1-25-1648/6

1-25-1648 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprillil 2025 Tallinnas Kriminaalasja number 1-25-1648 Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi sekretär Thea Tikenberg Tõlk Nadežda Paukson Kriminaalasi Kirill Volnov süüdistatuna KarS § 318 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Reelika Ratassepp Süüdistatav Kirill Volnov – isikukood 50007280881, xxxx kodanik, viibimiskoht xxxx, xxxx, emakeel xxxx, xxxx, töökoht xxxx, varem kriminaalkorras karistatud. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Kirill Volnov KarS § 318 lg 1 järgi ning mõista karistuseks vangistus 2 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 14.03.2023 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-23-816 mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o vangistusega 2 aastat 3 kuud ja 20 päeva ning mõista liitkaristuseks vangistus 2 aastat 5 kuud ja 20 päeva. Karistuse kandmise alguseks lugeda 01.04.
2. Välja mõista Kirill Volnovilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 307,44 eurot riigituludesse. Kohustada Kirill Volnovi tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 136,37 eurot. Menetluskulud summas 1636,44 eurot tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 1 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
3. Selgitusse võib märkida: „Kirill Volnov, kriminaalasi 125-1648, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Jätta kaitsja sõidukulu 3,66 eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
4. peatüki
5. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Kirill Volnovi süüdistatakse selles, et tema, viibides 21.11.2023 kell 15.58 kuni 16.19 aadressil xxxx asuva xxxx kolmanda korruse ruumis nr xxxx kriminaalasjas nr 23922500109 kannatanuna ülekuulamisel, keeldus ilma seadusliku aluseta kriminaalmenetlusseadustiku (KrMS) §-i 38 lg 1 p 3 ja §-de 71-73 mõttes ütluste andmisest. Kirill Volnovile tutvustati vahetult enne ütluste andmist kannatanu õigusi, sh KrMS § 71 lg 1 p-des 1-5 loetletud isikute õigust keelduda ütluste andmisest, ja kohustusi ning teda hoiatati, et kannatanuna ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumisele võib temale järgneda kriminaalvastutus KarS § 318 järgi. Kirill Volnov teatas, et ta keeldub ütluste andmisest, sest annaks ütluseid lähedase isiku vastu. Seejärel selgitati Kirill Volnovile uuesti, keda kriminaalmenetluse seadustiku järgi loetakse lähedaseks isikuks. Kirill Volnov kinnitas, et saab sellest aru, kuid ei anna ütluseid lähedase isiku vastu ja täpsustas, et nad ei ole kahtlustatavaga sugulased ega elukaaslased, aga tunnevad üksteist juba neli aastat. Kriminaalmenetluses 23922500109 ei ole Kirill Volnov kahtlustatava suhtes KrMS § 71 lg 1 p-des 1-5 nimetatud isik ning ei esine teisi KrMS §-dest 71-73 tulenevaid ütlustest andmisest keeldumise aluseid. Seega pani Kirill Volnov oma tahtliku tegevusega toime KarS § 318 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kannatanu poolt kriminaalmenetluses ütluste andmisest aluseta keeldumine. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Kirill Volnovi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 06.03.2025 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Kirill Volnovi süüdi tunnistamist KarS § 318 lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 2 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada süüdistatavale mõistetud karistust (kaks kuud vangistust) Harju Maakohtu 14.03.2023 otsusega kriminaalasjas nr 1-23-816 mõistetud ärakandmata karistuse võrra, s.o kokkuleppe sõlmimise kuupäeva 06.03.2025 seisuga 2 aastat 4 kuud ja 17 päeva vangistust ning mõista temale liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud ja 17 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev. 2 Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 307,44 eurot riigituludesse. Jätta kaitsja sõidukulu 3,66 eurot riigi kanda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-7-16 p-s 5.2 asunud seisukohale, et: „
6. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 3