1-18-10422/10

(18230300046)Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi sekretär Thea Tikenberg Tõlk Ingrid Oja Kriminaalasi B.V süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Natalia Lebed Süüdistatav B.V – isikukood XXX, viibib Tallinna vanglas, elukoht xxxx, kodakondsus määratlemata, keskeriharidus, emakeel vene keel, töökoht puudub, varem kriminaalkorras karistatud Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada B.V KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja mõista karistuseks vangistus 5 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 21.02.2018.a Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 1 aasta 2 kuud, võrra ning liitkaristuseks määrata 1 aasta 7 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 03.10.2018.a. Välja mõista B.V-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 810 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 450 eurot ja ekspertiisikulu 171 eurot riigituludesse. Kohustada B.V-d tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 119.25 eurot. Sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumber saadetakse kinnipidamisasutusse. Maksekorraldusel märkida selgitusena „B.V , kriminaalasi 1-18-10422, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS 180 lg 3 alusel jätta ekspertiisikulud summas 342 eurot riigi kanda Välja mõista B.V-lt kannatanu H P (xxxx AS Xxxx) kasuks 450 eurot. Välja mõista B.V-lt kannatanu S T (xxxx Xxxx AS) kasuks 440 eurot. Asitõend – lõhutud jalgrattalukk (PPA asitõendite hoidlas) hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud B.V-d süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, uuesti 02.10.2018 kella 23.40 paiku, parempoolse tagumise ukse avamise teel, tungis xxxx asuva kortermaja ees, tänavale pargitud M A’ile kuuluvasse sõiduautosse xxxx, reg.nr. xxx, kust võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, üritas võtta M A’ile kuuluvad asjad ja nimelt: • Njuutonmeeter võtme, maksumusega 320 eurot; • Padrunvõtmete komplekti, maksumusega 150 eurot; • Padrun- ja lehtvõtmete komplekti, maksumusega 180 eurot; • Paljude erinevate võtmetega tööriistakohvri, maksumusega 150 eurot; • Autokõlari Malone, maksumusega 250 eurot; • Autokõlari Kenwood, maksumusega 60 eurot, kogusummas 1 110 eurot, kuid ei viinud kuritegu lõpule, sest oli kinni peetud kannatanu M A’i poolt. Samuti tema, uuesti 09.09.2018 ajavahemikul kell 04.30 kuni 07.30, riiviga lukustatud aiavärava avamise teel, tungis xxxx asuva kortermaja korterile nr xxxx kuuluvale terrassile, kust võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis H P’ile kuuluva maanteejalgratta Phantom X-Zite, raaminumbriga xxxx, maksumusega 450 eurot, milline oli lukustatud terrassi vihmatoru külge rattalukku abil, väärtuseta, tekitades eeltooduga varalist kahju H P’ile kogusummas 450 eurot. Samuti tema, uuesti, ajavahemikul 19.09.2018 kell 20.00 kuni 20.09.2018 kella 09.45, eeluurimisel tuvastamata viisil, tungis sisse xxxx asuva kortermaja I korrusel asuvasse kinnisesse autoparklasse, kust võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis S T’ele kuuluva jalgratta Classic Metro 21, maksumusega 350 eurot, milline oli lukustatud garaaži metallvõre külge rattalukku abil, maksumusega 20 eurot, ja millise küljes oli musta värvi spidomeeter, maksumusega 25 eurot, pakiraam, maksumusega 25 eurot, tagumine porilaud, maksumusega 20 eurot, tekitades eeltooduga varalist kahju S T’ele kogusummas 440 eurot. Seega B.V pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ning süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav B.V , süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 29.05.2019.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör B.V süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 5 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise 21.02.2018 Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse 1 aasta 2 kuud ärakandmata osa (Harju Maakohtu 20.09.2018 määrusega pöörati täitmisele Harju Maakohtu 21.02.2018 mõistetud ärakandamata osa 1 aasta 2 kuud vangistust.) s.o. 6 kuud 4 päeva võrra ning liitkaristuseks määrata 11 kuud ja 4 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendi – lõhutud rattalukk, mis asub PPA asitõendite hoidlas – hävitada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 810 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 450 eurot ja ekspertiisikulu 171 eurot riigituludesse. Ülejäänud ekspertiisikulud jätta riigi kanda. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. detsembri
4. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). DNA ekspertiisitulemused on käesoleval juhul aidanud kaasa kriminaalasja lahendamisele (tuvastatud on süüdistatava DNA), mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt proportsionaalselt tema osale väljamõistmisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
5. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik