Obsah (4)

§ 121§ 133§ 43§ 179

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-24-2974 21. märts 2025 Karin Jõk

) § 121 lg 2 p 2 1 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 6.

§ 121

lg 2 p 21 eesmärgiks on tasakaalustada kaebuse võimaliku rahuldamise korral kaebaja saadavat kasu või leevendust ning õigusemõistmisega seotud kulusid 1. Praeguses asjas seisneb kaebaja võimalik kasu rahalise hüvitise saamises.

§ 133

lg 1 kohaselt peetakse kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks, kui tegemist on varaliselt hinnatava hüvega ja hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kaebaja taotleb hüvitist 1000 eurot. See tähendab, et tegemist on väheintensiivse riivega

§ 121

lg 2 p 2 1 ja

§ 133lg 1 tähenduses.

Kohtu hinnangul ei saa kaebaja õiguste võimalikku riivet pidada intensiivseks (vt määruse punkti 8-10). Põhjendatud ja proportsionaalne ei ole täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine selleks, et kindlaks teha, kas kaebajale on kaebuse alusena toodud asjaoludel tekkinud rahas hüvitamisele kuuluv mittevaraline kahju.

1. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et mittevaralist kahju ehk kaebaja kannatusi ei saa objektiivselt mõõta või väljendada. Kohus saab lähtuda väidetavalt kahju põhjustanud juhtumi asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas kaebaja väidetud valu ja kannatusi. Mittevaraline kahju hüvitatakse rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu seda õigustab.
2. Kohus peab vähe tõenäoliseks kaebajale mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise määramist alusel, et kaaskinnipeetava kambrist levis kaebaja kambrisse hais. Kaebaja viibis lukustatud kambris, mille aken oli avatav. Kohtule ei ole usutav, et lõhnahäiring levis kaebaja kambrisse läbi kinnise ukse sellise tugevusega, et kaebaja kinnipidamistingimusi saaks käsitleda väärikust alandavatena riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 tähenduses. Kui sündmus toimus augusti keskel, siis ei ole usutav, et kambri akent ei saanud avatuna hoida külma tõttu. Tegemist oli ühekordse sündmusega, mille kestus jäi alla 3 ööpäeva ebasanitaarne olukord kaaskinnipeetava kambris tekkis pärast 09.08.2024 õhtust loendust (olukord tuvastati 10.08.2024 hommikusel loendusel) ja kamber koristati 12.08.2024 kella 15.30 paiku. Olukord võis olla kaebajale häiriv, kuid tegemist ei ole sellise häiringuga, mis kohtupraktikas toob endaga kaasa rahalise hüvitise määramise kaebajale.
3. Arestimaja tegevusest tingitud müra osas tugines kaebaja kohtueelses menetluses ajavahemikule 31.07-11.08.2024 ning kaebuses täpsustas, et ajavahemik, mil joodikud lõhkusid, on 03.08-11.08.
4. Kaebaja avalduste põhjal ei esine müra igal ööl, seda esineb kahel - kolmel päeval nädalas ja tõenäolisemalt nädalavahetustel. Kaebaja ei saa välja tuua konkreetseid kuupäevi või täpsemaid asjaolusid ning möönab, et neid ei ole võimalik ka videosalvestiste abil kindlaks teha. Kaebaja märkis, et kuna vastustaja näeb probleemi selles, et ta ei toonud kuupäevaliselt välja, millal lõhkumised toimusid, siis edaspidi paneb ta S1 osakonnas viibides ajaliselt kirja kõik asjaolud ja esitab uue kahjunõude. 1 Seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk
5. 3
6. Kohus möönab, et kaebaja öörahu regulaarse rikkumise korral võib põhimõtteliselt tegemist olla vastustaja õigusvastase tegevuse või tegevusetusega. Hinnata tuleks seda, kas vastustaja töökorraldus (arestimaja tegutsemine asukohas, kus sellest lähtuv müra kostab kaebaja kambrisse) rikub õigusaktides kinnipidamistingimustele kehtestatud nõudeid (näiteks eluruumile kehtestatud nõudeid, müranorme). Kuid hinnang kaebaja kinnipidamistingimustele (s.h hinnang sellele, kas häiring ületab lävendi, mille puhul tegemist on väärikuse alandamisega) sõltub väga suurel määral sellest, millised on kohtuasjas tõendatuks loetud konkreetsed asjaolud, näiteks juhtumite arv, müra kestus ja intensiivsus. Kui asjaolude kindlakstegemine ei ole tõenäoliselt võimalik, vaid lähtuda saab ainult üldisest tõdemusest, et mõnikord tekitavad arestimajas viibivad isikud öörahu ajal müra, siis ei saa kaebust suure tõenäosusega rahuldada. Lisaks ei ole vastustaja tegevuse või tegevusetuse õigusvastasus ainus kahju hüvitamise eeldus. Riigivastutuses kehtib põhimõte, et kahju hüvitamise nõuet ei aktsepteerita esmase õiguskaitsevahendina. Üheks kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks on, et kaebaja on püüdnud kahju tekkimist ära hoida kohaste õiguskaitsevahendite kasutamisega (RVastS § 7 lg 1). Kohaseks õiguskaitsevahendiks oleks praegusel juhul olnud esitada kohe esimese häiringu järel kohustamisvaie viia kaebaja kinnipidamistingimused õigusnormidega kooskõlla. Vastustaja oleks saanud seda teha näiteks kaebaja ümberpaigutamise teel. Kaebaja ei väida, et ta oleks esmaseid õiguskaitsevahendeid kasutanud. Vastupidi, kaebaja avaldusest tuleneb, et ta ei ole seda teinud, vaid kavatseb sarnase olukorra kordumisel teha seda tulevikus.
7. Määruse punktis 9-10 toodu tähendab, et ka öörahu rikkumise alusel on kaebajale rahalise hüvitise määramise tõenäosus väike.
8. Kokkuvõttes on

§ 121lg 2 p 21 kohaldamise eeldused täidetud ja kohus tagastab kaebuse.

Kaebuse tagastamise korral ei ole vaja lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. 13.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kohus selgitab kaebajale, et kui ta paigutatakse uuesti arestimaja tegevuse mõjualasse, siis on kaebajal öörahu rikkumise korral õigus esitada vastustajale nõue viia tema kinnipidamistingimused kooskõlla õigusnormidega. Kaebajal tuleb öörahu rikkumist ja selle mõju kaebajale võimalikult täpselt kirjeldada. Kaebaja saab taotleda vastustajalt tõendite kogumist, näiteks vastaval ööl teenistuses olnud vanglaametnike seletuste kogumist. Kui seletusi kogutakse vahetult pärast kaebaja väidetud juhtumi toimumist, siis on tõenäoline, et ametnikud vastaval ööl toimunut mäletavad. Kui kaebaja kohtueelses menetluses edu ei saavuta, siis saab kaebaja esitada kohtule kohustamiskaebuse ning pärast vastava kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist ka uue hüvitamiskaebuse.
2. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 179lg 4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 4