← Eesti

4-24-3638/26

Obsah (7)§ 2§ 29§ 156§ 155§ 69§ 87§ 23

4-24-3638 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. märts 2025. a, Pärnu Väärteoasja number 4-24-3638 (2670,24,005160) Kohtunik Anu Tammeniit Väärteoasi Mar

§ 2

,

§ 29lg 1 p 1, § 132 p 3, § 133-135 kohus otsustas: 1.

Rahuldada Martin Söödi kaebus.

  1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi II 18.10.
  2. a otsus väärteoasjas nr 2670,24,005160 täies ulatuses ning lõpetada väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel. 3. Menetluskulud, s.o valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu 2200 eurot, jätta riigi kanda. 1

(8)4-24-3638
  1. Mõista Eesti Vabariigilt Martin Söödi kasuks välja 2200 (kaks tuhat kakssada) eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Nimetatud summa kanda Advokaadibüroo Järve, Otti ja Partnerid OÜ arvelduskontole number EE111010902001087000 SEB Pank AS-i ja selgitusse märkida „menetluskulude hüvitamine väärteoasjas nr 4-24-3638”.
  2. Kohtuotsuse lõpposa saata kaebuse esitajale, tema kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale ning jõustumisel Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Käesolevale otsusele on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule.

§ 156

lg 1 sätestab, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

§ 155

lg-st 2 tulenevalt tuleb kaebajal kassatsiooni esitamiseks kasutada advokaadi abi. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates 02.04.

  1. a. Asjaolud ja menetluskäik 24.09.
  2. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi II uurija Aire Lünekund väärteoprotokolli (tl 7-8) selle kohta, et 01.09.
  3. a kella 17.50 ajal X tänaval X linnas X vallas X maakonnas Eesti Leegioni moodustamise
  4. aastapäeva ja ,,Lihula samba“ teisaldamise
  5. aastapäeva mälestuskoosolekul oli Martin Söödi pükstel püksirihmal pannal, millel oli kujutatud haakristi, millega eksponeeris avalikult Natsi-Saksamaa sõjakuriteo sh genotsiidi toimepanemisega seotud sümbolit neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Selle teoga pani Martin Sööt toime väärteo, milline on kvalifitseeritav karistusseadustiku (KarS) § 1511 lg 1 järgi. 18.10.
  6. a otsusega nr 2670,24,005160 (tl 11-13) määrati kohtuvälise menetleja poolt eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest Martin Söödile KarS § 151 1 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 300 eurot. Kaebuse sisu 04.11.
  7. a esitas Martin Sööt kaitsja Heldur Otti vahendusel Pärnu Maakohtule kaebuse koos lisadega väärteoasjas tehtud otsusele. Kaebuses leitakse, et otsusel puudub otsuse koostanud kohtuvälise menetleja allkiri. Samuti pole asjas kogutud tõendeid selle kohta, et menetlusalune isik oleks väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas haakristi püksirihma pandlal kandnud ja eksponeerinud Natsi-Saksamaa poolt sõjakuritegude ja genotsiidi toimepanemist toetavas või õigustavas kontekstis. Kogutud ei ole tõendeid selle kohta, et menetlusalusel isikul oleks otsene või kaudne tahe toetada või õigustada Natsi-Saksamaa tegusid. Lisaks puudub väärteoprotokollis faktiline teokirjeldus asjaoludest, mille alusel saaks asuda seisukohale, et menetlusalune isik on toime pannud KarS § 1511 lg 1 järgi kvalifitseeirud väärteo. Kaitsja leiab kokkuvõttes, et praeguses asjas on rikutud oluliselt väärteomenetlusõigust ja kohaldatud vääralt materiaalõigust, sest väärteomenetlust ei ole lõpetatud

§-s 29 sätestatud asjaoludel, menetleja ei ole otsusele alla kirjutanud, menetleja otsust ei ole 2

(8)4-24-3638 põhistatud, kui see on käesolevas seadustikus ette nähtud, menetleja otsuse lõpposa järeldused ei vasta tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele ja materiaal- s.o karistusõigust on kohaldatud ebaõigesti. Kaebuses palutakse tühistada täielikult Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskonna uurija Aire Lünekundi 18.10.
  1. a väärteoasja nr 2670,24,005160 üldmenetluse otsus ja mõista Martin Söödi kasuks Eesti Vabariigilt välja praeguse asja kohtuvälises ja kohtulikus menetluses kantud kõik menetluskulud. 06.11.
  2. a esitas kaitsja avalduse, milles märkis, et 04.11.
  3. a kaebuses esineb ebaõige väide seoses sellega, et 18.10.
  4. a otsusel puudub ametiisiku allkiri. Kaitsja selgitas, et kaebuse koostamisel võttis kaitsja aluseks menetlusaluse isiku poolt talle saadetud otsuse faili, millel puudus menetlusaluse isiku teada menetleja allkiri. Asjaolusid kontrollides selgus, et 18.10.
  5. a otsus on siiski menetleja poolt allkirjastatud. Kaebaja palub jätta kaebeväite sellest, et karistusotsust ei ole allkirjastatud, tähelepanuta. Ülejäänud osas jääb kaebuse esitaja kaebuses esitatud seisukohtade juurde. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna uurija Aire Lünekund oma kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule märgib, et kohtuväline menetleja ei nõustu kaebusega ning kohtuväline menetleja jääb oma otsuse ja selles esitatud põhistuse juurde. Väärteomenetluse lõpetamiseks puudub alus. Kohtuväline menetleja hinnangul otsusega mittenõustumine ei anna alust väärtoemenetluse lõpetamiseks ja otsusega mittenõustumine ei muuda otsuse sisu automaatselt väärteomenetlusõigust rikkuvaks. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid kaebuse juurde ning palusid Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonnas menetlusgrupi II 18.10.
  6. a otsuse tühistada ja mõista välja menetluskulud. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebuse rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonnas menetlusgrupi II 18.10.
  7. a otsuse muutmata. Pärnu Maakohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi esitatud kaebuse koos lisadega, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused, leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse Martin Söödile ette, et 01.09.
  8. a kella 17.50 ajal kui toimus X tänaval X linnas X vallas X maakonnas Eesti Leegioni moodustamise
  9. aastapäeva ja ,,Lihula samba“ teisaldamise
  10. aastapäeva mälestuskoosolek, oli Martin Söödi pükstel püksirihma pannal, millel oli kujutatud haakristi, millega Martin Sööt eksponeeris avalikult Natsi-Saksamaa sõjakuriteo sh genotsiidi toimepanemisega seotud sümbolit neid tegusid toetaval või õigustaval viisi. Kohtu hinnangul vastab eelnimetatud väärteoprotokolli sisu nõuetele. väärteoprotokoll 3
(8)

§ 69sätestatud 4-24-3638 Vaidlust ei ole selles, et Martin Sööt osales 01.09.2024.

a X tänaval X linnas X vallas Pärnu maakonnas Eesti Leegioni moodustamise

  1. aastapäeva ja „Lihula samba“ teisaldamise
  2. aastapäeva mälestuskoosolekul. Seda kinnitavad nii menetlusalune isik Martin Sööt ise kui ka tunnistajad T.R, L.Y ja Üllar Kütt. Vaidlus seisneb selles, kas nimetatud üritusel kandis Martin Sööt pükstel püksirihma, mille pandlal oli kujutatud haakristi, millega eksponeeris avalikult Natsi-Saksamaa sõjakuriteo sh genotsiidi toimepanemisega seotud sümbolit neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Tunnistaja Üllar Kütt, kes on Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna juht, andis kohtus ütlusi, et igal aastal augusti lõpus või septembri alguses on Lihulas avalik mälestusüritus. Nimetatud mälestusüritus toimus ka 01.09 ühes Lihulas asuvas parkimisplatsil. Seal parkimisplati juures on post, mille küljes on kaamera, mis on mõeldud avalikus kohas käitumise üldnõuete täitmise järelevalveks. Sellele kaamerale on ligipääs paljudel politseiametnikel ja ka tunnistajal endal. Umbes 10 minutit enne ürituse algust pani tunnistaja arvuti tööle ja vaatas, kas sellel avalikul üritusel peetakse kinni reeglitest. Tunnistaja lisas, et keegi vaatas veel seda kaamerat, kuivõrd kaamerat liigutati, pöörati ja suumiti. Tunnistaja ei tea, kes veel seda kaamerat vaatas, kuid märkis, et tema ise seda kaamerat ei liigutanud. Mingil hetkel suumiti kaamera Martin Söödi püksirihma peale, kus oli näha haakrist. Tunnistaja kirjeldas seda pannalt vana metallist kandilise pandlana, mille keskel on haakristi kujutis. Kohtuistungil vaadati kahte kaamerasalvestist nimetatud sündmusest. Tunnistaja Üllar Kütt kinnitas, et tegemist on samade videotega, mida ta vaatas kaamerast. Nimetatud kaamerasalvestiste kohta on koostatud ka 12.09.
  3. a asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtub, et vaadeldud on Lihula avaliku ruumi kaamerasalvestist ajavahemikul 01.09.
  4. a kell 17:29:59 kuni 01.09.
  5. a kell 19:29:
  6. Vaatlusprotokollis on märgitud, et videost nähtub, et 00:21:17 minutil on näha avaliku koosoleku osalejate hulgas meesterahvast, kellel on seljas tume pikkade varrukatega särk, jalas on pikad tumedad püksid ning pükstel on püksirihm hallikat värvi pandalaga. Sellest on vaatlusprotokolli lisatud foto nr
  7. Sama isiku püksirihma pandlal on vaatlusprotokolli kohaselt 00:13:23 minutil näha Natsi-Saksamaa kujutisena haakristi. Selle kohta on vaatlusprotokolli lisatud foto nr
  8. Kohus esitas kohtuistungil tunnistajale Üllar Kütile tutvumiseks eelnimetatud foto nr
  9. Tunnistaja märkis, et foto kvaliteet ei ole hea, kuid ütles, et ta näeb sealt teatud nurkasid, aga väga selgelt selle pildi pealt aru ei saa. Tunnistaja lisas, et selle pildi pealt konkreetselt ei loe seda välja, mida ta nägi video pealt. Tunnistaja sõnul tuvastas ta video pealt, et püksirihma pandlal oli haakrist. Ta ei olnud seal ise kohapeal ja ta ei tea, et seal parklas oleks mõni politseiametnik olnud. Tunnistaja andis järgmisel päeval menetlusgrupi juhile teada, et tema arvates antud avalikul üritusel demonstreeriti Natsi-Saksamaa sümboleid. Pannal oli nähtaval kohal ja seda ei oldud varjatud. Samuti kuulati kohtuistungil üle tunnistaja T.R. Kohus tuvastas, et tunnistaja tunneb Martin Sööti ning nad kuuluvad mõlemad X Klubisse. Tunnistaja märkis, et tema korraldas 01.09.
  10. a Lihulas toimunud mälestusüritust ja seal oli ta ise ka kohal. Tunnistaja ei pannud tähele, et Martin Söödil oleks seal üritusel olnud keelatud natsliku sümboolikat. Samuti ei tulnud üritusel talle keegi ütlema või kuidagi viitama, et keegi oleks märganud üritusel natsliku sümboolika kandmist või oleks sellest häiritud olnud. Tunnistaja lisas, et ta 4

(8)4-24-3638 on kinnistel klubisisestel üritustel näinud, et Martin Sööt on kandnud sümboolikat. Sümboolika kasutamine kinnistel üritustel on pigem seotud X Klubi sümboolikaga. Tunnistaja selgitas, et neil on oma klubi särk, millel on sümboolika peal. Lisaks märkis tunnistaja, et ta on näinud, et Martin Söödil on püksirihm, mille pandlal on haakrist. Ta nägi seda kinnisel jõulupeol, mitte Lihulas toimunud mälestusüritusel. Tunnistaja kirjeldas, et see pannal, mida ta on varem Martin Söödil näinud, on ümmargune, ümberringi on kirjad ja pärg ning keskel on väikselt Saksa riigi kotkas ja väike haakrist kotka küünte vahel. Kohus näitas kohtuistungil tunnistajale 12.09.
  1. a asitõendi vaatlusprotokolli fotot nr 2, millel on kujutatud Martin Söödi poolt 01.09.
  2. a mälestusüritusel kantud pannalt. Tunnistaja arvab, et tegemist on sama pandlaga, mida Martin Sööt on kandnud kinnisel üritusel. Samas lisas tunnistaja, et selle foto pealt ei näe mitte midagi ja see on väga raskesti äratuntav. 01.09.
  3. a Lihulas toimunud mälestusüritusel osales ka tunnistaja L.Y . Ta tunneb samuti Martin Sööti ja on X Klubi juht. Tunnistaja sõnul ei näinud ta 01.09.
  4. a Martin Söödil sellist pannalt, millel oleks olnud kujutatud haakristi. Ta ei ole kunagi Martin Söödil sellist pannalt näinud. Samuti ei ole ta kuulnud, et keegi oleks rääkinud või juhtinud tähelepanu sellele, et keegi oleks Lihulas toimunud mälestusüritusel kandnud natsliku sümboolikat. Menetlusaluse isik Martin Sööt andis kohtuistungil ütlusi, et 01.09.
  5. a Lihulas toimunud mälestusüritusel kantud püksirihma pannal oli stiliseeritud pannal ning seal peal ei olnud haakristi. Martin Söödi sõnul oli varasemalt, kui ta selle kunagi turult ostis, pandla keskel haakrist, kuid ta lihvis selle 7-8 aastat tagasi maha. Martin Sööt selgitas, et pandla peal on veel kotkas, mis on siiani alles. Haakristi enam pandla peal ei ole, vaid on märk „E“ käsi mõõgaga. Seda märki nimetatakse Eesti Leegioni krae embleemiks. Martin Sööt selgitas, et see pannal oli tal vöö peal seoses antud päeva kontekstiga, pidades silmas just neid Eesti sõdureid, kes osalesid kaitselahingutes. Martin Söödi sõnul ei teinud keegi talle sellel üritusel mingeid märkusi. Kohus näitas Martin Söödile fotot nr
  6. Martin Sööt märkis, et kui võõras seda pannalt vaatab, siis on näha võibolla kotkast, võibolla ümmargust pannalt, kuid seda peab vaatama poole meetri kauguselt ja teravalt, sest pandla läbimõõt on ainult 5-6 cm. Kohus on seisukohal, et väärteomenetluses kogutud tõenditega ei ole võimalik tuvastada, et Martin Sööt 01.09.
  7. a Lihulas toimunud mälestusüritusel kandis püksirihma, mille pandlal oli kujutatud haakristi. Menetluse käigus ei ole püksirihma pannalt reaalselt vaadeldud, vaid haakristi kujutis pandlal on kohtuvälise menetleja hinnangul tuvastatud tunnistaja Üllar Küti ütlustega ja videosalvestisega ning videosalvestisest tehtud kuvatõmmistega, mille kohta on koostatud 12.09.
  8. a asitõendi vaatlusprotokoll. Kohtuväline menetleja ei pidanud vajalikuks minna Lihula mälestusüritusele kohapeale, et fikseerida võimalikud rikkumised, ka pandlal olev täpne kujutis, vaid toimunud sündmus ja püksirihmal olev pannal on fikseeritud läbi kaamerapildi. Tunnistaja Üllar Kütt on küll väitnud, et tema nägi videosalvestisel pandlal haakristi, kuid kohus vaadates videosalvestisi pandlal haakristi ei tuvasta. Kohtu hinnangul ei ole võimalik üheselt öelda, et videosalvestistelt või vaatlusprotokollis olevatelt fotodelt oleks näha haakristi. Kohus on seisukohal, et videotelt ja fotodelt on näha, et pannal on ümmargune ja hallikat värvi. Samuti paistavad pandla keskelt kõrgemad nurgad või triibud, kuid nende osas ei saa tõsikindalt väita, et tegemist oleks haakristiga. Menetlusalune isik väitis kohtule, et tema on haakristi juba 7-8 aastat tagasi pandlalt maha lihvinud. Tunnistaja T.R ütles, et ta on kunagi ammu näinud Martin Söödil haakristiga pannalt, kuid mitte viimasel ajal. 5
(8)4-24-3638 Kuivõrd kohtu hinnangul ei ole kogutud tõenditega võimalik tuvastada, et 01.09.2024. a Lihulas toimunud mälestusüritusel kandis Martin Sööt püksirihma, mille pandlal oli haakrist ning kohus ei saa seda ka teisiti kontrollida, siis

§ 2ja Kr

MS § 7 lg 3 koosmõjus tuleb tõlgendada väärteomenetluses kõrvaldamata kahtlus menetlusaluse isiku kasuks. Seega tuleb püksirihma pandlal oleva kujutise kahtlus tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Kohus peab lähtuma kogutud tõenditest ja ei saa oletada, et püksirihma pandlal oli haakrist. Asja juurde on esitatud ka SA Eesti Mälu Instituudi 23.09.

  1. a eksperthinnang. Nimetatud eksperthinnang on koostatud X Klubi poolt kavandatud mälestuskivi kohta ning eksperthinnangust on näha erinevad Saksa sõjaväega seotud sümbolid. Kohtuvälise menetleja hinnangul näitab see eelnimetatud sümboolika kasutamise hoiakut. Samuti on kohtuväline menetleja esitanud PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna juhi Indrek Püvi 28.08.
  2. a seisukoha sümboolika avalikust eksponeerimisest. Kohus juhib tähelepanu, et see on seotud 27.07.
  3. a Sinimägedel toimunud Eesti kaitselahingute
  4. aastapäevale pühendatud mälestuspäevaga, kui politsei kontrollis X Klubi liikmete riietusesemetel esinevat sümboolikat.

§ 87

kohaselt on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli ulatusega ning kohus ei tohi väljuda väärteoprotokolli piiridest. Kohtu hinnangul ei ole eelnimetatud dokumendid seotud käesoleva väärteoga, mistõttu ei oma need tõendamiseseme asjaolude tuvastamisel tähtsust. Eeltoodust tulenevalt ei ole käesoleval juhul võimalik tuvastada Martin Söödi käitumises KarS § 1511 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist. Seega on kohus seisukohal, et Martin Söödi teos puuduvad väärteo tunnused, mistõttu tuleb väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel lõpetada.

Küll aga peab kohus vajalikuks märkida, et kui kohus oleks tuvastanud, et Martin Söödi pandlal oli kujutatud haakristi, siis kas võis olla täidetud KarS § 1511 lg 1 koosseis. KarS § 151¹ lg 1 sätestab, et väärteona on karistatav agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avaliku eksponeerimise neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Seega KarS § 1511 lg 1 objektiivne koosseis eeldab agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisel kasutatud sümbolit, sellise sümboli avalikku eksponeerimist ja agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toetamist või õigustamist. Kohtu hinnangul on haakrist käsitletav KarS § 1511 sätestatud sümbolina agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisel. Vastab tõele, et haakristil on olnud mitmeid ajaloolisi tähendusi, kuid käesoleval ajal on see üldteada asjaolu, et haakristi seostatakse eelkõige Natsi-Saksamaa sõjakuritegudega. Seda kinnitab ka karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 585 SE II, milles on asutud seisukohale, et haakrist on sümbol, mis on seotud Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei poolt toime pandud genotsiidi ja inimsusevastaste kuritegudega. Mis puudutab sümboli avaliku eksponeerimist, siis Riigikohus on lahendis nr 4-22-3610 p-s 10 märkinud, et avalik eksponeerimine ei ole samastatav avaliku koha mõistega KarS §-de 262-263 tähenduses; avalikult toimepanduks tuleb lugeda tegu, kui eksponeeritav sümbol tehakse nähtavaks/juurdepääsetavaks kindlaks määramata arvule isikutele (nt avalik 6

(8)4-24-3638 internetigrupp) või konkretiseerimata isikutele (nt nimeliste kutseteta koosolek). Kohus märgib, et 01.09.2024. a Lihulas toimunud mälestusüritus oli avalik üritus. Seda kinnitas ka üritust korraldanud tunnistaja T.R, kelle sõnul oli tegemist avaliku üritusega ja see oli politseis registreeritud. Sinna üritusele oleks saanud tulla igaüks. Püksirihma pandlal ehk nähtaval kohal haakristi kandmine sellisel üritusel, kuhu on juurdepääs kõikidele inimestele, on kohtu hinnangul avalik eksponeerimine. Küll aga võib tekkida küsimus, et kui püksirihma pannal on juba iseenesest väike, millel on peal samuti väike haakrist, siis kas see on ikka silmatorkav ja kõrvalistele isikutele näha. Martin Sööt selgitas kohtuistungil, et pandla läbimõõt on ainult 5-6 cm ja sümboli läbimõõt võib-olla 7-8 mm ning see sümbol ei paista hästi välja. Käesoleval juhul ei tuvastanud kohus tõendite pinnalt, et Martin Söödi püksirihma pandlal oli haakrist, kuid kui tuvastatud oleks pandlal keelatud sümbol, siis tuleks kohtul hakata hindama ka seda, kas sellise väikese sümboli kandmine oleks käsitletav avaliku eksponeerimisena. Riigikohus on lahendis nr 4-22-3610 p 10 märkinud ka, et nii seda, kas sümbol seondub rahvusvahelise kuriteo toimepanemisega, kui ka seda, kas sellise sümboli eksponeerimine on toetav või õigustav, tuleb sisustada nn keskmise mõistliku inimese seisukohast, võttes arvesse sümboli enese tähendust, sümboli eksponeerimise aega (nt teatud tähendusega kuupäev või ajaline distants mõnest sündmusest), kohta (nt etendus/lavastus või poliitiline demonstratsioon) ja viisi (nt svastika käesidemel või kujutis svastika viskamisest prügikasti). Seos sümboli eksponeerimise ja koosseisus nimetatud kuriteo toetamise/õigustamise vahel ei pea olema sõnaselgelt esile toodud, vaid piisab sellest, kui selline seos tekib ilma eriteadmisteta ja maailma (poliitilistest) sündmustest keskmiselt informeeritud kõrvaltvaatajal. Martin Söödi sõnul ei ole ta õigustanud ega toetanud Natsi-Saksamaa sõjakuritegusid. Samuti ei ole ta selle kohta kusagil midagi hüüdnud ega karjunud. Kohus märgib, et selleks, et toetada või õigustada rahvusvahelist kuritegu ei olegi nõutav, et selle kohta peaks midagi ütlema. Teatud juhtudel saab lugeda sõjakuritegude toetamiseks või õigustamiseks ka vastava sümboli eksponeerimist. Kohtu hinnangul on igale keskmisele mõistlikule inimesele teada, et haakrist on seotud Natsi-Saksamaa sõjakuritegudega. Samuti omab tähtsust see, millise sündmuse taustal sümbolit eksponeeritakse. Eesti Leegioni moodustamise aastapäeva ja ,,Lihula samba“ teisaldamise aastapäeva mälestuskoosolekul on ajaline seos Natsi-Saksamaaga. Seega kokkuvõttes agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuritegu või sõjakuritegu toetavat või õigustavat viisi tuleb sisustada keskmise mõistliku inimese seisukohast ning see sõltub ka sümboli kasutamise ajast, kohast ja eksponeerimise viisist. Lisaks märgib kohus, et KarS § 1511 koosseisu täitmiseks on vajalik tuvastada ka subjektiivne külg. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. KarS § 17 lg 1 sätestab, et isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolu, mis vastab süüteokoosseisule, ei pane tegu toime tahtlikult. Sellisel juhul vastutab isik seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Riigikohus on lahendis nr 4-23-4296 p 18 märkinud, et näiteks hooletuse korral tuleb menetlejal võtta seisukoht küsimuses, kas tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks menetlusalune isik pidanud sümboli üldlevinud tähendust teadma. Rahvusvahelise kuriteoga seotud sümboli avalik kasutamine on karistusväärne siis, kui keskmine mõistlik kõrvaltvaataja tajuks sümbolit ja selle eksponeerimise viisi koosseisupärase toetusavaldusena. Selline tõlgendus aitab vältida ohtu, mis võib kaasneda mh selliste sümbolite kergekäelise või teadmatu (kuid välditava) 7
(8)4-24-3638 kasutamisega. Kohus asus eelnevalt seisukohale, et Martin Söödi käitumises ei ole võimalik käesoleval juhul tuvastada KarS § 1511 lg 1väärteo tunnuseid ning menetlus tuleb lõpetada

§ 29

lg 1 p 1 alusel.

§ 29

lg 1 p 1 kohaselt ei alustata väärteomenetlust ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab Martin Söödi kaebuse, tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi II 18.10.2024. a otsuse väärteoasjas nr 2670,24,005160 täies ulatuses ning lõpetab väärteomenetluse

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Menetluskulud

§ 23

sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kaebuse esitaja kaitsja esitas taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 2200 eurot koos käibemaksuga (tl 39-40). Kaitsja palus menetluskulud välja mõista vastaspoolelt. Kohus on seisukohal, et kaitsja poolt kaitsetegevusele kulunud aeg on mõistlik, põhjendatud ning vajalik. Kuivõrd käesolevas asjas kohus lõpetab väärteomenetluse

§ 29

lg 1 p 1 alusel, siis tuleb menetluskulud, s.o valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu 2200 eurot koos käibemaksuga, jätta riigi kanda. Nimetatud kulu tuleb Eesti Vabariigilt Martin Söödi kasuks välja mõista valitud kaitsjale makstud tasu katteks ning summa kanda Advokaadibüroo Järve, Otti ja Partnerid OÜ arvelduskontole number EE111010902001087000 SEB Pank AS-i ja selgitusse märkida „menetluskulude hüvitamine väärteoasjas nr 4-24-3638”. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit Kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.