Obsah (6)

§ 407§ 444§ 5§ 468§ 164§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-10032 Tsiviilasi N.Y ja C.I hagi V

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse 2 tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

1. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.
2. Ringkonnakohus on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul

§ 407

lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas

§ 407

lg 6 järgi rahuldamata (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 222-145432, p 23). 7. Kohtu hinnangul on C.I haginõude osas esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsusega tegemiseks.

§ 444

lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kuid märgib N.Y nõude osas järgmist.

1. Hagiavalduse kohaselt palub hageja N.Y välja mõista kostjalt hageja kasuks elatise 300 eurot kuus alates abielulahutuse jõustumisest. Hagiavalduse esitamise seisuga oli N.Y alaealine, seega oli ta perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 alusel õigustatud ülalpidamist saama. Hagiavalduse kohaselt paluvad hagejad elatise väljamõistmist alates abielulahutuse jõustumisest. Kohtule nähtub, et hagejate seadusliku esindaja ja kostja abielulahutuse asjas (tsiviilasi nr 2-24-10031) tehtud kohtuotsus jõustus
2. jaanuaril
3. Samuti nähtub kohtule, et
4. jaanuari 2025 seisuga on hageja N.Y täisealine.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kohtu hinnangul ei ole võimalik N.Y nõuet rahuldada, kuivõrd elatise tasumise algusajaks, s.o

1. jaanuariks 2025 on hageja N.Y täisealine ning N.Y kasuks PKS § 97 p 1 ja § 101 alusel alaealisele lapsele ettenähtud elatise väljamõistmine ei ole põhjendatud ega võimalik. Kohus selgitab, et täisealiseks saanud haridust omandava lapse (PKS § 97 p 2) elatisenõue on iseseisev nõue, mitte alaealise lapse (PKS § 97 p 1) elatisenõude jätk, sest nende nõuete aluseks olevad asjaolud on erinevad. PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise miinimummäär kohaldub üksnes alaealise lapse elatise puhul. Täisealiseks saanud õppiva lapse puhul tuleb lähtuda PKS § 99 lõikest 1, s.o ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Eeltoodut arvestades jätab kohus N.Y elatisenõude rahuldamata.
2. Kohus selgitab, et üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist oma vanematelt. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. Kohus märgib, et N.Y-l on eelviidatud asjaolude ilmnemisel õigus esitada kohtule hagiavaldus täisealisele õppivale lapsele elatise väljamõistmiseks.
3. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks

§ 468lg 1 p-st 2 tulenevalt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 11. Menetluskulud tuleb

§ 164

lg 1 alusel jätta poolte endi kanda.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. 3 12. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik 4