KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg 24.07.2024 Väärteoasja number 4-24-1658 Kohtunik Anne PALMISTE Väärteoasi R.C väärteoasi Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi R.C sünd. 18.05.1973, isikukood XXX, elukoht xxx, töökoht XXX Kaebuse esitaja Artur VÄLJA Ida Prefektuuri patrullpolitseinik Kohtuväline menetleja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §120, §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus OTSUSTAS: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik Artur VÄLJA 29.04.2024 kiirmenetluse otsus nr.10220192192382 R.C karistamise osas Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 400 (nelisada) eurot – tühistada osaliselt, s.o. rahatrahvi suuruse osas. Mõista R.C-le Liiklusseaduse §227 lg.2 alusel karistuseks rahatrahv 70 (seitsmekümne) trahviühiku ulatuses, s.o. summas 280 (kakssada kaheksakümmend) eurot. R.C kaebus jätta rahuldamata. Kassatsioon esitatakse teatavakstegemisest. Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse Kohtuotsusega on Viru Maakohtus võimalik tutvuda vahetult peale selle kuulutamist. 1 Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik Artur Välja koostas 29.04.2024 kiirmenetluse otsuse nr.10220192192382 R.C kohta selles, et viimane juhtis 29.04.2024 kell 16.03 Ida-Virumaal Lüganuse vallas Tallinn – Narva maantee 146-ndal kilomeetril mootorsõidukit Toyota C-HR (registreerimismärk XXXXXX) asulavälisel teel kiirusega 126 +/- 4 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus sellel teel on 90 km/h. Seega ületas juht suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 32 km/h võrra. Sellega rikkus R.C Liiklusseaduse §15 lg.1 p.1 sätteid ja pani toime väärteo Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi. Sama kiirmenetluse otsusega määrati R.C-le karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 400 eurot. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi III patrullpolitseinik Artur Välja 30.04.2024 Ebaselguste lahendamise määrusega loeti õigeks trahviühikute summa 100 ja trahvisumma 400 eurot. Menetlusalune isik R.C esitas 14.05.2024 Viru Maakohtule kaebuse. Tegemist oli puudustega kaebusega, mistõttu Viru Maakohtu 28.05.2024 määrusega jäeti kaebus käiguta ning selle esitajale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Menetlusalune isik R.C esitas 10.06.2024 Viru Maakohtule täiendatud kaebuse, milles palub vähendada trahvisummat. Kaebuse kohaselt tunnistab selle esitaja kiiruse ületamise fakti, kuid osutab leevendavatele asjaoludele, mis esinesid rikkumise hetkel – kiiruse ületamise lühidus; olukord, kus lubatud kiirusega sõitmine või aeglustamine oleks võinud põhjustada avarii; puudus kavatsus rikkuda ja eesmärgiks oli tagada ohutus. Kiiruse ületamine toimus kahest veoautost möödasõidu ajal, mis liikusid muutuva kiirusega ja oluliselt aeglustasid liiklust. Möödasõidu ajal ilmus vastassuunavööndisse auto, mistõttu oli turvalisem ja kontrollitum lõpetada manööver, suurendades lühiajaliselt kiirust. Vahetult peale manöövri lõpetamist vähendas kaebuse esitaja kiiruse lubatud määrani. Kaebuse esitaja ei soovinud kohtuistungist osa võtta. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur oma 27.06.2024 kirjalikus vastuses nr.3.11.1/6875-5 nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning palus kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Kirjaliku vastuse kohaselt on menetlusaluse isiku süü õigusrikkumise toimepanemises tõendatud ja määratud karistuse suurus põhjendatud. Kohtuvälise menetleja esindaja ei ole kaebuses olevate põhjendustega nõus. Möödasõit ei ole oma olemuselt liikluses kohustuslik manööver. Selle otsuse, kas teostada möödasõit või mitte, otsustab juht ainuisikuliselt. Kui juht otsustab teostada möödasõidu, peab ta täitma Liiklusseaduse §51 lg.3 sätestatud nõudeid. Enne möödasõitu peab juht arvestama väga paljude asjaoludega. Kui suurendada kiirust 1/3 võrra, suureneb pidurdusmaa 2 korda. Käesoleval juhul pidi menetlusalusel isikul olema teadmine, et õigusrikkumise toimepanemise korral võib karistus olla eelnevast rangem ja võidakse piirata ka tema juhtimisõigust. Kiirmenetluse otsuse koostamisel 2 arvestas kohtuvälise menetleja esindaja kõikide kogutud tõenditega, isiku süüd kergendavate ja raskendavate asjaoludega ja seda, et teo toimepanemise hetkel oli isikul kehtiv karistus samalaadse rikkumise eest. Antud juhtumi puhul otsustas menetleja määrata järjekordse rikkumise eest karistuseks veelkord rahatrahvi, mitte juhtimisõiguse peatamise, seekord maksimaalses määras. Pannes toime järjekordse kiiruse ületamise näitab, et menetlusalune isik ei ole vajalikke järeldusi teinud. Karistusregistri andmetel on isikule peale käesolevat juhtumit määratud veel üks rahatrahv kiiruse ületamise eest. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku kaebusega ei ole lisandunud täiendavaid asjaolusid, mida saaks otsuse tegemisel arvesse võtta. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et R.C kaebus ei ole sisuliselt põhjendatud ja ei kuulu sisuliselt rahuldamisele. Küll on aga kohtuvälise menetleja poolt rikutud menetlusnorme. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesolevas väärteoasjas nähtub menetlusaluse isiku poolt maakohtule esitatud kaebusest, et menetlusalune isik ei soovinud kohtuistungist osa võtta. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 27.06.2024 kirjalikust vastusest nr.3.11.1/6875-5 Viru Maakohtu 14.06.2024 päringule nr.4-24-1658 nähtub, et kohtuväline menetleja nõustub väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud Liiklusseaduse §227 lg.2 alusel. Liiklusseaduse §227 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 - 40 kilomeetrit tunnis. Seega tuleb käesolevas väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas lubatud suurimat sõidukiirust ületades, kas lubatud suurima sõidukiiruse ületamine oli kindlaks tehtud seaduse kohaselt ning kas määratud karistus vastab menetlusalusele isikule ja toimepandud väärteole. 3 Nagu nähtub 29.04.2024 koostatud kiirmenetluse otsusest nr.10220192192382, on menetlusalune isik rikkunud Liiklusseaduse §15 lg.1 p.1 nõudeid. Liiklusseaduse §15 lg.1 p.1 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusaluse isiku suhtes 29.04.2024 koostatud kiirmenetluse otsuse nr.10220192192382 kohaselt juhtis ta samal päeval kell 16.03 Tallinn – Narva maantee 146-ndal kilomeetril mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 126 +/- 4 km/h. Käesolevas väärteoasjas ei ole eelneva üle vaidlust. Nimetatud asjaolu on menetlusalune isik ise ja koheselt tunnistanud kohapeal, märkides selle omakäeliselt kiirmenetluse otsusesse. Samuti on ta väärteo toimepanemist tunnistanud ka maakohtule esitatud kaebuses. Käesoleva väärteoasja materjalidele lisatud LaserCam4 nr.LE3244 videosalvestiselt nr.000618 nähtub samuti kiiruse ületamine menetlusaluse isiku poolt kiirmenetluse otsuses viidatud ajal ja kohas. Maakohus leiab, et eeltooduga on lubatud suurima sõidukiiruse ületamine menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõidukil kindlaks tehtud seaduse kohaselt. Asjaolusid, et menetlusalune isik ei juhtinud mootorsõidukit kiirmenetluse otsuses nimetatud ajal ja kohas ning et lubatud suurima sõidukiiruse ületamine ei olnud tema suhtes tuvastatud seaduse kohaselt, ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik ise. Väärteo toimepanemise tunnistamist ja kahetsust on menetlusalune isik kinnitanud ka maakohtule esitatud kaebuses. Eeltoodu alusel ja hinnates kõiki tõendeid kogumis leiab maakohus, et menetlusalust isikut on põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §227 lg.2 alusel, kuna ta rikkus Liiklusseaduse §15 lg.1 p.1 nõudeid. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega väärteo toimepanemise osas ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt ka maakohtule esitatud tõendite kontrollimisega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit lubatud suurimat sõidukiirust ületades, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Sõiduki juhtimist lubatud suurimat sõidukiirust ületades ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik korduvalt ise. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusaluse isiku karistamise osas jätta muutmata. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. 4 Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Liiklusseaduse §227 lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt kiirmenetluse otsuses määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 400 €, mida hiljem on Ebaselguste lahendamise 30.04.2024 määrusega korrigeeritud matemaatiliselt – kiirmenetluse otsuses on valesti märgitud trahviühikute suurus, kuna rahatrahvi summa 400 € moodustab 100 trahviühikut, mitte 50 trahviühikut. Nagu nähtub Liiklusseaduse §227 lg.2 sanktsioonist, on kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele isikule karistusena kohaldatud põhikaristusena kergem karistuse liik – rahatrahv. Maakohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetleja otsustusega karistuse liigi osas ja leiab, et rangema karistuse liigi – juhtimisõiguse äravõtmine – määramine ei ole käesolevas väärteoasjas antud menetlusaluse isiku puhul põhjendatud. Nagu maakohus juba eespool märkis, tuleb lisaks isiku süüle vastavalt Karistusseadustiku §56 arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o. võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt. ka Riigikohtu 17.05.2013 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-52-13). Käesoleva väärteoasja materjalidele lisatud Karistusregistri väljavõttest nähtub, et menetlusalusel isikul on 2 kehtivat väärteokaristust, neist mõlemad on liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ja mõlemad on seotud kiiruse ületamisega. 08.08.2023 toimepandud väärteo eest määrati menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 56 trahviühiku ulatuses, karistuse täitis menetlusalune isik 20.09.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.