Obsah (4)

§ 66§ 56§ 15§ 18

4-25-328 KOHTUOTSUS Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.03.2025 Tallinn Väärteoasja number 4-25-328 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kaebuse sisu Velle Hammer kaebus kohtuvälise mene

§ 66lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi.

1. Rahatrahv 35 trahviühikut s.o 280 eurot tuleb tasuda osade kaupa 4 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kohustades tasuma iga kuu vähemalt 70 eurot kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE701700017001577198 Luminor Bank või EE777700771003813400 LHV Pank AS. Kohustuslik on märkida viitenumber 4100081886 .
2. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses määratud 4-kuulise tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
3. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 18.03.
4. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 18.04.
5. Kui kassatsioonkaebuse esitamisest teatamise järgselt kassatsiooni ei esitata, jõustub kohtuotsus 19.04.
6. Väärteo asjaolud ja kohtu seisukoht
7. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi patrullpolitseinik S S 11.01.2025 kiirmenetluseotsusega väärteoasjas nr 2315,25,000395 karistati V. Hammerit (Velle Hammer) LS § 205 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut s.o 600 eurot. Rahatrahv määrati tasuda ositi 6 võrdses osas ning märgiti tasumise tähtajaks 13.06.
9. Kiirmenetluseotsuse teokirjelduse kohaselt juhtis V. Hammer 11.01.2025 kell 13:00 xxx juures, Tallinnas mootorsõidukit, mille esiosal puudus riiklik registreerimismärk. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS §76 lg 1, 13 nõudeid ning pani toime LS § 205 sätestatud väärteo.
10. Menetlusalune isik esitas 25.01.2025 Harju Maakohtule kaebuse, milles leiab, et temale määratud karistus on liiga range ning palub vähendada rahatrahvi suurust. Kaebaja selgitab, et trahvi määramisel ei ole arvestatud tahtluse puudumist ja rikkumise osas eksimuses olemist. Kaebaja selgitas, et numbrimärk tuli sõidukilt ära liiklusõnnetuse tagajärjel ning ta arvas, et on lubatav sõita selliselt kuni numbrimärk on autos kaasas kuni remondini, seda kinnitas talle ka temale autoriteetne isik. Kaebaja lisab veel täiendavalt, et enda teoga ei ohustanud liiklust ega teisi liiklejaid ning tgumine numbrimärk oli nõuetekohaselt kinnitatud. Kaebaja avaldas kahetsust, et ise seadusest ei kontrollinud, kas tohib sõita nii, et numbrimärk ei ole oma õigele kohale kinnitatud eespool. Kaebaja palub kaebusega vähendada rahatrahvi 200 eurole, mis on tema hinnangul piisav, et hoida teda sarnaseid rikkumisi tulevikus toime panemast. Samuti palub ajatada tasumine kuna on hetkel töötu.
11. Kohtuväline menetleja, tutvunud esitatud kaebuse ja väärteoasjas kogutud materjalidega, asub seisukohale, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud, seega tuleb jätta rahuldamata ja otsus muutmata. Kohtuvälise menetleja hinnangul on isik väärteo toime pannud otsese tahtlusega ning toimepandud süüteo eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut ehk 1600 eurot. Karistuse määramisel hindas kohtuväline menetleja isiku süü keskmisest väiksemaks ja asus seisukohale, et talle mõistetud karistus on võimalik vähendada sanktsiooni keskmise määra ¼ võrra. Seega karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja

§ 56

| järgi isiku süü suurust, karistust kergendava asjaolu olemasolu, kehtivate karistuste puudumist, hindas isiku poolt toimepandud süüteoohtlikust 2 (puudus oht), karistamise kohaldamise aluseid ja eesmärke ning leidis et määratud karistus vastab toimepandud süüteosisule ja on piisavalt range motiveerimaks kaebajat hoiduma edasiste rikkumiste toimepanemisest.

1. Kohus, tutvunud V. Hammeri poolt esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja otsuse ja seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS § 120le lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks.
2. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seda isegi vaatamata asjaolule, et antud juhul on vaidlusesemeks ainult karistuse liik ja määr, mitte aga menetlusalusele isikule etteheidetav tegu.
3. Puudub vaidlus selle üle, et V. Hammer juhtis mootorsõidukit xxx reg mr xxx 11.01.2025 kell 13:00 Tallinnas, xxx juures. Sõiduki juhtimine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud menetlusaluse isiku enda ja tunnistaja A A ütlustega. Samuti puudub vaidlus selle üle, et sõiduki xxx esimene numbrimärk ei ohud kinnitatud sõiduki esiosale. Seda kinnitab materjalide juurde lisatud foto kaebaja poolt juhitud sõidukist ning samuti tunnistaja ütlused. Tunnistaja A. A andis ütlused 11.01.2025 ning nende kohaselt märkas ta xxx-l liikumas kollast värvi xxx, mille esiosal puudus riiklik registreerimismärk. Nad peatasid sõiduki, tuvastasin, et sõidukiks on xxx reg nr xxx ning juhiks osutus Velle Hammer.
4. V. Hammer ise andis 11.01.2025 ütlused kiirmenetluse otsuses kus kirjeldab, et sõitis ilma eesoleva numbrimärgita kuna arvas, et see on lubatud seni kuni auto saab remondiaja. Koheselt tunnistas oma eksimust, avaldas kahetsust ning selgitas, et numbrimärk kukkus ära liiklusõnnetuse tagajärjel.
5. Seega on nii tunnistaja kui V. Hammeri enda selgitustega tuvastatud ning puudub vaidlus selle üle, et sõiduki xxx reg nr: xxx esimene numbrimärk ei olnud kinnitatud sõiduki esiosale.
6. LS § 76 lg 1 sätestab, et mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid.
7. Tegemist on seadusesättega, milles on kirjeldatud 2 erinevat kohustust. Kohustus sõiduk ja haagis registreerida ning kohustus, et sõidukil ja haagisel peavad olema riiklikud registreerimismärgid.
8. Nõudeid riiklikule registreerimismärgile ja selle kinnitamisele täpsustab Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.
9. a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1, mis kehtestab nõuded alates 01.01.1997.a liiklusregistrisse kantud või kantavale sõidukile, välja arvatud 30-aastased ja vanemad sõidukid. Viidatud lisa p-de 1, 2, 3 ja 5 järgi peab liiklusregistrisse kantud sõiduki registreerimismärk vastama LS § 76 lg 13 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses sätestatud nõuetele.
10. Seega seaduse mõtte kohaselt järeldub, et mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Ilma registreerimismärgita sõidukiga (sh mootor- või maastikusõiduk) liiklemine ei ole lubatud. 3
11. Registreerimismärk peab olema loetav hajutatud päevavalguse korral 40 meetri ulatuses ja pimeda ajal tagumine registreerimismärk, nõuetekohase registreerimismärgi valgustusega, 25 meetri ulatuses. Loetavust kontrollitakse 1,5 meetri kõrguselt ja sõiduki külgservade pikendustasapindade vaheliselt alalt vaadelduna.
12. M ja N kategooria sõidukil peab üks registreerimismärk olema kinnitatud sõiduki ette esimesele lauppinnale ja teine direktiivi 70/222/EMÜ nõuetele vastavalt sõiduki taha. Eesmise märgi asukoha valikul tuleb märk kinnitada tulenevalt sõiduki kujust võimalikult risti sõiduki pikisümmeetriatasandiga ja vertikaalsuunaline kalle ei tohi olla üle 15 kraadi.
13. Registreerimismärk peab olema deformeerimata ja ilma katteta. Kinnitusdetailid ei tohi halvendada registreerimismärgi loetavust. Sõiduki esi- või tagaosa väljastpoolt nähtavale kohale on keelatud paigaldada registreerimismärgi nähtavaid tunnuseid omavaid või matkivaid märke. Sõidukil tohib kasutada ainult riiklikku registreerimismärki, mille numbrikombinatsioon vastab liiklusregistri või registreerimistunnistuse andmetele.
14. Nõuded registreerimismärgile on kehtestatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määruse nr 49 lisas nr
15. Registreerimismärgil peab olema tugevdusrant, mille keskmine osa on sümbolite ja väline serv aluspõhja värvi. Euroopa lipu kujutise taustavärv on sinine, 12 viisnurkset ringikujuliselt paiknevat tähte on kollased ja tunnusmärk „EST” on valge.
16. Registreerimismärkide sümbolite ja tugevdusrandi värvi servad peavad olema kontrastsed. Registreerimismärkidel, välja arvatud registreerimismärgi tüüpide A9, B2, D1 ja D2 korral, tuleb kasutada spetsiaalset valgustpeegeldavat kattekihti ja suunatundlikke riigispetsiifilisi turvaembleeme „EST”. Kattekihi integraalse osana tuleb turvaelemendina kasutada kihi virtuaalset turvaniiti, mis koosneb kahest siinuselisest, horisontaalselt liikuvast ning kattuvast lainest, millest üks näib hõljuvat valgustpeegeldava kile tasapinnal ning teine, mille faas on hilisem, näib hõljuvat selle kohal. Turvaelemendid peavad olema nähtavad registreerimismärgi kogu kasutusaja jooksul ega tohi olla eemaldatavad ilma registreerimismärgi kattekihti pöördumatult kahjustamata.
17. Seega reguleerib LS § 76 lg 13 riiklikele registreerimismärkidele ja nende valmistamisele esitatavad nõuded ning paigaldades registreerimismärgi sõiduki esiklaasi taha on ilmselgelt võimatu kontrollimisel tajuda, et need nõuded oleks täidetud, kuivõrd juba iseenesest LS § 76 lg 1 järgi peab mootorsõiduk olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid, milline omakorda on reguleeritud ministri määrusega.
18. Nagu eelnevalt kirjeldatud, siis menetluse käigus leidis tuvastamist, et kontrollimise hetkel puudus sõidukil xxx reg nr xxx esimene registreerimismärk tol päeval ning see ei vasta MKM
19. juuni
20. a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele" lisa 1„ nõuetele, mis omakorda tähendab, et V. Hammer rikkus oma tegevusega LS 76 lg 1 ja 13 nõudeid ning pani toime LS § 205 järgi kvalifitseeritava väärteo.
21. Kohus, võttes arvesse väärteomenetluse käigus kogutud tõendeid, on seisukohal, et V. Hammer on väärteo toime pannud ettevaatamatusest, s.o hooletusest.

§ 15lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

4 22.

§ 18

lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Nimetut tõendab ka ilmekalt kaebaja enda väide, et ta arvaski, et selline käitumine on lubatud. Kuivõrd kaebaja pole välja toonud, kes oli tema jaoks see autoriteetne isik, kes n.ö kinnitas, et kuni remondini võib juhtida ta sõidukit ilma registreerimismärgita, siis selle väite loeb kohus paljasõnaliseks. V. Hammer on juhtimisõiguse omandanud ning peaks teadma, et selliselt sõidukit juhtida ei tohi, seega ei esine olukorda kus ta oleks olnud eksimuses nagu ta kaebuses väidab. Küll aga ei olnud kaebaja endale vähemalt rikkumise toimepanemise ajaks teinud selgeks LS § 205 sisu.

1. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
2. LS § 205 kohaselt karistatakse isikut rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. V. Hammerile määrati karistuseks 75 trahviühikut, s.o 600 eurot. Kiirmenetluse otsuse kohaselt süüd kergendava asjaoluna on arvestatud kahetsust.
3. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja hinnanud V. Hammeri süü keskmisest väiksemaks ja asus kohtule saadetud vastuses seisukohale, et V. Hammerile mõistetud karistus tuleb jätta muutmata kuivõrd rahatrahv on määratud vastavalt süü suurusele. Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja karistust kergendava asjaolu olemasolu, kehtivate karistuste puudumist ning hindas isiku poolt toimepandud süüteo ohtlikust (et puudus oht). Kohtuväline menetleja selgitas oma seisukohas, et arvestas karistamise kohaldamise aluseid ja eesmärke ning leidis, et määratud karistus vastab toimepandud süüteo sisule ja on piisavalt range. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja ametnik õigesti hinnanud, et menetlusaluse isiku süü on käesolevas asjas märkimisväärselt alla keskmise määra. Tõsi on ka asjaolu, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks normi sanktsiooni keskmine määr, mis käesoleva sätte puhul on rahatrahv 100 trahviühikut. Otsuse tegija on hinnanud, et 75 trahviühiku suuruses määras rahatrahv suudab V. Hammerit mõjutada edaspidi liikluses hoolsamalt ja tähelepanelikumalt käituma ning sellega seoses ka uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma kuid kohus ei nõustu sellelaadse karistuse analüüsiga. Kohus on seisukohal, et V. Hammeri süüs ja tema isikus ei esine iseloomustavaid asjaolusid, mis muudaksid võimalikuks, et ta võiks toime panna uue samalaadse rikkumise. V. Hammer selgitas, et numbrimärk kukkus ära liiklusõnnetuse tagajärjel, ning see paigaldatakse tagasi esimesel võimalusel kui auto remonditöökotta jõuab. Kohus on tuvastanud, et V. Hammer pani teo toime hooletusest. Samuti on kiirmenetluse otsuses V. Hammer kohe rikkumise asjaolusid selgitanud, kahetsenud. Kohtuväline menetleja on märkinud, et teo toimepanemisega ei seatud kedagi ohtu. Seega eelkirjeldatud asjaolusid kogumis analüüsides on kohtu hinnangul V. Hammeri süü antud süüteo toimepanemisel väike. V. Hammerit iseloomustavate andmete kohaselt, asjaolu, et tal puuduvad igasugused kehivad karistused ning asjaolu, et V. Hammeril puuduvad igakuised stabiilsed sissetulekud on kohtu hinnangul sellised asjaolud, mida tuleb samuti arvestada karistuse määramisel. Määratud 75 trahviühikut rahatrahvi on küll pisut alla keskmise sanktsioonimäära kuid asjaolusid kogumina arvestades on kohus seisukohal, et määratud rahatrahv ei ole proportsionaalne ega vasta määratud süü suurusele. Seega tühistab kohus 11.01.2025 koostatud kiirmenetluse otsuse karistuse määramise osas ning teeb uue otsuse, millega tunnistab Velle Hammeri süüdi LS § 205 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ja karistab teda rahatrahviga 35 trahviühiku suuruses summas, s.o. 280 eurot. Arvestades, et tegemist on V. Hammeri esmakordse liiklusalase rikkumisega leiab kohus, et see on piisav mõjutamaks teda edaspidi liiklusreegleid järgides olema hoolsam ning tähelepanelikum. Määratav rahatrahv arvestab igakülgselt karistamise kohaldamise aluseid ja eesmärke ning on samuti piisavalt range. 5
4. V. Hammer esitas kaebuses taotluse temale määratud trahvi ositi tasumise osas. Kohtu hinnangul on taotlus põhjendatud kuivõrd V. Hammeril puudub töökoht ning stabiilne sissetulek. Kohtuväline menetleja oli samuti määranud rahatrahvi ositi tasumise 6.kuuks, seega võimaldab kohus V. Hammeril rahatrahvi tasumise osade kaupa kuid seda 4 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Seega on V. Hammer kohustatud tasuma iga kuu vähemalt 70 eurot kohtuvälise menetleja otsuses näidatud ning käesoleva resolutsiooni punktis 4 toodud arveldusandmetele.
5. Samas märgib kohus siinkohal, et rahatrahvi võib tasuda ka ühekordse maksena ning kiiremini ja igakuiselt suuremates osamaksetes kui on kohtu määratud osamaksete suurused. Nimelt kantakse karistusregistris olev väärteokaristus arhiiviandmetesse karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 alusel ühe aasta möödumisel rahatrahvi täielikust tasumisest. Seega mida kiiremini tasuda kogu mõistetud rahatrahv, seda varem kantakse see ka arhiiviandmetesse. Kohus juhindub VTMS § 120 lg 1, § 132 p 1, § 133-
6. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6