lg 2 p 2 ja § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Z.K , isikukood: XXX; elukoht: xxx; määratlemata kodakondsus; haridus: xxx; emakeel: xxx keel; töökoht: X 12.07.2019-13.07.2019, 31.03.2020-01.04.2020 Karistusregistri andmetel kehtivad karistused: 1 väärteokaristus ja varem kriminaalkorras karistamata Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Z.K süüdi tunnistada
2. Z.K süüdi tunnistada
3.
lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ning mõista Z.K-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust. 4.
lg 1 alusel arvestada Z.K karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 4 (neli) päeva (12.07.2019-13.07.2019, 31.03.2020-01.04.2020) ning lugeda tema poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta, 2 (kaks) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. 5.
lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus (1 aasta, 2 kuud ja 26 päeva) täitmisele pööramata tingimusel, et Z.K ei pane temale määratud 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja vältel toime uut kuritegu ning järgib
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid kohustudes: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.
lg 2 p 2 alusel on Z.K kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. 7.
lg 2 p 8 alusel on Z.K kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. 8.
p 1 alusel arvestada Z.K-le määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 03.09.2020.a.
Z.K süüdistatakse ka selles, et 12.07.2019 kella 23.57 ajal, juhtis ta tahtlikult Harjumaal, Tallinnas, xxx vahel mootorsõidukit Honda CR-V registreerimismärgiga XXX, olles samal ajal alkoholi joobeseisundis (alkoholijoove väljahingatavas õhus 0,96 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, lõplik tulemus 0,87 mg/l), 2 millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 / Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ja § 69 lg 2 p 1 / Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 / Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Sel moel pani Z.K toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o
Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kaidi Kahu, süüdistatav Z.K ja tema kaitsja Gennadi Kull sõlmisid kokkuleppe, millise sisu kajastub kohtuotsuse resolutiivosas. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Z.K kuulub
lg 2 p 2 ja § 424 lg 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.