) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Krediidi taotlemine ja lepingu sõlmimine toimub iseteeninduses aadressil hyba.ee, kes pakub krediidiandjale lepingu sõlmimiseks ja haldamiseks vajalikku tehnilist platvormi, mistõttu klient peab aktsepteerima seal asuvaid HyBa kasutustingimusi. Hinnates kostja krediidivõimelisust sõlmisid kostja ja B OÜ 10.07.2022 krediidilepingu xxxx krediidilimiidiga 2000 eurot. Leping sh Euroopa standardinfo teabeleht allkirjastati laenusaaja poolt digitaalselt HyBa iseteeninduses. Lepingu põhitingimustes lepiti kokku fikseeritud intressimääras 40% aastas, krediidi kulukuse esialgse määraga 47,5%, krediidi kogukuluga 4026,40 eurot. 16.02.2023 sõlmiti lepingu põhitingimuste muutmise kokkulepe, mille kohaselt moodustus intressimääraks 38 % aastas, krediidi kulukuse esialgse määraga 44,4 % aastas, krediidi kogukuluga 3930,44 eurot, eeldusel, et kogu krediidilimiit 2000 võetakse koheselt kasutusse viivitamata täies mahus ja makstakse tagasi 60 kuu jooksul 60 igakuise tagasimaksega. 10.07.2022 lepingu puhul oli kokkulepitud krediidi kulukuse määr 47,5% aastas. Krediidi kulukuse määra kohaldamisel tuleb lähtuda seega 31.05.2022 Eesti Panga poolt avaldatud määrast, mille kohaselt krediidi kulukuse määra kolmekordne määr on 48,90% (16,30% x 3) ja 16.02.2023 lepingu muudatusega kokkulepitud krediidi kulukuse määr oli 44,4% aastas ning seega krediidi kulukuse määra kohaldamisel tuleb lähtuda 30.11.2022 Eesti Panga poolt avaldatud määrast, mille kohaselt krediidi kulukuse määra kolmekordne määr on 45,96% (15,31% x 3). 2 Kostja arvelduskontole on perioodil 10.07.2022 – 19.07.2023 välja makstud krediit kokku summas 2400 eurot. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku summas 1731,42 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 601,49 eurot, intressi katteks 1102,23 eurot, meeldetuletuskirja tasu katteks 25,00 eurot ja viivise katteks 2,70 eurot. Kostja rikkus lepingust tulenevat tagasimakse kohustust, jäädes täielikult viivitusse vähemalt kolme järjestikuse 10.02.2024 (tagasimakse 91,35 eurot), 10.03.2024 (tagasimakse 86,60 eurot) ja 10.04.2024 (tagasimakse 89,20 eurot) tagasimakse tasumisega, mistõttu hoiatas krediidiandaja 11.04.204 teatisega, et täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse likvideerimata jätmisel või selle tasumise osas muule kokkuleppele mittejõudmisel, ütleb krediidiandaja temaga sõlmitud lepingu üles 26.04.2024 seisuga. Kuna kostja võlgnevust tähtajaks ei likvideerinud ning oli viivituses vähemalt kolme järjestikuse tagasimakse tasumisega, ütles krediidiandja lepingu üldtingimuste punkti 4.4.8 alusel ja kooskõlas VÕS § 416 üles 26.04.2024 seisuga. Hageja palub välja mõista kostjalt R. K. A. S.´ilt hageja B2 Impact OÜ kasuks lepingust xxxx tulenev põhivõlgnevus 1798,51 eurot, intress 213,19 eurot, viivis 226,44 eurot, sissenõudmiskulud summas 50,00 eurot; menetluskuluna kokku summa 370,00 eurot, mis koosneb maksekäsu kiirmenetluse kulust 20,00 eurot ja menetluses kokku tasutud riigilõivust summas 350,00 eurot ning menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri (hagiavalduses esitatud) on kostjale kätte toimetatud 20.02.2025 avalikult Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjal oli kohustus hagile vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt
Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis, et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning lepingujärgne krediidi kulukuse määr (47,5%, 44,4%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates alates 31.05.2022 määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,30% ning 30.11.2022 määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 15,31%. Kostja sõlmis 10.07.2022 krediidilepingu xxxx krediidilimiidiga krediidikulukuse määr 47,5% ning 16.02.2023 lepinguga muudatuse kokkuleppe, mille krediidi kulukuse määraks on 44,4%. Seega vastasid lepingu krediidi kulukuse määrad 3 Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määradele (16,30*3= 48,9%; 15,31*3=45,96%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määrad on seaduslikud, vastavad VÕS § 406² lg 1 ega ole tühised.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
Kohtukulud on
Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 350 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kuna hageja tasus riigilõivu 350 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 350 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Tulenevalt
Muid menetluskulusid hageja välja ei ole toonud ja muid kulusid tsiviilasja materjalidest ei nähtu. Seega on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulud summas 370 eurot (350+20), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (370 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.