KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse tegemise aeg ja koht 10. märts 2025.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja n

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Kohus ei anna

§ 442lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

Kui on täidetud

§ 637

lg 2 1 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava osa väljajätmine

§ 405

lg 1 p 9 kohaselt võib kohus hagi lihtsustatud korras menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb hagiavaldust hagihinnast tulenevalt lihtsustatud korras ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa Kohtuotsuse põhjendav osa 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt 2

§ 407

lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 28 päeva alates hagi ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Kostjale on hagiavaldus koos menetlusse võtmise määrusega avalikult kätte toimetatud 29.08.

1. Hagile vastamise tähtpäev oli 26.09.
2. Kostja ei ole hagile vastanud. Hageja ei ole kohtule avaldanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Hagiavaldus on osaliselt asjaoludega õiguslikult põhjendamata, mistõttu jätab kohus hagiavalduse osaliselt rahuldamata.
3. Hageja põhjendab hagiavaldust järgnevate väidetega: hageja ja kostja vahel on Facebook Messenger’is 17.01.2024 sõlmitud kirjalik laenuleping (I laenuleping), mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 500 eurot. Laenusumma andis hageja kostja kasutusse pangaülekandega kostja arveldusarvele. Vastavalt kokkuleppele kohustus kostja tagastama laenusumma 500 eurot ja intressid summas 250 eurot hiljemalt 10.02.2024, mis teeb arvestatuna 2% päevas. Hageja ja kostja vahel on Facebook Messenger’is 02.02.2024 sõlmitud teine kirjalik laenuleping (II laenuleping), mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 500 eurot. Laenusumma andis hageja kostja kasutusse pangaülekandega kostja arveldusarvele. Vastavalt kokkuleppele kohustus kostja tagastama laenusumma 500 eurot ja intressid summas 50 eurot hiljemalt 05.02.2024, mis teeb arvestatuna 2,5% päevas. Viivisemääraks on pooled laenulepingutes kokku leppinud 5% päevas. 05.02.2024, mil oli II laenulepingu tagastamise tähtaeg, leppisid kostja ja hageja kokku, et kostja tasub intressid summas 50 eurot ja lepingu tähtaeg pikeneb kuni 16.02.
4. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited laenulepingute sõlmimise, lepingutingimuste ja laenu tagastamise tähtpäevade kohta kostja poolt omaksvõetuks (

§ 407lg 1).

3. 10.02.2024, mil oli I laenulepingu tagastamise tähtaeg, kostjalt hagejale makset ei laekunud. 16.02.2024, mil oli II laenulepingu tagastamise tähtaeg, kostjalt hagejale makset ei laekunud. Vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja oma võlgnevust hagejale tasunud. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited laenulepingute tagasimaksete mittetegemise kohta kostja poolt omaksvõetuks (

§ 407lg 1).

1. Hageja on arvestanud lepingujärgset viivist I laenulepingu eest kostja põhivõlgnevuselt (500 eurolt) alates maksetähtajale järgnevast päevast 11.02.2024 kuni 16.04.2024 määras 5% iga viivitatud päeva eest summas 1650 eurot ja II laenulepingu eest kostja põhivõlgnevuselt (500 eurolt) alates maksetähtajale järgevast päevast 17.02.2024 kuni 16.04.2024 määras 5% iga viivitatud päeva eest summas 1500 eurot. Kokku on hageja viivisenõue 3150 eurot. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 1000 eurot (sh I laenulepingu põhivõlgnevus 500 eurot ja II laenulepingu põhivõlgnevus 500 eurot), intressi 300 eurot ja viivise 3150 eurot (sh I laenulepingu viivis perioodi alates 11.02.2024 – 16.04.2024 eest 1650 eurot ning II laenulepingu viivis perioodi alates 17.02.2024 – 16.04.2024 eest 1500 eurot) tasumist. Hageja nõuab kostjalt lisaks hagiavalduse esitamise päeva seisuga (s.o 16.04.2024) sissenõutavaks muutunud viivisele alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 17.04.2024.a põhinõude 1000 eurot tasumata osalt viivise tasumist lepingus kokkulepitud määras 5% päevas kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 1000 eurot.
2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 sätestab, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagejal on VÕS 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel õigus nõuda lepingulist kohustust rikkunud kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Seega on hageja nõue kostjalt põhivõla 1000 euro väljamõistmiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada.
3. Intressikokkulepe on kooskõlas VÕS § 397 lg 1 teises lauses sätestatuga, millest tulenevalt 3

§ 367

kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt kokku viivise 3150 eurot tasumist, mis ületab põhivõla summat, milleks on 1000 eurot. Hagis, hagiavalduse täienduses kirjeldatud asjaoludest ning hagiavalduse lisast 9 ja 10 (viivise arvestus) lähtudes peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista viivise seisuga 16.04.2024 summas 1000 eurot (sh I laenulepingust tulenev viivis 500 eurot ja II laenulepingust tulenev viivis 500 eurot). Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust väitega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Seetõttu ei ole hageja viivisenõue põhjendatud osas, mis ületab põhinõude summat. Kohus rahuldab seetõttu sissenõutavaks muutunud viivise tasumise nõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 1000 eurot. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise 2150 eurot tasumise nõudes (3150-1000=2150). Kuivõrd kostja

§ 367

järgi esitatud viivisenõude rahuldamiseks ületaks kostjalt hageja kasuks väljamõistetud viivis põhinõude summat, ei ole hageja

§ 367järgi esitatud viivisenõue põhjendatud.

Kohus jätab rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja viivis protsendina põhinõudelt 1000 eurot alates 17.04.2024 ulatuses 5% päevas. 8.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 9. Hageja nõuab kostjalt menetluskulude (riigilõiv 595 eurot) hüvitamist.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

1. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt. Hageja esitas kostja vastu raha tasumise nõuded hagihinnaga 5450 eurot. Kohus rahuldas hagiavalduse raha tasumise nõuetes, millele vastav hagihind on 2300 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse 42,20% ulatuses ja jättis rahuldamata 57,80% ulatuses (2300 on 5450-st 42,20%). Hagi rahuldamise ulatust arvestades leiab kohus, et põhjendatud on jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda.
2. Kohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jätab seetõttu menetluskulude suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 4