← Eesti

1-25-1991/8

Obsah (5)§ 424§ 68§ 73§ 78§ 50

1-25-1991 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik 16. aprill 2025, Pärnu 1-25-1991 (24267050644) Liisa Reinfeldt Kohtuistungi se

§ 424

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav Anna-Elizabeth Vetemaa (ik 60511180821; elukoht: XXX; kodakondsus: Eesti; emakeel: eesti keel; haridus: XXX; töökoht: XXX, töötab XXX; kontaktandmed: tel XXX, epost XXX; tõkendid: ei ole kohaldatud, kahtlustatavana kinnipeetud 25.09.2024) Karistatus 2 kehtivat väärteokaristust: 1) 02.08.2024 PPA Lääne prefektuuri otsusega LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 600 eurot (karistuse täitmise info puudub), 2) 27.05.2024 PPA Lääne prefektuuri otsusega LS § 227 lg 3 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks (karistus täidetud 13.10.2024). Kaitsja Vandeadvokaat Rünno Roosmaa, RÕA korras, süüdistatav loobus kaitsja osavõtust kohtuistungil RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 239, § 248 lg 1 p 5, § 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Anna-Elizabeth Vetemaa süüdistuses

§ 424

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Anna-Elizabeth Vetemaa eelvangistuses viibitud aeg 25.09.2024, s.o 1 päev, ning seeläbi lugeda kandmata karistuseks 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. 1-25-1991

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta kandmata karistus 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui Anna-Elizabeth Vetemaa ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel arvata katseaja algust kohtulahendi kuulutamisest, s.o 16.04.2025.

§ 50

lg 3, § 424 lg 3 alusel võtta lisakaristusena Anna-Elizabeth Vetemaalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristuse aja algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest.

  1. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 6, 9 ja § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 1, 3 alusel AnnaElizabeth Vetemaalt välja mõista menetluskuludena riigituludesse määratud kaitsja tasu ja kulud 307,44 eurot, joobe tuvastamisega tekkinud kulud 22 eurot, asitõendi saatekulud (sõiduki teisalduskulud) 76,25 ning sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 1329 eurot, kokku 1734,69 eurot. Välja mõistetud menetluskulud 1734,69 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, kohustades Anna-Elizabeth Vetemaad tasuma kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt
  2. kuupäevaks menetluskulude katteks esimesel üheteistkümnel kuul 144,50 eurot ja viimasel kaheteistkümnendal kuul 145,19 eurot. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99925700011883 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-25-1991“.
  3. Kohtuotsus saata Transpordiametile. süüdimõistetule ja prokurörile ning jõustumisel Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS § 319 lg 2 kohaselt esitatakse apellatsioon kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu Anna-Elizabeth Vetemaad süüdistatakse selles, et tema 25.09.2024 kella 02.08 ajal juhtis tahtlikult X maakonnas, X linnas, X tn 34 juures mootorsõidukit BMW 530d registreerimismärgiga X, olles alkoholijoobeseisundis ja omamata vastava kategooria 1-25-1991 juhtimisõigust. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuakti kohaselt leiti tema 25.09.2024 kell 02.37 võetud verest etanooli 2,17 mg/g +/- 0,06 mg/g, seega oli alkoholisisaldus veres mitte väiksem kui 2,11 mg/g. Seega juhtis Anna-Elizabeth Vetemaa mootorsõidukit joobeseisundis, millega rikkus KorS § 36 lg 1 ja LS § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 nõudeid. Samuti rikkus Anna-Elizabeth Vetemaa oma sellise tegevusega LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega pani Anna-Elizabeth Vetemaa oma tahtliku tegevusega toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri allkirjastatud kokkuleppe kohaselt teeb prokurör kohtule ettepaneku Anna-Elizabeth Vetemaa

§ 424

lg 1 alusel süüdi tunnistada ning kandmata karistuseks mõista 5 kuud ja 29 päeva vangistust, mis jätta

§ 73lg 1, 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata 1 aasta pikkuse katseajaga.

Kokku on lepitud ka menetluskulude tasumises. Kohtuotsuse põhjendused Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav loobus kaitsja osavõtust kohtuistungil. Kriminaaltoimiku materjalide ning kohtuliku arutamise käigus tuvastatu pinnalt tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele ja mõista kokkulepitud karistus. Menetluskulude otsustus on resolutsiooni punktis 2. (allkirjastatud digitaalselt) Liisa Reinfeldt Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.