3-25-624 4.
lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
lg 1 p 4 näeb kaebuse tagastamise kohustusliku alusena ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vanglas kinni peetav isik saab esitada kohtule toiminguks sooritamise nõude (s.o kohustamiskaebuse) pärast vaidemenetluse läbimist. Nimelt sätestab VangS § 1 lg 5, et vanglas kinni peetaval isikul on õigus esitada vangla toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 1 lg 4 kohaselt vaatab Justiitsministeerium läbi vangla direktori toimingu peale esitatud vaided ning vanglateenistus vaatab läbi muu vanglas töötava isiku toimingu peale esitatud vaided. 1 1 1 Tartu Vangla esitatud materjalidest nähtuvalt edastas vastustaja 10.4.2025 vastusena kohtunõudele kaebaja D.Z-i taotluse nr 6-7/2-25/1013-1/ 12.3.2025, mille osas ei ole vangla veel tänaseks päevaks vastust koostanud. Sellel teemal vaiet kinnipeetav esitanud ei ole. Seega on vanglal antud kaebaja taotlusele veel vastata. Kui kaebaja ei nõustu vangla vastusega, tuleb tal esitada esmalt vaie vanglale. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse
5. Halduskohus leiab, et kaebaja riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel, mille kohaselt on kohtul õigus keelduda riigi õigusabi andmisest, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Vaidlus vangla toimingute õiguspärasuse üle ei ole üldjuhul faktiliselt ega õiguslikult keerukas. Haldusorganile esitatavat vaiet või kohtule esitatavat kaebust ei pea isik õiguslikult põhjendama, seega ei eelda vaide- või kohtumenetluses osalemine õigusteadmiste olemasolu. Vaides või kaebuses tuleb üksnes selgelt märkida, mida isik soovib ning millistele faktilistele asjaoludele ta tugineb. Lisaks on haldusorganil ja kohtul uurimisprintsiibist (haldusmenetluse seaduse § 6,
lg-d 4 ja 5) tulenevalt kohustus olulised asjaolud ise välja selgitada ja vajadusel koguda tõendeid omal algatusel. Haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses ei ole seega esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Kirjeldatu alusel leiab kohus, et kaebajal puudub vajadus riigi õigusabi osutaja järele. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on varasemalt mitmeid kordi kaebuste ja avaldustega kohtute poole pöördunud, samuti on taotleja kohtule esitanud arusaadavate nõuetega menetlusabi taotluse. Olemasoleva info põhjal võib seega järeldada, et taotleja saab oma huvide ja õiguste kaitsmisega iseseisvalt hakkama ja on suuteline halduskohtumenetluses oma õigusi kaitsma. Kohus jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. 6.Kohus selgitab, et
lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 2 3-25-624 (allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.