Obsah (4)
§ 436§ 459§ 173§ 164KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 25.03.2025.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-13098 Tsiviilasi D Gi hagi V B vastu ela
) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
§ 436
lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
§ 436
lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.
§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
10. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja 2
(4)mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
- aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
- aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
- Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas: a. Tallinna Ringkonnakohus tegi 06.02.2024 tsiviilasjas 2-20-1245 otsuse (dtl 69 jj), millega mõistis hagejalt kostja kasuks välja seadusjärgse miinimumelatise alates 01.04.2023 kuni kostja täisealiseks saamiseni. Otsus jõustus 08.03.
- Hageja palub vähendada väljamõistetud elatise 100 euroni alates hagiavalduse esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni. Kostja vaidleb hagile vastu ning leiab, et töötus ei anna alust elatise vähendamiseks. Alternatiivselt leiab kostja, et elatist võib vähendada kuni osalise töövõimetuse perioodi lõpuni. 13.
§ 459
lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
§ 459
lg 2 sätestab, et otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. 14. Eeltoodust tulenevalt analüüsida, kas esineb alus elatise muutmiseks lähtuvalt hageja majanduslikust seisukorrast. Hageja on esile toonud ja tõendanud (dtl 339), et ta on töötu ning tema ainsaks sissetulekuks on töötutoetus 351.74 eurot kuus. Hageja on tööotsingutel. Kohus märgib, et eeltoodu ei saa iseenesest olla aluseks elatise vähendamisele. Juba tsiviilasjas nr 2-20-1245 on hageja esile toonud, et tal ei ole võimalik tööd leida ning kohus on väidet otsuse tegemisel analüüsinud. Hageja peab olema võimeline kostjale kohtulahendiga väljamõistetud elatist tasuma. Üldine arusaam kohtupraktikas on, et üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Elatis on välja mõistetud niigi seadusjärgses miinimummääras. 3
(4)Hageja on viidanud, et elatist tuleks vähendada ka töövõime puudumise tõttu. Esmalt märgib kohus, et tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et juba tsiviilasjas nr 2-20-1245 tugines hageja väitele, et ta on töövõimetu. Seega on hageja tuginenud juba aastaid tagasi samale vastuväitele ning kohus on seda varasema lahendi tegemisel arvesse võtnud. Seega ei ole vastuväidete puhul täidetud
459 lg 1 p 2 sätestatud eeldused - hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Tõenditest nähtub, et
- a aprillis on hageja käinud xxx (dtl 245 jj). Lisaks on hageja esitanud Eesti Töötukassa 23.05.2024 otsuse nr xxx, millega on määratud hagejale osaline töövõime kestusega 1 aasta perioodil 02.05.2024 - 01.05.
- Otsusest nähtub, et: „xxx.“ Hageja on esitanud ka Eesti Töötukassa 20.03.2025 otsuse nr xxx millega on määratud hagejale osaline töövõime kestusega 2 aastat perioodil 02.05.2025 - 01.05.
- Otsusest nähtub, et: „xxx.“ Eeltoodust nähtub, et hageja tervislik seisnud ei ole ideaalne, kuid hagejal ei ole töötegemine täielikult välistatud. Töövõime puudumine on osaline, mis tähendab, et ülejäänud osas on töövõime olemas. Seda kinnitavad ka hageja enda väited, millest nähtuvalt on ta teinud tööampse ning on järjepidevalt tööotsinguil. Kui hageja ei saaks töötada, ei otsiks ta ka töökohta. Hageja on viidanud, et tema igakuisteks kuludeks on eluasemekulud 80-180 eurot. Nähtub, et korteri eest esitatakse arved hageja emale (dtl 79). Hageja on esitanud kohtule tõendi (dtl 23), mis justkui annaks hagejale õiguse xxx korteriomandit kasutada ja kohustuse sellega seotud kulud hageja emale hüvitada. Samas ei nähtu hageja esitatud konto väljavõtetest, et hageja oleks korteriühistule või oma emale nimetatud kulusid tasunud/hüvitanud. Seetõttu ei saa kohus järeldada, et tegemist oleks hageja kuludega. Kohus neid arvesse ei võta. Hageja ei ole esile toonud oma muude kulude koosseisu ja suurust.
- Lähtudes eeltoodust jätab kohus hagi rahuldamata.
- Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus 17.
§ 173
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
§ 173
lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
§ 164
lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 4
(4)