuremad). Kostja heitis hagejale ette, et hageja emal on kinnistu, kuid tema elab üürikorteris. Märkivalt on hageja emal seoses kinnitus soetamisega laenukohustust, millest on kostja teadlik, kuna viimane on kaaslaenaja. Laenukohustust kannab hageja ema üksinda, sest kostja ei ole kaaslaenajana oma kohustusi täitnud (sisuliselt on tegemist käendajaga, kes võttis kostjalt üle kaaslaenaja kohustused) (dtl 120-128).
11. 13.01.2025 vastuses märkis hageja, et kulutused on nähtavad pangakontol toimunud liikumiste selgitustes ja esitatud arvetes. Hageja kinnitas, et tal on ainult Xxxx konto. Hageja selgitas, et elab koos emaga viimasele kuuluvas elamus kahekesi alates märtsist 2024 (asukoht: Xxxx). Tervisliku seisundiga seonduvalt on hageja ravikulud suurenenud, kuna talle on määratud kroonilisest nahahaigusest tulenevalt solaarium ja kosmeetilised protseduurid ning hageja peab käima xxxx nõustamisel. Eeltoodu kompenseerib hageja ema. Perearsti poolt väljastatud tõend kinnitab hageja tervislikku seisundit ja ravimite suuremat vajadust/kulu. Kodune õppekoormus on päevase õppega suurem ja see on saanud takistuseks töökoha leidmisel ja kui hageja leiakski tööd, siis kahjustaks tööl käimine õpinguid. Hageja ema K. J. sissetulekuks on palgateatisest nähtuvalt igakuine töötasu ja 2024.a oli sissetulek kokku 13 009,83 eurot/12 kuuga=kuutasu 1084,15 eurot, millele lisandub hageja peretoetus 80 eurot, millega kaetakse hageja vajadusi. Kinnistu asukohaga Xxxx on hageja ja hageja ema elukoht, mille hageja vanemad soetasid ühise laenuga ning pärast vanemate kooselu lõppemist jäi elamu ja laen hageja emale. Hageja ema laenumakse on igakuiselt ca 220 eurot (vt Xxxx kontoväljavõtet). Hageja ema soetas perekonna vajadusteks laenuga sõiduki Mazda cx-5, registrimärgiga xxxx, mida on vaja selleks, et transportida hagejat raviarstide poolt määratud ravidele. Tegemist on kasutatud sõidukiga, mis vajas remonti ja selleks võttis hageja ema laenu oma emalt. Sama ka küttepuude soetamiseks. Hageja ema kulude loetelu ja arvestus perioodidel 01.02.31.03.24, 01.04.-09.09.24 ja 10.09.-13.12.24, kulude tasumised on toimunud pangakonto kaudu Elekter 924,65 (tasutud) + tasumata arve 236,82 (tähtpäev17.12.24)+lisaks 1182,85, mis on 24.10.24 esitatud vesi, kanalisatsioon: 185.00, +lisaks 24.10.24 esitatule küttepuud: 100.00(veebruar, märts)+ lisaks 24.10.24 esitatule toit, riided, jalanõud, ravimid, majapidamine 2296,52, + lisaks 24.10.24 esitatule Telefon, internet, tv 240,13, +lisaks 24.10.24 esitatule kulud autole (transpordikulud) 4972,68 (sh kütus 525,65)+ lisaks 24.10.24 esitatule K. L.ele ülekanded 482,46+ lisaks 24.10.24 esitatule. K. L.e tervisega seotud kulud 38,75 (solaarium, ravikulud)+ lisaks 24.10.24 esitatule kindlustus (kodukindlustus ja liikluskindlustus: 128,43+ lisaks 24.10.24 esitatule TV kulu 13.49 (kuu)+ lisaks 24.10.24 esitatule Kulu perioodil 01.01- 13.12.24 Prügi 25,20 (12 kuud) Laenud: Xxxx AS eluasemelaenu lepingu xxxx 3389.00 (01.02.24-13.12.24) Xxxx AS sõiduauto laenuleping xxxx 2102,60 (01.04.-13.12.24) + Laen S.J. auto remondiks ja laenukohustuse täitmiseks 2096.00 ( 01.04.13.12.24) AS I järelmaks autole rehvid 115,83 (tasutud 2 kuud 56,75+59,08) Xxxx AS krediitkaart 108.00 (kasutatud 2 kuud 36+72). Xxxx kontot analüüsides on ilmne, et sissetulekust ei jätku pere toimetulekuks ja hageja ema on pidanud võtma laene, kasutama krediitkaarti ja saama toetust 4 lähikondsetelet ja tuttavatelt. Hageja jäi selle juurde, et tema põhjendatud kulutuste suuruseks on 540 eurot kuus ja kummagil vanemal tuleb kanda 270 eurot ning haginõue 250 eurot kuus on põhjendatud ja tõendatud (dtl 265-269).
12. 20.01.2025 arvamuses selgitas hageja, et aegunud retseptid on asendatud vahetult peale aegumist uue retseptiga ja ravimid on välja ostetud. Mõne ravimi puhul on tegemist automaat retseptiga, mida uuendatakse teatud ajavahemikul, kuna eelmise retsepti alusel ostetud ravimid ei ole veel ära tarvitatud, siis puudub vajadus automaatretsepti alusel osta välja ravimeid suuremas koguses, kui seda on vaja. Kuid on esinenud retsepti aegumiseks põhjus ka selles, et hagejal ei ole olnud raha ravimi välja ostmiseks. Ravimite kulud on tõendatud hageja ja hageja ema kontolt tehtud maksetega apteekides. Samuti on hageja toonud 24.10.24 menetlusdokumendis ravimite hindade kohta lingid, millelt nähtub ka ravimile kehtestatud soodushind ja kulupõhises arvestuses on hageja kasutanud arvestuse alusena soodushindasid, mis talle välja kirjutatud ravimitele kehtivad. Hariduse omandamiseks vajalikud kulud kirjatarvetele, töövihikutele, töövahenditele (arvuti) on üldteada asjaolu, et hariduse omandamiseks on need vajalikud ja neid ei pea tõendama. Hageja tervislikust seisundist tulenevalt ja kooliskäimisega seonduvalt on transpordikulud põhjendatud (hageja peab käima raviprotseduuridel; hageja käib koolis xxxx ja elab xxxx) ja hageja ostab kütust vastavalt sellele, palju on tal vabu vahendeid. Tele 2 arvele on märgitud hageja ema telefoninumber, sest lepingud on sõlminud hageja ema ning mida kasutab ka hageja. Hageja ei saa kostja poolt näidatud tööpakkumistele kandideerida, kuna hagejal diagnoositud kroonilise nahahaiguse tõttu ei ole võimalik töötada niisketes, kuumas ja märgades töökeskkondades. Toiduohutuse tagamiseks kroonilise nahahaigusega töötamine toitlustusasutuses on välistatud. Lisaks on hagejal 27.11.2024 tuvastatud vasaku põlveliigese sidemete kahjustus, mistõttu on välistatud ka töökohad, kus tuleb raskusi tõsta ja pikka aega püstises asendis tööd teha. Kostja pole tõendanud, et ta kannab alaealiste laste ülalpidamiseks igakuiselt kulusid 575,44 euro ulatuses (dtl 377-381). Kostja vastuväited
13. 01.10.2024 vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et hageja kulutused on ülepaisutatud (so igakuised iseenda hoolitsuste kulud 70 eurot; riiete ja jalanõude kulud 200 eurot, tervishoiukulu 50 eurot, hagejal ei ole ühtegi kroonilist terviseprobleemi) ja kulutusi ei ole tõendatud. Kostja töötab M OÜ-s ja tema töötasu on 1395 eurot kuus. Kostjal puudub kinnisvara ja ta elab üürikorteris, seevastu hageja emale kuulub kinnistu asukohaga Xxxx ning viimase töötasu on üle 1000 euro (hageja ema töötab OÜ A). Kostjal on ühine pangakonto abikaasa M. L., sest kavas oli võtta korteri ostuks pangalaen ning panga soovitusel avatigi selles ühine konto. Hageja tõendist ei nähtu, millises õppevormis hageja õpib ning kuidas õppetöö toimub (so kas igapäevaselt või ainult üksikute päevade kaupa). Eelnevast oleneb, kas hagejal on võimalik õppetöö kõrvalt endale ka ise ülalpidamist teenida. Suvekuudel, kui õppetööd ei toimu, on hagejal võimalik asuda tööle ning teenida endale ise ülalpidamist. Hageja kontoväljavõttest nähtub, et perioodil 01.04-09.09.2024 on hagejale laekunud rahalisi vahendeid 3008 eurot ja hageja on teinud makseid oma kontode vahel, millest võib eeldada, et hagejal on olemas veel teinegi konto, millist väljavõtet ei ole hageja esitanud. Kostja märkis, et ta abiellus 09.03.2015 ja tal on kaks alaealist last (xxxx sündinud R. L. ja xxxx sündinud R. L.) ja tal on esmalt kohustus anda ülalpidamist oma alaealistele lastele (dtl 76-78).
14. 13.01.2025 seisukohas märkis kostja, et hageja esitas tõendid selle kohta, et tema eluasemekulud on ühes kuus 85,615 eurot, kuid leidis, et 100 eurot on vajalik, põhjendatud ja tõendatud, kuid millele täiendavalt veel ca 15 eurot kulub, ei ole teada. Haridusele minevad kulud 30 eurot on ülemäärane ja tõendamata. Hageja arsti poolt väljakirjutatud ravimite retseptide nimekirjast ei nähtu kuupäevi ega seda, kas vastavad ravimid on üldse välja ostetud, seejuures on mitmed retseptid aegunud. Ka on selgusetu, kui palju ravimeid ühes kuus kulub ning lähtuda ei saa apteekide 5 kodulehel olevatest ravimite hindadest, kuna retseptiravimitel on erinevad soodustused. Väheusutavaks tuleb pidada ka seda, et terve tuub kreemi kulub ära ühes kuus, mida kinnitab ka asjaolu, et kolm aselaiinhappe retsepti on aegunud. Seega on ka kulud tervishoiule tõendamata. Tele 2 arvel näidatud telefoninumber ei kattu hagis märgitud kontaktnumbriga, seega pole tegemist hageja kuludega. Tanklates tasutud summad kajastavad tõenäoliselt toidu ostmist (aga mitte transpordikulu 20 eurot koolisõiduks), kuna need on tehtud nädalavahetustel. Isegi kui tegemist on bensiini ostmisega, ei tõenda nimetatu, et hageja sõitis kooli. Hügieenitoodetele näidatud kulu suurus 70 eurot kuus on ülepaisutatud ja tõendamata. Kviitungilt nähtub kehasprei ja dušigeel kogusummas 8,38 eurot ning kostja hinnangul on ebatõenäoline, et tooted tarvitatakse ära ühe kuu jooksul. Kuigi ravimite all on hageja juba välja toonud xxxx raviga seonduvad kreemid, on ta hügieenitoodete all uuesti märkinud xxxx raviga seonduvad kulud, kuid ühtegi ostutšekki lisatud ei ole. Hageja esitatud ostutšekkide kohaselt on oktoobris 2024.a. ostetud riideid kogusummas 91,93 eurot. Osade tšekkide puhul ei ole võimalik aru saada, mis kaubaartiklitega on tegemist, samuti ei ole teada, kes on ostja. Ilmselge on aga see, et puudub vajadus osta igakuiselt 100 euro eest riideid. Kostja ei nõustunud sellega, et hagejal ei ole võimalik õppimise kõrvalt teha tööd ja teenida sissetulekut. Eelkõige ongi mittestatsionaarne õpe mõeldud töötavatele noortele, et töö kõrvalt omandada haridus. Hageja esitatud väited koolipäevade pikkuse ja õppetöö mahukuse osas on paljasõnalised ja esitatud koolitõendis ei kajastu. Isegi kui nõustuda, et täistööajaga töötamine võib olla raskendatud, siis osalise tööajaga töötamine oleks igati võimalik. Selles osas on hageja esitatud seisukohad ja tõendid vasturääkivad, kuna hageja on üritanud kandideerida erinevatele klienditeenindaja ametikohtadele. Järelikult pidas hageja õppimise kõrvalt töötamist võimalikuks. Arusaamatu on, miks ei ole hageja ennast töötuna arvele võtnud, kuna töötukassa kaudu on võimalik teha erinevaid nn tööampse ja saada pidevalt infot vabadest talle sobivatest töökohtadest. Hetkel vajatakse osalise tööajaga nõudepesijat ja köögi abitöölist kahes ettevõttes, nõutav on põhiharidus. Vähetähtis ei ole käesoleval juhul ka see, et hageja lõpetas põhikooli juba 2022.aastal, kuid järgneva 2 aasta jooksul ei asunud ei õppima ega ka töötama. Kuigi hageja viitab erinevatele terviseprobleemidele, mille tõttu tal ei ole võimalik kõiki töid teha, ei ole ta ka selle kohta esitanud ühtegi tõendit. Tulenedes eeltoodust on kostja veendunud, et soovi korral on hagejal võimalik tööd leida ja õppimise kõrvalt endale ülalpidamist teenida. Suvekuudel on aga hagejal võimalik töötada täistööajaga. Hageja heitis kostjale ette, et viimane ei ole hagejale peale 18-aastaseks saamist mistahes viisil ülalpidamist andnud. Hageja sai 18-aastaseks xxxx, õppima asus aga alles 01.09.
15. Kostja leiab, et ta ei olnud kohustatud toetama täisealiseks saanud hagejat, kes ei õppinud ning kostjat selles süüdistada on alusetu. Kostja selgitas esitatud pangakontoväljavõtte osas seda, et konto on küll abikaasa M. L. nimel, kuid sinna laekub kostja igakuine töötasu 1395 eurot. Sellelt kontolt tasub kostja korteriühistu maksed keskmiselt 160 eurot kuus, elektrienergia eest 120 eurot (AS Alexela, Enefit ja Energia OÜ) ning kütuse eest keskmiselt 150 eurot, lisaks osaliselt pere toidukulud ca 100 eurot. Samuti kannab sellelt kontolt enda Xxx olevale kontole igakuiselt 550 eurot. Xxxx arvelt tasub kostja igakuiselt üüri 100 eurot, autoliisingu eest I AS-le 304 eurot, lapse maadlustrenni kuumakse 10 eurot ning muu trenni ja võistlustega seonduv. Samuti kogub kostja nimetatud kontole raha, kuna pere plaanib osta pangalaenuga korterit, selleks on vaja aga omalt poolt teha sissemakse. Seda ei saa kostjale ette heita. Paraku, arvestades elukalliduse tõusu, käesoleval ajal kostjal enam igakuiselt kogumiseks ei ole võimalik raha kõrvale panna. Igasugune vara kostjal puudub. Peres on kokku lepitud, et suurema osa muudest kuludest (toidu, majapidamise, riiete, ravimite, vaba aja jms. eest kannab kostja abikaasa. Samas on mõlemal vanemal kohustus üleval pidada ka oma alaealisi lapsi. Riigikohus on asunud seisukohale, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis. Seega kulub kostjal oma kahe alaealise lapse ülalpidamiseks igakuiselt 575,44 eurot (RK lahend nr 2-1515909 p 12). Kostja igakuised vajalikud kulud on seega 934 eurot (160+120+150+100+100+304) ning lisaks peaks kostja kandma laste ülalpidamiskulud kokku summas 575,44 eurot, kuid kostja sissetulekutest sellest ei piisa ning ülejäänud osas rahuldab laste vajadused nende ema. Hageja nõude rahuldamisel jäävad aga kostja alaealised lapsed ilmselgelt oluliselt vähem kindlustatuks võrreldes 6 hagejaga (dtl 202-205).
16. 20.01.2025 vastus märkis kostja täiendavalt, et hageja kontole on erinevatelt isikutelt laekunud perioodil 01.02.-13.12.2024 rahalisi vahendeid kokku 5896.55 eurot, so keskmiselt 536 eurot kuus. Hageja ema poolt tehtud ülekanded moodustavad sellest väikese osa. Hageja väitel on tema ravikulud seoses tervisliku seisundiga võrreldes 24.10.2024 esitatud seisukohaga suurenenud. Hageja avaldab, et talle on määratud seoses kroonilise nahahaigusega solaarium ja kosmeetilised protseduurid ning ta peab käima xxxx nõustamisel. Eelpoolnimetatu ei kajastu mitte üheski hageja poolt esitatud dokumendis. Perearsti poolt väljastatud tõendist nähtuvalt on viimane nahahaiguste arstile pöördumine olnud 29.01.2024, so 1 aasta tagasi, seega järelikult xxxx ägenenud ei ole. Perearsti poolt on kirjutatud 3-kordne retsept xxxx raviks – xxxx geel. See on kogu ravi, mida hageja hetkel vajab. Samas tekitab isegi selle geeli vajadus kahtlusi, kuna hageja poolt 24.10.24 esitatud tõendist nähtuvalt on nimetatud ravim jäänud hageja poolt korduvalt välja ostmata ning retsept on aegunud. Ülejäänud pöördumised on seotud viirushaiguste ja põlveliigese valuga seoses. Seega ei ole hageja väide, et tema ravikulud on suurenenud, asjakohane ja põhjendatud. Ülejäänud osas seonduvalt ravikuludega jääb kostja 13.01.2025 avaldatud seisukoha juurde. Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt on tema ema
17. aasta töötasu kokku 13 009.83 eurot. Hageja on aga jätnud tähelepanuta, et Maksu- ja Tolliamet tagastas tulumaksu summas 534.59 eurot ning Tervisekassa poolt on makstud haigushüvitist kokku 510.05 eurot. Seega on aasta tuluks 14 054.47 eurot, mis teeb ühe kuu sissetulekuks 1171.21 eurot. Olulistes summades on hageja emale teinud ülekandeid ka R. R., ainuüksi augustis 2024 summas 490 eurot. Konto väljavõttest nähtuvalt on hageja emale augustis 2024 teinud R. J. ülekande summas 50 eurot küttepuude ostmiseks. Seega ei vasta tõele hageja poolt 24.10.24 esitatud arvestus küttepuudele kuluva summa osas. Kostja ei nõustu hageja poolt märgituga, et hageja ema on võtnud laenu oma emalt küttepuude ostmiseks ja sõiduauto remondiks. Konto väljavõttest nähtuvalt on S. J. poolt teostatud küll ülekandeid selgitusega „autoremont“ ja „ülekanne -abi“, kuid eelneva põhjal ei saa hageja väita, et tegemist oleks laenuga. Arvestades hageja emale lisaks töötasule täiendavalt laekuvaid summasid, on ilmne, et tema käsutuses on rahalisi vahendeid samas summas või isegi rohkem kui kostjal. Oluline on siinjuures aga see, et hageja emal kuluvad rahalised vahendid kahe isiku vajaduste rahuldamiseks, kostja peaks aga koos hagejaga üleval pidama nelja isikut. Hageja on jätnud tähelepanuta, et talle laekub peretoetus summas 80 eurot ning selle arvelt on osaliselt tema vajadused kaetud. Seega tuleks esmalt nimetatud summa hageja põhjendatud kulutustest maha arvestada (dtl 373-375). Kohtuotsuse põhjendused
18. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt.
19. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

1. Kohtuotsuse tegemisel juhindub kohus perekonnaseaduse (PKS) § 96 lg 1 ja § 97 p 2 sätetest, mille kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma lapsele on. PKS § 99 lg 1 7 sätestatust, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning sama §-i lõikest 2, mille kohaselt tuleb ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestada õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. PKS § 100 lg 1 sätetest, mille kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-119-15 p-is 10 osundanud, et „Erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest.“ PKS § 105 lg 3 kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist
2. Rahvastikuregistri väljavõttest nähtuvalt sai hageja täisealiseks xxxx (sündinud xxxx) ja hageja vanemateks on K. J. ja R. L. (kostja) (dtl 9). Vaidlustamata asjaoluna elab hageja kostjast (isast) eraldi ja on oma ema K. J. ülalpidamisel. Hageja õpib alates 01.09.2024 Xxxx, mis on tõendatud 08.10.2024 Xxxx väljastatud tõendiga nr 4-19/24/
3. Hageja õpib gümnaasiumi riiklikul õppekaval (õppekood xxxx) esimesel kursusel, mittestatsionaarses õppes ning nominaalseks õppeajaks on kolm aastat ja õpingute eeldatav lõpetamise aeg on 01.09.2027 (dtl 165). Hagejal kinnis- ja vallasvara ei ole. Kontoväljavõtetega (dtl 27-45; dtl 278-296; 270-277; 297-303) on tõendatud, et hagejal ei ole püsivat sissetulekut. Eraisikutelt hageja kontole laekunud summasid kohus hageja sissetulekuks ei loe. Hageja on piisavalt põhistanud, et tal ei ole olnud võimalust õppetöö kõrvalt enesele hankida sissetulekut (arvestades siinjuures, et hageja omandab ametikoolis ka keskharidust, siis on õppetöö kohtu hinnangul ka mahukam). Kostja vastuväidetele vastusena märgib kohus, et tööampsude tegemine ei oleks kooliaasta käigus võimalik, ilma et see kahjustaks õpinguid. Seadusandja ei ole elatise maksmist pannud sõltuma koolivaheaegadest või muudest õpivabadest perioodidest. PKS § 97 p 2 alusel ülalpidamise saamiseks peab olema täidetud kaks tingimust: ülalpidamist nõudev laps peab omandama põhi-, kesk- või kõrgharidust või õppima kutseõppe tasemeõppes ja olema saanud täisealiseks. Seega on lapsel õigus saada ülalpidamist, kui ta õpib ja on täisealiseks saanud. Puudub alus välistada elatise maksmine suveperioodil (vt tsiviilasjas nr 2-20-3749 Tartu Ringkonnakohtu 07.09.2021 otsuse p 12). Seega on hageja PKS § 97 p 2 kohaselt õigustatud elatist nõudma ja kostja on kohustatud PKS § 96 alusel ülalpidamist andma.
4. Hageja nõuab kostjalt alates 01.09.2024 elatist 250 eurot kuus kuni hageja 21-aastaseks saamiseni (dtl 120). Hagejal lasub elatise saamiseks PKS § 99 ja

§ 230lg 1 järgi oma vajaduste osas tõendamiskoormis (Riigikohtu 19.

oktoobri

1. a määrus nr 3-2-1-119-15, p 10). Kostja vastuväited on asjas kokkuvõtvalt järgnevad: hageja kulud on ülemäärased ja tõendamata; kostjal on kaks alaealist last ja neil on ülalpidamise saamisel eelisõigus; kostja majanduslik olukord ei võimalda hagejale elatist tasuda; hagejal on võimalik mittestatsionaarse õppe kõrvalt ja suvel tööle asuda ja end ise ülal pidada.
2. Hageja on esile toonud, et tema igakuised kulud on 540 eurot kuus. Elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb hinnata, kas hageja loetletud kulud on põhjendatud ja tõendatud. Hageja vajaduste loetelu ühes kalendrikuus on järgmised: 8 -eluasemekulud (elekter, vesi, küte, prügi) 100 eurot kuus. K.J. on ülekannetest nähtuvalt küttepuude ostmiseks saanud S. J.lt rahalisi vahendeid. Kohus leiab, et hageja ema K. J. pangakontoväljavõttega (dtl 305-351) on eluasemekulud tõendatud ja need ei ole ülemäärased. -toidukulu 150 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et toidukulu 150 eurot kuus on mõistlik ja põhjendatud, arvestades praegusel ajal olevalt toiduhindade tõusu. -hariduse kulu (õppetööks vajalikud vahendid: vihikud, raamatud, töövihikud, kirjatarbed, arvuti, mida hageja vajab õppetööks) 30 eurot kuus. Tegemist on vajaduspõhise kuluga, mis ei ole iga isiku puhul üldteada. Vastavat kulu ei ole hageja tõendanud ning kohus kulu ei arvesta. -tervishoiukulud 50 eurot kuus eurot (hageja selgituste järgi ravimid/kreemid 62,31 eurot). Hageja ega hageja ema K. J. pangakontoväljavõtetest ei nähtu, et igakuiselt oleks vastavat kulu (so sellises summas) järjepidevalt kantud. Apteekides teostatud maksete selgitustest ei nähtu, mida täpsemalt ja kellele tegelikkuses osteti. Terviseportaali.ee väljavõtted (dtl 141-144; dtl 145-150) ja 13.01.2025 arstitõend (dtl 369-370) ei tõenda ravimitele minevaid kulusid. Samas on üldteada, et kõik inimesed tarvitavad aeg-ajalt ravimeid, vitamiine ja käivad arstil. Seega loeb kohus põhjendatuks tervishoiukulu kohta 20 eurot kuus. -transpordikulu (sõit kooli) 20 eurot kuus. Kohus leiab, et transpordikulu ei ole tõendatud ja seetõttu ei kuulu tarnspordikulu arvestamisele. Hageja ja tema ema K. J. kontoväljavõtetest nähtub hulganisti tanklates teostatud makseid ja bussi/rongipiletite ostmisi, kuid kohus ei saa eeltoodu pinnalt veel järeldada ja tõendatuks lugeda, et tegemist oleks olnud just hageja transpordikuluga ning seejuures ei ole hageja ka detailselt välja toonud liikumistest tulenevat transpordivajadust. -sidevahendite kulu 20 eurot kuus. Tele2 arvest ja hagist nähtub, et tegemist on hageja mobiiltelefoni numbriga xxxx ja mobiilipaketi kulu on ühes kuus 18,90 eurot (dtl 140), kuid telefonikõnede kulu jm osas tõendid puuduvad (pangakontoväljavõtetest ei ole tuvastatav, milline on hageja kulu telefonikõnede ja interneti kulu osas). Seega saab kohus põhjendatud sidevahendikuluks lugeda 18,90 eurot kuus. -hügieenitarvete kulu (sh šampoonid, pesukaitsevahendid, näo-ja kehahooldus, sh xxxx raviga seotud kreemid/ toonikud), enesehoolitsus (juuksur), kodune majapidamine (nõudepesu, pesupulber, tualettpaber) 70 eurot kuus. Asjas hageja esitatud tõenditest ei nähtu, et hagejal kuluks hügieenitarvetele igakuiselt 70 eurot. Kohus on seisukohal, et hügieenitarvetele näidatud kulu 70 eurot on siiski ülemäärane. On selge, et vastav kulu tekib igal isikul. Kohtu hinnangul on hügieenitarvete mõistlikuks kuluks 30 eurot kuus (12 x 30= 360 eurot aastas). -riiete ja jalanõude kulu 100 eurot kuus. Hageja ja hageja ema K. J. pangakonto väljavõtetest ei nähtu, et riietele ja jalanõudele oleks kulutatud igakuiselt 100 eurot. Hageja näol on tegemist täiskasvanud isikuga, kes ei kasva oma riietest/jalanõudest välja nagu seda on alaealiste puhul ja esemeid kasutatakse pikema aja vältel. Mõistetavalt vajab õppiv laps riideid ja jalanõusid, mistõttu peab kohus aasta lõikes igakuiseks põhjendatud kuluks 50 eurot (so 12 x 50=600 eurot aastas). Eeltoodu alusel loeb kohus hageja põhjendatud kulutuste suuruseks 368,90 eurot kuus. Põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta 19aastaseks saanud lapsel on õigus lapsetoetusele jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni. Lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot (PHS § 17 lg 2 ja 3). PHS § 17 lg-tele 2 ja 3 tuginevalt ja hageja/hageja ema kontoväljavõtetest nähtuvalt saab hageja lapsetoetust 80 eurot kuus. Eeltoodut tuleb elatise arvestamisel arvesse võtta. Hageja kulud on eelmärgitust 368,90 eurot ja lapsetoetuse 80 euro arvelt tuleb vastavas summas lugeda kulud kaetuks. Seega on kummalgi vanemal hageja ülalpidamiskohustus 144,45 eurot kuus (368,9080=288,90/2=144,45 eurot). 9
3. PKS § 105 lg 3 kohaselt mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. PKS § 98 näeb ette, et kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele. Vaidlustamata asjaoluna on kostjal kaks ülalpeetavat R. L. (sündinud xxxx) (dtl 110) ja R. L. (sündinud xxxx) (dtl 111). Kostja elab üürikorteris (dtl 263). Kostja töötab M OÜ-s xxxx (dtl 192) ja kostja igakuiseks töötasuks on 1395,83 eurot (dtl 212, dtl 216, dtl 221, dtl 226, dtl 232, dtl 238, dtl 242, dtl 247, dtl 256, dtl 260, dtl 251 1195,83 eurot töötasu ja sõidukompensatsioon 200 eurot). Kostja omab sõidukit Ford Kuga registrimärgiga xxxx, esmane registreering 29.03.2018 (dtl 189). Kostja on väitnud, et tema igakuised kulud on kokku 934 eurot (lapse trennikulu 10 eurot, üürikorteri kommunaalkulud 160 eurot, elekter 120 eurot, kütus 150 eurot, korteri üürikulu 100 eurot, autoliising 304 eurot, osalises ulatuses pere toidukulu 100 eurot). Kostja on esitanud asjas kulude tõendamiseks enda ja oma abikaasa M. L. pangakontoväljavõtted. Kostja abikaasa M. L. pangakontol kajastuvalt on korteri kommunaalkulud kokku 1908 eurot/11 kuud (veebruar 2024-detsember 2024)=173,45 eurot kuus/4 isikut=43,36 eurot on kostja kulu osa (dtl 213, dtl 217, dtl 222, dtl 226, dtl 232, dtl 238, dtl 243, dtl 247, dtl 251, dtl 256, dtl 261); elektrikulu on kokku 637,10/11 kuud (veebruar 2024-detsember 2024)=57,92 eurot/4 isikut= 14,48 eurot on kostja kulu osa (dtl 213, dtl 217, dtl 221, dtl 222, dtl 227, dtl 232, dtl 239, dtl 247, dtl 251, dtl 256, dtl 261). Kostja Xxxx kontoväljavõttest nähtuvalt kannab kostja igakuiselt lapse R. L. trennikulu 10 eurot (10/2= 5 eurot kuus on kostja osa); üüri tasub kostja kuus 100 eurot/4 isikut=25 eurot on kostja osa; laenumaksed on kokku 3033,22/11kuud=275,74 eurot kuus keskmiselt; Elisa Eesti AS-ile sidekulu on kuus ca 6 eurot (dtl 208-211). Kostja ei ole selgitanud ega viidanud tõenditele, mil põhjusel on igakuine kütuse kulu 150 eurot, mistõttu kohus vastavat kulu ei arvesta. Eeltoodud kulud on kokku 369,52 eurot. M. L. on igakuiselt teinud kostjale ülekandeid ca 550 euro ulatuses (dtl 208-211). Kostja Xxxx konto algjääk oli 01.02.2024 seisuga 1761 eurot ja kontojääk oli seisuga 13.12.2024 2271 eurot. 04.02.2024-11.12.2024 perioodil oli laekumisi 6824,48 eurot ning väljaminekuid 6314,48 eurot, mille tulem on +510 eurot (dtl 211). Hageja ema K. J.l on ülalpidamisel hageja. K. J. omab kinnistut registriosa nr xxxx, asukohaga, Xxxx, kinnistut koormab Xxxx AS kasuks hüpoteek 1 100 000 EEK, dtl 186-187), sõidukit Mazda CX-5, registrimärgiga xxxx, esmane registreering 31.01.2013 (dtl 190), kostja töötab A AS-is (dtl 177). K.J. sissetulekud on olnud perioodil veebruar 2024 kuni detsember 2024 13 798,87 eurot/11 kuud= 1254,44 eurot kuus (kontolt nähtuvaid eraisikute laekumisi kohus ei arvesta, sest tegemist ei ole sissetulekutega) (305, dtl 309, dtl 315, dtl 49, dtl 51, dtl 52, dtl 56, dtl 60, dtl 61, dtl 65, dtl 332, dtl 68, dtl 340, dtl 345, dtl 348, dtl 349, dtl 350). Kohus kontrollis K. J. pangakontoväljavõtteid ja neist tuleneb, et hageja ema kulud on siiski oluliselt suuremad, kui kostjal. Kohtu hinnangul on kostja majanduslik olukord asjas esitatud tõendite põhjal kokkuvõtvalt hageja emast parem. Kostja on märkinud, et pangakontol olev raha on kogutud korteri ostmiseks. Kohus märgib siinkohal, et kostjal tuleb eeskätt täita oma kohustused ülalpeetava(te) ees. Kohus leiab, et kostjal saadavast töötasust ja Xxxx kontol olevatest rahalistest vahenditest (2271 eurot) on kostjal võimalik hagejale maksta elatist 144,45 eurot kuus (kostja töötasu 1395,83 eurot kuus, 2 ülalpeetavat 287,72+244,56=miinimummääras elatis elatiskalkulaatori järgi (periood 10 01.04.2024-31.03.2025) 532,28 eurot; 1395,83-532,28-144,45=719,10 eurot jääb kostjale enda ülalpidamiseks ja muude kulude kandmiseks).
4. Eeltoodu alusel, kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus mõistab R. L.elt K. L.e kasuks välja alates 01.09.2024 elatise 144,45 eurot kuus kuni K. L.e kutseõppe tasemeõppe õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauemaks kui K. L.e 21-aastaseks saamiseni. 15.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus rahuldab hageja taotluse ja määrab

§ 445lg 1 kohaselt kindlaks täitmiskorra.

Kohus määrab, et kostjat tuleb kohustada tasuma hagejale väljamõistetud elatis hageja arveldusarvele nr xxxx. Väljamõistetud elatis tuleb kostjal tasuda hagejale igakuiselt 10. kuupäevaks. 16. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja

§ 129

lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 2250 eurot (9 x 250=2250 eurot). 17.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise (

§ 164

lg 1; RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 21).

§ 164lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

Asjas ei esine asjaolusid, mis tingiksid

§ 164

lg-s 1 sätestatud menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvale kaldumise või annaksid alust järeldada, et kulude poolte endi kanda jätmine ei oleks õiglane või esineksid

§ 164lg-s 3 sätestatud asjaolud.

Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei ole vajalik menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. 18.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 11