Obsah (10)

§ 442§ 330§ 331§ 368§ 238§ 445§ 162§ 177§ 175§ 138

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Triin Siimpoeg Otsuse tegemise aeg ja koht 25. märts 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-48 Tsiviilasi Faroe OÜ hagi Coop Pank AS-i vas

) § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Hageja on kohtule esitanud 06.03.2025 taotluse tõendite kogumiseks – kohustada kostjat väljastama kõik kostja valduses olevad dokumendid ning muul viisil talletatud teave, mis kajastab W! Health OÜ ja kostja lepingulisi suhteid ja suhtlust vahemikus 08.11.2023 kuni 26.02.2025. Nimetatud taotlus on kohtul lahendamata, mistõttu lahendab kohus selle käesolevaga

§ 442lg 5 alusel.

Kohus on määranud eelmenetluses tähtaja võimalike avalduste ja dokumentide esitamiseks – 27.02.2025 (dtl 342) (

§ 330lg 1).

Hageja taotlus tõendite kogumiseks on esitatud 06.03.2025. Seega on taotlus esitatud hilinenult. Hageja pole põhistanud, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Taotluse menetlemine põhjustaks aga asja lahendamise viibimist – kohtul tuleks asja menetlemine uuendada eelmenetlusse. Asja menetlemine oleks viibinud ka sel juhul, kui kohus oleks taotluse lahendanud kohe pärast selle saabumist, sest kohus oleks pidanud asjas 4 eelmenetluse ennistama ning asja sisuline lahendamine oleks edasi lükkunud. Seetõttu jääb hageja taotlus tõendite kogumiseks rahuldamata (

§ 331lg 1).

1. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
2. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud 10.12.2021 arvelduskonto nr xxx pidamiseks nii arveldusleping kui ka internetipangaleping (dtl 30-31) ning arvelduskonto nr xxx pidamiseks arvelduskonto leping. Kostja on viidatud lepingud üles öelnud. Hageja vaidlustab ülesütlemised ning on esitanud tuvastusnõude 10.12.2021 sõlmitud arvelduskonto nr xxx arvelduslepingu ja 10.12.2021 sõlmitud internetipanga lepingu kehtivuse tuvastamiseks ning arvelduskonto nr xxx kasutamiseks sõlmitud lepingu kehtivuse tuvastamiseks.
3. Hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi (

§ 368lg 1).

Kohtu hinnangul on hagejal õiguslik huvi 10.12.2021 ning 24.03.2023 sõlmitud lepingute kehtivuse tuvastamise nõuete esitamiseks, sest hagi rahuldamise korral ei lõppenud 10.12.2021 lepingud kostja 21.12.2022 poolse ülesütlemise avalduse ning 24.03.2023 leping kostja 15.06.2023 poolse ülesütlemise avalduse alusel, millisel juhul saab hageja jätkata kostja poolt pakutava makseteenuse kasutamist.

1. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud 10.12.2021 arvelduskonto nr xxx pidamiseks nii arveldusleping kui ka internetipangaleping ning arvelduskonto nr xxx pidamiseks arvelduskonto leping, milliste lepingute puhul on tegu makseteenuste lepingutega võlaõigusseaduse (VÕS) § 709 lg 1 tähenduses. Lepingute kehtivuse tuvastamiseks tuleb kohtul kontrollida ülesütlemise formaalseid ja materiaalseid eeldusi.
2. Lepingu ülesütlemine toimub vastavalt VÕS § 195 lg-s 1 sätestatule ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Ülesütlemisavaldus peab tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 lg 2 kohaselt olema selle saajale kättesaadavaks tehtud. 8.
3. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on saanud kätte nõuetekohases vormis 21.12.2022 ning 15.06.2023 ülesütlemise teated. Nii on kostja saatnud hagejale 21.12.2022 ning 15.06.2023 teated arvelduslepingute ülesütlemise kohta, milles on hagejale teatatud lepingute lõpetamisest ja selles on arusaadavalt välja toodud, milline leping ja millal lõpetatakse (dtl 13, 226). 8.
4. Hageja leiab, et nii 21.12.2022 kui ka 15.06.2023 ülesütlemisavaldused on põhistamata ning ei vastanud krediidiasutuste seaduse (KAS) § 89 lg-s 91 sätestatud nõuetele. Kuigi VÕS § 196 järgi pole nõutav, et ülesütlemisavalduses oleks avaldatud ülesütlemise põhjus,1 on makseteenuse lepingu puhul kehtestatud ülesütlemisavalduse sisunõuded. Nii peab KAS § 89 lg 91 järgi krediidiasutus põhjendama isikule makseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumist või lepingu ülesütlemist käesoleva paragrahvi lg-s 2 nimetatud viisil, sealhulgas tuleb isikule anda teavet keeldumist või ülesütlemist puudutava kaebuse esitamise õiguse kohta, välja arvatud juhul, kui keeldumise põhjuste avalikustamine on vastuolus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses või mõnes muus seaduses sätestatuga, või olukorras, kus info avalikustamine võib kahjustada krediidiasutuse teabevahetust õiguskaitseja julgeolekuasutustega või koostööd välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooniga. Kostja on nii 21.12.2022 kui ka 15.06.2023 lepingute ülesütlemisel viidanud arvelduslepingu punktile 10.3.
5. ning kostja üldtingimuste punktidele 13.1, 13.2.
6. ja 13.2.9 ja selgitanud, et loeb lepingud lõppenuks. Seadusandja on selgitanud, et KAS § 89 lg 91 järgi on pankadel 1 Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne I, § 195, p 9.3 (a). 5 kohustus põhjendada, miks juba olemasoleva kliendiga maksekonto osutamise teenus lõpetatakse. Isikud saavad siis soovi korral ka neid otsuseid kohtus vaidlustada.2 Kohtu hinnangul pole käesoleval juhul ülesütlemine toimunud KAS § 89 lg 9 1 nõudeid järgides. Kostja on viidanud lepingu ülesütlemisel küll lepingu ja üldtingimuste punktidele, kuid nende viidete järgi pole võimalik üheselt järeldada, kas ja millised hagejast tulenevad asjaolud on põhjustanud lepingu ülesütlemise, eelkõige millistel asjaoludel ei vasta hageja (ja/või hagejaga seotud isikud, koostööpartner jne) kostja riskiisule. Kostja pole ka kohtumenetluses välja toonud, et selliste põhjuste avalikustamine oleks vastuolus RahaPTS-i või mõnes muus seaduses sätestatuga, millisel juhul rakenduks põhjendamise kohustuse osas KAS § 89 lg-s 9 1 nimetatud välistus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et nii 21.12.2022 kui ka 15.06.2023 ülesütlemise avaldused ei vasta KAS § 89 lg 91 nõuetele. Eelöeldu ei mõjuta siiski KAS § 89 lg 92 järgi ülesütlemise kehtivust.
7. Kohus märgib, et kuivõrd kostja on ülesütlemise teadetes lepingute ülesütlemise alustena viidanud lepingu punktile 10.3.4 ning üldtingimuste punktile 13.1 (dtl 13, 226), mis sätestavad lepingu erakorralise ülesütlemise aluse (dtl 174, 185) ning kuna kostja on tuginenud menetluse kestel üksnes lepingute erakorralisele ülesütlemisele, hindab kohus kostja ülesütlemisavaldusi erakorralise ülesütlemisena.3 9.
8. VÕS § 196 lg 1 kohaselt võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kostja on selgitanud, et sõlmitud arvelduslepingud öeldi üles muul mõjuval põhjusel (lepingu p 10.3.
9. ja üldtingimuste p 13.1) – hageja otsese või kaudse omaniku või tegeliku kasusaaja muudatus ei ole panga jaoks aktsepteeritav (üldtingimuste p 13.2.8.) ja hageja, temaga seotud isikud, tema koostööpartnerid ja/või tegevus ei vasta panga hinnangul panga riskiisule (üldtingimuste p 13.2.9.). Kostja toob välja, et kuna hageja ei vastanud panga riskiisule, ei olnud kostja võimeline nõuetekohaselt täitma RahaPTS sätestatud hoolsuskohustusi (§ 42 lg 1 p 1). 9.1.
10. Lepingu üldtingimuste punkti 13.1 kohaselt on pangal õigus leping üles öelda erakorraliselt etteteatamistähtaega järgimata mõjuval põhjusel. Muu mõjuva põhjusega on tegemist eelkõige juhul, kui klient, kliendiga seotud isikud, kliendi koostööpartnerid ja/või tegevus ei vasta panga hinnangul panga riskiisule. Kostja on märkinud, et on lähtunud hageja suhtes riskiisu hindamisel panga riskiisu dokumendi punktist 3.1, mille kohaselt ei võta pank üldjuhul kliendiks ja keeldub teenuse osutamisest või piirab seda isiku osas, kes on toime pannud või kelle osas on avalikele andmetele tuginedes kahtlus, et tema või temaga seotud isik on toime pannud olulise õigusrikkumise, sh finants- ja maksunduskuriteod, rahapesu. Viidatud punkti järgi tuleb pangal seega igal üksikjuhtumil kaaluda, kas olulise õigusrikkumise toimepannud isikule tuleb keelduda teenuse osutamisest (absoluutne keeld ärisuhte loomiseks ja tehingute tegemiseks on sätestatud riskiisu dokumendi punktis 2). Kohtu hinnangul pole kostja veenvalt suutnud põhistada ega tuua kohtu ette kaalutlusi, millest järelduks, et hageja suhtes on põhjendatud teenuse osutamisest keelduda ning et kostja ei suuda hageja osas täita hooldusmeetmeid. Kohus möönab, et hageja seaduslik esindaja on pannud minevikus toime õigusrikkumise, kuid arvestada tuleb, et selline rikkumine on toime pandud aastaid tagasi. Avalikud andmed, millele kostja tugineb pärinvad samuti aastast 2017-
11. Seejuures on hageja kohtule esitanud xxx karistusregistri väljavõtte, millest järeldub, et isikul puuduvad kehtivad karistused (dtl 323). Kohtu hinnangul ei saa järeldada pikka aega tagasi toime pandud õigusrikkumisest ja sellekohastest avalikest andmetest, et isiku võimalikust käitumisest tuleneb sedavõrd suur risk, et see õigustab ilma täiendavate asjaolude esinemiseta talle teenuse osutamisest keelduda ja lepingud üles öelda. Seda enam olukorras, kus 2 3 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 130 SE seletuskiri. Riigikohtu
12. märtsi 2023 otsus asjas 2-21-3552, p 22-
13. 6 makseteenus on ettevõtlusega tegelemiseks vältimatult vajalik teenus. Eeltoodut arvestades pole veenev kostja väide, et hageja on sedavõrd suure riskiga isik, kelle suhtes ta ei suuda täita hooldusmeetmeid. Kohus arvestab seejuures, et kostjale pidi enne esimese lepingu ülesütlemist olema teada ca 8 kuud, et hageja seaduslik esindaja on vahetunud (dtl 215). Kostja esitatust ei järeldu, et hooldusmeetmete rakendamine oleks olnud sellel perioodil takistatud. Samuti pole kostja välja toonud, et selle aja jooksul polnud hageja äritegevus arusaadav, usaldusväärne ega läbipaistev, nt hageja kontol toimusid kahtlased tehingud (tegevus kontol ei ole arusaadav), hagejal olid suhted panga jaoks suure riskiga partneritega, hageja vara päritolu polnud võimalik tuvastada ega kontrollida ning seejuures ei täitnud hageja enda kohustust esitada pangale hoolsusmeetmete täitmiseks vajalikku teavet, andmeid ning dokumente vms. Asjaoluga, et pangal pole hilisemast perioodist olnud hagejaga head koostööd, ei saa põhjendada praeguses asjas lepingute ülesütlemist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja pole kohtu ette toonud veenvaid asjaolusid, millest järelduks, et hageja oleks lepingute ülesütlemisel olnud sedavõrd kõrge riskiga isik, et kostja pole suuteline tema osas hooldusmeetmeid rakendama. Seega ei esinenud kohtu hinnangul mõjuvat põhjust arvelduskontode nr xxx ja nr xxx pidamiseks sõlmitud lepingute erakorraliseks ülesütlemiseks. Järelikult pole kostja 21.12.2022 ja 15.06.2023 lepingute erakorralise ülesütlemise alusel hageja ja kostja vahel 10.12.2011 ja 24.03.2023 sõlmitud lepingud lõppenud. Kuivõrd kohus leidis, et 10.12.2021 ning 24.03.2023 lepingute erakorraliseks ülesütlemiseks ei olnud alust, ei võta kohus seisukohta muude hageja väidete osas.
14. Käesolevas kohtuotsuses nimetamata tõendid jätab kohus

§ 238

lg 5 alusel tähelepanuta, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja tulemust. Seejuures jätab kohus tähelepanuta tsiviilasjas nr 2-23-7420 tehtud kohtuotsuse, sest see ei oma asja lahendamisel tähtsust. Hagi tagamine 11.

§ 445

lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. 5. jaanuari 2023 hagi tagamise määruses kohustas kohus kostjat täitma hagejaga 10.12.2021 sõlmitud arvelduskonto nr xxx lepingut vastavalt 10.12.2021 sõlmitud arvelduslepingus sätestatud tingimustele ja 10.12.2021 sõlmitud internetipanga lepingut vastavalt 10.12.2021 sõlmitud internetipanga lepingus sätestatud tingimustele. Kuivõrd kohus on hagi rahuldanud ning tuvastanud, et eelviidatud lepingud ei lõppenud kostjapoolse ülesütlemisega, on hagi tagamise abinõu jõusse jätmine vajalik kuni otsuse jõustumiseni. Hageja pole taotlenud abinõu tühistamist. Menetluskulud 12.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jäävad viidatud sätte alusel tsiviilasja menetluskulud kostja kanda. 13.

§ 177

lg 1 p 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks käesolevas kohtuotsuses.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 7

1. Hageja on esitanud
2. märtsil 2025 kohtule menetluskulude nimekirja (dtl 358361). Selle kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid kokku 4979,50 eurot, mis koosneb lepingulise esindaja kulust summas 4559,50 eurot (25 tundi ja 35 minutit) ja riigilõivust summas 420 eurot. Hageja esindaja tunnitasu on varieeruv – 120 eurot, 140 eurot ning 180 eurot (lisandub käibemaks). Kostja on esitanud vastuväite hageja menetluskuludele ning leiab, et hageja menetluskulude suurust tuleks vähendada, kuna osasid toiminguid (27.12.2022 - 29.12.2022 ning 28.03.2023 20.04.2023) käesolevas menetluses hageja teinud ei ole ning 03.01.2023 ja 27.02.2025 toimingule kulunud aeg ei ole põhjendatud. Ülejäänud kulude osas kostjal vastuväiteid ei ole. 14.
3. Võttes arvesse asja mahtu ja keerukust, leiab kohus, et menetluskulude nimekirjas pole kõik kulud põhjendatud ega vajalikud. Arvestades kohtule esitatud hagiavalduse täienduse sisu ja mahtu on kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu hageja 04.01.2023 toimingu osas 1 tund. Hageja 23.02.2023 ning 16.03.2023 toimingute puhul on kohtule 20.03.2023 esitatud seisukohta arvestades põhjendatud ajakulu kokku 2 tundi. 26.02.2025 ning 27.02.2025 toimingute osas leiab kohus, et 6 tundi ning 20 minutit on ebamõistlik ajakulu 27.02.2025 esitatud seisukoha koostamiseks. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu 3 tundi. 06.03.2025 esitatud seisukoha koostamise osas on kohtu hinnangul dokumendi mahtu arvestades mõistlik ajakulu 45 minutit. Hagejal kulus lõplike seisukohtade koostamisele 1 tund ja 45 minutit. Arvestades seda, et tegemist on sisuliselt menetluses esitatud seisukohtade kokkuvõttega on kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu 1 tund. Hageja 29.12.2022 toimingute osas (tutvumine kohtu kirjaga, avaldus hagi koos hagi tagamise avaldusega tagasivõtmiseks) märgib kohus, et asja materjalidest ei nähtu selliste toimingute teostamine – kohus ei ole käesolevas asjas enne hagiavalduse esitamist (02.01.2023) hagejale kirja saatnud ega hageja pole ka esitanud kohtule toimingu kirjelduses viidatud avaldust. Seega ei ole põhjendatud ka vastavate toimingute osas mõista kostjalt välja hageja esindaja kulu. Samuti pole 28.03.2023, 11.04.2023 ning 20.04.2023 teostatud toimingud seotud käesoleva tsiviilasjaga, kuivõrd toimingud on seotud kohtutäituri tegevusega (sh kohtutäituri täitemenetluse lõpetamise põhjendustega tutvumine, täitmisavalduse esitamine uuele kohtutäiturile, täituri otsusega tutvumine). Seega ei ole põhjendatud ka vastavate toimingute osas hageja esindaja kulu. Hageja märgitud prognooskulu (kostja kuludele vastuväite esitamine) hüvitamine ei ole põhjendatud, kuna kostja ei esitanud menetluskulude nimekirja. Muus osas on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud ning kooskõlas toimiku materjalidega. Hageja esindaja tunnitasu määrad 120 eurot, 140 eurot ning 180 eurot ei ületa tavapärast sarnase õigusabiteenuse eest makstavat tasu. Seega on hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurus kokku 2185 eurot (lisandub käibemaks 456,70 eurot), mis moodustub järgnevalt: - 1200 eurot (920+280) – 7 tundi ja 40 minutit tunnihinnaga 120 eurot; 2 tundi tunnihinnaga 140 eurot), millele lisandub käibemaks 240 eurot (määraga 20%); - 985 eurot (70+915) – 30 minutit tunnihinnaga 140 eurot; 5 tundi ja 5 minutit tunnihinnaga 180 eurot), millele lisandub käibemaks 216,70 eurot (määraga 22%). Hageja on tasunud asjas ka riigilõivu 420 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (

§ 138lg 2), mille hageja on käesolevas tsiviilasjas kandnud.

Tegemist on põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada. 14.2. Lähtudes menetluskulude jaotusest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 3061,70 eurot (lepingulise esindaja kulud 2641,70 eurot (sh käibemaks), riigilõiv 420 eurot). Lisaks peab kostja tulenevalt hageja taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt

§ 177

lg 4 järgi viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. 8 (allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik 9