Avaldaja menetluskuludeks on pool riigilõivu 32,50 eurot, menetluskulu kiirmenetluses 20 eurot ja lepingulise esindaja tasu 3,5 tunni eest määraga 130 eurot/h ilma käibemaksuta, s.o. 455 eurot, millele lisandub 60 eurot loobumise taotluse eest, kokku lepingulise esindaja kulu 535 eurot ilma käibemaksuta. Avaldaja kinnitab, et käesolevad menetluskulud on avaldajal tekkinud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-23-124218 ja ei sisalda käibemaksu. 3. Kohus toimetas avaldaja taotluse ja menetluskulude nimekirja puudutatud isikule kätte 28.03.2025
Puudutatud isik kohtu määratud tähtajaks taotlustele vastuväiteid ei esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED 4. Kohus tutvus avaldaja taotlusega ja leiab, et loobumine tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 429 lg 1 ja § 477 lg 1 alusel vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada. 5.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
Kohus leiab, et kuivõrd kõnealusel juhul saavad menetlusosalised menetluse esemeks olevat õigust käsutada, saab samas korras ja alustel loobuda hagita asjas esitatud avaldusest. 6. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja (avaldaja) uuesti pöörduda kohtusse hagiga (avaldusega) sama kostja (puudutatud isiku) vastu vaidluses samal alusel sama (hagi) eseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist (avaldusest) loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (
). 7.
lg 5 koosmõjus § 477 lg-ga 1 näeb ette, et kui hageja (avaldaja) loobub hagist (avaldusest) või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja (puudutatud isik) on pärast hagi (avalduse) esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja (puudutatud isik) hageja (avaldaja) menetluskulud. Praegusel juhul loobus avaldaja avaldusest, kuna puudutatud isik on pärast avalduse kohtusse esitamist avaldaja nõude rahuldanud. Puudutatud isik ei ole sellele vastu vaielnud ning seisukohta esitanud. Järelikult jäävad menetluskulud puudutatud isiku kanda. 8. Juhindudes
174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p st 1 määrab kohus menetluskulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses rahaliselt kindlaks avaldaja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. 9.
lg 2 p 2 sätestab, et avaldusest loobumise korral pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse. Seega on avaldaja taotlus poole riigilõivu, s.o 32,50 euro, tagastamiseks põhjendatud. 10.
lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise 2
Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määratakse. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.