4-24-173 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. märts 2024, Tallinn Väärteoasja number 4-24-173 (230123000991) Kohtunik Sandra-Kristin Kärner Kohtuistung

) § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 360 eurot Kaebuse esitaja D.E (isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht xxx; e-post xxx; telefon xxx) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Jaak Paju RESOLUTSIOON

1. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse
2. detsembri
3. a otsus väärteoasjas nr 230123000991, millega karistati D.E liiklusseaduse (

) § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 90 trahviühikut, s.o 360 eurot 2. Kohtuvälise menetleja otsusega D.E-le

§ 223

lg 1 järgi mõistetud rahatrahv tuleb kassatsioonitähtaja jooksul tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri

2. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi rahatrahvi tasumise tähtaega, saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile.
3. Jätta menetlusaluse isiku D.E kaebus rahuldamata. 1

§ 223

lg 1 järgi 360-eurose rahatrahviga ka Toyota Proace juhti Yd, kuna ta rikkus nõuetekohase pikivahe hoidmise kohtustust

§ 46lg 1 järgi.

Otsus on jõustunud.

1. PPA Põhja Prefektuuri
2. detsembri
3. a otsusega karistati D.E

§ 223lg 1 järgi rahatrahviga 90 trahviühikut (360 eurot).

Otsuses leiti kokkuvõtvalt, et D.E ei kohandanud vastavalt kiirusele ja tekkinud liiklusolukorrale sellist pikivahet, mis võimaldanuks tal vältida otsasõitu ees äkki seisma jäänud sõidukile. Piisava pikivahe hoidmise kohustuse rikkumise tõttu

§ 46

lg 1 järgi sõitiski D.E tagant sisse ees äkki seisma jäänud sõidukile Toyota Proace, mis omakorda põrkas otsa tema ees olevale sõidukile Toyota Auris. Nii sõidukitele Toyota Proace kui ka Toyota Auris tekkisid kahjustused ning seeläbi varaline kahju mõlema Toyota omanikele. Seega pani D.E toime

§ 223lg 1 järgse väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. 2

§ 223

lg 1 rikkumine ehk mootorsõidukijuhina teisele isikule varalise kahju tekitamine liiklusnõuete rikkumise tõttu. Liiklusnõuete rikkumiseks peetakse

§ 46lg 1 järgi nõutava pikivahe hoidmata jätmist.

1. Esiteks oli menetlusalune isik D.E oli sõiduki Chrysler Pacifica r/m XXXXXX juht – tema tegevuse mõjul sõiduk liikus. Samuti toimus sõiduki juhtimine
2. septembril 2023 kella 9.13 ajal. Selles vaidlust ei ole.
3. Teiseks on tõendatud, et D.E tekitas teistele isikutele varalise kahju.
4. Oma autoga (Crhysler Pacific) sõitis D.E tagant otsa ees olevale sõidukile Toyota Proace (omanik X) ning sellest kokkupõrkest tekkinud kineetilisest energiast omakorda põrkas Toyota Proace eesseisva sõiduki Toyota Auris (omanik KKK OÜ) vastu. Ehk et D.E juhitud sõiduki kokkupõrge eesseisva sõidukiga Toyota Proace (esimene varalise kahju moment) pani Toyota Proace’i sedavõrd tugevalt liikuma, et Toyota Proace põrkus omakorda ees seisnud Toyota Aurisele otsa (teine varalise kahju moment). Asjaolu, et ka n-ö reas esimesele sõidukile VG Golfile tekkis ajaliselt veelgi varasema kokkupõrke tõttu varaline kahju (väärteotoimiku lk 3), ei oma antud asjas tähtsust ning seda D.E-le ka ette ei heideta.
5. Kohtuistungil avaldatud
6. septembri
7. a sündmuskoha vaatlusprotokolli (väärteotoimiku lk 1-3 ja pöördel), CD-l asuvate fotode (eeskätt nt IMG_6229, IMG_6235, IMG_6236, IMG_6218, IMG_6269 ja IMG_6309), CD-l asuva videosalvestise (IP Camera13_VMT V2ljas_VMT V2ljas_20230906091300_20230906092000_468548, eeskätt ajamarker 00:20) ja
8. veebruari
9. a istungil üle kuulatud tunnistaja Y ütlusega loeb kohus tõendatuks, et sõidukid Toyota Proace ja Toyota Auris said kahjustada: • Toyota Proace’il (r/m XXXXXX) (millele sõitis tagant otsa D.E oma sõidukiga) tuvastati sündmuskoha vaatlusprotokolli järgi kahjustused veokonksul, tagumisel esistangel, tagumistel parkimisanduritel (väärteotoimiku lk 1). Ka sõidukist tehtud piltidelt nähtuvad Toyota Proace’i tagaosas olevad kahjustused, mis tekkisid kokkupõrkest D.E juhitud sõidukiga (vt fotod nr IMG_6236 ja IMG_6309). Samuti andis tunnistaja Y andis kohtus ütlusi, et „mina ei jõudnud oma sõidukit blokeerida, sõitsin talle sisse ja samamoodi D.E sõitis oma sõidukiga minu sõidukile tagant sisse“ (kohtuistungi protokoll, lk 10); • Toyota Aurisel (r/m XXXXXX) tuvastati sündmuskoha vaatlusprotokolli järgi kahjustused kirjeldusega „tagumine osa on tugevalt kahjustunud“ (väärteotoimiku lk 2). Ka piltidelt (eeskätt just nt fotolt nr IMG_6269) on näha sõiduki tagaosas tugevat muljumist ja mõlkis keret. 3

§ 223

lg 1 järgi ei ole üldjuhul vaja tuvastada kahju täpset ulatust, piisab selle tekkimise kirjeldamisest ning seda iseäranis juhtudel, kui kahju põhjustamine on ilmne. Nii võib Riigikohtu praktika järgi probleemideta jaatada koosseisulise kahju olemasolu, kui kahjustatakse liikluses osalenud teisele isikule kuuluvat sõidukit (RKKKo 4-22-1706, p 13). 13. Seega on tuvastatud, et sõidukite Toyota Proace ja Toyota Auris omanikele tekkis varaline kahju ning kahju tekitajaks oli D.E. 14. Kolmandana analüüsib kohus, kas D.E rikkus

§ 46lg-t 1.

15.

§ 46

lg 1 näeb ette, et juht peab vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile.

§ 46lg 2 täpsustab, et asulasisesel teel (mida antud juhul A.

H. Tammsaare tee 51, Tallinn oli) peab aeg, mis kulub üksteise järel liikuvate sõidukite vahelise pikivahe läbimiseks, olema normaaltingimustel vähemalt kaks sekundit. 16.

§ 46

lg-te 1 ja 2 mõte on seega see, et mida suurem on sõiduki kiirus, seda pikem peab olema pikivahe, ning mida väiksem on kiirus, seda väiksem võib olla pikivahe. Samuti kohustab norm pikivahe hoidmise puhul arvestama lisaks sõiduki kiirusele ka teetingimustega, mis kohtu hinnangul tähendab ka üldist liiklussituatsiooni, mis paraku võib kiiresti muutuda sõltuvalt liiklusvoolust, liiklejate arvust, tipptunnist tingitud ummikutest ja üksteisele väga lähedal paiknevatest sõidukitest jne. Kui asulasisene liiklus ei vasta konkreetsel ajahetkel normaaltingimustele, peab pikivahe olema järelikult pikem kui

§ 46lg-s 2 ette nähtud vähim kaks sekundit.

1. Videosalvestiselt (viidatud käesoleva otsuse p-s 11) nähtub isegi aeglustatult, et Toyota Auris („Bolt“) soovib reastuda teise ritta, reastub ja on juba teises reas. Seejärel Toyota Auris pidurdab, mille järgselt sõidab Toyota Aurisele otsa Toyota Proace ning Toyota Proace’ile sõidab omakorda otsa kaebaja D.E juhitud Chrysler Pacifica (mille tagajärjel põrkub Toyota Proace uuesti Toyota Aurisele teistkordselt otsa). Videolt nähtub, et kui kaebaja juhitud sõiduki taga olev sõiduk hoidis piisavat pikivahet ega sõitnud kaebajale viimase pidurdamisel otsa, siis kaebaja hoitud pikivahe oli sedavõrd väike, et ei andnud isegi ühe auto pikkust välja, ning sõitis tagant otsa Toyota Proace’ile.
2. D.E andis kohtuistungil ütlusi ja selgitas, et „siis nägin piduritulesid ja minu ees olev Toyota Proace äkki jäi seisma. Ja siis mul sai, pidurdasin, pidurdusmaa sai otsa ja sõitsin talle tagant otsa“. Samas tunnistas D.E ka ise, et tema nähtavus oli tolles liiklussituatsioonis piiratud, st ta ei näinud, mis ees liiklussituatsioonis toimub, kuna eesolev sõiduk oli kaubik ja sellest n-ö läbi näha ei olnud võimalik; samas oli tegemist tema sõnul hommikuse ummikuga, tegemist ei olnud normaaltingimustega ning foori tagant oli vaja ära kiirendada, et saavutada 50km/h (vt kohtuistungi protokoll, lk 15-16). Ka kohtus üle kuulatud tunnistaja H kinnitas, et tegemist oli hommikuse tipptunniga (kohtuistungi protokoll, lk 8).
3. Olukorras, kui nähtavus eesoleva liiklussituatsiooni osas ei ole juhi meelest piisav, peab juht seda enam korrigeerima oma sõidukiirust ja pikivahe hoidmist selleks, et vältida ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile otsasõitu. Just seda aga D.E paraku ei teinud. Kohtu meelest ei saa väita, et D.E sõidukiirus oleks olnud ülemäära väike, kuna ta enda sõnul kiirendas foori tagant ära, et saavutada kiirus 50km/h ning ka videost nähtub pigem kiirem liikumine, mille järgselt sõidab ta ees olevale Toyota Proace sõidukile hooga otsa nii, et Toyota Proace n-ö rappub paigalt. Asjas uuritud tõenditest ei tulene, et 4

§ 46

lg 1 lauseosa „mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile“ tähendab mh ka sellist ees olevat sõidukit, kes ise samuti pikivahe hoidmise kohustust rikkus ning jäi nt sel põhjusel äkitselt seisma. Nagu mainitud, siis videost on näha, et nt D.E-le järgnenud sõiduk suutis probleemideta samades tingimustes hoida vajalikku pikivahet, et D.E sõidukile tagant mitte otsa sõita ajal, kui D.E ise eesseisvale sõidukile otsa sõitis. Samasugust nõuetekohast käitumist eeldas liiklussituatsioon ka D.E-lt .

1. Kohus selgitab, et antud menetluses ei väida PPA, et D.E justkui ainsana põhjustas kõiki nelja sõidukit hõlmava ahelkokkupõrke; samuti ei otsita menetluses n-ö peasüüdlast. Menetluses hinnatakse rikkumise toime pannud isiku tegu iseseisvalt ning arvestades konkreetse isiku enda käitumist. Nii on käitutud ka D.E teo hindamisel. Asjaolu, kas D.E ees olnud sõiduki Toyota Proace juhti Yd karistati samuti rahatrahviga ja seda konkreetselt tema ajaliselt eraldiseisvat tegu hinnates (väärteotoimiku lk 19), ei mõjuta D.E vastutust.
2. Neljandaks ei olnud kohtu hinnangul D.E-l väärteo osas tahtlust. Seevastu oli ta aga selles osas hooletu karistusseadustiku (KarS) § 18 lg 3 mõttes ning sellele väärteoprotokollis olev lauseosa „ei kohandanud vastavalt kiirusele ja tekkinud liiklussituatsioonile sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu“ ka viitab. Kohus selgitab kaebajale, et argikeeles öelduna on väärtegu võimalik toime panna ka n-ö „kogemata“ (KarS § 15 lg 3), st väärteo toimepanemine ei pea alati olema tahtlik või argikeeli sihilik, nagu kaebaja oma kaebuses viitab.
3. Seega on D.E

§ 223lg 1 järgi õigesti süüdi tunnistatud.

23. Viiendaks puudub alus karistuse muutmiseks. D.E-l puuduvad varasemad rikkumised. Samuti on tegu toime pandud ettevaatamatusest, täpsemalt hooletusest. Arvestades, et

§ 223

lg 1 võimaldab karistada rahatrahviga kuni 1200 eurot (s.o kuni 300 trahviühikut) (või sootuks aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega) ning kaebajat on karistatud üksnes 360-eurose trahviga, siis on oluliselt alla sanktsioonimäära keskmise jääv trahv põhjendatud.

1. Viimaks peatub kohus D.E etteheiteil, et talle justkui ei tutvustatud väärteoprotokollile vastulause esitamise õigust. Väärteoprotokolli allosas on kirjas „menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul“. D.E on
2. novembri
3. a väärteoprotokolli isiklikult allkirjastanud ja kinnitanud teise eksemplari kättesaamist. Kaebaja ei ole kordagi väitnud, et talle väärteoprotokolli teist eksemplari tegelikult ei antud või et miski takistas tal seda enne või pärast allkirjastamist läbi lugeda. Samuti võinuks kaebaja esitada kohtuvälisele menetlejale küsimusi väärteoprotokolli kohta, kui tal neid oli. Seega olid D.E-le tagatud kõik võimalused esitada vastulause. Samas ei oma see asjaolu ülemäära suurt tähtsust, sest D.E sai samad argumendid kaebuse esitamisel kohtule esitada. (allkirjastatud digitaalselt) 5